2-18-17944/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.07.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-17944

Tsiviilasi

S Z hagi A Z vastu elatise suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

756 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja S Z (isikukood XXX), seaduslik esindaja J

Z , lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Kostja A Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Jevgenia Pahhutši

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 29.03.2019 ja 13.06.2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. S Z esitas 27.11.2018 Harju Maakohtule hagi elatise suuruse muutmiseks, milles taotleb

muuta Harju Maakohtu 27.05.2015 kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurust ning välja

mõista kostjalt igakuine elatis hageja kasuks alates hagiavalduse esitamisest suuruses, mis

vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuus.

2. Hagiavalduse kohaselt mõisteti tsiviilasjas 2-14-33788 tehtud otsusega kostjalt hageja

kasuks välja elatis summas, mis vastab ⅔-le seadusjärgsest elatisest. Võrreldes varasema

lahendiga on hageja vähem aega isa juures. Varasemalt läks hageja pärast kooli isa juurde,

seejärel trenni ning pärast trenni tagasi isa juurde, kust seaduslik esindaja ta siis peale võttis.

Praegusel hetkel läheb hageja kohe pärast kooli trenni ning alles seejärel isa juurde, olles seal

maksimaalselt 30 minutit nädala sees ning veetes seal lisaks nädalavahetuse. Arvestada tuleb

ka asjaoluga, et võrreldes 2014-2015 aastatega on muutunud ka hageja kulutused seoses

hindade tõusuga. Seetõttu on muutunud varasema lahendi tegemiseks olnud asjaolud ning

hageja taotleb elatise suurendamist.

3. 12.04.2019 menetlusdokumendi kohaselt olid hageja igakuised kulutused 2015 aastal

võimlemine (jaanuar-juuni) 50 eurot kuus ning K F (ainult oktoober - detsember) – 35

eurot/kuus. 2015. aastal viibis S isa elukohas esmaspäevast neljapäevani 2-3 tundi päevas

(kooli ja treeningute vahel) ning laupäeval ja pühapäeval. 2018. aastal on hageja kulutused

spordile K F 50 eurot/kuus, akrobaatika (V S ) 44 eurot/kuus, laager (fitness) 200 eurot (2

korda aastas) ning osalemine rahvusvahelistel võistlustel 700 eurot (2 korda aastas). Alates

2018 viibib hageja isa elukohas esmaspäevast neljapäevani päevas 30 min ja samas ööbib isa

juures laupäeval ja pühapäeval. Arvestada tuleb seda, et laupäeviti on hagejal treeningud 11-

16.00 ja pühapäeviti on ta treeningutel 11.00-15.00 ja pärast seda kohe sõidab ema juurde, kus

on hageja alaline elukoht. Hageja taskuraha ja riiete ostmise kulu kannab peamiselt hageja

ema.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejaga seotud asjaolud ei ole muutunud ning elatise

suurendamiseks puudub alus. Hagejal oli sama palju trenni nii 2014-2015 aastal kui

käesoleval ajal. Hageja veedab tema juures tööpäevadel 1-3 tundi päevas, reede õhtu ning

samuti nädalavahetused. Hageja viibib isa juures vähemalt 1/3 ajast nagu varasema otsuse

tegemise ajalgi. Kui arvestada koolivaheaegasid, siis viibib hageja kostja juures isegi rohkem.

5. 12.04.2019 esitatud seisukoha kohaselt on hageja kulud kostja juures järgmised:

kommunaalkulud 37,50 eurot; interneti ja kaabeltelevisiooni kulud 5,49 eurot; elektrikulu 10

eurot; telefoni kulu 11 eurot; toidukulu 85 eurot ja riiete kulu 25 eurot. Kokku on kostja

vältimatud kulud kahe lapse ülalpidamiseks 336,98 eurot/kuus, mis teeb ühe lapse

ülalpidamiskuludeks 168,49 eurot. Antud summale lisandub 25-40 eurot kuus hageja

muudeks kuludeks, sh taskuraha, meelelahutuskulud jne ning ca 15-20 eurot kuus, kui S

soovib võtta lisatrenne. Lisaks kulude kandmisele tasub kostja ka hageja seaduslikule

esindajale elatist rahas.

6. Vastuseks hageja 12.04.2019 menetlusdokumendile leiab kostja 26.04.2019 seisukohas, et

hageja vajadused ei ole muutunud. Tsiviilasjas nr 2-14-33788 12.05.2015 kohtuistungi

protokollist nähtuvalt olid hageja kulud 2015. aastal 50 eurot võimlemine, 30 eurot inglise

keel kahe kuu eest. Samuti lisandusid igakuistele kuludele võistluste kulud, laste ja sõprade

sünnipäevad ning lisaks söök ja riided. 27.05.2015 kohtuotsuses on kohus poolte

omaksvõtuga tuvastanud, et S Z viibib kolmandiku ajast isaga ja on tema ülalpidamisel.

Eeltoodust tulenevalt ei ole õige hageja poolt oma 12.04.2019 menetlusdokumendis märgitud

2015. aasta kulude koosseis. Lisaks perioodile esmaspäev- neljapäev ja laupäev-pühapäev

viibib hageja isa juures ka reedeti. Kulutused akrobaatikale (V S) 44 eurot kuus ei ole

püsikulud, ainult 2-3 kuud enne võistlusi. Hageja käis laagris ühel aastal 2 korda ning kostja

tasus osa sellest pangaülekande teel. Teised aastad on laps käinud ainult soojadel kuudel, s.t.

et hageja oli kokku laagris 3 korda suvel ja 1 kord kevadel. 2019. aastal tasus isa laagri eest.

2015. aastal, kui hageja tegeles võimlemisega, siis käis ta samuti laagrites. Osalemine

rahvusvahelistel võistlustel 700 eurot (2 korda aastas) ei vasta tõele. Laps osaleb 1 kord

aastas võistlustel Euroopas. Teised võistlused viiakse läbi Eestis, Tallinnas ja Pärnus. Ühel

korral kostja tasus 350 eurot ema kontole ning peale võistlusi sai ema Spordiliidult osa

kuludest tagasi, kostjat sellest ei teavitanud, ei pakutud tagastada raha isale või tasaarveldada

elatisega. Võistlustel osalemist isaga reeglina ei kooskõlastata. Kui laps võistlema läheb, siis

isa alati annab kaasa taskuraha ja ostab vajadusel asju (nt kohver). Hageja poolt esitatud

tšekkidest ja kviitungitest ei nähtu, et lapse vajadused on võrreldes eelmise kohtulahendiga

oluliselt muutunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et

hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

9. Hageja soovib suurendada Harju Maakohtu 27.05.2015 kohtuotsusega kostjalt välja

mõistetud elatise suurust seaduses sätestatud miinimummäärani, so 2018. aastal 250 eurot ja

2019. aastal 270 eurot kuus. Hageja nõue võiks rahuldamisele kuuluda tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 alusel, mille kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega

kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid

kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses,

kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on

tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast

asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja

arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

10. Hageja S Z on hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine laps. Pooled ei vaidle selle

üle, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning hageja põhielukoht on oma ema juures.

Vaidlus puudub ka sellest, et kostja tasub 27.05.2015 kohtuotsuse alusel hageja

ülalpidamiseks elatist ⅔ miinimummäärast, mis käesoleval ajal on 180 eurot kuus. Samuti

puudub vaidlus selles, et hageja viibib osa ajast isa juures ning ajal, mil hageja on isa juures,

katab isa lapsega seotud kulud toidule, eluasemele (vt 29.03.2019 istungi protokoll, tl 37).

11. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama

nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Hageja on kohtu

ette toonud asjaolud, et võrreldes tsiviilasjas nr 2-14-33788 tehtud otsusega on hageja

käesoleval ajal vähem aega isa juures. Samuti on hageja tuginenud asjaolule, et võrreldes

2014-2015 aastatega on suurenenud ka hageja igakuised kulutused seoses hindade tõusuga.

Kohus täitis 29.03.2019 toimunud korraldaval kohtuistungil selgitamiskohustust ning selgitas

poolte tõendamiskohustust (tl 39).

12. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11). Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole

tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse

muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele

isikule ülalpidamist andma (RKTKm nr 3-2-1-119-15, p 12; RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).

13. Kohus tuvastab esmalt, kas võrreldes tsiviilasjas nr 2-14-33788 tehtud otsusega on

muutunud hageja isa juures viibimise aeg. Tsiviilasja nr 2-14-33788 27.05.2015 kohtuotsuse

kohaselt on kohus poolte omaksvõtuga tuvastanud, et S Z viibib kolmandiku ajast isaga ja

on tema ülalpidamisel (tl 4-5). Seega loeb kohus tõendatuks, et 2015 aastal viibis hageja isa

juures kolmandiku ajast.

14. Vaidlus puudub selles, et esmaspäevast neljapäevani käib hageja pärast kooli isa juures.

Pooltel on vaidlus selles, kas hageja on nimetatud päevadel isa juures pool tundi või 2,5 tundi.

Vaatamata kohtu selgitusele 29.03.2019 toimunud istungil ei ole hageja tõendanud, et

võrreldes eelmise kohtuotsusega viibib laps rohkem ema juures. Kohus leiab, et tunnistaja T Z

ütlusega on tõendatud, et hageja on isa juures iga päev. Pärast trenni tuleb isa ja vanaema

juurde, sööb ja teeb 40-45 minutit koduseid ülesandeid. Siis tuleb telefonikõne ja ema tuleb

hagejale autoga järele. Varem oli hageja rohkem isa ja vanaemaga koos. Kui hageja läks 8.

klassi, siis õppeprotsess võtab rohkem aega (tl 105 pöördel). Samuti on tunnistaja ütlustega

tõendatud, et reede õhtust kuni pühapäevani on hageja isa juures. Muutunud on see, et hagejal

on praegu rohkem trenne. Varem tal ei olnud nädalavahetustel trenni (tl 106). Kohtu

hinnangul ei ole võrreldes eelmise kohtuotsuse 27.05.2015 tegemise ajaga hageja

elukorraldus ja isa juures viibimise aeg sedavõrd muutunud, et need annaksid aluse elatise

suurendamiseks. 2015 aastal viibis hageja isa juures kolmandiku ajast. Tunnistaja T Z

ütlustega on tõendamist leidnud, et seoses trennide mahu suurenemisega ning igapäevase

õppetöö pikenemisega koolis viibib hageja isa juures käesoleval ajal vähem aega võrreldes

2015 aastaga. Kohus märgib, et nimetatu ei tõenda seda, et hageja viibiks seetõttu rohkem

emaga ja ema kanda oleks seetõttu rohkem hageja kuludest. Pooled ei vaidle selle üle, et isa

juures viibides katab isa hageja kulud. Hageja ei ole vaidlustanud ka kostja poolt hageja isa

juures viibimisel hageja ülalpidamiseks kantud kulude suurust 168,49 eurot. Kohus märgib,

et kostjal tuleb ka käesoleval ajal võrreldes 27.05.2015 kohtuotsusega tasuda hageja

viibimisel isa juures hageja vajalikud kulud. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud elatise

suurendamine isa juures viibimise aja muutumisega.

15. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja kulud on võrreldes 2015 aastaga muutunud. Kohus

kohustas 29.03.2019 toimunud korraldaval kohtuistungil hagejat välja tuua ja tõendada enda

igakuised vajadused eelmise kohtulahendi tegemise ajal ja igapäevased vajadused käesoleval

ajal (tl 39). Hageja tõi 12.04.2019 menetlusdokumendis välja 2015. aasta kui ka käesoleva aja

kohta üksnes spordiga seotud kulutused (tl 40 pöördel). Enda igakuiseid vajadusi hageja

kohtu ette ei toonud. Kostja tõi oma seisukohas esile, et hageja kulud 2015 aastal oli

märgitud tsiviilasja nr 2-14-33788 12.05.2015 kohtuistungi protokollis. Nimetatud protokolli

kohaselt olid hageja kulud 50 eurot võimlemine, 30 eurot inglise keel kahe kuu eest. Samuti

lisandusid igakuistele kuludele võistluste kulud, laste ja sõprade sünnipäevad ning lisaks söök

ja riided. Hageja nimetatule vastuväiteid ei esitanud. Summaliselt hageja igakuiseid kulusid

27.05.2015 kohtulahendis välja ei toodud. Riigikohus on märkinud, et tuleb eeldada, et lapse

ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise

miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses

sätestatud miinimumsuuruses (vt RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). Seega eeldab kohus, et

hageja kulud olid 27.05.2015 otsuse tegemise ajal eelduslikult kahekordne elatise

miinimummäär, so 390 eurot (2015 aastal oli miinimumelatise määra 195 eurot).

16. Hageja spordiga seotud kulud olid 2015. aastal 85 eurot kuus. 2018. aastal spordiga seotud

kulud on 94 eurot kuus. Nimetatu on tõendatud kohtule esitatud maksekorraldustega (tl 42,

45, 47-48, 51-52, 57, 59, 61, 63-65, 66-70). Nimetatud igakuistele spordikuludele lisanduvad

kulutused laagrile ja võistlustele (tl 43, 46, 49, 50, 53, 54, 55 ja 71). Maksekorraldus

lennupiletite eest tasumise kohta aastal 2017, võistluskleidi eest tasumine aastal 2017 ja

suvetrennide eest tasumine aastal 2017 on asjakohatud ja kohus jätab nimetatud tõendid

tähelepanuta. Hagi on kohtule esitatud 27.11.2018 (tl 72, 78, 85). Seega ei oma 2017. aasta

kohta käivad tõendid asjas tähtsust. Laagrites ja võistlustel osalemise kulud on tõendatud

perioodil 11.05.2018 kuni 02.04.2019 summas 1 332 eurot. Hageja ei ole aga tõendanud, et

nimetatud kulud on suurenenud võrreldes 27.05.2015 kohtuotsuse tegemise ajaga. Kostja tõi

välja, et laagri ja võistluse kulud olid olemas juba 27.05.2015 kohtuotsuse tegemise ajal.

Hageja nimetatut ümber ei lükanud. Kostja tasub hageja ülalpidamiseks 180 eurot kuus ning

kannab hageja kulud 168,49 eurot vahetult ajal, mil hageja on kostja juures. Hageja seaduslik

esindaja nimetatud summat menetluses ei vaidlustanud. Seega kannab kostja hageja

igakuiseid kulusid kokku summas 348,49 eurot. Hageja seaduslikul esindajal tuleb samuti

kanda hageja ülalpidamiskulusid ning eeldatakse, et üks vanem kannab lapse

ülalpidamiskulusid miinimummääras, so käesoleval ajal 270 eurot. Seega on hageja

seadusliku esindaja käsutada hageja seadusliku esindaja ülalpidamiseks rahalised vahendid

kogusummas 450 eurot (hageja seadusliku esindaja enda poolt hageja kulude katteks tasutav

270 eurot + kostja poolt tasutav 180 eurot). Kuna hageja ei toonud välja enda igakuiseid

kulutusi käesoleval ajal, siis kohus eeldab, et 450 euroga on hageja kulud ema juures elades

kaetud. Kui siia arvestada juurde kostja poolt kantavad hageja kulud sel ajal kui hageja on

kostja juures, siis on hageja kulud ühes kuus kaetud kokku 618,49 euro ulatuses. Kohus

märgib ka, et hageja ei ole tõendanud, et tema kulud on ema juures elades kokku 540 eurot

(kaks seadusjärgset miinimumi).

17. Kohus on seisukohal, et hageja spordiga seotud kulude suurus võrreldes 2015 aastaga ei

ole sedavõrd muutunud, et see annaks aluse elatise suurendamiseks. Kohus tuvastas

eelnevalt, et võistlustega seotud kulud olid olemas juba 27.05.2015 kohtuotsuse tegemise ajal.

Kohus möönab, et spordiga seotud igakuised kulud on kasvanud, kuid võrreldes 2015. aastaga

on suurenenud ka elatismiinimum ja kostja poolt makstav elatis. Hageja seaduslikul esindajal

tuleb endal panustada hageja ülalpidamisse seadusjärgses miinimumis (so 270 eurot). Hageja

esitas kohtule tõendeid rõivaste eest, sünnipäevakulude eest klassi raha tasumise, vitamiinide,

kosmeetika ning tordi eest tasumise kohta. Hageja ei ole kohtule selgitanud, milliseid

konkreetseid asjaolusid nimetatud tõendid tõendavad ning milline on nimetatud kulude suurus

igakuiselt ning milline oli nende suurus 27.05.2015 kohtuotsuse tegemise ajal. Kohus ei pea

esitatud tõenditest ise asjaolusid tuvastama. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole enda

igakuiseid kulutusi vaatamata kohtu selgitustele, va spordikulud, välja toonud, siis kohus ei

saa nimetatud tõendeid hinnata ja jätab nimetatud tõendid arvestamata (tl 44, 56, 58, 60, 62,

73-77, 79-82).

18. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et tema

igakuised vajadused on ema juures elades võrreldes 27.05.2015 kohtuotsuse tegemise ajaga

suurenenud sedavõrd mis annaksid alust muuta 27.05.2015 kohtuotsust.

MENETLUSKULUD

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

20. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et ei

ole põhjendatud jätta menetluskulusid TsMS § 162 lg 1 alusel alaealise hageja kanda. Kohus

leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulude jaotuse osas kohaldada TsMS § 162 lg-t 4.

Kohtu hinnangul oleks poolte menetluskulude jätmine hageja kanda tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane olukorras, kus hagejal tuleb kasutada oma rahalisi vahendeid enda ülalpidamiseks,

mitte menetluskulude eest tasumiseks. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult

keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik

kvalifitseeritud õigusalane nõustamine Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt

menetluses lepingulistele esindajatel kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud kasutada

oma laste ülalpidamiseks (vt n RKTKo nr 2-16-135, p 14).

21. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik