2-19-4822/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-4822

Tsiviilasi

XX hagi MTÜ Eesti Metodisti Kirik vastu kahju

hüvitamiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 7. mai 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Keijo Lindeberg

Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): MTÜ Eesti

Metodisti Kirik (registrikood 80196661), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Piret Blankin ja Edgar-Kaj

Velbri

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 7. mai 2019 määrus osas, milles maakohus keeldus

menetlusse võtmast XX hagi MTÜ Eesti Metodisti Kirik vastu varalise kahju

hüvitamiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja kulude kindlaksmääramisega

seotud menetluslike korralduste osas.

2. Saata asi varalise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmise uueks otsustamiseks

Harju Maakohtule.

3. Punktis 1 viidatud määrus jätta lõppjärelduses muutmata osas, milles maakohus

keeldus menetlusse võtmast XX hagi MTÜ Eesti Metodisti Kirik vastu mittevaralise

kahju ja diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid täiendada selle

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendava osa punktile 7 koos selle

alapunktidega.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse resolutsiooni punkti 3 ja samas osas punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse

vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagimenetluses saab Riigikohtule kaebuse esitada

vandeadvokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Resolutsiooni

punkte 1 ja 2 ei saa määruskaebusega vaidlustada.

2 (6)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 28. märtsil 2019 Harju Maakohtule hagi MTÜ Eesti Metodisti Kirik

(kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus välja mõista kostjalt:

(1) varalise kahju hüvitise 632,73 eurot;

(2) hüvitise mittevaralise kahju eest kohtu õiglasel äranägemisel (vähemalt 1 000 eurot);

(3) diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitise 5 000 eurot.

1.1. Hageja väitel

-

kandideeris ta 2000. aastal kostja peetavasse rakenduslikku kõrgharidust andvasse

erakooli Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar (edaspidi „EMKTS“).

Kandideerides esitas ta kõik andmed varasema hariduse kohta;

-

hageja läbis õppekava ja kaitses 2004. aastal diplomitöö, aga ei osalenud lõpuaktusel;

-

hageja soovis 2014. aastal saada diplomit hariduse omandamise kohta. Kostja keeldus

seda väljastamast, kuna hageja polnud täitnud sisseastumise eelduseid. Samas ei ole

EMKTS tühistanud hageja diplomitööd, st nii rakenduskõrghariduse seaduse

(RakKKS) § 15 lg 4, kõrgharidusstandardi § 8 lg 5 kui ka EMKTR-i põhikirja § 22

järgi on diplomi- vm lõputöö edukas sooritamine samaväärne kooli lõpetamisega;

-

hageja pöördus ka Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi „ministeerium“) poole,

aga ka seal lahendust ei leitud;

-

kostja käitumine rikub hageja põhiõigust haridusele ja läbitud hariduse formaalsele

tunnustamisele, mistõttu tekkis tal varaline kahju (tasutud õppemaks) ja mittevaraline

kahju esiteks diplomi välja andmata jätmise ja teiseks diskrimineerimise tõttu.

1.2. Varalise kahju nõuet (1) põhjendas hageja sellega, et kostja rikkus väidetavat lepingulist

kohustust väljastada hagejale õppekava läbimisel diplom. Lisaks tugines hageja väidetele, et

lepingu järgi oli kostjal kohustus anda hagejale rakenduslik kõrgharidus (hagiavalduse p 2.1.1)

ja kostja võttis hageja EMKTS-i vastu teades, et tal puudub keskharidus (p-d 2.1.2 ja 2.1.5).

1.3. Mittevaralise kahju nõuet (2) põhjendas hageja samuti sellega, et kostja rikkus lepingulist

kohustust väljastada diplom. Hageja arvates oli poolte sõlmitud lepingu eesmärk kaitsta hagejat

ka mittevaralise kahju eest, sest hageja asus omandama vaimuliku eriala, mis on suunatud

mittevaraliste väärtuste saavutamisele. Lisaks väitis hageja, et kostja rikkus põhiseaduse (PS)

§-st 37 tulenevat hageja põhiõigust hariduse saamisele.

1.4. Väidetaval diskrimineerimisel rajanev nõue (3) lähtub väitest, et hagejaga võrreldavas

olukorras olevatele isikutele on teised koolid diplomeid väljastanud. Lisaks on EMKTS mitmel

juhul aktsepteerinud isikuid akadeemilisele tööle võttes nende jätkuharidust, kuigi selle

eelduseks olev varasem haridustase puudub või on kohaselt dokumenteerimata.

2. Kostja leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tegemist on haldusasjaga, mis

ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Lisaks pole hagiga taotletud eesmärki võimalik saavutada –

halduskohus tuvastas, et hageja sai kahjunõude aluseks olevatest asjaoludest teada 2004. aastal,

mistõttu on nõuded igal juhul aegunud.

3 (6)

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus keeldus 7. mai 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 (vaidlustatud

määruses ekslikult märgitud TsMS § 371 lg 1 p 2) alusel. Menetluskulud jättis maakohus

hageja kanda.

3.1. Esiteks leidis maakohus, et eeldades hagis esitatud asjaolude õigsust, saab hagejal olla

kostja vastu tsiviilõiguslik lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Hagiavalduse

kohaselt täitis hageja kõik lõpetamise eeldused 2004. aasta kevadel. Seega võis ta nõuda

diplomi väljastamist alates sellest ajast. Halduskohus tuvastas, et hageja sai diplomi

väljaandmisest keeldumisest teada 2004. aastal. Seega muutus kõnealune nõue sissenõutavaks

2004. aastal ja aegus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi hiljemalt

2007. aasta lõpuks. Kui kostja oleks rikkunud kohustust tahtlikult, siis ka TsÜS § 146 lg-s 4

sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg möödunuks hiljemalt 2014. aasta lõpuga.

Kuna lepingurikkumisel rajanev nõue on igal juhul aegunud ja kostja on sellele tuginenud, siis

ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning esineb alus lepingurikkumisest

tuleneva kahjunõude menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

3.2. Hageja põhjendas nõuet ka kostja poolt haridust tõendavate dokumentide väljastamise

nõuete rikkumisega ehk RakKKS nõuete rikkumisega. Hariduse saamise tõendamisel ehk

diplomi väljaandmisel teostab kostja avalik-õiguslikku võimu. Seetõttu tuleb diplomi andmisest

keeldumisest tulenevaid nõudeid pidada avalik-õiguslikuks nõudeks, mida saab esitada

halduskohtule, kui on täidetud riigivastutuse seadusest (RVastS) tulenevad eeldused. Vastavalt

puudub Harju Maakohtul pädevus nimetatud alustel kahju hüvitamise nõuet menetleda.

3.3. Teiseks esitas hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude tulenevalt haridusepõhiõiguse

kui isikuõiguse rikkumisest. Hariduspõhiõigus on sätestatud PS §-s 37. See on põhiõigus,

millele riik võib seada seadustega piiranguid. Käesoleval juhul on mõlemad pooled välja

toonud, et hageja hariduspõhiõigusest tulenevad nõuded olid piiratud RakKKS-ga ning kostja

keeldus haridust tõendavat dokumenti andmast selle piirangu tõttu. Niisiis puudub hagejal

võimalus tugineda PS §-le 37 kui rikutud kohustuse alusnormile. Hageja saaks tugineda

haridusvaldkonda reguleerivate seaduste nõuete rikkumisele, kuid seadusest tulenevate nõuete

täitmine hõlmab kostja kui avalik-õigusliku võimu rakendaja kohustusi ega puuduta hageja ja

kostja vahelist tsiviilõiguslikku suhet. Kostja kui avalik-õigusliku võimu teostaja vastu esitavad

nõuded on võimalik esitada üksnes halduskohtumenetluses. Seega puudub maakohtul pädevus

nimetatud nõuet menetleda.

3.4. Kolmandaks esitas hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude tulenevalt diskri-

mineerimisest kostja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Kuna hagi ei ole esitatud

Eesti Vabariigi vastu, siis ei oma vaidluse kontekstis tähtsust ministeeriumi võimalik

diskrimineeriv käitumine ega riigi käitumine analoogsetes olukordades. Hageja heidab kostjale

ette, et kostja keeldus hageja hariduse omandamist tunnistamast, kuigi teiste isikute puhul on

kostja käitunud teisiti. Seega tugineb nõue ka kõnealuses osas kostja kui avalik-õigusliku võimu

rakendaja käitumisele, mitte aga tsiviilõigusliku lepingu sõlmimisel või täitmisel hageja

ebavõrdsele kohtlemisele. Avalik-õiguslikke nõudeid saab menetleda üksnes halduskohus,

mistõttu ei ole maakohus ka selle nõude osas pädev vaidlust läbi vaatama.

3.5. Eeltoodust tulenevalt puudutavad hageja etteheited kostjale diplomi väljastamata jätmisel

ja hageja diskrimineerimisel hagejale riiklikult antud õigust tõendada hariduse omandamist ehk

teostada avalik-õiguslikku võimu. Seega on tegemist avalik-õiguslike nõuetega, mida saab läbi

vaadata halduskohus ning mitte maakohus. Seetõttu keeldus maakohus võimalike hariduse

valdkonna õigusnormide rikkumisest, hariduspõhiõiguse rikkumisest ning ebavõrdsest

kohtlemisest tulenevate nõuete menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel.

4 (6)

MÄÄRUSKAEBUS

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja võtta hagi

menetlusse. Hageja palus menetluskulud panna kostja kanda.

Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks ei ole aegumise vastuväite puhul asjakohane hagi menetluse võtmisest

keeldumine, kuna aegumise küsimus tuleb lahendada asja sisulisel lahendamisel, mitte

menetlusse võtmisel.

Aegumistähtaja regulatsioon on PS-ga vastuolus. PS §-st 37 tulenev õigus haridusele ning

tehtud töö ja pingutuste tunnustamine on piisavalt kaalukad, et jätta TsÜS § 146 aegumistähtaeg

kohaldamata. Lisaks pole aegumise regulatsioon selge ja arusaadav, isiku õigusi piiravana peab

see olema täpsem. Õigusnorm, millest kaebetähtaega lugema hakati, ja selle rakendamise

praktika ei olnud hagejale mõistlikult ettenähtavad. TsÜS § 146 tuleb tõlgendada koostoimes

PS §-dega 11 ja 15 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-tega 6 ja 13.

Nende normide järgi peavad tähtajad olema sellised, mis ei muuda nõude esitamist võimatuks

või raskeks. Praegusel juhul ei olnud aga hagejale tagatud juurdepääs kohtule.

4.2. Teiseks leidis maakohus põhjendamatult, et hageja nõue ei kuulu maakohtu pädevusse.

RVastS § 1 lg 3 p-de 1 ja 4 kohaselt loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes, kui avaliku

võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus

vormis. Pooltevaheline suhe oli eraõiguslik, sest nad sõlmisid tsiviilõigusliku lepingu, mille

kohaselt oli hagejal kohustus tasuda õppemaksu 250 krooni kuus ja kostjal kohustus anda

hagejale teoloogia eriala õppekavale vastav rakenduslik kõrgharidus.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel saab hageja nõuda kostjalt kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist. Kostja rikkus oma lepingulist kohustust väljastada hagejale

õppekava läbimisel diplom. Sellega tekitas ta hagejale kahju õppekulude näol, sest kui kostja

ei oleks hagejat õppeasutusse vastu võtnud, poleks hagejal kahju tekkinud.

Ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamine on maakohtu pädevuses. EMKTS on

kostja kui eraõigusliku juriidilise isiku osakond. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 33

lg 1 järgi ei ole mittetulundusühingu osakond juriidiline isik, kes teostaks avalik-õiguslike

juriidiliste isikute funktsioone.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 4. juunil 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus keeldus menetlusse võtmast varalise kahju hüvitamise nõuet (vastavas osas

resolutsiooni p 1), samuti menetluskulude jaotamise (p 2) ja kulude kindlaksmääramise kohta

tehtud menetluslike korralduse osas (p-d 3–5). Hageja varalise kahju hüvitamise nõude osas

tuleb asi saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub selles

osas rahuldamisele.

Määruskaebuse väited ei anna alust tühistada vaidlustatud määrust osas, millega maakohus

keeldus menetlusse võtmast hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid. Selles osas tuleb

TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koostoimes TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata, aga

täiendada vaidlustatud määrust käesoleva määruse põhjendustega.

5 (6)

7. Õige on maakohtu käsitlus, et hagi menetlusse võtmise otsustamisel saab eristada hageja

nõudeid, mis tulenevad eraõiguslikust suhtest ja avalik-õiguslikust suhtest. See on vajalik

otsustamaks, kas konkreetse nõude lahendamine kuulub tsiviilkohtu pädevusse.

7.1. Kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom.

Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja üldkohtu

pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti (vt

Riigikohtu 12. juuni 2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-3-12, p 12 ja seal viidatud 5. juuni 2007

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-07, p 8). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1

kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju

hüvitamise nõudeid pädev lahendama halduskohus (vt Riigikohtu 7. detsembri 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-126-16, p 12 ja seal viidatud 14. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

40-16, p 12). Seega tuleb välja selgitada, kas hagi alusena esitatud asjaoludel tekitati hagejale

kahju avalike ülesannete täitmisel avalik-õiguslikus vormis.

7.2. Hageja esitas kõigi nõuete (1)–(3) alusena väite, et kostja ei väljastanud talle diplomit,

nõude (3) osas on see hageja väitel ebavõrdse kohtlemise sisu. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et nimetatud alusel esitatud nõuded ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse ja nende

menetlemisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel keelduda. Ringkonnakohus peab siiski

vajalikuks täiendada maakohtu põhjendusi järgmiselt.

7.3. Avaliku ülesande määratlust seadustes ei ole. Avalikke ülesandeid võib õiguslikult

määratleda kui vahetult seadusega või seaduse alusel haldusinstitutsioonidele pandud

ülesandeid või ülesandeid, mis on tõlgendamise teel vastavast õigusnormist tuletatud (vt

Riigikohtu 7. detsember 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-16, p 14 esimene lõik). Avaliku

ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik isik (vt Riigikohtu

16. veebruari 2010 määrus haldusasjas nr 3-3-4-1-10, p 5 teine lõik).

7.4. EMKTS-i põhikirja § 1 kohaselt on EMKTS rakenduslikku kõrgharidust andev

erakõrgkool. Viidatud põhikirja § 7 järgi on EMKTS-i eesmärk mh pakkuda teoloogilist kõrg-

haridust ja § 8 p 2 järgi võimaldab EMKTS õppida kolmeaastasel õppekaval, mille täitmise

korral saab üliõpilane rakenduskõrghariduse diplomi.

Hagis märgitud asjaoludel tulnuks hagejale diplom anda 2004. aasta kevadel, seega kuuluvad

kohaldamisele enne 5. juulit 2004 kehtinud erakooliseadus (EraKS) redaktsioon ning enne

31. augustit 2004 kehtinud RakKKS ja Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) redaktsioonid.

RakKKS § 1 lg 3 alusel kohaldatakse seda seadust erarakenduskõrgkoolidele osas, milles

EraKS ei sätesta teisiti. EraKS § 17 lg 1 nägi ette, et erakooli pidaja kohustub andma õpilasele

õppekavale vastavat haridust ning õpilane kohustub järgima erakooli pidaja õigusakte ja

maksma õppemaksu. Seega ei ole diplomi väljastamine ka erakõrgkoolis rakenduskõrghariduse

andmisel võlaõigussuhtes kokku lepitav kohustus.

EraKS § 18 lg 2 esimese lause kohaselt toimub haridust tõendava riikliku lõpudokumendi

väljastamine sama liiki riigi- või munitsipaalkooli või avalik-õigusliku ülikooli lõpetamiseks

õigusaktides kehtestatud tingimustel ja korras. HaS § 28 lg 1 alusel annab haridust tõendava

dokumendi väljaandmise õiguse õppeasutusele haridus- ja teadusminister ning lg 4 alusel

kontrollib haridust tõendavate dokumentide väljaandmist ministeerium.

Kokkuvõtvalt täidab erakool diplomi väljastamisel avaliku võimu ülesandeid.

7.5. Põhjendatud ei ole hageja arusaam, et RVastS § 1 lg 3 p-de 1 ja 4 järgi tuleks diplomi

väljastamata jätmisest tingitud kahju lugeda tekitatuks eraõiguslikus suhtes. Maakohtu

põhjendustest ja eespool esitatud täiendavatest põhjendustest nähtub, et diplomi väljastamise

kohustus ei olnud võlaõigussuhtest tulenev kohustus ja diplomi andmise otsustamisel ei

tegutsenud kostja muul viisil eraõiguslikus vormis.

6 (6)

7.6. Samuti ei anna alust liigitada kõnealune õigussuhe eraõiguslikuks ainult see, et kostja

tegutseb mittetulundusühinguna ja EMKTS on kostja osakond. MTÜS § 2 lg 1 ega § 33 lg 1 ei

välista avalik-õiguslike ülesannete teostamist kostja ega tema osakonna poolt.

7.7. Niisiis osas, milles hageja tugineb kahju hüvitamise nõuetes asjaolule, et talle jäi diplom

väljastamata (sh, et teda on diplomi väljastamata jätmisel võrreldes teiste isikutega ebavõrdselt

koheldud), on tegemist avalike ülesannete täitmisel isiku õiguste väidetava rikkumisega ja sellel

rajanev vaidlus allub HKMS § 4 lg 1 alusel halduskohtule.

8. Maakohus viitas hagi menetlusse võtmisest keeldumise teise alusena TsMS § 371 lg 2

p-le 2 ja leidis, et hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, sest lepingurikkumisest

tulenev kahjunõue on aegunud.

8.1. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et TsMS § 371 lg 2 p 2 ei võimalda jätta hagi

menetlusse võtmata põhjendusel, et kostja esitas aegumise vastuväite juba enne hagi menetlusse

võtmise otsustamist. Aegumise vastuväite esitamine võib osal juhtudel olla hea usu põhimõttest

lähtuvalt lubamatu (TsÜS § 138 ja VÕS § 6 lg 2). Seega tuleb nõude aegumise küsimus

lahendada sisulises menetluses (vt Riigikohtu 1. novembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-

8446, p 11 ja selles viidatud 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 15).

8.2. Niisiis ei tuvastanud maakohus hagi menetlusse võtmise otsustamisel aluseid, mis lubaks

keelduda hageja lepingurikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest.

8.3. Kui nõuetes (2) ja (3) tugines hageja ainult kahjule, mis on tingitud diplomi väljastamata

jätmisest, siis nõude (1) rajas ta mh väidetele, et lepinguga kostja kohustus andma hagejale

rakendusliku kõrghariduse ja võttis hageja EMKTS-i vastu teades keskhariduse puudumisest.

Seega omab aegumise vastuväite alusel menetlusse võtmisest keeldumine tähendust ainult

nõude (1) osas.

8.4. Kuna vaidlustatud määrus tühistatakse kõnealuses osas põhjusel, et aegumise vastuväidet

ei saa lahendada hagi menetlusse võtmisel, siis ei ole ringkonnakohtul vaja ega võimalik

käsitleda hageja tõstatatud küsimust aegumise regulatsiooni võimalikust vastuolust PS-ga. Seda

peab tegema maakohus asja sisulisel läbivaatamisel.

9. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu määruskaebus rahuldamisele mittevaralise kahju hüvitamise

nõuete (2) ja (3) menetlusse võtmisest keeldumise osas. Määruskaebus tuleb rahuldada osas,

millega maakohus keeldus varalise kahju hüvitamise nõuet (1) menetlusse võtmast ning asi

tuleb saata samale maakohtule nimetatud nõude menetlusse võtmise otsustamiseks.

10. Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1

esimese lause tähenduses, jaotatakse nii nõudega (1) seonduvad kui ka määruskaebuse

menetlemise kulud hagi edasisel lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.

Käesoleval juhul ei ole otstarbekas ega kooskõlas TsMS § 2 eesmärkidaga jaotada nõuetega (2)

ja (3) seonduvad menetluskulud praeguses menetlusetapis. Seetõttu tühistab ringkonnakohus

vaidlustatud määruse kõigi kuludega seonduvate otsustuste osas.

11. TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale

osas, milles ringkonnakohus jättis vaidlustatud määruse muutmata, st mittevaralise kahju

hüvitamise nõude menetlusse võtmisest keeldumises. Samas ei võimalda nimetatud säte

koosmõjus TsMS § 696 lg 1 esimese lausega edasi kaevata osas, milles ringkonnakohus

vaidlustatud määruse tühistas ja saatis varalise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmise

otsustamiseks tagasi maakohtule.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm