2-17-15170/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-17-15170

1(15)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuli 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-15170

Tsiviilasi

VV hagi AS Ekspress Meedia vastu artikli või selle osade

avaldamise

lõpetamiseks

ja

edasisest

avaldamisest

hoidumiseks kohustamiseks, alternatiivselt artikli levitamise

piiramiseks,

alternatiivselt

ebaõigete

andmete

ümberlükkamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. oktoobri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

VV apellatsioonkaebus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(apellant)

V

V

(isikukood

xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Kostja (vastustaja) AS Ekspress Meedia (registrikood

10586863), lepinguliste esindaja Mari Männiko

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 10. oktoobri 2018 otsus osaliselt osas, millega jäeti

rahuldamata hageja nõue artikli või selle osade avaldamise lõpetamiseks ja edasisest

avaldamisest hoidumiseks kohustamiseks.

2. Teha uus otsus, millega nimetatud nõue osaliselt rahuldada ning kohustada kostjat

lõpetama kostja Eesti Ekspressi veebilehel http://ekspress.delfi.ee/ xx.xxxxxxxxx.xxxx

Tsiviilasi nr: 2-17-15170

2(15)

ilmunud artikli „xxxxxxxxxxxxxxxxxx“ (artikkel) või selle osade avalikustamine Eesti

Ekspressi veebilehel kujul, milles on kajastatud hageja isikuandmed, asendades hageja

initsiaalid (st ees- ja perekonnanime esitähed) artikli tekstis sellise pseudonüümiga, mis

ei võimalda hageja isikut tuvastada, ning eemaldades artiklist andmed hageja suhte

kohta Oleg Goginiga ja andmed, mille kohaselt on hageja korteri 44 omanik Tallinnas

Kotzebue 5 asuvas majas. Samuti keelata kostjal avaldada artiklit või selle osasid või

refereeritud osasid kujul, kus on märgitud hageja isikuandmed (s.o hageja initsiaalid,

andmed hageja suhte kohta OGiga ja andmed, mille kohaselt on hageja korteri xx

omanik xxxxxxxxxxx asuvas majas), kostja omandis olevates meediavahendites (Delfi,

Eesti Päevaleht, Maaleht, Eesti Päevalehe laupäevaleht LP, Delfi TV, Ärileht, Eesti

Express, Maakodu) ja kostja veebilehtedel sotsiaalvõrkudes. Jaotada eelmärgituga

seoses uuesti maakohtu menetluses kantud menetluskulud ning tühistada sellest

tulenevalt maakohtu otsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.

3. VV apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda otsuse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks:

1) Rahuldada hagi osaliselt.

2) Kohustada kostjat AS Ekspress Meedia lõpetama kostja Eesti Ekspressi veebilehel

http://ekspress.delfi.ee/

xx.xxxxxxxxx.xxxx

ilmunud

artikli

„xxxxxxxxxxxxxxxxxx“ (artikkel) või selle osade avalikustamine Eesti Ekspressi

veebilehel kujul, milles on kajastatud hageja isikuandmed, asendades hageja

initsiaalid (st ees- ja perekonnanime esitähed) artikli tekstis sellise pseudonüümiga,

mis ei võimalda hageja isikut tuvastada, ning eemaldades artiklist andmed hageja

suhte kohta OGiga ja andmed, mille kohaselt on hageja korteri xx omanik xxxxxxx

asuvas majas. Samuti keelata kostjal AS Ekspress Meedia avaldada artiklit või selle

osasid või refereeritud osasid kujul, kus on märgitud hageja isikuandmed (s.o hageja

initsiaalid, andmed hageja suhte kohta OGiga ja andmed, mille kohaselt on hageja

korteri xx omanik xxxxxxxxxx asuvas majas), kostja omandis olevates

meediavahendites (Delfi, Eesti Päevaleht, Maaleht, Eesti Päevalehe laupäevaleht

LP, Delfi TV, Ärileht, Eesti Express, Maakodu) ja kostja veebilehtedel

sotsiaalvõrkudes. Muus osas jätta hageja nõue artikli või selle osade avaldamise

lõpetamiseks ja edasisest avaldamisest hoidumiseks kohustamiseks rahuldamata.

3) Jätta rahuldamata hageja alternatiivsed nõuded artikli levitamise piiramiseks ja

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks kohustamiseks.

5. Jätta poolte mõlemas kohtuastmes (sh apellatsioonimenetluses) kantud menetluskulud

poolte endi kanda, v.a hageja poolt hagilt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivud,

mis tuleb jätta 50% ulatuses kostja kanda ning 50% ulatuses hageja enda kanda.

6. Määrata kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 300 eurot ning

mõista kostjalt AS-ilt Ekspress Meedia hageja VV kasuks välja menetluskulude

(hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivud) katteks 300 eurot.

Tsiviilasi nr: 2-17-15170

3(15)

7. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb kostjal AS-il Ekspress Meedia tasuda

VVle viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. VV (hageja) esitas xx.xxxxxxxxx.xxxx Harju Maakohtule hagiavalduse, milles esitas

järgmised nõuded:

1.1 kohustada AS-i Ekspress Media (kostja) viivitamatult eemaldama Eesti Ekspressi

veebilehelt artikkel „xxxxxxxxxxxxxxxxxx“ või selle artikli osad, kus on kirjutatud

hageja isikuandmed (hageja initsiaalid V.B. koos seletava tekstiga), ja keelata

kostjal avaldada artiklit tervikuna või artikli osasid või artikli refereeritud osasid,

kus on kirjutatud hageja isikuandmed (hageja initsiaalid V.B. koos seletava tekstiga)

kostja omandis olevates meediavahendites Delfi, Eesti Päevaleht, Maaleht, Eesti

Päevalehe laupäevaleht LP, Delfi TV, Ärileht, Eesti Ekspress, Maakodu ja kostja

veebilehtedel sotsiaalvõrkudes (esmane nõue);

1.2 kui kohus hageja esmast nõuet ei rahulda või rahuldab selle osaliselt, siis kohustada

kostjat viivitamatult lõpetama interneti otsingusüsteemide robotite ligipääs Eesti

Ekspressi artiklile „xxxxxxxxxxxxxxxxxx“, piirata interneti kasutajatele ligipääs

artiklile sellisel viisil, et kasutajatele artikkel oleks kättesaadav ainult läbi kostja

veebilehe http://ekspress.delfi.ee/ otsingusüsteemi (alternatiivne nõue I);

1.3 kui kohus hageja esimast nõuet ei rahulda või rahuldab selle osaliselt ja otsuses

tuvastab, et kostja avaldas õigusvastaselt artiklis hageja isikuandmed ja ebaõiged

andmed, siis kohustada kostjat viivitamatult lisama Eesti Ekspressi veebilehel

artiklisse „xxxxxxxxxxxxxxxxxx“ enne artikli pealkirja tekst: "Kohus kohtuotsuses

tuvastas, et kostja õigusvastaselt avaldas artiklis isikuandmed ja ebaõiged andmed".

Täiendav tekst peab olema kirjutatud punase värviga ja tähtede suurusega, mis on

võrdne artikli pealkirja tähtede suurusele (alternatiivne nõue II).

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja elukohaks on xxxxxxx asuv korter ja ta

on Korteriühistu xxxxxxxx (korteriühistu) liige. Kostja edastas hageja esindajale, juristile

Aleksei Smelovile 6. oktoobril 2017 e-kirja milles teatas, et Eesti Ekspressi toimetusse tuli

vihje, et A. Smelov, OG ja hageja on seotud rohkearvuliselt kohtuvaidlustega. Kostja palus

juristi A. Smelovil vastata mitmetele küsimustele. Jurist A. Smelov vastas kostjale 6. oktoobril

Tsiviilasi nr: 2-17-15170

4(15)

2017 kirjaga, milles mh selgitas, et Eestis kehtib isikuandmete kaitse seadus, mille kohaselt

isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul ning tegi ettepaneku oma

tegevuses lähtuda isikuandmete kaitse seadusest. Kostja saatis A. Smelovile 8. oktoobril 2017

e-kirja, milles teatas, et saatis 6. oktoobril 2017 küsimused, millele vastust kostja ootab ning,

et kavatseb kasutada hageja ees- ja perekonnanime. A. Smelov edastas kostjale 9. oktoobril

2017 e-kirjaga vastuse, milles teatas, et hageja esitas Harju Maakohtule hagi nõudega keelata

kostjal artiklis hageja nime, perekonnanime ja teisi isikuandmete avaldamist ning, et hageja ei

nõustu, et kostja avaldab artiklis hageja nime, perekonnanime ja teisi isikuandmeid ja vaidleb

kostja tegevuse vastu.

Vaatama hageja keelule avaldas kostja avaldas xx.xxxxxxxxx.xxxx ajalehes Eesti Ekspress

paberikandjal ja Internetis artikli „xxxxxxxxxxxxxxxxxx“ (edaspidi artikkel), milles avaldas

hageja isikuandmeid ning eraelulisi andmeid. Samuti avaldas kostja hageja kohta andmeid, mis

olid ebaõiged ja ei vastanud tegelikkusele. Kostja asendas artiklis hageja nime küll

initsiaalidega, kuid hageja oli artiklis esitatu põhjal tuvastatav. Seega kostja eiras hageja

esindaja A. Smelovi hoiatust ja teadet, et hageja ei ole nõus sellega, et kostja avaldab artiklis

V. V nime, perekonnanime ja teisi isikuandmeid. Seega ei olnud hageja andnud kostjale luba

artiklis enda nime ja isikuandmete avaldamiseks.

Kostja ei ole võtnud ühendust hagejaga selleks, et saada temalt seletusi.

Kostja andis artiklis hagejale ka ebakohase väärtushinnangu, edastades korteriühistu juhatuse

liikme O. L järgmised sõnad: "Hagejal on paks nahk, koosolekutel jäävad ikka kõik teised

süüdi." Oma sisust ja sõnastusest on artikkel tervikuna pühendatud hagejale, tema väidetava

elukaaslasele O. G ja asetab hageja negatiivsesse valgusesse.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja hagi ei tunnistanud.

xx.xxxxxxxxx.xxxx ilmus kostja poolt väljaantavas ajalehes Eesti Ekspress artikkel pealkirjaga

"xxxxxxxxxxxxxxxxx". Artikkel kirjutas korteriühistu kohtuvaidlustest. Kümne aasta jooksul

on hageja algatanud korteriühistu vastu 12 kohtuasja. Artiklis oli avaldatud hageja ees- ja

perekonnanime esitäht. Hageja isikuandmete avaldamine oli kooskõlas isikuandmete kaitse

seadusega. Artiklis kajastati hageja vaidlusi korteriühistuga. Tavapraktikas on ebatavaline

olukord, kus ühe korteriühistu liikme (hageja) ja korteriühistu vahel on kümne aasta jooksul

olnud 12 kohtuvaidlust. Rohkearvuliste ja ressursimahukate kohtuvaidluste pidamine on

halvanud korteriühistu tegevuse. Korteriühistut esindab vaidlustes hageja elukaaslane

(korterikaaslane, endine abikaasa vms) O. G. Vaidluste kvantiteet ja õiguslikult iseäralik

olukord korteriühistu esinduses on teemaks, mille osas esineb ülekaalukas avalik huvi.

Kohtupidamine on avalik ning ebaõige on hageja väide nagu võiks kohtumenetluses

teatavakssaanud isiku isikuandmeid töödelda üksnes viimase nõusolekul. Korteriühistutega

seotud vaidlused puudutavad suurt hulka inimesi ning korteriühistute tegevuse kajastamine on

avalikes huvides. Kuna kajastatava vaidluse osas esineb ülekaalukas avalik huvi, siis on

isikuandmete töötlemine kohtuvaidlust käsitlevas meediaväljundis lubatav. Artiklis esitatud

faktiväited olid õiged, hagejale anti võimalus olukorda kommenteerida. Artikkel oli kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmeid hageja kohta esitati minimaalses mahus (üksnes

initsiaalid), teave ei asetanud kaebajat negatiivsesse valgusesse ega sisaldanud kohatuid

Tsiviilasi nr: 2-17-15170

5(15)

väärtushinnanguid, mistõttu tegemist ei ole ülemäärase riive ega andmesubjekti õiguste

ülemäärase kahjustamisega.

Kostja ei ole rikkunud hageja õigusi, kuid artikli eemaldamise ning kostjal artikli osade või

artikli refereeritud osade avaldamise keelamise nõude esitamiseks, isegi juhul kui avaldaja on

rikkunud isikuõigusi, puudub alus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED

4. Harju Maakohus jättis 8. oktoobri 2018 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis

kohus hageja kanda, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 3108 eurot. Kohus märkis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus tuvastas, et xx.xxxxxxxxx.xxxx ilmus kostja väljaantavas ajalehes Eesti Ekspress

artikkel pealkirjaga „xxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Kohus leidis, et pooled ei vaidle, et artiklis

kajastati hageja tegevust ning avaldati tema isikuandmeid. Pooled väidelnud kohtu hinnangul

ka selle üle, et kostja võis avaldatud artiklis kasutada hageja isikuandmeid ilma, et tal oleks

olnud selleks hageja nõusolek.

VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga,

isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel

tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi

ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane,

kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute

või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud

hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste

rikkumine on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete

ebaõigsusest või mitteäielikkusest ega pidanudki teadma. VÕS § 1047 lg 2 järgi on teise isiku

au teotava asjaolu avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab

tegelikkusele. VÕS § 1047 lg-st 3 tuleneb, et VÕS § 1047 lõigetes 1 ja 2 sätestatust hoolimata,

ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu

avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib

ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt

isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas

andmete avaldamine oli õigusvastane.

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 1 lg 1 kohaselt (maakohus kohaldas otsuse tegemise ajal

kehtinud IKS-i) on seaduse eesmärk kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi

ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. IKS § 10 lg 1 järgi on isikuandmete

töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega on

isikuandmete töötlemine IKS järgi lubatud tõepoolest vaid andmesubjekti nõusolekul, kuid

mööndusega, et selleks on vaja andmesubjekti nõusolekut siis, kui seaduses ei ole sätestatud

Tsiviilasi nr: 2-17-15170

6(15)

teisiti. IKS §-s 11 lg 2 ongi sätestatud erireegel IKS § 10 lg 1 suhtes, kus on reguleeritud, et

isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja

avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega. IKS § 11 lg 3 järgi on andmesubjektil õigus igal ajal nõuda

isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui

avalikustamine toimub seaduse alusel või kooskõlas IKS § 11 lõikega 2 ning andmete jätkuv

avalikustamine ei kahjusta ülemäärselt andmesubjekti õigusi. Andmete avalikustamine ei tohi

ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tuleb

ajakirjanduslikku eesmärki eeldada, kui andmed on loodud kutselise ajakirjanduse tulemina ja

avaldatud üleriigilise levikuga ajakirjandusväljaandes. Ajakirjandusvabadus oleks olulisel

määral pärsitud, kui meedias võiks isikuga seotud teavet töödelda ja avaldada üksnes isiku

nõusolekul. IKS § 11 lg 2 kohaselt tuleb riive puhul leida tasakaal eraelu puutumatuse ning

avaliku huvi ja teiste isikute õiguste vahel (vt Riigikohtu ostus kohtuasjas nr 3-3-1-85-15, p-d

20–21).

Eelmärgitu põhjal leidis maakohus, et vaidluse lahendamisel tuleb tuvastada, kas kostja poolt

hageja kohta avaldatud isikuandmete avalikustamiseks oli ülekaalukas avalik huvi ning kas

nende andmete avalikustamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning ega nende

andmete avalikustamisega pole ülemääraselt kahjustatud hageja huve. Juhul kui kohus vastab

eeltoodud küsimustele jaatavalt, siis ei ole asja lahendamisel tähtsust asjaolul, et hageja ei ole

andnud enda isikuandmete avalikustamiseks kostjale nõusolekut.

Kohus leidis, et hageja isikuandmete avalikustamine meedias oli õigustatud ülekaaluka avaliku

huvi tõttu ning see on olnud kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Seega ei ole tõendatud,

et hageja isikuandmete avalikustamisega oleks olnud ülemäärselt kahjustatud või jätkuvalt

kahjustatud hageja huvid. Kohus leiab, et ülekaalukas avalik huvi avalike kohtuvaidluste

avaldamise ja jätkuva avaldamise puhul, kus üheks pooleks on korteriühistu liige ja teiseks

korteriühistu kaalub üles hageja huvi eraelu puutumatusele, otsustada ise oma isikuandmete

avaldamise üle.

Kohtu arvates oli hageja initsiaalide kasutamine ja hageja elukoha väljatoomine konkreetse

korteriühistu kohtuvaidluses hagejaga seotud sündmuse kajastamisel lubatav. Kohtu arvates ei

kahjustatud initsiaalide kasutamisega ja elukohaandmete väljatoomisega ülemääraselt hageja

õigust otsustada ise oma isikuandmete kasutamise õiguse üle. Kohus pidas põhjendatuks kostja

väidet, et hageja isikuandmete avalikustamine on seotud ülekaaluka avaliku huviga. Kuna

kohtupidamine on avalik, siis oli kohtu arvates igati õigustatud avalikes huvides kohtuvaidluste

kajastamine, sh tavapraktikas ebatavaliste ja rohkearvuliste vaidluste kajastamine, millega on

kostja kohtu arvates veenvalt põhistanud ülekaaluka avaliku huvi olemasolu.

Maakohus ei tuvastanud, et kostja oleks avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid või

ebakohaseid väärtushinnanguid.

Kohtu arvates ei olnud põhjust kahelda hageja väidetes, et tema ei ole ja ei pea ennast O. Gi

elukaaslaseks. Samas leidis kohus, et sõna "elukaaslane" sisule saavadki tähenduse anda just

need kaks inimest, kes ise peavad end elukaaslasteks, kuid mõistliku kõrvalseisjana ei saa ka

teistelt isikutelt võtta ära võimalust avaldada arvamust isikute suhtes, keda nemad võivad

pidada elukaaslasteks. Kostja avaldas kõnealuse väite tuginedes tsiviilasjas nr 2-112216 tehtud

kohtuotsusele, kus korteriühistut esindas teiste juhatuse liikmete seas ka O. G. Pooled ei vaidle,

Tsiviilasi nr: 2-17-15170

7(15)

et O. G on juhatuse liige korteriühistus, mis asub kortermajas, kus temale ei kuulu ühtegi

korteriomandit, samas on korteriomandi omanikuks hageja, mistõttu oli kohtu arvates kostja

veenvalt põhjendanud, et väite "elukaaslane" kasutamine hageja ja O. Gi suhete kohta oli

põhjendatud ja tugines dokumentaalsetele tõenditele, mis lubavad mõistlikul kõrvalseisjal

järeldada, et hageja ja O. G ongi elukaaslased. Asjaolud, et hageja on O. Gi lahutatud abikaasa,

ning et tsiviilasjas nr 2-11-2216 oli kostja poolt avaldatud väide, et hageja on O. Gi elukaaslane

esitatud korteriühistu teise juhatuse liikme O. L poolt (mitte juhatuse liikme O. Gi enda suu

läbi), ei lubanud kohtul samuti järeldada, nagu kostja oleks artikliks esitanud valeväiteid või

jätnud piisava põhjalikkuseta kontrollimata esitatud väite sisu.

Kindlasti ei saanud kohtu arvates pidada tavapäraseks olukorda, kus korteriühistu liige ühelt

poolt ja korteriühistu seaduslik esindaja teiselt poolt, keda on artiklis nimetatud hageja

elukaaslaseks, elades ühes ja samas korteris, on kohtuvaidluse korral sama korteromandi

mõtteliste osade majandamisel või korteriühistu liikmelisusest tulenevate õiguste kaitsmisel,

erinevatel seisukohtadel. Seetõttu oli kohtu arvates piisava veenvusega põhistatud, et avalik

huvi teada saada hageja ja korteriühistu kohtuvaidluste kajastamisel mh seda, et hageja ja

korteriühistu juhatuse liige O. G on elukaaslased. See avalik huvi kaalus kohtu arvates üles

hageja õiguse otsustada, kas artikli lugeja saab teada, kes on hageja elukaaslane või keda saab

pidada hageja elukaaslaseks.

Kohus leidis, et hageja isikuandmete jätkuva kajastamisega artiklis ei ole hageja huvid

ülemääraselt kahjustatud. Kohus nõustus kostjaga, et andmete jätkuv avalikustamine on

põhjendatud internetiarhiivide terviklikkuse säilitamise vajadusega, millega oleks tagatud juba

avaldatud informatsiooni alalhoidmine ja kättesaadavaks tegemine. Kohtu arvates oli veenev

hageja väide, et artiklis esitatud andmed võimaldavad hageja isiku identifitseerida. Samas leidis

kohus, et isikuandmete jätkuva avaldamise üle otsustamiseks ei saa olla eesmärgiks iseenesest

isiku varjamine. Asjaolu, et hageja andmete jätkuv avaldamine võimaldab hageja tuttavatel ja

teistel isikutel ka edaspidi tuvastada hageja isik, kui nad seda juba teinud ei ole või, et hageja

arvates sätib artikkel hageja negatiivsesse valgusesse, ei lubanud kohtul arvata, et juba

avaldatud hageja isikuandmete jätkuv avaldamine kahjustaks hageja huve rohkemal määral, kui

seda juba tehtud (st hageja ei ole saanud ise otsustada enda isikuandmete avaldamise üle).

Kohus märkis, et isegi kui oleks tuvastatud hageja isikuandmete avaldamise kostja poolt

seadusvastaselt, ei lubaks see hagejal nõuda rohkemate andmete, kui konkreetsed hageja

isikuandmed, avalikustamise lõpetamist või siis ebaõigete andmete avaldamise korral oleks

hagejal olnud õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist.

Asja lahendamisel ei olnud maakohtu hinnangul tähtsust poolte väidetel, kas hageja ja

korteriühistu vahelised kohtuvaidlused on halvanud korteriühistu tegevust, samuti väidetel ja

tõenditel, kui palju erinevaid kohtuvaidlusi hagejal on ja kas hageja tegevus kohtusse

pöördumisel võib halvata ka kohtu tegevuse. Neid väiteid ja tõendeid kohus ei hinnanud.

APELLATSIOONKAEBUS JA SELLE VASTUS

5. Maakohtu otsuse peale on hageja esitanud apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada osas ning teha asjas uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

Tsiviilasi nr: 2-17-15170

8(15)

Hageja leiab, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja väited, et artikli teksti

kontekst koos hageja eesnime ja perekonnanime esitähega võimaldab tema identifitseerimist

ning sellega rikutakse Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 26 lähtuvat eraellu sekkumise

keeldu. Sellega on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 442 lg 8), mis on oluline menetlusõiguse normi rikkumine.

Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja poolt avaldatu, mille kohaselt on hageja O.Gi

elukaaslane, on arvamus või väärtushinnang, mis ei vaja tõendamist ja mida kostja võib

kujundada erinevate asjaolude alusel. Hageja leiab, et tegu on faktiväitega, mida kostja peab

tõendama. Kostja seda väidet tõendanud ei ole ja seega on väide ebaõige.

Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, nagu pooled ei vaidleks selle üle, et hageja ja

korteriühistu juhatuse liige O. G elavad ühes korteris. Hageja ei ole selle asjaoluga nõustunud.

Maakohus on lugenud kostja väited, et hageja ja O. G on elukaaslased põhjendatuks ning

tuginenud seejuures Harju Maakohtu 2011. a-l tsiviilasjas nr 2-11-2216 tehtud otsuse p-le 8.

Selles punktis kohus kirjeldas kostja seisukohta. Kohus selles asjas ei ole tuvastanud, et hageja

on O. Gi elukaaslane. Hageja hinnangul see otsus seega ei tõenda, et hageja on O. Gi

elukaaslane.

Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, et hageja ja O. G on kohtuvaidluse korral sama

korteromandi mõtteliste osade majandamisel või korteriühistu liikmelisusest tulenevate õiguste

kaitsmisel erinevatel seisukohtadel. Samuti on see maakohtu järeldus üllatuslik hageja jaoks,

kuna kohus ei ole seda küsimust pooltega arutanud ja selline järeldus ei vasta ka tegelikkusele.

Kuna O. G ei ela xxxxxxxxxxxx asuvas korteris ja ei ole ka korteriühistu liige, siis temal ei ole

huvi selle korteromandi mõtteliste osa majandamiseks ja korteriühistu liikmelisusest tulenevate

õiguste kaitsmises. Maakohus rajas oma seisukoha ainult kostja tõendamata arvamusele, eirates

hageja vastuväiteid. Sellega on kohus oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme.

Maakohus ei ole analüüsinud tõendeid, mis on esitatud koos hagiavaldusega (kostja e-kirjad ja

juristi A. Smelovi vastused kostjale). Otsuses ei ole põhjendanud, miks kohus neid tõendeid ei

arvestanud. Hageja hinnangul on kohus ka sellega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

Kostja oli asjas kohustatud tõendama, et isikuandmete avalikustamiseks oli ülekaalukas avalik

huvi (mida nõuab IKS § 11 lg 2). Hageja hinnangul ei ole kostja seda tõendanud. Hageja leiab,

et ebaõige ja põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja ja korteriühistu kohtuvaidluste

kajastamisel eksisteerib avalik huvi saada mh teada seda, et hageja ja korteriühistu juhatuse

liiga O. G on elukaaslased, ning et see avalik huvi on üles kaalunud hageja õiguse otsustada,

kas artikli lugeja saab teada, kes on hageja elukaaslane või keda saab pidada hageja

elukaaslaseks. Tõenditest nähtub, et O. G esindas korteriühistut ainult üks kord ühes kohtuasjas

2011. a-l. Maakohus ei ole põhjendanud, miks seoses O. Gi osalemisega ühes kohtuasjas 2011.

a-l peab avaldama hageja isikuandmed vaatamata sellele, et hageja ei ole sellega nõus. Hageja

leiab, et maakohtu seiskoht ja otsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga, mh Riigikohtu 18.

veebruari 2015 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-159-

14. Kostja oli teadlik, et hageja ei ole nõus enda isikuandmetega avaldamisega, kuid eiras seda ja

avaldas hageja isikuandmed. Hageja leiab, et kuna tema teatas kostjale, et ei ole nõus oma

Tsiviilasi nr: 2-17-15170

9(15)

isikuandmete avaldamisega, siis kostja pidi sellest arusaama, et hageja hinnangul riivab

andmete avaldamine tema õigusi.

Hageja hinnangul on ebaõige maakohtu seisukoht, et kohtuvaidluste kajastamine, sh

ebatavaliste ja rohkearvuliste vaidluste kajastamine, on õigustatud avalikes huvides. Sellega oli

kosja kohtu hinnangul veenvalt põhistanud ülekaaluka avaliku huvi. Hageja leiab, et on ebaõige

maakohtu seisukoht, et hageja seostamine kohtuasjadega on lubatud, kuna selleks on olemas

ülekaalukas avalik huvi. Avalik huvi ei saa sõltuda kohtulahendite arvust.

Hageja leiab, et kostja tegevus on vastuolus ajakirjanduseetika koodeksiga. Kostja rikkus mh

koodeksi p 4.2. Kostja ei ole pöördunud hageja poole selleks, et teda ära kuulata. Kostja saatis

e-kirju ainult jurist A. Smelovile, kus palus teda vastata küsimustele, kuid hageja poole ei ole

kostja pöördunud ega selgituste saamiseks hagejaga ühendust võtnud. Ebaõige on maakohtu

seisukoht, nagu poleks asjas vaidlust, et hageja ei soovinud ei ümber lükata kostja poolt esitatud

faktiväiteid ega avaldanud soovi avaldatava artikli sisu kommenteerimiseks.

Kostja on rikkunud ka koodeksi p 4.2, kuna ei kontrollinud informatsiooni tõesust ja allikate

usaldusväärsust.

Hagejale ei ole arusaadav maakohtu seisukoht, et korteriühistu ja hageja vahel toimunud

vaidluste kajastamisel ei ole tähtsust asjaoludel, missugustel konkreetsetel motiividel neid

vaidlusi on peetud, sest oluliseks on peetud kajastada iseenesest hageja ja korteriühistu

kohtuvaidlusi üleüldiselt. Samuti on ebaõige maakohtu seisukoht, nagu oleks pidanud hageja

tõendama, et kostja on artiklis avaldanud valeväiteid või valearvamusi.

Maakohus

rikkus

oluliselt

menetlusnorme

ka

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramisel. Hageja esitas kohtule seisukoha seoses kostja menetluskulude

nimekirjaga, kuid kohus seisukoha täiesti tähelepanuta ning ei põhjendanud hageja

vastuväidetega mittenõustumist.

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada

osas, millega hageja esmane nõue jäeti rahuldamata. Selles osas teeb ringkonnakohus

uue otsuse, millega rahuldab nõude osaliselt ning kohustab kostjat lõpetama artikli või

selle osade avalikustamine Eesti Ekspressi veebilehel kujul, milles on kajastatud hageja

isikuandmed, ning keelab avaldada artiklit või selle osasid või refereeritud osasid kujul,

kus on märgitud hageja isikuandmed. Eelmärgituga seoses jaotab ringkonnakohus

uuesti maakohtu menetluses kantud menetluskulud ning tühistab sellest tulenevalt

maakohtu otsuse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Muus osas

tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus

sõnastuses.

8. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet,

samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui

Tsiviilasi nr: 2-17-15170

10(15)

esimest nõuet ei rahuldata. TsMS § 442 lg 8 viienda lause järgi ei pea kohus ühe

alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist

põhjendama.

9. Ka praegusel juhul on hageja esitanud mitu alternatiivset nõuet. Esimese alternatiivina

(esmase nõudena) on hageja palunud kohustada kostjat eemaldama Eesti Ekspressi

veebilehelt artikli või artikli osad, kus on kirjutatud hageja isikuandmed (hageja

initsiaalid koos seletava tekstiga), ja keelata kostjal avaldada artiklit tervikuna või artikli

osasid või artikli refereeritud osasid, kus on kirjutatud hageja isikuandmed (hageja

initsiaalid koos seletava tekstiga) kostja omandis olevates meediavahendites ja kostja

veebilehtedel sotsiaalvõrkudes.

Nimetatud nõude rahuldamise aluseks said artikli avaldamise ja hagi esitamise ajal olla alates

1. jaanuarist 2008 kuni 14. jaanuarini 2019 kehtinud IKS § 11 lg-d 3 ja 4, mis andsid

andmesubjektile õiguse nõuda isikuandmete avalikustajalt ja avalikustatud isikukandmete

töötlejalt üldjuhul igal ajal isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui

avalikustamine toimub seaduse alusel või kooskõlas IKS § 11 lg-ga 2 ning andmete jätkuv

avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi, samuti IKS § 21 lg 2, mis

võimaldas mh nõuda isikuandmete avalikustamise või neile juurdepääsu võimaldamise

lõpetamist. Samuti annavad alates 15. jaanuarist 2019 kehtiva isikuandmete kaitse seaduse § 25

lg-d 1–3 andmesubjektile õiguse nõuda isikuandmete parandamist ja kustutamist. Isikuandmete

kustutamist on õigus mh nõuda juhul, kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud

või andmete töötlemisel ei arvestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Hageja esitatud

hoidumisnõude õiguslikuks aluseks on lisaks ka VÕS § 1055 lg 1.

10. Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et xx.xxxxxxxxx.xxxx ilmus kostja

väljaantavas ajalehes Eesti Ekspress, sh kostja veebilehel, vaidlusalune artikkel, milles

mh kajastati hageja vaidlusi (sh kohtuvaidlusi) korteriühistuga ning avaldati hageja

isikuandmeid, s.o hageja initsiaalid elukohaandmed ning suhted O. Giga (artiklis

väidetu kohaselt on hageja O. Gi elukaaslane). Samuti on maakohus tuvastanud, et

kostjal puudus hageja nõusolek hageja isikuandmete avaldamiseks.

Nimetatud asjaolude üle kolleegiumi hinnangul apellatsioonimenetluses ei vaielda ning

ringkonnakohus võtab need apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg-d 1 ja

5).

11. Isikuandmete töötlemise õiguspärasuse üle tuleb kolleegiumi hinnangul otsustada artikli

avaldamise ajal kehtinud õiguse alusel. Artikli avaldamise ajal kehtinud IKS § 10 lg 1

järgi oli isikuandmete töötlemine (sh andmete avalikustamine) lubatud üldjuhul üksnes

andmesubjekti nõusolekul. IKS § 11 lg 2 järgi võis isikuandmeid ajakirjanduslikul

eesmärgil töödelda ja meedias avalikustada ka ilma andmesubjekti nõusolekuta, kui

selleks oli ülekaalukas avalik huvi ning see oli kooskõlas ajakirjanduseetika

põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohtinud sama lõike kohaselt ülemääraselt

kahjustada andmesubjekti õigusi.

12. Eelmärgitust lähtudes on hageja esmase nõude osas põhjendatud maakohtu seisukoht,

et vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kostja poolt hageja kohta avaldatud

isikuandmete avalikustamiseks oli ülekaalukas avalik huvi ning kas nende andmete

avalikustamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning ega nende andmete

Tsiviilasi nr: 2-17-15170

11(15)

avalikustamisega pole ülemääraselt kahjustatud hageja huve. Juhul kui vastus nendele

küsimusele on jaatav, võis kostja andmeid avalikustada ka hageja nõusolekuta.

13. Maakohtu järelduste kohaselt olid IKS § 11 lg 2 kohaldamise eeldused praegusel juhul

täidetud ning kostja võis hageja isikuandmeid avalikustada andmesubjekti nõusolekuta.

Kolleegium maakohtuga ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

ülalesitatud järeldustele jõudmisel eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ning hinnanud

osaliselt ebaõigesti tõendeid.

Kolleegium rõhutab, et IKS § 11 lg-s 2 sätestatud erand on rakendatav vaid juhul, kui koos

esinevad kõik viidatud sättes nimetatud kolm tingimust: avalikustamiseks on ülekaalukas avalik

huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning andmesubjekti ei kahjustata

ülemäära (vt nt Riigikohtu 18. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 14).

Riigikohus on IKS § 11 lg 2 eesmärki selgitades märkinud, et sätte kohaldamisel tuleb arvestada

ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat väljendusvabaduse ja eraelu tasakaalustamisel

(vt Riigikohtu 23. märtsi 2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p 19–21). Viidatud Riigikohtu

lahendis käsitletud EIK lahenditest tulenevalt tuleb väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse

(kui võrdsete põhiõiguste vahel) tasakaalu leidmaks hinnata mh andmete panust üldist huvi

pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku

varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõelevastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja

tagajärgi. Avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal,

võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule

põhjustatakse, ning isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu (vt

viidatud Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p 23). Kolleegiumi hinnangul tuleb

osutatud kohtupraktikaga arvestada ka käesoleva asja lahendamisel.

Seonduvalt kostja väitega kohtupidamise avalikkusest on ka oluline märkida, et IKS § 11 lg 1

piiras teiste sama seaduse sätete kohaldamist, kuid ei olnud ise seaduslik alus andmete

töötlemiseks ning IKS § 11 lg-st 1 ei tulenenud, et juba avalikustatud isikuandmete uueks

töötlemiseks ei pidanuks olema seaduslikku alust. Seega kui isikuandmed on seaduse alusel

ilma andmesubjekti nõusolekuta varem mingis vormis avalikustatud (nt andmete avaldamine

kohtuasja avalikul arutamisel), siis ei tähenda see, et edaspidi võis neid isikuandmeid

piiramatult ja korduvalt avalikustada. Selline võimalus oleks vastuolus andmetöötluse

eesmärgikohasuse, minimaalsuse ja kasutuse piiramise põhimõtetega (IKS § 6 p-d 2–4).

Kohtuistungil avaldatud andmete uus avaldamine meedias avardab oluliselt teavitatavate

isikute ringi ja sellel võivad olla andmesubjekti jaoks olulised tagajärjed (vt Riigikohtu 18.

veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 14 ja selles viidatud kohtupraktika).

14. Kolleegiumi hinnangul hageja isikuandmete avalikustamiseks artiklis praegusel juhul

ülekaalukat avalikku huvi ei olnud. Kolleegium möönab, et korteriühistutega seotud

vaidlused puudutavad suurt hulka inimesi ning korteriühistute tegevuse kajastamine

üldiselt on avalikes huvides. Samuti võib nõustuda kostjaga selles, et hageja ja

korteriühistu vahel viimase kümne aasta jooksul toimunud kohtuvaidluste suur arv ei

olnud tavapärane. Samas see ringkonnakohtu hinnangul ei õigustanud hageja

nõusolekuta tema isikuandmete avaldamist. Hageja isikuandmete avaldamine ei andnud

kolleegiumi arvates midagi olulist juurde artikli (tl-d 13–16) teemakäsitlusele. Hageja

Tsiviilasi nr: 2-17-15170

12(15)

väited iseäralikust õiguslikust olukorrast korteriühistu esinduses põhinvad ilmselt

eelkõige eeldusel, et hageja ja O. G on elukaaslased.

Ringkonnakohus ei jaga kostja ja maakohtu seisukohti, et avalikkusel võiks olla oluline huvi

hageja isiku vastu. Hageja ei ole avaliku elu tegelane ning kostja ei ole menetluses seda ka

väitnud. Poolte esitatust ei nähtu, et hageja oleks ise teinud midagi enda isiku või tegevuse

eksponeerimiseks avalikkuses, mh ei ole selleks hageja korduvad pöördumised kohtu poole.

Hageja liikmelisus korteriühistus ja suhted korteriühistuga ei kuulu hageja intiim- või

privaatsfääri, kuid on samas ka kaugel avaliku või poliitilise võimu teostamisest. Artikkel ei

kajasta ka hageja isikuga seotud päevakajalisi sündmusi. Vastupidi, artiklis käsitleti hageja ja

korteriühistu vahel kümne aasta jooksul toimunud vaidlusi, sh aastaid tagasi lõppenud

kohtuasju. Lisaks avaldas kostja (esindaja vahendusel) juba enne artikli ilmumist selgelt

mittenõustumist enda isikuandmete avaldamisega.

15. Lisaks on kolleegiumi hinnangul vähemalt kaheldav hageja isikuandmete

avalikustamise

kooskõla

ajakirjanduseetika

põhimõtetega.

Ajakirjanduseetika

põhimõtted

tulenevad

peamiselt

Eesti

Ajakirjanike

Liidu

koostatud

Eesti

ajakirjanduseetika

koodeksist

(Arvutivõrgus

kättesaadav:

http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html) ning selles valdkonnas üldiselt omaks võetud

rahvusvahelistest printsiipidest (vt ka viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-

14, p 14). Eetikakoodeksi p 3.5 järgi peab toimetus kontrollima informatsiooni tõesust

ja allikate usaldusväärsust. Oluliste faktide tõesust tuleb kontrollida ka juhul, kui

avaldatava või edastatava materjali autor ei ole toimetuse töötaja. Uudismaterjal peab p

4.1 kohaselt põhinema tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil ning p

4.2 järgi peab ajakirjanik konflikti sisaldava materjali puhul ära kuulama kõik

osapooled.

15.1. Käesolevas asjas esitatud tõendite põhjal ei saa kolleegiumi hinnangul lugeda

tõendatuks, et hageja oleks olnud artikli avaldamise ajal O. Gi elukaaslane. Seda ei ole

üheselt tuvastanud ka maakohus. Kolleegium ei jaga kostja ja maakohtu arusaama, nagu

oleks "elukaaslane" määratlemata mõiste ning mõistlikult kõrvalseisjalt ei saa võtta ära

võimalust avaldada arvamust isikute suhtes, keda nemad võivad pidada elukaaslasteks.

Kolleegium leiab, et mõistlik kõrvalseisja (lehelugeja) mõistab eesti keele- ja kultuuriruumis

elukaaslastena vabaabielu partnereid ning vähemalt vaidlusaluse artikli kontekstis on tegu

faktiväitega (st väitega, mille tõesus on kohtumenetluses põhimõtteliselt kontrollitav).

Ringkonnakohtu hinnangul ei defineeri mõistlik kõrvalseisja mistahes põhjusel sama eluaset

jagavaid inimesi elukaaslastena. Liiatigi ei ole asjas tõendatud ka see, et hageja ja O. G oleks

tegutsenud ühistes huvides ja jaganud sama eluaset või nad oleks muul moel majanduslikult või

emotsionaalselt seotud.

15.2. Samuti ei nähtu tõenditest, et kostja oleks seda asjaolu enne avaldamist vajalikul

määral kontrollinud. Kostja hinnangul tõendab asjaolu, et hageja ja O. G on

elukaaslased esiteks asjaolu, et O. G on korteriühistu juhatuse liige korteriühistus, mis

asub kortermajas, milles ei ole ühtegi temale kuuluvat korterit ning hageja on

kinnistusraamatu andmetel Tallinnas aadressil xxxxxxxx asuva kinnisasja omanik (tl-d

73, 74 ja 117–119). Teiseks on kostja järeldanud seda asjaolust, et tsiviilasjas nr 2-11-

2216, milles menetleti üht hageja hagi korteriühistu vastu, esindas korteriühistut mh O.

Tsiviilasi nr: 2-17-15170

13(15)

G ning kostja esindajad on asjas tehtud kohtuotsuses märgitu (tl-d 70–72) kohaselt

väitnud, et hageja ja tema elukaaslane O. G ei soovi teha kaasomandi remondiks

kulutusi.

Ringkonnakohtu hinnangul oli kostja poolt põhjendamatu avaldada 2011. a detsembris

tsiviilasjas nr 2-11-2216 tehtud kohtuotsuses kajastatud asjaolude põhjal väiteid hageja ja O.Gi

kooselu kohta 2017. a oktoobris. Samuti ei tulenenud artikli avaldamise ajal kehtinud

korteriühistuseadusest, et korteriühistu juhatuse liikmeks saaks olla ainult korteriühistu liige või

sama kinnisasja korteriomandi omanik (ka 1. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse regulatsioon ei ole selles osas põhimõtteliselt erinev). Samuti ei ole

praktikas tavapäratu, et korteriühistu juhatusse kuulub isikuid väljastpoolt korteriomanike ringi.

15.3. Tõenditest ei nähtu ka see, et hagejale oleks pakutud mõistlikku võimalust olla

artiklis käsitletud teema ja sündmuste osas ära kuulatud. Kolleegium nõustub hagejaga,

et maakohus on ebaõigesti järeldanud, nagu ei oleks pooltel vaidlust selle üle, et hageja

ei soovinud ümber lükata kostja poolt esitatud faktiväiteid ega avaldanud soovi artikli

sisu kommenteerimiseks. Maakohtu see järeldus on ka nõuetekohaselt põhjendamata.

Kostja ajakirjanik on asja materjalidest nähtuvalt suhelnud artikli avaldamise eelselt

küll hagejat kohtumenetlustes esindava A. Smeloviga (tl-d 8, 9, 10, 11 ja 12), aga

tõenditest ei nähtu, et ajakirjanik oleks kontakteerunud ka kostja endaga. Ka

ajakirjaniku poolt A. Smelovile saadetud kirjades küsimustele vastamiseks antud aeg

(kaks tööpäeva) ei pruukinud olla esindaja A. Smelovi töökohustusi arvestades piisav

hageja sisuliste kommentaaride edastamiseks.

16. Kostja väide, et hageja isikuandmeid avaldati üksnes kaudselt, ei oma eelmärgitut

arvestades asja lahendamisel määravat tähtust. IKS § 4 lg 1 järgi tuleb lugeda

isikuandmeteks mis tahes andmeid tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta,

sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Hageja kohta

artiklis esitatud andmed – initsiaalid, elukohaandmed ja väidetud suhted O. Giga –

võimaldavad määraltemata isikute ringil hagejat üheselt tuvastada. Kindlasti on hageja

isik artikli põhjal tuvastatav hageja tutvusringkonnale ja korteriühistu liikmetele.

17. Kokkuvõttes ei olnud IKS § 11 lg 2 eeldused hageja isikuandmete artiklis avaldamiseks

täidetud, eelkõige puudus avaldamiseks ülekaalukas avalik huvi. Seega on hagejal õigus

nõuda kostjalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist (selliste andmekandjate suhtes,

mille üle kostjal on kontroll) ning avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete

töötlemise lõpetamist. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et hageja isikuandmete

töötlemise lõpetamine vastavalt hageja taotlusele ei oleks tehniliselt võimalik või tooks

kostjale kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

18. Hageja nõue kohustada kostjat eemaldama Eesti Ekspressi veebilehelt kogu artikkel ja

keelata artikli tervikuna avaldamine, ei ole kolleegiumi hinnangul siiski põhjendatud.

See piiraks põhjendamatult kostja ajakirjanduslikku sõnavabadust ja oleks selgelt

ebaproportsionaalne hageja taotletava eesmärgiga. Ringkonnakohus märgib seejuures,

et hageja saab TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt käesolevas asjas menetletava hagiga kaitsta

üksnes enda (mitte kolmandate isikute) väidetavalt rikutud subjektiivseid õigusi.

18.1. Ringkonnakohus peab põhjendatuks kohustada kostjat lõpetama artikli või selle

osade avalikustamine Eesti Ekspressi veebilehel kujul, milles on kajastatud hageja

Tsiviilasi nr: 2-17-15170

14(15)

isikuandmed, asendades hageja initsiaalid (st ees- ja perekonnanime esitähed) artikli

tekstis sellise pseudonüümiga, mis ei võimalda hageja isikut tuvastada, ning eemaldades

artiklist andmed hageja suhte kohta O. Giga ja andmed, mille kohaselt on hageja korteri

xx omanik. Seonduvalt hageja väidetega lisab kolleegium, et artiklis kirjeldatud

kohtuvaidlused artiklis esitatud kujul ei võimalda hageja isiku tuvastamist, kui

ülalmärgitud isikuandmed artiklist kõrvaldada.

18.2. Kuivõrd kostja on hageja õigusi teadvalt rikkunud, avaldades hageja

isikuandmeid tema keelust hoolimata, võib kolleegiumi arvates pidada reaalseks sarnase

rikkumise kordumise ohtu. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud keelata

kostjal VÕS § 1055 lg 1 alusel avaldada artiklit või selle osasid või refereeritud osasid

kujul, kus on märgitud hageja isikuandmed, hagis nimetatud kostja omandis olevates

meediavahendites ja kostja veebilehtedel sotsiaalvõrkudes.

19. Hageja on esitanud veel ka ülalviidatud alternatiivsed nõuded. Kuigi ringkonnakohus

rahuldab hageja esmase nõude üksnes osaliselt, ei pea kolleegium siiski vajalikuks

hageja teiste nõuete rahuldamist. Ringkonnakohus leiab, et hageja esmase nõude osalise

rahuldamisega on hageja õiguste rikkumine kõrvaldatud. Hageja alternatiivne nõue I on

osaliselt hõlmatud hageja esmase nõudega ning alternatiivse nõude rahuldamine piiraks

kostja tegevust põhjendamatult. Hageja alternatiivne nõue II on sisuliselt suunatud

artiklis hageja kohta avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamisele (VÕS § 1047 lg

4). Samas puudutab see nõue üksnes ajalehe veebiversiooni (mitte paberkandjal

avaldatud lehte). Kuivõrd käesoleva otsusega kohustatakse kostjat ajalehe

veebiversioonis hageja isikuandmete avalikustamine lõpetama, puudub vajadus

kohustada kostjat veel ka veebiversioonis avaldatud ebaõigeid andmeid ümber lükkama.

Alternatiivse nõude II rahuldamine ei annaks hagejale tema õiguste kaitsmise

seisukohalt midagi lisaks.

20. Kolleegium märgib, et hageja hinnangul on artiklis avaldatud tema kohta ka

ebakohaseid väärtushinnanguid (VÕS § 1046 lg 1). Need hageja väited ei oma asja

lahendamise seisukohalt tähtsust, sest väidetavalt ebakohaste hinnangutega seoses ei ole

hageja nõudeid esitanud (TsMS § 5 lg 1).

21. Vastusena apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele lisab kolleegium, et maakohus

on asja lahendamisel IKS § 11 lg-st 2 lähtudes põhimõtteliselt õigesti kaalunud hageja

põhiõigust eraelu puutumatusele (PS § 26) ja kostja õigust sõnavabadusele (PS § 45).

IKS § 11 lg 2 eesmärk ongi tasakaalu loomine andmesubjekti põhiõiguste ja

sõnavabaduse vahel. Seega ei nõustu kolleegium hageja väitega, nagu ei oleks

maakohus arvestanud hageja õigusega eraelu puutumatusele. Juhul kui hageja leiab, et

andmesubjekti isikuandmeid võib avalikustada ainult tema nõusolekul, siis selline

seisukoht ei ole õige.

21.1. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust

(vt ka otsuse põhjenduste p-d 22 ja 23), ei pea kolleegium vajalikuks vastata

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist puudutavatele apellatsioonkaebuse

väidetele.

21.2. Apellatsioonkaebuse muudele väidetele ei pea kohus vajalikuks vastata

menetlusökonoomia kaalutlustel.

Tsiviilasi nr: 2-17-15170

15(15)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu

seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme

kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata,

muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus on jätnud

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna ringkonnakohus hagi

osaliselt rahuldab, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust ning tühistada otsus maakohtu

otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas.

23. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, sh rahuldab esmase nõude osaliselt ja

jätab rahuldamata alternatiivsed nõuded, peab kolleegium põhjendatuks jätta poolte

menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, v.a

hageja poolt hagilt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivud, mis tuleb jätta 50%

ulatuses kostja kanda ning 50% ulatuses hageja enda kanda.

24. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

24.1. Ülalesitatud menetluskulude jaotust arvestades, tuleb määrata hageja kantud

hüvitatavate menetluskulude suuruseks pool hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõivudest. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduselt tasunud

riigilõivu 300 eurot (tl 19) ja apellatsioonkaebuselt samuti 300 eurot (tl 147) ning 50%

nimetatud summadest on 300 eurot. Eelmärgitust lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja

kasuks menetluskuluna välja 300 eurot.

24.2. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

25. TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Liis Arrak

Ele Liiv