2-18-12925/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-12925

Tsiviilasi

Aktsionär OÜ hagi AS-i Farmi Piimatööstus vastu

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. detsembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsionär OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

18. juuni 2019

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: Aktsionär OÜ (hageja), rk 14300898; esindajad

vandeadvokaat Elmar Muna ja advokaat Edgar-Kaj Velbri

Vastustaja: AS Farmi Piimatööstus (kostja), rk 10928619;

esindajad

vandeadvokaat

Martin-Johannes

Raude

ja

vandeadvokaat Arne Ots

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Viru Maakohtu 20. detsembri 2018 otsuse resolutsiooni hagi tagamise abinõu

kohaldamise lõpetamise tähtaja osas. Muus osas jätta Viru Maakohtu 20.12.2018 otsus

muutmata.

2. Lugeda kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Jätta rahuldamata Aktsionär OÜ hagi AS Farmi Piimatööstus vastu tuvastamaks

AS Farmi Piimatööstus 21. augusti 2018 aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisus

või alternatiivselt tunnistada AS Farmi Piimatööstus 21. augusti 2018 aktsionäride

üldkoosoleku otsused kehtetuks.

2.2. Käesoleva otsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 30. augusti 2018 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõud.

2.3. Jätta menetluskulud Aktsionär OÜ kanda.

2.4. Välja mõista Aktsionär OÜ-lt AS Farmi Piimatööstus kasuks menetluskulude

hüvitamiseks 3943,80 eurot.

2.5. Välja mõista Aktsionär OÜ-lt AS Farmi Piimatööstus kasuks viivis VÕS § 113 lg 1

alusel

menetluskuludelt

(3943,80

eurot)

alates

otsuse

jõustumisest

kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda.

5. Määrata AS Farmi Piimatööstus menetluskulude suuruseks 1019,27 eurot (ilma

käibemaksuta).

6. Välja mõista Aktsionär OÜ-lt AS-i Farmi Piimatööstus kasuks menetluskuluna 1019,27

eurot.

7. Aktsionär OÜ-l tuleb menetluskuludelt 1019,27 eurot tasuda AS-ile Farmi Piimatööstus

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Aktsionär OÜ (hageja) esitas 29. augustil 2018 hagi AS-i Farmi Piimatööstus (kostja) vastu,

milles palus tuvastada kostja 21. augusti 2018 aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisuse või

alternatiivselt tunnistada üldkoosolekul tehtud otsused kehtetuks.

Kostja aktsiakapitalist kuulub hagejale 7%. 23. juulil 2018 esitas hageja kostja juhatusele teabe

ja dokumentidega tutvumise nõude. Hagejale ei võimaldatud dokumentidega tutvumist.

17. juulil 2018 kutsus hageja juhatus kokku üldkoosoleku majandusaasta aruande

kinnitamiseks. 4. augustil 2018 teatas kostja enamusaktsionär, et algsele päevakorrapunktile

(majandusaasta aruande kinnitamine) lisatakse punkt põhikirja muutmiseks. Põhikirja uus

redaktsioon kärbib aktsionäride õigusi, sh õigust dokumentidega tutvuda.

21. augustil 2018 toimunud aktsionäride üldkoosolekul esitas hageja vastuväite, milles selgitas,

et üldkoosoleku läbiviimine on õigusvastane. 21. augusti 2018 aktsionäride üldkoosoleku

protokoll edastati hagejale ÄS § 304 lg-t 4 rikkudes 29. augusti 2018 tööpäeva lõpus.

Kostja rikkus aktsionäri teabe saamise õigust, mis ei võimaldanud otsustada, kas kiita

majandusaasta aruanne heaks. Üldkoosolek kutsuti kokku Tallinnas, kuigi põhikirja järgi on

kostja asukoht Jõhvis. Põhikirja p 1.2. sätestab, et üldkoosolek toimub aktsiaseltsi asukohas,

kui põhikiri ei sätesta teisiti.

ÄS § 294 lõikega 6 on vastuolus päevakorra muutmine vähe aega enne üldkoosolekut.

Päevakorra muutumisest peab enne üldkoosoleku toimumist ette teatama vähemalt nädal aega,

kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. 21. augustiks 2018 kokku kutsutud kostja

üldkoosolek oli korraline üldkoosolek. Kostja põhikirja p-i 4.4 kohaselt peab korralise

üldkoosoleku kokku kutsuma, teatades sellest ette vähemalt kolm nädalat. Kostja põhikirja

punkt 4.4 on põhikirjas sätestatud tähtajaks ÄS § 294 lg 6 teise lause mõistes. Järelikult tuli

korralise üldkoosoleku päevakorra muutumise teade hagejale edastada vähemalt 3 nädalat enne

üldkoosoleku toimumist.

Hääletusele pandud põhikirja uus redaktsioon on ka sisuliselt õigusvastane, olles suunatud

hageja õiguste kahjustamisele. Kostja uues põhikirjas on oluliselt piiratud aktsionäride õiguseid

kostja tegevusest informatsiooni saamiseks.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja ei ole rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest üldkoosoleku toimumiskoht

Tallinnas ja üldkoosoleku päevakorra muutmine ei tingi antud juhul otsuste tühisust või

õigusvastasust. Üldkoosolek oli ÄS § 296 järgi õigustatud otsuseid vastu võtma väidetavatest

rikkumistest hoolimata, sest üldkoosolekul olid esindatud kõik aktsionärid. Isegi kui

üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, siis ei mõjutaks see otsuste kehtivust ja

õiguspärasust, sest hageja väidetud rikkumised ei ole olulised.

Väide teabe andmisest keeldumise kohta on vale. Üldkoosoleku protokolli järgi vastas kostja

juhatus koosolekul hageja 23.07.2018 saadetud kirjalikele küsimustele. Hageja esitas

täiendavaid küsimusi ning juhatus vastas neile. Juhatus vastas kõigile küsimustele ja ulatuses,

mis ei tekitanud olulist kahju kostja huvidele. Küsimuste esitamine ja neile vastamine toimus

ajavahemikul 10.15 kuni 11.25 (hagi lisa 11). Üldkoosolek toimus notari juures ja üldkoosoleku

protokoll on notariaalselt tõestatud.

Kostja 2017. majandusaasta aruannet auditeeris Ernst ja Young Baltic AS-i vandeaudiitor

Olesia Abramova, kes pidas aruannet õigeks. Isegi kui aktsionär tunneb, et talle ei ole

tutvustatud majandusaasta aruandes sisalduvate numbrite taga olevat arvutuskäiku ja

dokumentatsiooni, siis see ei mõjuta majandusaasta aruande kinnitamise kohta tehtud otsuse

kehtivust ja õiguspärasust.

Põhikirjas ei tehtud muudatusi, mis ei vasta seadusele või on vastuolus heade kommetega.

MAAKOHTU OTSUS

3. Viru Maakohus jättis 20. detsembri 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulude katteks 3943,80 eurot ja märgiti,

et tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Vaidlust ei ole selle üle, et:

1) kostja aktsiatest 93% kuulub AS-le Maag ning 7% kuulub hagejale;

2) 17. juulil 2018 allkirjastas kostja juhatuse liige Katre Kõvask kostja korralise üldkoosoleku

kokkukutsumise teate, mille kohaselt üldkoosolek toimub aadressil Roosikrantsi 2, Tallinn;

3) 23. juulil 2018 esitas kostja aktsiaseltsi juhatusele teabenõude;

4) 4. augustil 2018 teavitas kostja hagejat, et kostja enamusaktsionär esitas kooskõlas ÄS § 293

lõikega 2 nõude täiendava päevakorrapunkti võtmiseks kostja korralise üldkoosoleku

päevakorda põhikirja muutmiseks;

5) 21. augustil 2018 toimunud aktsionäride üldkoosolekul osales ka hageja, kes esitas

vastuväite, milles selgitas, et üldkoosoleku läbiviimine on õigusvastane ning üldkoosolekul

vastuvõetavad otsused on tühised.

Maakohus tuvastas, et aktsionäride üldkoosoleku otsus ei ole tühine ÄS § 3011 alusel.

Üldkoosoleku toimumise koha sätestamine põhikirjas või seaduses (kui põhikirjas selle kohta

regulatsioon puudub) eesmärgiks on anda aktsionäridele kindel teadmine üldkoosolekute

toimumise kohast. Samas ei nõustunud maakohus hageja väitega, et aktsionäride üldkoosoleku

pidamine väljaspool kostja asukohta Tallinnas, kus asub ka hageja registreeritud aadress,

takistas hagejal koosolekul osalemise õigust. Juhul, kui kostja juhatus otsustas üldkoosoleku

läbi viia enamusaktsionärile sobivamas kohas, ei ole tegemist ÄS § 295 olulise rikkumisega,

sest otsus lähtus enamuse huvidest ja juhatus võis eeldada lähtudes hageja registreeritud

asukohast Tallinnas, et üldkoosoleku läbiviimise koht Tallinnas peaks olema sobilik ka

hagejale. Läbi üldkoosoleku kokkukutsumise teate oli tagatud aktsionäride õigus saada teada,

kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse.

ÄS § 294 lõige 3 kohaselt peab korralise üldkoosoleku toimumisest ette teatama vähemalt kolm

nädalat. Samasugune tähtaeg oli määratud ka kostja põhikirja p-s 4.4.

Tsiviilasja materjalide kohaselt allkirjastas 17. juulil 2018 kostja juhatuse liige Katre Kõvask

korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja üldkoosolek toimus 21. augustil 2018.

Päevakorra muutmisest teatati 4. augustil 2018 ehk 16 päeva enne üldkoosolekut. Kuna

aktsionäridele teatati päevakorra muutmisest ette 16 päeva, oli aktsionäridele tagatud võimalus

ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada.

Hageja ei esitanud 2017. majandusaasta aruande kohta mitte ühtegi sisulist vastuväidet. Väide

info ebapiisavusest on hinnanguline ja subjektiivne ei mõjuta majandusaasta aruande

kinnitamise kohta tehtud otsuse kehtivust ja õiguspärasust. Küsimustele vastati koosolekul.

Maakohus ei tuvastanud hageja väidetest lähtuvalt, et hagis kirjeldatud põhikirja muudatused

ei vastaks seadusele või headele kommetele. Aktsionäride enamusel on pädevus delegeerida

juhatusele üldkoosoleku toimumise koha määramist. Samas on põhikirja muudatuse kohaselt

määratud ka üldkoosoleku toimumise koht Tallinn.

Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et hageja õigusi on piiratud ka sellega, et põhikirjast on

eemaldatud

piirangud

vahetusvõlakirjade

väljastamisele

(uue

põhikirja

p

2.6).

Vahetusvõlakirjade väljalaskmise võimalus sisaldus ka kostja varasema põhikirja punktis 2.8.

Varasemast põhikirjast on küll eemaldatud punktid 2.9 ja 2.10, samas nimetatud piirangud

näevad ette ÄS § 241 lg 4 ja lg 5. Hageja vastuväited vahetusvõlakirjade väljastamise

regulatsioonile on alusetud ning vahetusvõlakirjade väljastamise regulatsioonis pole sisulisi

muudatusi toimunud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega tuvastada kostja 21. augusti 2018 üldkoosoleku otsuste

tühisus või tunnistada need kehtetuks. Vajadusel palub apellant saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus otsuse seaduslikkuse ja

põhjendamise kohustusi (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8), samuti hindas vääralt tõendeid.

Seaduslikkuse ja põhjendatuse nõude täitmiseks ei piisa menetlusosaliste seisukohtade

tsiteerimisest või nendele viitamisest. Kohus peab otsuses esitama kõikide tähtsate asjaolude

kohta selge õigusliku analüüsi, mis võimaldab järgida kohtu siseveendumuse kujunemist.

Tõendeid on käsitletud pinnapealselt, tõendite sisusse ja tähendusse pikemalt süvenemata.

Maakohus ei käsitlenud hageja väiteid seoses õigusega dokumentidega tutvuda, samuti ei

analüüsinud maakohus võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist. Maakohus leidis vääralt, et

koosolek võis toimuda Tallinnas, kuigi see pidi põhikirja järgi toimuma Jõhvis. Hageja ei

nõustunud üldkoosoleku pidamisega. Majandusaasta aruande kohta ei saanud esitada sisulisi

väiteid, kuna hageja ei saanud tutvuda aruande aluseks olnud dokumentidega. Dokumentide

varjamine tekitab kahtluse, et aruanne on vale. Maakohus luges ilma tõendeid analüüsimata

tõendatuks väite, et juhtkond vastas kõigile hageja küsimustele ulatuses, mis ei kahjustanud

aktsiaseltsi huve. Maakohus ei põhjendanud, miks ta jättis alternatiivse nõude rahuldamata.

Maakohus kohaldas valesti järgmisi norme: ÄS § 294 lg 6, § 295, § 296, § 287 lg 1 ja § 304

lg 4. Maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata ÄS § 272 ja TsÜS § 32. Päevakorra

muutmisest peab enne üldkoosoleku toimumist ette teatama vähemalt nädal aega, kui

põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega (ÄS § 294 lg 6). Kuna põhikirja järgi tuli

päevakorra muutmisest ette teatada kolm nädalat, rikuti põhikirja. Järelikult rikuti koosoleku

kokkukutsumise korda ja see toob kaasa koosolekul tehtud otsuste tühisuse. ÄS § 295 alusel

tuli koosolek teha Jõhvis, kuna see on põhikirja järgi aktsiaseltsi asukoht. Kuna hageja, kelle

suhtes kokkukutsumise korda rikuti, üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid heaks ei kiitnud, siis

on 21. augusti 2018 üldkoosolekul vastu võetud otsused tühised ÄS § 296 järgi.

Seitsme päeva möödudes ei olnud 21. augusti 2018 aktsionäride üldkoosoleku protokoll

aktsionäridele koheselt kättesaadav. Seega rikuti ÄS 304 lg 3 ja 4. Kostja uus põhikiri on

vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ÄS § 272 mõistes ja juriidilise isikute liikmete vahel

kehtiva hea usu põhimõttega TsÜS § 32 mõistes, jättes vaid ühe kostja aktsionäri

põhjendamatult ilma kostja äritegevusega seonduvast teabest ja dokumentidest.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja palub, et ringkonnakohus tühistaks

maakohtu seatud hagi tagamise abinõud, mille maakohus jättis ekslikult tühistamata. Seda saab

kostja hinnangul teha ka siis, kui ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata.

Maakohus analüüsis hageja väiteid ja kohaldas materiaalõigust õigesti. Hageja viide põhikirja

punktile 4.4 on asjakohatu, sest see ei reguleeri päevakorra muutmisest etteteatamist.

ÄS § 296 teine lause ja otsuste heaks kiitmine pole praegu asjakohane, sest ÄS § 296 teine lause

reguleerib otsuste heaks kiitmist nende aktsionäride poolt, kes üldkoosolekul ei osalenud ja

esindatud ei olnud. Sellel üldkoosolekul olid esindatud kõik aktsionärid, mistõttu oli

üldkoosolek õigustatud ÄS § 296 esimese lause järgi otsuseid vastu võtma.

Maakohus hindas tõendina üldkoosoleku protokolli, kui leidis, et hageja teabenõudele vastati.

Hageja sai realiseerida ÄS §-s 226 ja § 290 lg-s 1 sätestatud õigust aktsionäride üldkoosolekul

osaleda ja seal oma õigusi rakendada.

Seitse päeva möödus üldkoosolekust 28. augustil 2018. Pärast seda, alates 29. augustist 2018,

oli protokoll kostja asukohas hagejale kättesaadav. Protokoll ei olnud mitte ainult kostja

asukohas hagejale kättesaadav, vaid hagejale oli tagatud ka ÄS § 304 lg 4 järgne õigus saada

protokollist ärakiri.

Maakohus ei jätnud ÄS §-i 272 ja TsÜS §-i 32 kohaldamata. Põhikirja uus redaktsioon ei tee

aktsionäride kohtlemises mitte ühtegi erisust ja põhikirja uus redaktsioon kohaldub kõigile

aktsionäridele võrdselt. Hagejat ei ole jäetud ilma mitte ühestki seaduses sätestatud õigusest ja

mitte ühelegi teisele kostja aktsionärile ei ole antud seaduses sätestatust suuremaid õiguseid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tuleb maakohtu otsust täiendada hagi

tagamise abinõu kohaldamise lõppemise tähtaja osas, muus osas tuleb jätta maakohtu otsus

muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja nõue tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisus

või tunnistada otsus kehtetuks, tuleb jätta rahuldamata, samuti nõustub ringkonnakohus

maakohtu põhjendustega ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.

Apellant tugineb aktsionäride üldkoosoleku otsuse tühisusele järgmistel põhjustel:

 hagejale ei tagatud õigust tutvuda dokumentidega ja ei antud piisavalt teavet, et

üldkoosolekul hääletada;

 koosolek toimus mujal kui aktsiaseltsi asukohas;

 päevakorra täiendamisest etteteatamine oli ebapiisav;

 põhikirja uus redaktsioon kahjustab hageja õigusi.

Apellant kinnitas ringkonnakohtu istungil, et jääb alternatiivselt ka nõude juurde tunnistada

üldkoosoleku otsus kehtetuks ÄS § 302 lg 1 alusel. Samas ei toonud ta esile, mis konkreetselt

oleksid need faktilised asjaolud, mis ei too kaasa otsuse tühisust, kuid oleks kehtetuks

tunnistamise aluseks.

8. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist:

8. 1. Apellandi väide, et tema 23.07.2018 kostjale esitatud teabenõude põhjendatusest ja sellele

vastamisest sõltub aktsionäride üldkoosoleku otsuste kehtivus, ei ole õige. Apellandil oli seoses

teabenõude mittetäitmisega õigus pöörduda kohtu poole eraldi avaldusega teabe saamiseks ja

dokumentidega tutvumiseks. Apellant kinnitas, et ta sellise taotluse kohtule esitas ning

tsiviilasjas nr 2-18-13213 on menetlus pooleli hageja poolt 23.07.2018 kostjale esitatud

teabenõude osas.

Ringkonnakohus märgib, et üldkoosoleku otsus on mitmepoolne tehing, mille kaudu aktsiaselts

juriidilise isikuna väljendab häälteenamusega oma tahet. Seetõttu asjaolu, et 7 % häälte

omaniku arvates ei andnud auditeeritud aastaaruanne hääletamiseks piisavat informatsiooni, ei

too iseseisvalt kaasa otsuse tühisust.

8. 2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisavalt põhjendanud oma seisukohta (maakohtu

otsuse p 8.1.1.) üldkoosoleku toimumise koha osas ning õigesti järeldanud, et aktsionäride

üldkoosoleku toimumine mujal kui aktsiaseltsi asukohas ei ole asjas esiletoodud faktilisi

asjaolusid arvestades selline rikkumine, mis annaks aluse tuvastada üldkoosoleku otsuse

tühisuse.

8. 3. Ringkonnakohus leiab, et apellant tõlgendab seadust ebaõigesti ja isegi meelevaldselt, kui

leiab, et üldkoosoleku päevakorra täiendamisest teatamisel tuleb järgida sama tähtaega kui

korralise üldkoosoleku kokkukutsumisel. ÄS § 294 lg 6 esimene lause sätestab, et kui juhatus

või aktsionärid soovivad muudatusi teha, siis tuleb päevakorra muutmisest enne korralise

üldkoosoleku toimumist teatada samas korras nagu üldkoosoleku kokkukutsumisest. Sama sätte

teine lause aga sätestab aktsionäridele teatamise tähtaja - päevakorra muutmisest peab enne

üldkoosoleku toimumist ette teatama vähemalt nädal aega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud

pikemat tähtaega.

Pooltel puudub vaidlus, et põhikirjaga pikemat tähtaega ette nähtud ei olnud, mistõttu 16

päevane etteteatamine on seadusega kooskõlas.

8.4. Apellandi väited, et üldkoosolekul häälteenamusega vastu võetud põhikirja uus redaktsioon

rikub hageja õigusi ning maakohus ei kohaldanud ÄS § 272 ja TsÜS §-i 32, ei ole õiged. Puudub

vaidlus, et varasemast põhikirjast võeti välja punktid 2.9 ja 2.10, samas on põhikirjas endiselt

ettenähtud õigus vahetada võlakiri aktsia vastu (põhikirja p 2.8. vahetusvõlakiri) ja regulatsioon

vahetusvõlakirjade kohta on sätestatud ÄS §-is 241.

Ringkonnakohus märgib, et põhikirja uus redaktsioon ei erista aktsionäre, vaid kehtib

samaväärsena kõikide suhtes. Asjaolu, et üldkoosolek hääletas häälteenamusega põhikirja

muudatuse poolt, ei riku ÄS § 272 sätestatud aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõtet.

Ringkonnakohtu arvates ei ole apellant esile toonud tema kui aktsionäri seadusega kaitstud ja

põhjendatud huvi, mida üldkoosoleku otsused rikuvad. Põhjendamatu on apellandi seisukoht,

et põhikirja muudatuste hääletamisega rikuti TsÜS § 32 sätestatud hea usu põhimõtet, st ei

järgitud omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet või ei arvestatud üksteise õigustatud huve.

9. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kohus saab omal algatusel märkida resolutsiooni

hagi tagamise abinõu kohaldamise osas seisukoha. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab

hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. TsMS § 445 lg 5 kohaselt lahendab

kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas ka rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud

küsimused. Hagi jääb rahuldamata ja ringkonnakohus täiendab otsuse resolutsiooni järgmise

lausega: „käesoleva otsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 30. augusti 2018 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõud.“.

10. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda.

Vastustaja esitas taotluse hüvitada menetluskulud 2,2 tundi hinnaga 220 eurot käibemaksuta ja

11,2 tundi hinnaga 180 eurot käibemaksuta, millele lisandub transpordikulu 2,1 tundi hinnaga

180 eurot, kokku 656 eurot ja osalemine ringkonnakohtu istungil 1 tund hinnaga 180 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et tasu taotlus on osaliselt põhjendatud. Apellant tugines

edasikaebamisel samadele väidetele ja faktilistele asjaoludele, millele maakohtus. Tsiviilasi ei

ole eriliselt keerukas ega faktimahukas, mistõttu peab ringkonnakohus vajalikuks ja

põhjendatud ajakuluks seoses vastuse koostamisega 4 tundi. Sellele lisandub 1 tund istungil

osalemise eest. Vastustaja taotlus hüvitada sõidule kulunud aeg õigusabi tasumääraga ei ole

põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu,

s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175

ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise

menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (RKTKm 3-2-1-64-13 p 13).

Arvestades sõidukulu marsruudil Tallinn – Tartu – Tallinn (vahemaa 374 km, keskmine

kütusekulu 7,5 l = 100 km, kütuse hind 1,4 eurot = 1 liiter, kulunud kütuse kogus 28,05 liitrit).

Ringkonnakohus peab vajalikuks ja põhjendatud transpordikuluks 39,27 eurot.

Vastustajal oli kaks esindajat, ringkonnakohus arvestab vastuse koostamise ajakulu 2 tundi

hinnaga 220 eurot ja 2 tundi 180 eurot kokku 980 eurot, millele lisandub sõidukulu. Vastustaja

põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 1019,27 eurot, mille tasumise kohustus algab

otsuse jõustumisest ning viivitamise korral tuleb tasuda viivist seadusjärgses määras.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi