2-18-5599/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuli 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-5599

Tsiviilasi

Flinty OÜ hagi Tallinn, Paadi tn 14a korteriühistu vastu

900 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

972 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Flinty OÜ (registrikood 11202155), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Kostja: Tallinn, Paadi tn 14a korteriühistu (registrikood

80263771), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anna Liiv

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 01.04.2019 ja edasi kirjalikus menetluses

(lihtmenetluses)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Flinty OÜ hagi Tallinn, Paadi tn 14a korteriühistu vastu 900 euro ja viivise

nõudes rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Menetluskulud jätta hageja kanda.

2.2.

Rahuldada

osaliselt

kostja

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 1 375

eurot.

2.3.

Mõista Flinty OÜ-lt (registrikood 11202155) Tallinn, Paadi tn 14a

korteriühistu (registrikood 80263771) kasuks välja menetluskulu 1 375 eurot.

2.4.

Kohustada Flinty OÜ-d (registrikood 11202155) tasuma kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 2.3 väljamõistetud menetluskuludelt Tallinn, Paadi tn

14a korteriühistu (registrikood 80263771) kasuks viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-18-5599

2 (9)

Lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Kohus annab käesolevas asjas loa edasikaebamiseks.

Apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

TsMS § 444 lg 2 kohaselt juhul kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama,

miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda

tõendit arvesta.

Hageja nõue ja poolte seisukohad

1. Flinty OÜ (hageja) esitas 09.04.2018 hagi Tallinn, Paadi tn 14a korteriühistu (kostja) vastu

900 euro ja alates hagiavalduse esitamisest viivise nõudes.

2. Hageja on alates 02.01.2018 Tallinnas Paadi tn 14a korteriomandite, mis sisaldavad

mitteeluruumi nr 67 (registriosa number xxx) (edaspidi ruum nr 67) ja nr 68 (registriosa

number xxx) (edaspidi ruum nr 68) omanik.

3. Hagejale teadaolevalt kasutab kostja mõlemat hageja korteriomandit ilma omaniku loata ja

kokkuleppeta. Ruumis nr 67 hoiab kostja oma liiklusmärke ning muid tarvikuid. Ruumis nr

68 on kostja andnud kasutada erinevatele telekommunikatsioonifirmadele ning hagejale

teadmata olevale isikule/isikutele asjade hoiustamiseks. Ruumis nr 68 asuvad

telekommunikatsioonifirmade xxx AS, xxx AS ja xxx AS seadmed. Hagejale ei ole teada,

mis kokkulepped kostja on nimetatud firmadega sõlminud, et nimetatud firmad kasutavad

hageja ruumi hagejale ruumi eest tasu maksmata.

4. Hageja ei ole kohustatud taluma, et kostja hoiab hageja ruumides nr 67 ja nr 68

puhastustarbeid, koristustarbeid, riideid, mööblit, valgustite pirne, akvaariumi, jalgratast,

liiklusmärke ja muid esemeid.

5. Hageja ei vaidle vastu, et ruumis nr 67 on elektrikilp. Samas see asjaolu ei anna kostjale

õigust kasutada seda ruumi enda asjade hoiustamiseks ilma hageja nõusolekuta ja

kokkuleppeta.

6. Kostja on hageja ruume nr 67 ja nr 68 kasutanud perioodil 02.01.2018-01.04.2018.

7. 15.02.2018 võttis hageja seaduslik esindaja ühendust kostja majahalduriga ning andis teada,

et mõlemad ruumid tehtaks tühjaks kõrvalistest esemetest või sõlmitaks mõistlik kokkulepe

ruumide nr 67 ja nr 68 kasutamiseks.

8. Hagejale teadaolevalt pole hagi esitamise seisuga ruumist nr 68 kõrvalisi esemeid ära viidud

ning ruumis nr 67 hoiab kostja senini oma liiklusmärke ja muid tarvikuid.

9. 02.04.2018 esitas hageja kostjale nõude.

10. Hageja hinnangul on ruumi nr 67, mille suurus on 7,3 m2 ja ruumi nr 68, mille suurus on 7,1

m2, välja üürimisel panipaigana eeldatav üüritulu ruumi kohta vähemalt 150 eurot kuus.

2-18-5599

3 (9)

11. Hageja hinnangul saab kasutada ruume nr 67 ja nr 68 edukalt panipaikadena (näiteks

mootorrataste hoidmiseks) ning kostja on oma tegevusega ka seda tõestanud, et võimalik on

hoiustada ka muid asju.

12. Hageja väitel on lepingud ruumide kasutamiseks tehtud ilma hagejaga kooskõlastamata ja

seega on need tühised. Kostja seisukohad

13. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

14. Hagejale kuuluvad mitteeluruumid on oma otstarbelt kilbiruum (ruum nr 67) ja sidesõlm

(ruum nr 68).

15. Ehitisregistrisse ei ole hageja korteriomandeid eraldiseisvate mitteeluruumidena kantud,

mis kinnitab, et ruumid ei ole ettenähtud eraldiseisvaks kasutamiseks muul otstarbel, kui

hoone tehniline teenindamine kilbiruumi ja sidesõlmena.

16. Hageja on korteriomandid omandanud selge eesmärgiga nõuda tasu nimetatud ruumide

kasutamise eest olukorras, kus hagejal tegelik huvi ruumide omamise ja kasutamise vastu

puudub.

17. Kostja on hoiustanud ruumis nr 67 esemeid. Kostja on sisenenud ruumi nr 68 ja lubanud

sinna siseneda ka sideettevõtjatel.

18. Kostja möönab, et vara hoiustamine kilbiruumis ja sidesõlmes ei olnud korrektne, seda

tulenevalt ruumide kasutusotstarbest. Kostja on hagiavalduse saamise ajal kogu kostja vara

eemaldanud.

19. Elektrikilbid ning sideteenust pakkuvate ettevõtjate seadmed ei ole hagejale kuuluvate

eriomandi esemete osaks, vaid tegemist on korteriomanike kaasomandi esemega.

20. Ruumid nr 67 ja nr 68 ei ole panipaigad, tegemist kilbiruumi ja sidesõlmega. Nimetatu

omakorda tähendab, et neid ei saa panipaikadena kasutada ning hageja ei saaks neid välja

üürida.

KOHTU PÕHJENDUSED

21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele.

22. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud:

-

Hageja on alates 02.01.2018 Tallinnas Paadi tn 14a korteriomandite registriosa number

xxx, mis sisaldab mitteeluruumi nr 67 ja registriosa number xxx, mis sisaldab

mitteeluruumi nr 68 omanik.

-

Ruumi nr 67 suurus on 7,3 m2 ja ruumi nr 68 suurus on 7,1 m2.

-

Ruumis nr 67 asub elektrikilp.

-

Ruumis nr 68 asuvad telekommunikatsioonifirmade xxx AS, xxx AS ja xxx AS

seadmed.

-

Kostja hoiustas perioodil 02.01.2018-01.04.2018 ruumis nr 67 esemeid hageja

nõusolekuta.

2-18-5599

4 (9)

23. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada alusetust rikastumisest tuleneva

hüvitisnõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 järgi koostoimes asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 85 lg-ga 1. AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja omaniku ees asjast saadud kasu

väljaandmise või hüvitamise eest VÕS §-de 1037−1040 kohaselt (vt Riigikohtu 22.10.2014.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14). Alusetu rikastumise teel saaduks ja hüvitamisele

kuuluvaks esemeks võib sellisel juhul olla muu hulgas rikkumise teel saadud kasutuseelised

TsÜS § 62 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 20).

Riigikohtu 20. detsembril 2005. a tsiviilasjas nr 3-2-1-136-05 tehtud otsuse p-s 26 on

kolleegium leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid,

muu hulgas hoitakse kokku sellega seotud kulusid.

24. Kasutuseeliste hüvitamise nõude lahendamisel tuleb käesolevas asjas esmalt kindlaks teha,

kas kostja on hagejale kuuluvaid ruume kasutanud hageja poolt esile toodud perioodil alates

02.01.2018 kuni 01.04.2018. Kostja ei eita ruumi nr 67 kasutamist nimetatud perioodil ning

seal liiklusmärkide, valgustite, mööbli ja muude esemete hoidmist. Kohtu hinnangul on

tõendatud, et kostja kasutas antud perioodil ka ruumi nr 68. Kostja ei eita, et kostja on

nimetatud perioodil ruumi nr 68 sisenenud. Kostja väitel ei tea ta kellele kuuluvad hageja

poolt kohtule esitatud fotodel olevad esemed. Ruumist nr 68 tehtud fotodelt (tl 15 ja 17-21)

nähtub, et antud ruumis asuvad lisaks sideettevõtja seadmetele jalgratas, mööbli osad,

libedusetõrje materjaliga täidetud kotid, lumelabidad, ämbrid ja muud fotodelt tuvastamatud

esemed. Kohtu hinnangul on lumelabidad ja libedusetõrje vahendid oma olemuselt

vajalikud korterelamu korrashoiuks. Kohus leiab, et ühelgi teisel isikul puudub vajadus

korterelamus selliste vahendite hoidmiseks.

Kohtu hinnangul ei ole hageja nõude lahendamisel vahet, kas kostja on kasutanud ruumi ise või

on võimaldanud ruumi kasutamist kolmandatel isikutel, seda olukorras, kus kohtule esitatud

vaidlustamata asjaoludel ei ole hageja ise kolmandatele isikutele ruumide kasutamist

võimaldanud. Samuti kinnitab asjaolu, et kostja on kasutanud ruumi nr 68 ise või on

võimaldanud seda teha kolmandatel isikutel, kohtule esitatud xxx OÜ nimel J Ni poolt hageja

seaduslikule esindajale R Uile 16.02.2018 saadetud e-kiri, milles J N teatab, et Xxx koristaja

võtab koristustarbed ruumidest ära ning jalgratas pannakse mujale hoiule. Ühtlasi teatab J N, et

hageja võib soovi korral võtta ühendust ka korteriühistu juhatuse liikmega (tl 22). Kohtu

hinnangul nähtub antud ekirjast, et Paadi tn 14a korterelamu hooldust teostab Xxx xxx OÜ,

kellele on korteriühistu võimaldanud mõlema ruumi - nr 67 ja nr 68 kasutamise. Kostja ei ole

vaidlustanud hageja poolt tehtud fotode kuupäeva, milleks on 14.02.2018 ja 17.03.2018.

02.04.2018 on hageja esitanud kostjale nõudekirja, milles teatab, et kostja hoiustab endiselt

ruumides nr 67 ja 68 erinevaid esemeid (tl 27). Kostja on kohtuistungil teatanud, et on ruumist

nr 67 esemed eemaldanud. Kohus järeldab eeltoodust, et nii ruumi nr 67 kui ka ruumi nr 68 on

kasutatud kostja poolt või võimaldatud kasutada kostja poolt kolmandatel isikutel perioodil

02.10.2018 kuni 01.04.2018.

25. Vaidlust ei ole kohtu hinnangul selles, et kostjal ei olnud hageja nõusolekut ruumi nr 68

kolmandatele isikutele kasutada andmiseks. Kostja on seega kasutanud hageja asja VÕS §

1037 lg 1 mõttes.

26. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kostja on võimaldanud ruumi nr 67 kasutada

elektrikilbi paigutamiseks ja ruumi nr 68 sideettevõtja seadmete paigaldamiseks. Ruumis nr

67 elektrikilbi asumist hageja ei vaidlusta. Hageja leiab, et ta ei ole kohustatud ruumis nr 68

taluma sideettevõtja seadmete olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole hageja väide käesoleva

asja lahendamisel tähtsust omav. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on ruume nr 67 ja nr 68

kasutanud ise või on võimaldanud seda teha kolmandatel isikutel hageja poolt märgitud

perioodil. Asjaolu, kas ühes ruumis on veel lisaks mingile kolmandale isikule kuuluv seade,

2-18-5599

5 (9)

ei oma seejuures tähtsust. Tegemist on hagejale kuuluvate ruumide kasutamisega hageja

poolt sellele vaatamata. Kohtu hinnangul ei oma seejuures tähtsust ka kostja väide selle

kohta, kellele sideettevõtja seadmed kuuluvad.

27. Kostja väidab, et kuna ehitisregistrisse ei

ole korteriomandeid eraldiseisvate

mitteeluruumidena kantud, tuleneb, et ruumid ei ole ettenähtud eraldiseisvaks kasutamiseks

muul otstarbel, kui hoone tehniline teenindamine kilbiruumi ja sidesõlmena. Kohus leiab, et

kostja väide on vastuolus kostja enda tegevusega, mida kostja ise on tunnistanud. Kostja on

tunnistanud asjaolu, et kostja on paigutanud ruumi nr 67 liiklusmärke, mööblit ja valgusteid.

28. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas asjakohatu kostja väide selle kohta, et hageja on

korteriomandid omandanud selge eesmärgiga nõuda tasu nimetatud ruumide kasutamise

eest olukorras, kus hagejal tegelik huvi ruumide omamise ja kasutamise vastu puudub.

Millisel eesmärgil isik kinnisasja omandab ei oma asjast saadava kasutuseelise hüvitise

väljamõistmisel tähtsust.

29. Kostja märgib, et ruumid nr 67 ja nr 68 ei ole panipaigad, tegemist kilbiruumi ja

sidesõlmega, mis tähendab, et neid ei saa panipaikadena kasutada ning hageja ei saaks neid välja

üürida. Kostja väide, et neid ruume panipaikadena kasutada ei saaks on kohtu hinnangul

vastuolus käesolevas asjas tuvastatud asjaoludega. Kohus tuvastas, et kostja ise kasutas ruumi

nr 67 ja võimaldas kasutada ruumi nr 68 kolmandal isikul erinevate esemete paigutamiseks, mis

ei seondunud antud ruumides asuva elektrikilbi ega sideseadmetega. Seega on võimalik antud

ruume ka muul otstarbel kasutada. Lisaks ei ole vaidlust selles, et nimetatud ruumidele on

võimalik ligipääs otse tänavalt, mis teeb võimalikuks nende kasutamise ka kolmandatel isikutel.

30. Küll aga tuleb kohtu hinnangul arvestada, et antud ruumides asuvad seadmed, millele peab

olema ligipääs sõltumata sellest, kes ruumi kasutab. Elektrikilbile peab olema juurdepääs kõigil

korteriomanikel ja elamu õigustatud kasutajatel ning korteriühistul. Korteriomandi ja

korteriühistu seaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud võimaldama

eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks.

Kohtule esitatud kostja ja xxx Aktsiaseltsi vahel 20.04.2011 sõlmitud kokkuleppe nr D.1-1119-

2011 kohaselt kuuluvad korterelamus asuvad sideseadmed xxx

Aktsiaseltsile. Antud kokkuleppe punkti 2.1 kohaselt kohustub kostja tagama xxx Aktsiaseltsile

ligipääsu seadmetele (tl 106). Samuti on kohtule esitatud kostja ja Aktsiaselts

xxx vahel 12.03.2013 sõlmitud leping kaabelvõrgu väljaehitamiseks ja opereerimiseks. Antud

lepingu punkti 5.1. kohaselt kohustub kostja tagama Aktsiaseltsi xxxx esindajale juurdepääsu

kaabelvõrgu hooldamiseks (tl 111-112). Seega on lepingute kohaselt sideettevõtjatel õigus

saada juurdepääs hagejale kuuluvas ruumis nr 68 asuvatele seadmetele. Antud asjaolud

raskendavad kohtu hinnangul oluliselt kui mitte ei tee võimatuks nende ruumide üürile andmise

korterelamuga mitteseotud isikutele.

31. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hageja väide sideettevõtjatega sõlmitud lepingute

võimalikust tühisusest asjakohane. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus sideettevõtja

seadmed reaalselt asuvad ja asusid perioodil 02.01.2018 kuni 01.04.2018 ruumis nr 68.

Hageja on esitanud nõude antud perioodi osas kasutuseelise hüvitise saamiseks, mistõttu tuleb

käesolevas asjas hinnata, kas antud perioodil oli hagejal võimalik ruume kolmandatele isikutele

üürile anda, tulenevalt antud perioodil ruumides valitsevast olukorrast.

32. Hageja on esitanud kasutuseelise hüvitise nõude tulenevalt sellest, et hageja oleks saanud

talle kuuluvad ruumid panipaikadena välja üürida. Hageja hinnangul on ruumi nr 67, mille

suurus on 7,3 m2 ja ruumi nr 68, mille suurus on 7,1 m2, välja üürimisel panipaigana eeldatav

üüritulu ruumi kohta vähemalt 150 eurot kuus. Kostja väitel ei saaks ruumi nr 67 üldse välja

üürida ja kui ruumi nr 68 saaks välja üürida, oleks selle üürihind maksimaalselt 20 eurot

kuus. Kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt

2-18-5599

6 (9)

eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures ka vajalikke kulutusi, mida üürides

tuleks teha. Silmas tuleb seejuures pidada konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste

kinnisasjade kasutusõiguse väärtust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. mai 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-21-46-09, p 14; 13. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 16).

Hagejal tuleb tõendada, kui suurt üüritulu ta oleks konkreetsete ruumide üürile andmisest

saanud. Hageja esitas kohtule tõendid selle kohta, et xxx OÜ üürib Tallinnas aadressil xxx

tähtajatu üürilepingu alusel 7,5 m2 panipaika hinnaga 138 eurot kuus (tl 30), xxx OÜ üürib

Tallinnas aadressil xxx asjade hoiustamiseks ruume suurusega 5-9 m² hinnaga 123,50 - 172,00

eurot kuus (tl 31) ning xxx OÜ üürib Tallinnas aadressil xxx asjade hoiustamiseks ruume

suurusega 6-10 m² hinnaga 150 - 250 eurot kuus (tl 32). Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt

esitatud tõendite alusel võimalust teha järeldust käesolevas asjas vaidluse all olevate ruumide

üürile andmisest saadava võimaliku tulu kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud kohtule

tõendeid selle kohta, kui suurt üüritulu hageja saaks ruumide üürile andmisest, milles asuvad

elektrikilp ja sideseadmed ning milliste ruumide osas on selle valdajal kohustus tagada

ruumidele seadmete ja elektrikilbi teenindamiseks juurdepääs. Lisaks nõustub kohus kostja

seisukohaga, et eluliselt ei ole usutav, et keegi kolmas isik (antud korterelamuga mitteseotud

isik) nõustuks üürile võtma selliseid ruume, milles tema tegevus on oluliselt piiratud ning milles

võivad liikuda üürniku jaoks võõrad isikud.

33. Hageja väide võimalikust sideettevõtjate poolt kostjale makstavast tasust ei ole käesolevas

asjas tõendamist leidnud. Kostja ja xxx Aktsiaseltsi vahel 20.04.2011 sõlmitud kokkuleppes

nr D.1-1119-2011 ning kostja ja Aktsiaselts xxx vahel 12.03.2013 sõlmitud lepingus

kaabelvõrgu väljaehitamiseks ja opereerimiseks ei ole kostjale tasu maksmises kokku

lepitud (tl 106 ja 111-112). Seega ei ole kostja hageja arvel saanud sideettevõtjatelt tasusid

ega sellest tulenevalt hageja arvel rikastunud.

34. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

35. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

36. Kostja esitas menetluskuludena äriregistri kulu kokku 8 eurot ja lepingulise esindaja kulud

(advokaaditasu) 1 950 eurot ilma käibemaksuta. Hageja vaidleb osaliselt kostja

menetluskuludele vastu.

37. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud asja läbivaatamise kulud.

Kohus leiab, et kostja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on osaliselt

põhjendatud.

19.09.2018 toiming – “Hagimaterjalidega tutvumine; seaduse ja kohtupraktika analüüs

haginõude perspektiivi hindamiseks ja kostja õigusliku positsiooni hindamiseks; nõupidamine

kliendiga (telefoni teel) - hagi alusena esitatud asjaolude täpsustamine (30')”, on kohtu

hinnangul põhjendatud hagimaterjalide tutvumise ja kliendiga nõupidamise osas. Seaduse ja

kohtupraktika analüüs kuulub vandeadvokaadi igapäeva töö hulka ja tähendab sisuliselt

valmisolekut osutada õigusteenust, mistõttu selleks kuluvat aega ei saa arvestada

menetluskulude hulka. Kohus vähendab eeltoodust tulenevalt kostja poolt märgitud ajakulu,

lugedes põhjendatud ajakuluks 1 tunni.

18.09.2018 – “Arutelu kliendiga (telefoni teel) - hagi alusena esitatud asjaolude täpsustamine”;

25.09.2018 – “Hagimaterjalidega tutvumine, analüüs”; 26.09.2018 – “Kostja vastuse

2-18-5599

7 (9)

koostamine Flinty OÜ hagile”; 28.09.2018 – “Kostja vastuse koostamine Flinty OÜ hagile”, on

kohtu hinnangul põhjendatud menetlustoimingud. Samuti on põhjendatud nendeks kulunud aeg.

Vastupidiselt hagejale leiab kohus, et 22.10.2018 toiming – “Kompromissettepanekute

koostamine, arutelu kliendiga” on põhjendatud menetlustoiming. Kompromissettepaneku

tegemine on vajalik tulenevalt asja kiirema lahendamise saavutamise seisukohalt. Asjaolu, et

kompromissini ei jõutud ei tee ettepaneku tegemist asjakohatuks.

01.04.2019 menetlustoiming – “Ettevalmistus Harju Maakohtu 01.04.2019 kohtuistungiks” on

kohtu hinnangul põhjendatud. Tulenevalt kohtuistungil kostja poolt esitatud seisukohtadest

järeldab kohus, et kostja lepinguline esindaja valmistus istungiks ette.

01.04.2019 menetlustoiming – “Kohtuistungil osalemine, ülevaade kliendile” on põhjendatud

kostja poolt märgitud ulatuses kuna hõlmab ka kohtuistungil toimunu osas kliendi teavitamist.

Kohtu hinnangul on põhjendatud kui lepinguline esindaja pärast kohtuistungit teeb esindatavale

ülevaate toimunust.

05.04.2019 menetlustoiming – “Täiendavate materjalidega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga”

ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kostja ei ole esile toonud, milliste täiendavate

materjalidega ta pärast istungit tutvus. Kohtuistungil ega enne 05.04.2019 ei ole kohtule esitatud

ühtegi täiendavat tõendit.

11.04.2019 menetlustoiming – “Täiendavate lepingute analüüs, päringud kinnistusraamatusse,

kirjavahetus kliendiga” ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohtuistungil ega enne 11.04.2019

ei ole kohtule esitatud ühtegi täiendavat lepingut. Kostja esitas lepingud sideettevõtjatega

10.05.2019, kuid nendega seotud toimingud sisalduvad kohtu hinnangul kostja 10.05.2019

menetlustoimingus.

16.04.2019 menetlustoiming – “Kliendinõupidamine, kompromissivõimaluste arutelu, kostja

seisukoha ettevalmistamine” on kohtu hinnangul põhjendatud. Samuti on põhjendatud selleks

kulunud aeg.

23.04.2019 menetlustoiming – “Tähtaja pikendamise taotluse koostamine” on põhjendatud

menetlustoiming kuna kohus rahuldas kostja taotluse.

30.04.2019 menetlustoiming – “E-kirjavahetus kliendiga, tõendite kogumine, edasise

positsiooni kujundamine, kostja seisukoha koostamine” ja 10.05.2019 menetlustoiming “Kostja

seisukoha ja kompromissettepaneku koostamine, tõendite komplekteerimine” on kohtu

hinnangul

põhjendatud

menetlustoimingud.

Arusaamatu

on

hageja

vastuväide

kompromissettepanekute tegemise kohta. Hageja on ise pidanud võimalikuks asja lahendada

kompromissiga (vt hagiavalduse p 4.2). Kohtuistungil hageja nõustus korterid kostjale

turuhinna eest müüma. Kostja tegi seepeale 10.05.2019 hagejale pakkumise hinna osas. Sellises

olukorras pakkumise tegemine on kohtu hinnangul asjakohane.

38. Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 11 tundi.

39. Kostja lepingulise esindaja tunnitasuks käesolevas asjas on 150 eurot ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et

lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes

sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja

tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu

varasemas praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos

käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot

2-18-5599

8 (9)

ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) (vt ka Riigikohtu

13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Mõnevõrra hilisemates

asjades on Riigikohus pidanud põhjendatuks ka 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari

2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26.

aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Samas on leidnud Riigikohus, et

lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas

eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks

saab olla konkreetse asja keerukus. Riigikohus on märkinud, et „arvestades

menetlustoimingute ja dokumentide mahtu, asja keerukust ning seda, et sama esindaja on

hagejat esindanud algusest peale, leiab kolleegium, et TsMS § 175 lg 1 esimese aluse järgi

on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu 768 eurot (s.o 5 tundi * 128 eurot

+ 20% käibemaks)” (Riigikohtu 06.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-4981/106, p 21).

Seega on ka hilisemates asjades Riigikohus pidanud tulenevalt asja keerukuse ja mahukuse

määrast põhjendatuks tunnitasumäära väiksemana kui 130 eurot ilma käibemaksuta.

Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta käesoleva asja keerukuse ja

mahukuse määrale. Käesolevas asjas on kostja sisulised vastuväited üldjoontes baseerunud

sellel, et hageja ei oleks saanud antud ruume üürile anda kuna tegemist ei ole panipaigaga.

Sellekohane vaidlus ei ole keeruline. Arvestades Riigikohtu seisukohti ja asjaolu, et tegemist ei

ole keskmisest keerukama ega mahuka asjaga on käesolevas asjas, võttes seejuures lisaks

arvesse, et kostja lepingulise esindaja puhul on tegemist vandeadvokaadiga, põhjendatud

tunnitasumääraks 125 eurot käibemaksuta.

40. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei

saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu

tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.

(Riigikohtu 03. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Käesolevas asjas on

kostja avaldanud, et soovib menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta.

41. Arvestades eeltoodut ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus

kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks 1 375 eurot.

42. Kohtu hinnangul ei ole kostja äriregistri päringud käesolevas asjas asjakohased. Päringute

tulemusel saadud andmed ei ole aidanud kaasa asja lahendamisele ega ole olnud muul

põhjusel vajalikud.

43. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskuludena kindlaks 1 375 eurot, mis tuleb

hagejalt kostja kasuks välja mõista.

44. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas

asjas on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik

2-18-5599

9 (9)

Otsuse põhjendusi muudetud Tallinna RK 04.10.2019 lahendiga.