2-18-16266/65 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuli 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-16266

Tsiviilasi

Alla Ojavere, Elena Kiva ja Sergei Vangoneni avaldus Narva

linn, XXXXXXXX korteriühistu 5. oktoobri 2018 üldkoosoleku

otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. aprilli 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alla Ojavere, Elena Kiva ja Sergei Vangoneni määruskaebus ja

Narva linn, XXXXXXXX korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse I esitajad (avaldajad, määruskaebusele II

vastustajad):

•

Alla Ojavere (isikukood XXXXXXXXXXX )

•

Elena Kiva (isikukood XXXXXXXXXXX )

•

Sergei Vangonen (isikukood XXXXXXXXXXX )

avaldajate esindaja Julia Tuštšenko

Määruskaebuse II esitaja (puudutatud isik, määruskaebusele I

vastustaja):

Narva

linn,

XXXXXXXX

korteriühistu

(registrikood XXXXXXXX ); esindaja Aleksandr Gamazin

RESOLUTSIOON

1. Jätta Alla Ojavere, Elena Kiva ja Sergei Vangoneni

määruskaebus läbi vaatamata.

2. Tühistada Viru Maakohtu 23. aprilli 2019 määrus ja teha

uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata.

3. Rahuldada Narva linn, XXXXXXXX korteriühistu

määruskaebus.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Avaldajad Tatjana Popova, Alla Ojavere, Elena Kiva, Sergei Vangoneni ja Gennady

Tarasyuk esitasid 29.10.2018 Viru Maakohtule avalduse, milles palusid tunnistada kehtetuks

korteriühistu 05.10.2018 üldkoosoleku otsused. Tatjana Popova ja Gennady Tarasyuki loobusid

avaldusest. 13.11.2018 esitatud avalduses palusid avaldajad tuvastada Narva linn,

XXXXXXXX korteriühistu (puudutatud isik) 5.10.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse.

05.10.2018 koosolekul osalemiseks registreeriti protokolli kohaselt 25 korteriühistu liiget,

nendest 15 volikirja alusel. Otsused on tühised, kuna rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise

korda, seadust ja põhikirja. Koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud põhikirja, kuna

avaldajad korteriomanike 05.10.2018 üldkoosolekul ei osalenud.

27.09.2018 saabus initsiatiivgrupilt taotlus kanda päevakorda lisaküsimus: kutsuda tagasi

juhatuse liige Lilia Timofejeva, kuna ta takistab juhatuse tegevust ja loob majas ebatervet

õhkkonda, ning valida juhatusse uus liige.

28.09.2018 pani juhatus üldkoosoleku päevakorra muutmise teate üles. 04.10.2018 pani juhatus

üles teate 05.10.2018 üldkoosoleku läbiviimise tühisuse kohta, kuna üldkoosoleku toimumise

kohta seaduses sätestatud tähtaegu ei järgitud.

Vastavalt MTÜS § 20 lõikele 5 ja 7 peab üldkoosoleku päevakorra muutmist puutuvate

muudatuste teade (28.09.2018) ja üldkoosoleku enda toimumise aja (05.10.2018) vaheline

ajavahemik olema mitte vähem kui 7 päeva. Antud tähtaega ei olnud üldkoosoleku

kokkukutsumisel järgitud, kuna ajavahemik oli 6 päeva.

Üldkoosoleku läbiviimisel rikuti ka oluliselt seadust. Üldkoosoleku protokolli kohaselt osalesid

15 korteriomanikku üldkoosolekul esindajate kaudu volikirja alusel, mis ei vasta tegelikkusele.

05.10.2018 üldkoosoleku toimumisel puudusid kirjalikud volikirjad korteriomanikelt T.

Gaidukova (krt 29), V. Tui (krt 16), L. Kurs (krt 19). V. Tui ja L. Kurs volikirjade väljastamise

kuupäevad on 13.10.2018. T. Gaidukova nimelt väljastatud volikiri esitati mobiiltelefoni

ekraanil oleva kujutisena ega sisalda väljastamise kuupäeva. Puudus kvoorum koosoleku

läbiviimiseks.

2. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Viru Maakohus tuvastas 23. aprilli 2019 määrusega Narva linn, XXXXXXXX korteriühistu

5. oktoobri 2018 otsuste tühisuse. Menetluskulusid ei määratud kindlaks.

KrtS § 29 lg 1 sätestab, et juhul, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt

rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud

otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik

korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle

suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

MTÜS § 20 lg 5 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse

päeva. Sama sätestab ka ühistu põhikirja p 6.8.

Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et initsiatiivgrupi arv vastas MTÜS § 20 lg-s 3 ja

põhikirja p-s 6.6 sätestatud arvule ning et nad esitasid tähtaegselt (27.09.2018) taotluse

üldkoosoleku päevakorra täienduseks. Samuti puudub vaidlus, et juhatus on üles pannud teate

üldkoosoleku päevakorra muutmisest 28.09.2018.

Kuigi teade riputati 28.09.2018 üles, hakkas 7-päevane tähtaeg kulgema alates 29.09.2018 ja

lõppes 05.10.2018 kl 24.00. Olgugi et üldkoosolek pidi toimuma 05.10.2018, ei järginud

puudutatud isik MTÜS § 20 lg-s 5 ja põhikirja p-s 6.8 sätestatud etteteatamistähtaega. Kuivõrd

korteriomanike 05.10.2018 üldkoosolekut ei kutsutud kokku MTÜS § 20 lg-s 5 ning puudutatud

isiku põhikirja p-s 6.8 ettenähtud korras, on korteriomanike 05.10.2018 üldkoosoleku otsused

KrtS § 29 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 alusel üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu

tühised.

Üldkoosoleku läbiviimisel kvoorumi puudumine, mis on vastuolus seaduse ja korteriühistu

põhikirjaga, toob kaasa otsuse kehtetuks tunnistamise TsÜS § 38 lg 1 järgi. Seega kohaseks

õiguskaitsevahendiks on antud juhul otsuse kehtetuks tunnistamine. Avaldajad ei nõudnud

kohtus 05.10.2018 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamist vaatamata kohtu

selgitustele.

MÄÄRUSKAEBUSED

4. Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad muuta maakohtu

määruse põhjendusi.

Väär on maakohtu seisukoht, et kvoorumi puudumine toob kaasa otsuse kehtetuks tunnistamise

TsÜS § 38 lg 1 järgi. TsÜS § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see

on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see

rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse

sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Kuna kvoorum puudus,

rikuti oluliselt otsuse vastuvõtmise korda.

5. Korteriühistu vaidles avaldajate määruskaebusele vastu.

6. Korteriühistu esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus läbi vaatamata või rahuldamata.

Menetluskulud palutakse jätta avaldajate kanda ja mõista need välja.

Initsiatiivgrupp ei nõudnud üldkoosoleku kokkukutsumist, vaid päevakorra täiendamist.

Päevakorra täiendamist reguleerib MTÜS § 20¹ lg 2 ja lg 3, kus räägitakse mitte 1/10, vaid 1/5

mittetulundusühingute liikmete nõudeõigusest. KrtS § 29 lg 1 kohaldamiseks ei olnud alust,

KÜ juhatuse liikmed (avaldajad) ei tulnud enda kokku kutsutud üldkoosolekule 5. oktoobril

2018. Selle üldkoosoleku päevakorra määrasid nad ise.

Korduv üldkoosolek kinnitas 1. novembril 2018 avaldajate vaidlustatud 05.10.2018

üldkoosoleku otsused.

7. Avaldajad vaidlesid korteriühistu määruskaebusele vastu.

Maakohus tegi õige järelduse, et on korteriomanike 05.10.2018 üldkoosoleku otsused on KrtS

§ 29 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 2 alusel tühised üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 23. aprilli 2019 määrus tuleb tühistada

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Puudutatud isiku määruskaebus tuleb rahuldada.

Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab A. Ojavere, E. Kiva ja S. Vangoneni avalduse

XXXXXXXX KÜ 05.10.2018 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ja

menetluskulud avaldajate kanda.

Ringkonnakohus jätab avaldajate määruskaebused läbi vaatamata. Avaldajad taotlevad

määruskaebuses

Viru

Maakohtu

23.04.2019

määruse

põhjendava

osa

muutmist.

Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse saab esitada üksnes juhul, kui kaebajal on

protsessuaalne taotlus maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks TsMS § 662 lg 3

tähenduses. Avaldajad maakohtu lahendi resolutsiooni muutmist ei taotle, seetõttu käsitleb

ringkonnakohus avaldajate väiteid vastusena vastaspoole määruskaebusele.

9. Avaldajad esitasid maakohtule 29.10.2018 avalduse taotlusega tunnistada kehtetuks

XXXXXXXX korteriühistu 05.10.2018 üldkoosolekul vastuvõetud otsused.

12.11.2018 avalduse täpsustuses palusid avaldajad tuvastada 05.10.2018 üldkoosolekul

vastuvõetud otsuste tühisust.

Avaldajate väitel ei kehti otsused kahel põhjusel: 1) rikuti oluliselt 05.10.2018 üldkoosoleku

kokkukutsumise korda, kuna koosoleku päevakorra muutmise teade tehti ühistu liikmetele

teatavaks vähem kui 7 päeva enne koosoleku toimumist; 2) koosoleku läbiviimisel puudus

vajalik kvoorum ja mõned volikirjad ei vastanud seadusele.

Maakohus tuvastas, et üldkoosoleku otsus on kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu

tühine. Koosoleku kvoorumi nõude rikkumise kohta märkis maakohus, et tegemist on kehtetuks

tunnistamise aluse, mitte tühisusega ning kuna avaldajad ei taotlenud kehtetuks tunnistamist,

siis jätab kohus kõik kvoorumiga seotud väited tähelepanuta.

10. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust üldkoosoleku kokkukutsumise korra

rikkumise osas (I), teiseks võtab seisukoha vastustaja väite osas, et maakohus käsitles ebaõigesti

kvoorumi puudumist kehtetuks tunnistamise alusena ja hindab kvoorumi nõuet (II) ja viimaks

jaotab menetluskulud (III).

I

11. Ringkonnakohus leiab, et kuna üldkoosolek kutsuti kokku õiguspäraselt, siis ei ole

üldkoosolekul vastuvõetud 5 otsust koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised.

Ringkonnakohus märgib, et üldkoosoleku otsusele kohaldatakse tehingute regulatsiooni ja

tehinguid saab kehtivuse hindamisel jagada osadeks.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta tehti teatavaks

õigeaegselt. Teate kohaselt oli päevakorras 5 punkti: 1) L. Timofejeva kohtuhagi küsimus; 2)

korteriühistu õigusabi kulude kinnitamine; 3) juhatuse esimehe valimine; 4) uue põhikirja

kinnitamine; 5) parkimise küsimus. Koosolek toimus teates märgitud ajal ja üldkoosolek arutas

päevakorda võetud viite küsimust. Üldkoosolekul ei osalenud ühistu liikmed kelle taotlus

päevakorra täiendamiseks ühepäevase hilinemisega teatavaks tehti. Üldkoosolekul kohalolnud

liikmed ei soovinud arutada täiendavalt esitatud küsimust (L. Timofejeva juhatuse liikmest

tagasikutsumist) ja seda küsimust päevakorras ei olnud.

12. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse all saab olla üksnes päevakorra täiendamata jätmise

õiguspärasus. Avaldajate õigusi saab rikkuda päevakorda mitte võetud otsuse punkt, st asjaolu,

et üldkoosolek ei arutanud L. Timofejeva juhatuse liikmest tagasikutsumist.

Korteriühistu otsusena on käsitletav pädeva organi (juhatus, üldkoosolek) poolt vastuvõetud ja

kirjalikult vormistatud otsus. Otsusena ei käsitleta otsuse mittetegemist või otsuse tegemisest

keeldumist, seetõttu ei saa tulemuslik olla ka otsuse mittetegemise tühisuse tuvastamine ega ka

kehtetuks tunnistamine.

Ringkonnakohus leiab, et täiendva päevakorra punkti mittearutamise tõttu ei ole üldkoosolekul

vastu võetud otsused tühised. Täiendavalt tuleb märkida, et avaldajatele oli tagatud

üldkoosolekul osalemine ja õigus päevakorda koosolekul täiendada, samuti arutas üldkoosolek

L. Timofejeva küsimust seoses juhatuse esimeheks valimisega ning otsutas ta juhatuse

esimeheks valida.

II

13. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et vajaliku kvoorumi puudumise tõttu oli otsus

TsÜS § 38 lg 1 alusel kehtetuks tunnistatav.

Ringkonnakohus peab menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt võimalikuks anda ise

hinnang, kas 05.10.2018 korteriühistu üldkoosolekul oli kvoorum otsuste vastu võtmiseks.

14. Korteriühistu üldkoosoleku hääleõigust reguleerib KrtS § 22. KrtS § 22 lg 5 kohaselt võib

üldkoosolekul osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on

kirjaliku dokumendiga tõendatud. Esindaja osavõtt üldkoosolekust ei võta korteriomanikult

õigust osaleda üldkoosolekul. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha sama isiku poolt

esindatavate korteriomanike ülemmäära.

Puudutatud isiku põhikirja p 38 reguleerib volituste andmist. Seadusele täiendavalt on

põhikirjas ette nähtud, et „ühistu liikme esindaja võib üldkoosolekul hääletada ainult juhul, kui

esindatav ühistu liige ei osale ise antud koosolekul. Kui korteriomanik andis volikirjaga

osalemise ja hääletamise õiguse teisele isikule, pole tal endal õigust teist korteriomanikku

volikirja alusel esindada“(I kd lk 16).

Puudutatud isikul oli 46 liiget, kvoorumiks oli vajalik, et hääletusel osaleks vähemalt 24 liiget.

Avaldajate väitel osales 21 liiget.

15. 05.10.2019 üldkoosoleku protokollile lisatud allkirjade lehel on 25 allkirja ( reaalosa nr 34

real on kaks allkirja; I kd, lk 13) seega saab eeldada, et esindatud oli 24 ühistu liiget.

Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas koosolekul olid esindatud 24 või 21ühistu liiget.

Avaldajad vaidlustasid esindatuse 4 liikme osas. Avaldajate väitel puudusid ka liikme (kr 16,

19) esindamiseks kirjalikud volikirjad. Asja materjalidest nähtub, et 2 liiget esitasid esmalt

volikirja taasesitatavas vormis ja hiljem kinnitasid volituste andmist kirjalikult.

Ringkonnakohus leiab, et kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa tühisust, lisaks

on hilisem heakskiit esinduse korral lubatav.

Ühele liikmele (krt 37) on määratud eestkostja ning eestkostja esindas teist liiget.

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus üks liige võib esindada teist, kes ise kohal ei ole, siis

peab ka eestkostjal olema õigus volikirja alusel ühistu liikme esindamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et kr 14 ühisomanikul oli õigus esindada nii teist ühisomanikku kui teist

ühistu liiget.

Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendite alusel saab lugeda tuvastatuks, et

üldkoosolekul oli kvoorum oli olemas.

16. Määruskaebuse esitaja heitis maakohtule ette, et kohus kiirustas avalduse läbivaatamisega

ja kohus oleks pidanud järgima KrtS § 29 lg-s 5 sätestatud tähtaega. Krts § 29 lg 5 kohaselt

kohus ei aruta korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamisel asja enne,

kui on möödunud 60 päeva otsuse vastuvõtmisest. Eri avaldused sama otsuse kehtetuks

tunnistamiseks liidetakse ühte menetlusse.

Avaldajad esitasid esmalt kehtetuks tunnistamise taotluse, seejärel muutsid selle tühisuse

tuvastamiseks. Maakohus leidis, et otsus on tühine ühel esile toodud alusel, samas teise kohta

seisukohta ei avaldanud, öeldes, et kehtetuks tunnistamise nõuet ei esitatud.

Ringkonnakohus möönab, et otsuse tühisuse tuvastamise avalduse läbivaatamisel ei ole

maakohus seotud KrtS § 29 lg 5 tähtajaga. Kuid olukorras, kus maakohus kvalifitseeris

avaldajate ühe nõude materiaalõiguslikuks aluseks TsÜS § 38 lg 1, oleks otstarbekas olnud

kaaluda, kas ei ole põhjendatud kohaldada KrtS § 29 lg-t 5 ning ära oodata kehtetuks

tunnistamise avalduste esitamise tähtaja möödumine.

17. Asja materjalidest nähtub, et korteriühistu üldkoosolek toimus uuesti 01.11.2018.

Nimetatud koosolekul kinnitati samas sõnastuses kõik 05.10.2018 üldkoosolekul vastuvõetud

otsused ning vaadati läbi ka avaldajate täiendav taotlus L. Timofejeva tagasikutsumise kohta.

01.11.2018 koosolekul osales 38 korteriühistu liiget (48-st) Täiendava päevakorrapunkti osas

võeti seisukoht ja häältega 21 poolt (14 vastu) otsustati L. Timofejevat mitte tagasi kutsuda (II

kd lk 102).

Ringkonnakohtu arvates on KrtS § 29 lg 5 tähtaja üks eesmärk koondada ühte menetlusse kõik

avaldused ühe koosoleku kohta, kuid teisalt anda korteriühistule võimalus oma vigu parandada

ning vormistada vaidlusalused otsused nõuetekohaselt.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et kuna korteriühistu on samad otsused

uuesti vastu võtnud ja 01.11.2018 otsused on kehtivad, siis ei too 05.10.2018 üldkoosoleku

otsuste kohtulik arutelu avaldajatele kaasa õiguslikke tagajärgi.

III

16. Ringkonnakohus jätab menetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel menetlusosaliste

endi kanda. Maakohus viitas kulude jaotamisel ebaõigesti hagimenetluse sätetele,

kohaldamisele kuuluvad hagita menetluse sätted. Ringkonnakohus ei pea kulude avaldajate

kanda jätmist antud asjas põhjendatuks, kuna avaldajad esitasid avalduse seoses korteriühistu

rikkumistega. Ringkonnakohus tuvastas, et korteriühistu juhatus rikkus üldkoosoleku

päevakorra täiendamata jätmisega avaldajate õigusi, kuid need rikkumised ei olnud olulised.

Eeltoodud põhjustel on põhjendatud menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi