2-19-5432/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-19-5432

Tsiviilasi

Svea Stamberg hagi Andres Tederi vastu 7230 euro 14

sendi ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7808,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Svea Stamberg; isikukood XXX; elukoht XXX.

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Peep Rajavere; e-

post advokaat.rajavere@gmail.com

Kostja: Andres Teder, isikukood XXX; elukoht XXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Andres Tederi 27. juuni 2019. a taotlus hagile vastamise tähtaja pikendamiseks

rahuldamata.

2. Rahuldada tagaseljaotsusega Svea Stambergi hagi Andres Tederi vastu 7230 euro 14 sendi

ja viivise väljamõistmiseks.

3. Mõista Andres Tederilt (Teder) Svea Stambergi (Stamberg) kasuks välja:

3.1. põhivõlg 7230 eurot 14 senti;

3.2. viivis tasumata põhivõlalt alates 8. aprillist 2019 kuni põhivõla tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta Tartu Maakohtu 15. aprilli 2019. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud

tsiviilasjas nr 2-19-5432 käesoleva otsusega rahuldatud nõuete täitmise tagamiseks jõusse.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud Andres Tederi kanda.

8. Mõista Andres Tederilt Svea Stambergi kasuks välja menetluskulud 1443 (üks tuhat

nelisada nelikümmend kolm) eurot.

9. Mõista Andres Tederilt Svea Stambergi kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava

osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud

29. aprillil 2019. Kostja on esitanud 19. mail 2019. a esindaja vahendusel taotluse hagile

vastamise tähtaja pikendamiseks kuni 10. juunini 2019. Kohus on kostja taotluse

20. mail 2019. a rahuldanud. Kohus on pikendanud hagile vastamise tähtaega 10. juunini 2019.

Kostja esindaja on kohtu 20. mai 2019. a kirja e-toimiku vahendusel kätte saanud

29. mail 2019. a. Kostja ei esitanud hagiavaldusele 10. juuniks 2019. a vastust. Kostja on

esitanud 27. juunil 2019. a taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks.

Kohus selgitab, et kohus võib TsMS § 64 lg 1 järgi kohtu määratud menetlustähtaega

põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib

korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul.

Kostja soovib hagile vastamise tähtaja pikendamist oma tervislikust seisundist tulenevalt.

Kostja on lisanud taotlusele arstitõendi. Tõendist nähtub, et kostja viibis XXX. Kostja järgmine

haiglas viibimine on plaanis XX.XX.XXXX. Tõendist nähtub, et kostjal oli nimetatud

perioodil ametlike asjade ajamine häiritud. Kostjal on olnud hagile vastamiseks aega kokku 42

päeva. Kostjal oli enne haiglasse minekut aega tegeleda vastuse koostamisega 20 päeva ja

pärast haiglast välja saamist veel 17 päeva. Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millest

võiks järeldada, et kostjal ei olnud enne ja pärast haiglas viibimist võimalik hagile vastuse

koostamisega tegeleda. Kostjal on lisaks sellele olnud alates 19. maist 2019 menetluses ka

esindaja. Esindajal oli võimalik hagi vastust koostada ka ajal, mil kostja oli haiglas. Kohus

leiab, et olukorras, kus kostjal on olnud hagile vastamiseks enam kui nelikümmend päeva ning

lisaks sellele on kostjal olnud menetluses esindaja, ei saa vastamistähtaja vältel viie päeva

jooksul kostja haiglas viibimist pidada oluliseks põhjuseks, mis oleks takistanud kostjal hagile

vastamast. Kostja ei ole seega välja toonud mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud tal hagile

tähtaegselt vastata.

Kohus märgib täiendavalt, et kostja 27. juuni 2019. a taotlus hagile vastamise tähtaja

pikendamiseks on kostja teistkordne taotlus sama menetlustähtaja pikendamiseks. Hageja on

28. juunil 2019. a märkinud, et ta ei anna nõusolekut hagile vastamise tähtaja teistkordseks

pikendamiseks. Hagile vastamise tähtaja pikendamine ei ole seega ka TsMS § 64 lg 1 teisest

lausest tulenevalt võimalik.

Kostja 27. juuni 2019. a taotlus hagile vastamise tähtaja pikendamiseks tuleb jätta TsMS § 64

lg 1 alusel seega rahuldamata. Kuna kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, rahuldab kohus

TsMS § 407 lg 1 järgi hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX. a. eluruumi üürilepingu,

millega hageja andis kostjale üürile eluruumi aadressil XXX. Üürileping sõlmiti tähtajaga 3

aastat. Leping pikenes tähtaja möödumisel tähtajatuks. Kostja pidi maksma eluruumi

kasutamise eest üüri 180,00 eurot kuus. Kostja kohustus lisaks üürile tasuma kõik eluruumi

kasutamisega seotud kulud vastavalt teenuseosutaja arvetele. Üürileping lõppes ülesütlemisega

13. detsembril 2018. a. Kostja ei ole tasunud üürilepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks

muutunud üüri- ja kõrvalkulude võlgnevusi kokku summas 7230,14 eurot. Hageja võib seega

nõuda kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, § 292 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel üüri- ja

kõrvalkulude 7230,14 euro tasumist. Hageja võib VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel nõuda

kostjalt üüri- ja kõrvalkulude tasumise eest viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni üüri- ja

kõrvalkulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi tuleb seega

rahuldada.

Tartu Maakohus rahuldas 15. aprillil 2019. a hageja hagi tagamise taotluse osaliselt. Kohus

seadis kostjale kuuluvale ½ kaasomandi osale kinnisasjast asukohaga XXX, 271/1106

mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 1, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr XXX IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 10 120

eurot hageja kasuks, tagamaks tsiviilasjas nr 2-19-5432 esitatud nõuete täitmist. Tartu

Maakohtu 15. aprilli 2019. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta tsiviilasjas nr

2-19-5432 esitatud nõuete täitmise tagamiseks jõusse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 525 (475 + 50) eurot ja esindajatasu

918 eurot, kokku 1443 eurot.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud

kostja vastu hagi üürilepingust tuleneva üüri ja kõrvalkohustuste väljamõistmiseks. Tegemist

ei ole seega õiguslikult keerulise hagiga. Hagiavaldus on esitatud alates 2014. kuni 2018.

aastani tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja vahepeal

võlgnevust tasunud. Hagiavalduses sisalduva võla arvestuse koostamine ja hagile lisatud

tõendite läbitöötamine on seega olnud ajamahukas. Kohus leiab sellest tulenevalt, et hageja

esindaja poolt menetluses tehtud toimingutele kulunud aeg on olnud vajalik ja põhjendatud.

Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu ei ületa sarnase nõude esitamise eest tavaliselt tasuda

tulevat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu suurus on seega samuti põhjendatud. Hageja

esindajakulu on seega vajalik ja põhjendatud 765 (8,5 tundi *90 eurot) euro ulatuses. Hageja

on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esindajakulu tuleb TsMS § 174 lg 10 järgi seega hüvitada

käibemaksuga kokku summas 918 (765 * 1,2) eurot.

Hageja menetluskulud on seega 1443 (525 + 918) eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda,

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 1443 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik