2-18-11083/69 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Mõistlik

Otsuse avalikult teatavaks

04. juulil 2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

(Lubja 4,

tegemise aeg ja koht

Tallinn) kantseleis

Tsiviilasja number

2-18-11083

Tsiviilasi

I P hagi D P vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2250.00 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: I P (isikukood: XXX, elukoht:

esindajad

XXX)

Hageja seaduslik esindaja: N P (isikukood:

XXX, elukoht: XXX, e-post:XXX)

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Anne Värvimann,

vandeadvokaat Veikko Toomere (e-post: menetlus@leppik.ee)

Kostja: D P (isikukood: XXX, elukoht:

XXX, e-post:XXX)

Kostja

lepinguline

esindaja:

Riho

Viik

(e-post:

riho.viik@gmail.com)

Menetluse viis

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada osaliselt I P hagi D P vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Välja mõista D P poja I P (sünd. XXX) ülalpidamiseks igakuine elatis ½ Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 07.09.2018 kuni I P täisealiseks saamiseni,

s.o kuni XXX, I P kasuks.

3. I P tuleb tasumisele kuuluv elatis tasuda N P arvelduskontole

nr XXX AS-is Swedbank. 4.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei anna

luba otsuse edasikaebamiseks.

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes

elab koos hageja seadusliku esindajaga. Kostja hagejale elatist ei tasu. Hageja ei viibi suurt osa

kalendrikuust kostja vahetul ülalpidamisel.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuise elatise miinimummääras alates hagi

esitamisest, s.o alates 01.08.2018. Hageja palub väljamõistetava elatise kanda hageja seadusliku

esindaja pangakontole nr XXX AS-is Swedbank. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda

ning kostjalt välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 1266.00 eurot, millele lisandub

viivis.

Kostja vastuväited

Kostja nõuet ei tunnista. Ta selgitab, et tegelikult elab laps vahelduvalt kummagi vanema juures,

mistõttu täidab kostja hageja ülalpidamiskohustust vahetult, mh tasub kostja elatist

transpordikuluna (kütus), lasteaiakuluna, lisaks meelelahutuskulu, toitlustus, riided, tervishoid,

hügieen jms kulu. Kostja märgib, et vanemate vahel on kohtu pooleli hooldusõiguslik vaidlus

(tsiviilasi nr 2-19-2749) ning tema töövõimet on piiratud. Kostja palub menetluskulud jätta poolte

endi kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis

ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär

500.00 eurot kuus, millest ½ on 250.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117

alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest ½ on 270.00 eurot.

Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 7-aastane poeg (tl 5), kes

elab ema juures, et vanemad peavad ühiselt last ülal pidama.

Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud

vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate

varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud nõude PKS § 101 lg 1 sätestatud

määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral. Kostja ei ole

vaidlustanud asjaolu, et hageja igakuiseks ülalpidamiseks kulub vähemalt töötasu alammäär, st

kummagi vanema kanda jääb ½ töötasu alammäärast (miinimumelatis, vt tl 107).

Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust välja mõista hagejale elatis alla miinimummäära.

PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1

kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud

olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal

on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja oli töövõimeline isik (vt tl 107). Küll aga esitas kostja

istungijärgselt tõendi, et Eesti Töötukassa on tuvastanud tal puuduva töövõime ühe aasta ulatuses,

s.o ajavahemikul 22.05.2019-21.05.2020 (tl 181). Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et

kostjal ei ole lisaks hagejale ülalpidamisel teisi alaealisi lapsi (vt nt tl 107).

Menetluse kestel on kostja on ise kinnitanud, et ta on võimeline tasuma miinimumelatist (tl 107).

Ainuüksi asjaolu, et kostja töövõimet on ühe aasta jooksul piiratud, s.o

ajavahemikul

22.05.2019-21.05.2020 (tl 181) ei ole aluseks vähendada väljamõistetavat elatis alla

miinimummäära.

Järgnevalt annab kohus hinnangu kostja väidetele, et hageja viibib osaliselt tema juures ja tema

ülalpidamisel, mistõttu tasub kostja hagejale elatist vahetult.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagetaval ajavahemikul on kostja tasunud osaliselt hageja

lasteaiakulu, s.o vähemalt 300.00 euro ulatuses (tl 106 pöördel, tl 21 pöördel). Kostja pangakonto

väljavõttega (tl 20-22) ja esitatud tšekkidega (tl 19 ja pöördel) ei ole tõendatud hageja vahetu

ülalpidamine. Kostja ei ole esile toonud, mida ja kuidas esitatud tõend hageja ülalpidamist

tõendab, seda eriti olukorras, kus kostja istungil selgitas, et temaga koos elab elukaaslase laps,

keda ta samuti rahaliselt toetab (tl 107). Isegi kui asuda seisukohale, et nimetatud tõendid

tõendavad just hageja ülalpidamist, siis ei ole põhjendatud lugeda tasutud elatise hulka tavapärase

suhtlusega kaasnevad tavakulud (kino, kingitused, kiirtoitlustus jmt). Vastupidisel juhul jääksid

sisuliselt ühe vanema kanda igapäevaelukulud ja teise vanema panus koosneks vaid

meelepärastest meelelahutuslikest kuludest. See ei ole aga elatise kui lapse ülalpidamisvajaduste

katmise sisu. Seega on tõendatud kokku elatise tasumine 300.00 euro ulatuses.

Eelnenust tulenevalt on põhjendatud jätta elatis väljamõistmata 01.08.2018 kuni 06.09.2019 eest

summas 300.00 eurot (1 kuu ja 6 päeva x 250.00 eurot), kuna kostja on kogumis selle eest tasunud.

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et menetletav elatise nõue on nii tihedas seoses vanemate

vahelise vaidlusega hooldusõiguse küsimustes (tsiviilasi nr 2-19-2749), mis välistab elatise nõude

lahendamise. Juhul, kui kohus otsustab teises tsiviilasjas vanemate ühise hooldusõiguse vähemalt

osaliselt lõpetada, on see aluseks vaadata üle välja mõistetud elatise suurus TsMS § 459 alusel.

Küll aga ei ole lapse kui hageja huvides jätta ühise hooldusõiguse kehtimise ajal elatis kostjalt

välja mõistmata.

Kohus ei anna täiendavat hinnangut kostja majanduslikku olukorda puudutavatele tõenditele, kuna

kostja on ise kinnitanud enda maksevõimelisust, samuti ei anna kohus hinnangut hageja vajadust

ja hageja seadusliku esindaja majanduslikku olukorda puudutavatele tõenditele, kuna

nõue on esitatud miinimummääras.

Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et I P hagi D P vastu elatise väljamõistmiseks on

osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks igakuise elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammääras alates 07.09.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise

viisiks selle kandmise hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr XXX AS-is Swedbank.

Menetluskulude jaotus

Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel elatise

nõudelt tasuda ei tule. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 2 alusel poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Mõistlik

kohtunik