2-17-12684/39 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-12684

Tsiviilasi

XXXX korteriühistu hagi Karin Varikmägi vastu

korteriühist üldkoosoleku otsuse täitmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. oktoobri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XXXX korteriühistu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): XXXX KORTERIÜHISTU; XXXX

korteriühistu (registrikood XXXXXXXX ), esindaja

Maksim Fedotov

Vastustaja

(kostja):

Karin

Varikmägi

(isikukood

XXXXXXXXXXX )

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 30. oktoobri 2018. a otsus

muumata ja XXXX korteriühistu apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud XXXX

korteriühistu kanda. Jätta menetluskulude rahaline

suurus

kindlaks

määramata

seoses

vastaspoolele

hüvitatavate menetluskulude puudumisega.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. XXXX korteriühistu (hageja/korteriühistu) esitas Karin Varikmägi (kostja) vastu hagi, milles palus

kohustada kostjat täitma korteriühistu 25.11.2015 üldkoosoleku otsust. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

Kostja on XX XXXX -XX asuva korteriomandi omanik ja korteriühistu liige. Kostja kütab 2005.

aastast alates oma korterit maagaasiga. Kostja ise elab Tartus ning korteris ei ela. Korter on suurema

osa ajast tühi või elavad korteris üürnikud. Küttehooaja saabumisel, kui korteris keegi ei ela, on küte

välja lülitatud või lülitatakse sisse ebaregulaarselt ning temperatuur korteris langeb alla 20 kraadi.

Selle tulemusel on naaberkorterite omanikud sunnitud suurendama oma korterite kütet ja faktiliselt

on teised korteriühistu liikmed sunnitud oma arvel kütma kostja korterit ja kandma sellega seotud

lisakulusid. Hagejal on kahtlused, kas kostja korteris olev gaasiseade vastab nõuetele.

Võrreldes rendilepingutes toodud andmeid kostja esitatud andmetega, on kostja esitatud andmed

gaasitarbimise kohta 12.02.2017 seisuga 76,65 m³ võrra väiksemad, 07.02.2018 seisuga 270 m³ võrra

väiksemad, kostja selle eest tasunud ei ole ning hageja on kandnud kahju. Kostja on esitanud

valeandmeid tarbitud gaasi kohta. Kostja rikub hea usu põhimõtet. Probleemi lahendamiseks võeti

korteriühistu 25.11.2015 üldkoosolekul vastu otsus, et kostja peab oma korteris täielikult taastama

keskküttesüsteemi hiljemalt 31.10.2015. Hageja teavitas kostjat koosoleku läbiviimise ajast, kohast

ja päevakorrast ja vastu võetud otsus tehti teatavaks kostjale.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja

jätta hageja kanda.

Kostja ei ole ebaseaduslikult oma korterisse gaasikütet paigaldanud, kõik on toimunud eelmise

omaniku poolt seaduslikult. Kostja soetas gaasiküttega korteri 2006. aastal. Samuti ei ole kostja

gaasikütet kasutades mitte kedagi kahjustanud. Kostja korteris elavad üürilised, kes tarbivad gaasi

vastavalt vajadusele, mis näitab, et hageja väide korteri mittekütmise kohta on väär. Viimane

üürileping on kostjal sõlmitud kuni 30.09.2019. Kostjale ei ole hageja poolt saadetud mitte ühtegi

kaebust, mis oleks esitatud just külgnevate naabrite poolt. Kostja hoiab korteris mõistlikku

temperatuuri, mis ei kahjusta ei naabreid ega maja konstruktsioone. Kostja ei ole 11 aasta jooksul

mitte ükski kuu hilinenud hooldusarvete maksete tasumisega ega jätnud neid tasumata. Kostja ei ole

hagi kätte saamiseni näinud 2012. ega 2015. aasta koosolekute protokolle.

Hageja käitumine on selgelt pahatahtlik. Korteriühistu juhatuse esimehel on kostja vastu isiklik

vimm, ta püüab kostjat survestada ja tekitada talle lisakulutusi. Kogu hagiavaldus on alusetu ja

tõendamata. Üldkoosoleku kokkukutsumisel ei olnud arusaadav, et vastu kavatsetakse võtta kostjat

puudutav otsus. Hageja ei ole tõendanud, et kostja korteri temperatuur ei vasta seaduse nõuetele.

Kostja käis 08.10.2018 korteris koos Inspecta Estonia OÜ pädeva esindajaga, kes vaatas üle

gaasiseadme, mõõtis üle näituri ja võimalikud gaasilekked ning leidis, et kõik on korras. Hageja ei

saa sundida kostjat tegema kulutusi keskküttele üleminekuks, kuna nii suuri kulutusi ei ole võimalik

kostjal teha. Kostjal on neli alaealist last, kellega peab kostja igapäev tegelema (lisaks üks on raske

puudega) ja üleval pidama. Kostja ei ole rikkunud hea usu põhimõtet.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata.

Kohus leidis, et kui korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel nõutakse korteriomanikult korteris

küttesüsteemi taastamist, on võimalik tugineda sellise nõudmise hea usu põhimõtte vastasuse

vastuväitele. Kostja on menetluse jooksul sellise vastuväite esitanud ja välja toonud asjaolud, millest

tulenevalt ei ole otsus tema arvates kooskõlas hea usu põhimõttega. Riigikohus on mitmes lahendis

leidnud, et iseenesest on võimalik, et ka nõuetekohaselt vastuvõetud korteriühistu üldkoosoleku

otsuse täitmine võib erandlikel asjaoludel olla täielikult või osaliselt eelkõige otsuse vastu hääletanud

korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu võib viimane sel põhjusel otsuse

täitmisest keelduda (RKTKo-d 3-2-1-156-16 p 13, 3-2-1-163-13 p 14). Seega oleks praeguses asjas

VÕS § 6 lg 2 funktsiooniks piirata üldkoosoleku ebamõistliku otsuse täitmist, mitte selle olemasolu.

Arvestades vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse sisulisi põhjendusi leidis maakohus, et hea usu

põhimõttega on vastuolus olukord, kus üldkoosoleku otsusega pannakse ühistu liikmele

märkimisväärne kohustus kontrollimatute ja tõendamata kahtluste alusel. Toimiku materjalides ei ole

ühtegi tõendit ega selgitust selle kohta, et kostja on hagejale edastanud ebaõigeid gaasiarvesti näite

ning kostjast tulenevatel põhjustel on naabrite korterid külmemad ja hageja peab selle tõttu tasuma

kütte eest rohkem. Näiteks on võimalik naaberkorterite temperatuurimuutust võrrelda siis, kui kostja

oma korterit kütab ja ei küta. Seega ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks kahjustanud kuidagi

teiste korteriomanike huvisid ja õigusi.

Samuti leidis kohus, et põhjused miks selline otsus vastu võeti ja hageja eesmärk (saada võimalus ise

arvestada kostja energiatarbimist/keskküte) viiks ilmselgelt ebaõiglase tulemuseni, pannes kostjale

märkimisväärse kohustuse kaheldavatel põhjustel, st oleks ebaproportsionaalne. Samas saab hageja

seisukohtadest järeldada, et hageja arvates seisneb probleem selles, et kostja ei esita väidetavalt

tõeseid andmeid gaasitarbimise kohta ja hagejal ei ole võimalik arvestit kontrollida. Selline olukord

on võimalik lahendada teisel mõistlikul ja sobival viisil (nt kohustada korteriomanikku võimaldama

mõõturite kontroll mõistliku aja möödudes ning sellest keeldumisel esitada vastav hagi

korteriomaniku vastu). Selline kohustus on alternatiivküttega korteri omanikele ka pandud

01.11.2012 üldkoosoleku otsusega (tl 16) ning kostja on kohustatud seda täitma. Kostja poolt

kaugkütte süsteemi taastamise kohustuse täitmise maksumus võib ületada korteri enda maksumuse

ning panna kostja ka raskesse majanduslikku olukorda.

Ebaõige on hageja väide et korterites 20-kraadise temperatuuri hoidmise kohustus on pandud kõigile

ühistu liikmetele/korteriomanikele. 01.11.2012 üldkoosoleku protokolli p 4.1. kohaselt on selline

kohustus ainult alternatiivküttega korterite omanikel. Kohus leidis, et puudub seaduslik alus

kehtestamaks eelnimetatud kohustust ja ka kohustust, et korterite gaasi ja elektri tarbimine peab

vastama 1 m2 kütmiseks kulunud keskkütte kogusele. Neid otsuseid ei ole võimalik täita ning need ei

vasta hea usu põhimõttele. Korteri omanikel ei ole võimalik piinliku täpsusega jälgida, et nende

energiatarbimine vastaks täpselt otsuses toodule, st ei oleks väiksem ega suurem, sh suvisel ajal.

Väär on üldkoosoleku protokollis toodu ja hageja väide, et alternatiivküttega korteri omanikud

rikuvad ehitusseadust, kuna ei hoia korterites nõuetele vastavat temperatuuri.

Kohtu hinnangul on üldkoosoleku otsusega alternatiivküttega korteriomanikele, sh kostjale pandud

kohustus hoida korteris siseõhu temperatuuri vähemalt 20 kraadi vastuolus hea usu põhimõttega ka

põhjusel, et alternatiivküttega korteriomanikke on põhjendamatult koheldud ebavõrdselt võrreldes

kaugkütet tarbivate korteriomanikega.

Kuna vaidlusaluse 25.06.2015 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise üheks väidetavaks põhjuseks oli

kostja poolt eeltoodud kohustuse rikkumine, milline on vastuolus hea usu põhimõttega, siis ei saa

sellise kohustuse täitmata jätmist ka kostjale ette heita.

Hageja väidete osas, et kostja on gaasi eest väidetavalt tasunud vähem ja tekitanud hagejale kahju,

märkis kohus, et hagejal on piisavalt võimalusi selleks, et kindlaks teha kas kostjal on võlgnevus ja

kui on, siis selle suurus ning see kostjalt välja nõuda. Kui kostja on tekitanud teistele korteriomanikele

kahju, on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus

tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et toimiku materjalides ei ole tõendeid ega selgitusi selle

kohta, et kostja on hagejale edastanud ebaõigeid gaasiarvesti näite. Kohtule esitatud dokumentide

seas olid muuhulgas ka kostja naabrite poolt esitatud kaebused selle kohta, et kostja ei lülita

küttehooajal oma korteris sisse kütet. Lisaks esitas hageja kohtule kostja korteris olevate arvestite

ülevaatusaktid, mis on koostatud korteriühistu esindajate poolt. Nendes aktides olid fikseeritud

näidud ülevaatuse hetke seisuga, muuhulgas ka gaasiarvestite näidud.

Hageja uuris kostja poolt esitatud gaasinäite ja võrdles neid nende gaasitarbimise andmetega. Selle

tulemusel avastas hageja näitudes olulise erinevuse. Kui võrrelda 03.07.2013 ja 14.07.2015

rendilepinguid nende näitudega, mis kostja esitas korteriühistule, tuleb välja, et kostja esitas

39,1207 m³ võrra väiksemad andmed. Seega kandis korteriühistu kahju.

Kui võrrelda 12.01.2017 ja 12.02.2017 rendilepingute andmeid kostja esitatud andmetega, on kostja

poolt esitatud andmed on 75,65 m³ võrra väiksemad. Mis tähendab, et kostja jättis hagejale maksmata

75,65 m³ tarbitud gaasi eest ning tekitas korteriühistule kahju.

07.02.2018 esitas kostja korteris oleva gaasiarvesti näidud. Kui võrrelda neid eelmiste

gaasiandmetega ja võrrelda esitatud näitudega, tuleb välja, et kostja poolt esitatud andmed on

270,00 m³ võrra väiksemad.

Kostja poolt analüüsitud andmetest tuleneb, et lisaks sellele, et kostja ei küta oma eluruumi gaasiga,

esitab ta korteriühistule tarbitud gaasi kohta ebausaldatavaid andmeid.

Hageja ei nõustu maakohtuga, et üldkoosoleku otsuse täitmine oleks ebaproportsionaalne. Kostjal on

olnud enam kui kaks aastat aega üldkoosoleku otsuse täitmiseks. Kostja pole püüdnud saavutada

korteriühistuga kokkulepet. Samuti pole kostja üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Küll aga jätkas

kostja korteri üürileandmist ja sai selle eest tasu.

Kohtu järeldus, et kostja korteri lülitamine keskküttele võib olla kulukas, on kohtu ja kostja oletus.

Hageja ei nõustu, et nõue hoida korteri siseõhu temperatuuri vähemalt 20 kraadi on hea usu

põhimõttega vastuolus. Kostja ise korteris ei ela, see on tühi või seal elavad üürnikud. Kostja ei eita,

et kui keegi korterit ei kausta, siis ta kütet korteris sisse ei lülita. Kostja kasutab korterit kasumi

saamiseks. Siseõhu temperatuuri nõue on kehtestatud kõigi korteriomanike huvides. Korteriühistu on

sunnitud kütma kostja korterit kõigi korteriomanike arvel.

5. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Korteriühistu ei kutsu juba alates 2012. aastast kostjat korteriühistu koosolekutele. Kostja nägi

vaidlusalust üldkoosoleku otsust alles maakohtu menetluses. Hageja pole tõendanud, et kostjat oleks

teavitatud üldkoosoleku toimumisest. Hageja pole isegi tõendanud, et kostja korter oleks külm olnud.

Asjakohatu on hageja väide, et kostja teenib oma korteri pealt kasumit. Vaatamata sellele, et kostja

korteris ei ela, siis on kostjal vähemalt alates 2012. aastast kohtule esitatud eluruumi üürilepingud

erinevate üürnikega.

Maakohus leidis õigesti, et 25.06.2015 vastuvõetud üldkoosoleku otsus on vastuolus hea usu

põhimõttega.

Hageja pole kostjale esitanud alates 2006. aastast ühtegi pretensiooni selle kohta, et kostja oleks

esitanud vale veenäidu või gaasinäidu.

Kostja arvab, et naabrite kirjad, mis esitati enne kohtuotsuse tegemist, on loodud tõendid. Kirjad oleks

pidanud juba ammu olema asja materjalide juures.

Kui hagejal oleks olnud veenäidu või gaasinäidu erinevused maja üldmõõtja näidu ja korteriomanike

poolt esitatud näitude vahel, siis selline erinevus ilmneb igakuiselt, kuid hageja ei ole mitte kunagi

saatnud kostjale teadet, et majas on tekkinud erinevused. Praktikas on tavaline, et kui kuu lõpu seisuga

on arvestite vahe, siis jagatakse see võrdselt korteriomanike vahel ja lisatakse arvele. Sellist asja pole

toimunud.

Kogu kostja gaasiküttesüsteem on seaduslik ja vajalike asutustega kooskõlastatud. Hageja ei ole

tõendanud, kuidas on kostja korteriomanikele kahju tekitanud. Hageja ei ole tõendanud, et keegi

kaasomanikest on pidanud rohkem maksma. Kostja tegi maakohtus ettepaneku, et võib igal aastal

teatada uue üürniku andmed, et tõestada korteri kütmist, kuid kostja ei olnud sellest huvitatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks ega tühistamiseks.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Järgides maakohtu otsuse

põhjendusi ei korda ringkonnakohus neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel oma käesolevas otsuses.

7. Hageja nõude sisuks on kohustada kostjat täitma korterühistu üldkoosoleku otsust, mille kohaselt

kostjal tuleb taastada temale kuuluvas korteris (XXXX -XX) keskküte. Kostja korteri piires on

korterelamu ühine keskküttesüsteem iseseisva maagaasiküttega.

Ringkonnakohus leiab, et korteriühistul on õigus nõuda korteriomanikult varasema olukorra

taastamist ja altenatiivküttesüsteemi asendamist taas ühise keskküttesüsteemiga juhul, kui

korteriomanik on muutnud oma korteris olevat küttelahendust ebaseaduslikult.

8. Riigikohtu praktika järgi (tsiviilasi nr 3-2-1-155-14, p 12-13) kuuluvad elamu ühiseks

kasutamiseks

vajalikud

ühiskommunikatsioonid,

nagu

ühiskasutuses

olevad

torustikud

(sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad

korteriomandi reaalosa. Seega kuulub elamu keskküttetorustik elamu kaasomanike kaasomandisse.

Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 1 järgi keskküttesüsteemi

püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrashoiu eest. AÕS § 74 järgi võib kaasomandis

olevat asja oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Seega saavad teised kaasomanikud

nõuda kaasomanikult, kes asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab, endise olukorra

taastamist. Seejuures ei ole oluline, kas muudatused teostas kostja ise või tegi seda tema õiguseellane.

Praegusel juhul on kohtule esitatud tõendite kohaselt kostja korteris asendatud keskküte

gaasiküttesüsteemiga 2005. aastal. Valminud ehitise ülevaatuse akti (II kd tl 33-35) kohaselt toimus

küttesüsteemi ümberprojekteerimine linnavalitsuse poolt väljastatud ehitusloa alusel. Ülevaatusel

osales ka korteriühistu esimees, kes andis ülevaatuse aktile oma allkirja. Muudetud küttesüsteemiga

korterile on väljastatud linnavalitsuse korraldusega ka kasutusluba (II kd tl 31).

Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud asjaoludele, mis võimaldaksid pidada kostja korteris teostatud

küttesüsteemi ümberehitust korteriomanike kaasomandis oleva ühisküttesüsteemi oluliseks

muutmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja korteri üleviimine gaasiküttele oleks halvendanud

ülejäänud korterelamu ühise keskküttesüsteemi toimimist. Ringkonnakohus leiab, et nõuetekohasel

viisil paigaldatud gaasiküttesüsteem võimaldab saavutada ühise keskküttesüsteemiga sama tulemuse

– s.o tagada korteris elamiseks sobiv temperatuur.

9. Asja materjalidest nähtuvalt on tegemist 9-korruselise korterelamuga, kus asub 89 korterit, kostjale

kuuluv korter paikneb 7. korrusel. Hageja väitel põhjustab kostja korterisse paigaldatud

gaasiküttesüsteem teistele (s.o eeskätt kostja korteri all, peal ja kõrval paiknevatele) korteriomanikele

kahju sellega, et tema korteri täieliku kütmata jätmise tagajärjel kannatavad lähemad naabrid liiga

madalate temperatuuride all (vastavalt külm lagi, külm põrand, külm sein). Ühistule kaasnevad

sellega väidetavalt lisakulutused, kuna küttesüsteemis tuleb hoida kõrgemat temperatuuri.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et nimetatud väiteid ei ole asjas tõendatud. Hageja

esitas koopiad kolme korteriomaniku avaldustest korteriühistu juhatusele (II kd tl 54-59), mille

kohaselt on lähimate korterite omanikud 2012. ja 2015. aastal jaanuari- ja veebruarikuus esitanud

kaebusi külmade lagede, põrandate ja üldise madala temperatuuri kohta. Hageja on seadnud nende

kirjade autentsuse kahtluse alla, ringkonnakohus nõustub, et kaebus „külma lae“ üle on tavatu ja jääb

selgusetuks, kuidas väidetavalt külm lagi mõjutab elamistingimusi keskküttega köetavas korteris.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud korteriomanike kirjad/kaebused ei tõenda asjaolu, et kostja

korterisse paigaldatud gaasiküttesüsteem rikuks teiste korteriomanike õigusi ja kahjustaks nende

vara. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid ega arvestusi (mh eksperdi või asjatundja arvamusi),

missugusel määral on kostja korteri väidetavalt ebapiisav kütmine või kütmata jätmine suurendanud

korteriühistu kulutusi ülejäänud keskküttel olevate korterite kütmiseks.

10. Apellandi väide, et kostja ei esita õigeid gaasiarvesti näitusid, ei ole iseenesest aluseks nõudmaks

kostja korterisse paigaldatud gaasikütte asendamist ühise kaugküttega. Maakohus on õigesti asunud

seisukohale, et juhul kui esinevad ebatäpsused näitude esitamisel, siis on selle tagajärjed

kõrvaldatavad säästlikumal viisil, kui küttesüsteemi ümberehitamise teel. Küttesüsteemi

ümberehitamise nõue on nimetatud eesmärki silmas pidades ebaproportsionaalne. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu otsuse p-s 9 märgituga, mille kohaselt on kostjal kohustus esitada korrektseid

gaasitarbimise näitusid ning vajadusel tuleb kohustada kostjat ka võimaldama mõõturite kontrollimist

mõistlike ajavahemike tagant. Käesoleva tsiviilasja esemeks ei ole hageja nõue kostja vastu

gaasitarbimise võlgnevuse olemasolu ega väljamõistmise üle (vt ka maakohtu otsuse p 13). Seetõttu

ei ole alust maakohtule ka ette heita, et kohus ei analüüsinud põhjalikult, kas ebaõigete gaasitarbimise

andmete esitamine on asjas tõendamist leidnud ja kui suures osas võib kostjal olla potentsiaalne

võlgnevus.

Kostja on kohtule esitanud üürilepingud (II kd al tl 4) ning ei ole eluliselt usutav, et alates 2014.

aastast ei ole korterit üldse köetud.

11. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et küttesüsteemi ümberehitamine on

eelduslikult seotud märkimisväärsete kuludega. Saab pidada üldteadaolevaks asjaoluks, et eluruumis

senise küttesüsteemi asendamine teise küttelahendusega on seotud oluliste kulutustega. Kui kostja

korteris on olemas toimiv gaasiküttesüsteem, mille rajamiseks olid olemas vajalikud projektid ja load,

oleks selle küttelahenduse likvideerimine ilmselt ka ebaökonoomne.

Kostja ei ole iseenesest vastu vaielnud korteriomaniku kohustusele tagada oma korteris nõuetekohane

temperatuur, vaidlus oli selle üle, kas kohustuslik on hoida aastaringselt temperatuuri 20 kraadi.

Ringkonnakohus märgib, et alates 01.01.2018 kehtiva Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg

2 järgi on korteriomanik eriomandi eseme korrashoidmisel muu hulgas kohustatud hoidma selle

piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste

eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Seadusega

ei ole kehtestatud kohustuslikku miinimumtemperatuuri. Kostja avaldas menetluses ka valmidust

(28.09.2018 e-kiri, II kd tl 36) hoida korteris vajalikku temperatuuri vastavalt seadusele ning nõustus

teavitama korteriühistut igakordselt uue üürniku elama asumisest enda korterisse. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et need abinõud võimaldaksid saavutada korteriühistu poolt käesoleva hagiga

taotletava eesmärgi, s.o tagada korruselamus kütteperioodi vältel tasakaalustatud temperatuur, nii et

kütmata korter ei mõjutaks ümbritsevaid kortereid ning korteriühistul ei tuleks teha ka lisakulutusi

soovikohase temperatuuri hoidmiseks kõigis korterites. Ringkonnakohus rõhutab, et kostjal tuleb

kütteperioodil hoida korter köetuna sõltumata sellest, kas korteris elavad parasjagu üürnikud või

mitte.

12. Kuna kostja korterisse 2005. aastal gaasiküttesüsteemi paigaldamisest oli korteriühistu juhatus

teadlik ning juhatuse esimees allkirjastas valminud küttesüsteemi (ehitise) ülevaatuse akti ilma

märkusteta, siis on ringkonnakohtu hinnangul hea usu põhimõttega vastuolus ka 12 aastat hiljem

asuda nõudma, et gaasikütte asemel tuleb siiski taastada ühtne keskküte.

Asjakohane ei ole apellatsioonkaebuses korduvalt rõhutatu, et kostja ei ela oma korteris ise, vaid

annab korterit üürile, teenides sellega kasumit. Niisugune tegevus ei ole millegi poolest taunitav. Küll

aga on kostja ka korteri üürileandmise korral jätkuvalt omanikuna korteriühistu liige ja kannab ühistu

ees kõiki sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi.

Eeltoodust lähtudes jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata.

13. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Vastustaja (kostja)

teatas ringkonnakohtule, et tal puuduvad menetluskulud, kuna ta on esindanud ennast ise. Sellega

seoses ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/