2-18-10684/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number

2-18-

10684

Tsiviilasi

AS TALLINNA VESI hagi AS Merko Ehitus Eesti vastu

hüvitise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

40 368,46 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: AS TALLINNA VESI (registrikood 10257326),

esindajad

lepinguline esindaja Merli Liivik

Kostja: AS Merko Ehitus Eesti (registrikood 12203636),

lepinguline esindaja Martina Proosa

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

2. Rahuldada hagi osaliselt ja mõista AS-ilt Merko Ehitus Eesti (registrikood 12203636)

AS TALLINNA VESI (registrikood 10257326) kasuks välja 20 935,74 eurot, perioodi

eest 19.04.2018 kuni 12.07.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 390,04 eurot ja viivis

põhinõudelt alates 13.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

sätestatud määras.

3. Jätta hagi rahuldamata põhinõudes 15 808,62 euro ulatuses ja sissenõutavaks

muutunud viivise nõudes 294,51 euro ulatuses.

4. Jätta

menetluskulud

poolte

enda

kanda

ja

mitte

määrata

kindlaks

menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-18-10684

2 (9)

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hageja nõue ja seisukohad

1. AS TALLINNA VESI (hageja) esitas 13.07.2018 hagi AS Merko Ehitus Eesti (kostja) vastu,

milles palus mõista kostjalt välja hüvitis 44 093,23 eurot ja viivis.

2. 26.11.2018 vähendas hageja põhinõuet. Alates 24.01.2019 on kohtu menetluses hageja

järgmised nõuded:

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 36 744,36 eurot;

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 19.04.2018 kuni 13.07.2018 viivis summas

684,55 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 8% aastas) sätestatud määras.

3. Hageja väitel teostas kostja Toom-Kuninga 21, Tallinn objektil ehitustöid. Perioodil 19.01.-

13.03.2018 juhtis kostja ehitusobjektil ehituse käigus tekkinud pinnasevee ilma vastavasisulise

kokkuleppeta hageja ühiskanalisatsiooni.

4. Hagejale teadaolevalt kolmas isik (XXX) ehitusobjektil kostjast sõltumatult ja iseseisvalt ei

tegutsenud, ehituskaevikuid ei kaevanud ning ei vajanud ka kaevikust pinnasevee

ärajuhtimise teenust. Teenuseleping, mis saadeti kolmandale isikule, kui kostja esindajale ja

kontaktisikule antud objektil, oli koostatud kostja nimele, mitte kolmanda isiku nimele.

Hageja andis teenuslepingu sõlmimise võimaluse kostjale tagantjärgi, kuid kostja keeldus

sellest.

5. Tuvastatud on pinnasevee kanaliseerimine ehitusobjektil perioodil 19.01.-13.03.2018

vastavalt arvestile 21 363 m3. Hageja on selle ära juhtinud ja puhastanud oma

puhastusseadmetes. Hagejal on õigus nõuda kostjalt saadu harilik väärtus, milleks on

juriidilistele isikutele kehtestatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise hind 1,72 eurot. Hageja

esitas kostjale ehitusobjektilt pinnasevee ühiskanalisatsiooni ärajuhtimise ja puhastamise eest

03.02.2018 arve nr A2018004569, 06.03.2018 arve nr A2018029654 ja 09.04.2018 arve nr

A2018055814 kokku summas 44093,23 eurot (viimase arve maksetähtaeg 19.04.2018).

6. Antud juhul on pinnasevee pumpamise kogus mõõdetud arvestiga ja on tõendatud tegelik

tarbitud teenuse kogus ning seega lähtuda tuleb tõendatud faktilistest asjaoludest.

7. Pinnasevee juhtimisel ühiskanalisatsiooni on sisuliselt tegemist reovee ärajuhtimise ja

puhastamise teenusega, millele kohaldub reovee ärajuhtimise teenuse hind. Pinnasevett juhiti

ühisvoolsesse ühiskanalisatsiooni, mis tähendab omakorda seda, et hageja teeb reoveega

segunenud pinnasevee vastuvõtmisel täpselt samu toiminguid ja kulutusi kui reovee

vastuvõtmisel ja puhastamisel. Sademevee ja pinnasevee ärajuhtimise on võimalik määrata

eraldi tasu kui pinnasevesi juhitakse lahkvoolsesse sademevee torustiku, mis ei suubu

reoveepuhastisse. Hagejal ei ole võimalik eraldada ühiskanalisatsiooni suunatud pinnasevett

ja seeläbi määrata kehtestatud hinnast klientidele erinevat väiksemat tasu vastavalt

ühiskanalisatsiooni suunatud vee puhtusastmele. Hageja nõuab tavapäraselt enne

ühiskanalisatsiooni suunamist ehituskaevikust pumbatava pinnasevee puhastamist selleks, et

ehituskaevikus olev liiv ja pinnas ei satuks reovee ühiskanalisatsiooni torudesse, mis

omakorda tekitavad ummistusi.

2-18-10684

3 (9)

8. Hageja ei ole keelanud kostjale juurdepääsu reoveekanalisatsioonile ebamõistlikel ja

diskrimineerivatel tingimustel ja seda isegi vaatamata sellele, et kostja on keeldunud vastavat

lepingut hagejaga sõlmimast. Hagejal ei ole kohustust soodustada kostja äritegevust.

9. Hageja nõustub, et hüvitis ei ole käive käibemaksuseaduse mõistes ning hüvitiselt ei saa

käibemaksu arvestada. Arvestades eeltoodut vähendab hageja oma nõuet käibemaksu võrra

arvestades kehtivat hinda ja tõendatud kogust (21363 m3).

Kostja vastuväited hagile

10. Kostja leiab, et kostja suhtes tuleb menetlus lõpetada kuna see on esitatud vale kostja

vastu. Alternatiivselt kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

11. Kostja leiab, et hagi on esitatud vale isiku vastu ja kostja suhtes tuleb menetlus lõpetada.

Kostja ei ole omavoliliselt pinnasevett ühiskanalisatsiooni juhtinud.

12. Hageja keeldus alusetult XXX lepingu sõlmimisest, kuna ei pidanud võimalikuks

sõlmida lepingut kinnistu osalise valdajaga. Nii kostja kui kolmas isik on mõlemad Toom-

Kuninga tn 21 kinnistu valdajad, mitte omanikud. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on

isikul õigus otsustada, kas ja kellega ta lepingu sõlmib, kuid monopoolset seisundit omav

ettevõtja ei saa ühepoolselt otsustada, kellega ta lepingu sõlmib. Hagejal tulnuks leping sõlmida

XXX, kuna XXX esitas selleks hagejale tahteavalduse.

13. Lisaks ei nõustu kostja hageja poolt määratletud hinnaga. Tallinna Linnavolikogu

15.06.2006 määruse nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“

(Eeskiri) § 30 reguleerib tähtajalise teenuselepingu sõlmimise võimalust olukorras, kus kinnistu

ei ole liidetud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Eeskirja alusel oleks hüvitis kolme kuu eest

(ajavahemiku 19.01.2018 – 13.03.2018 eest) 387 eurot (3 kuud x 75 m3 x 1,72 eurot). Eeskirjast

ei tulene, et hüvitise suurust saab suurendada.

14. Kostja leiab, et kuna vaidlus on tekkinud seoses loodusliku pinnasevee, mitte reovee

ärajuhtimisega ühiskanalisatsiooni, siis ei ole põhjendatud lähtuda reovee ärajuhtimise tasudest.

Toom-Kuninga tn 21 kinnistul toimus pinnasevee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni läbi

puhastusseadmete (nõelfiltri ja liiva). Hageja ühiskanalisatsiooni jõudis puhas, mitte üle

kahjutuspiiri rikutud vesi.

15. Asjaolu, et Toom-Kuninga tn 21 kinnistult on võimalik sademe- ja pinnasevett ära

juhtida üksnes ühisvoolsesse ühiskanalisatsiooni, ei tähenda, et kostja peab hagejale maksma

ebamõistlikke summasid. Sademevee ärajuhtimisega seotud probleemid peab lahendama

kohalik omavalitsus või vee-ettevõtja.

16. Kostjal oleks võimalik pinnasevee likvideerimiseks ehituskaevikust kasutada

paakautodega väljavedu, mitte suunata seda reovee ühiskanalisatsiooni, kuid paakautodega

pinnasevee äraviimine ehituskaevikust on sisuliselt ühiskanalisatsiooni dubleerimine ja seda

äärmiselt ebamõistlikel tingimustel.

17. Hageja nõuab kostjalt hüvitist omavolilise pinnasevee kanaliseerimise eest, mille hinda

ei ole õigusaktidega kehtestatud.

18. Hüvitis ei ole käive käibemaksuseaduse mõistes ning hüvitiselt ei saa käibemaksu

arvestada, hageja nõutud hüvitis sisaldab ka käibemaksu.

19. Kostja on algselt pakkunud hagejale tasuna 6411,60 eurot, kuid hageja on sellest

keeldunud. 8014,50 euro suurust summat saab käsitleda mõistliku hüvitisena hagejale kuuluva

omandi kasutamise eest ajavahemikus 19.01.2018 – 13.03.2018.

2-18-10684

4 (9)

20. Kostja leiab, et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku ja võimaliku käibekohustuse

täitmiseks ja seega puudub võimaliku kahju tekkimisel kostja süü. See omakorda välistab hageja

võimaliku kahjunõude rahuldamise. Kostja on võtnud tarvitusele kõik meetmed, et hoida ära

hageja varale võimaliku kahju tekkimine. Kostja paigaldas oma kulul kõik hageja nõutud

seadmed, sealhulgas veearvesti. Sademe- ja pinnasevesi juhiti hageja kanalisatsioonitorustikku

läbi puhastusseadmete -nõelfiltri ja 3-osaline settemahuti, lisaks juhiti vesi läbi kolmekambrilise

liivafiltri. Seega ei saanud kostja tegevuse tõttu hageja varale kahju tekkida.

21. Kui kohus asub hageja võimalike täiendavate tõendite põhjal seisukohale, et võimaliku

kahju hüvitamise eeldused on täidetud ja kostja on süüdi kahju tekitamiseks, siis palub kostja

kohtul võimalikku kahjuhüvitist VÕS § 140 lõike 1 alusel vähendada 8014,50 euroni.

KOHTU PÕHJENDUSED

22. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata kuna hagi on esitatud vale kostja vastu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus ei nõustu kostjaga, et hagiga pole võimalik eesmärki saavutada. Hagi ei ole esitatud vale

kostja vastu. Kohtuasjas nr 3-2-1-25-08 käsitles Riigikohus küsimust, kas ja kelle suhtes tuleneb

ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu sõlmimise kohustus.

Riigikohus asus seisukohale, et kuigi üldjuhul ei ole isikutel tulenevalt lepinguvabaduse

põhimõttest lepingu sõlmimise kohustust, võib seadusega sätestada, et isik on lepingu

sõlmimiseks kohustatud. „Eelkõige võidakse sätestada lepingu sõlmimise sund isikutele, kellel

on valitsev või monopoolne seisund teenuste või kaupade turul. Tavapäraselt on linnades

ühisveevärk ja -kanalisatsioon ja seega on selle omaniku või valdaja (veeettevõtja) näol

tegemist nn loomuliku monopoliga. ÜVVKS § 5 lg 1 järgi peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

omanik või valdaja lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu

kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga samas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud tingimuste kohaselt. Kuna kinnistu veevärgi ühendamisel ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga sõlmitakse ÜVVKS § 8 lg-te 1 ja 3 alusel leping ühisveevärgist vee võtmiseks

ja reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni, siis saab järeldada, et lepingu sõlmimiseks on

ÜVVKS-i järgi kindlasti kohustatud vee-ettevõtja. Kuigi vee-ettevõtja on seaduse järgi

kohustatud sõlmima ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste lepingu, ei ole tal kohustust ja

seadusest tulenevat võimalust sõlmida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise

lepinguid iga korteriomanikuga eraldi, kui on täitmata ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduses

sätestatud ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused.“ (vt Riigikohtu otsuse p

13). Nimetatud Riigikohtu seisukohast tuleneb veeettevõtja kohustus sõlmida teenuseleping

kliendiga juhul kui on täidetud Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduses (ÜVVKS) sätestatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused. Samuti tuleneb Riigikohtu seisukohast

ning ÜVVKS § 5 lg-test 1 ja 2, et teenuseleping sõlmitakse kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni

omaniku või valdaja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel.

Vaidlustamata asjaoludel oli XXX 2018. a jaanuaris kostja projektijuht ning ehitust teostas

Toom-Kuninga 21, Tallinn objektil kostja. Kohus nõustub hagejaga, et XXX, olles kostja

projektijuht ehitusobjektil, kostjast sõltumatult ja iseseisvalt ei tegutsenud, ehituskaevikuid ei

kaevanud ning ei vajanud seega ka kaevikust pinnasevee ärajuhtimise teenust isiklikul otstarbel.

Kostja ei ole esile toonud, et XXX oleks antud objektil kostjast sõltumatult tegutsenud ja oleks

omanud mingit eraldiseisvat huvi ehituskaevikust vee ärapumpamise osas. Eeltoodust tulenevalt

2-18-10684

5 (9)

ei ole kohtul enne asja läbivaatamist võimalik võtta seisukohta, kas hageja oleks pidanud

teenuselepingu sõlmima kostjaga või XXX.

Seetõttu jätab kohus kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

23. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus

leiab, et hagi tuleb jätta osaliselt rahuldamata.

24. Vaidlus puudub selles, et hageja näol on tegemist vee-ettevõtjaga ja kostja teostas

ToomKuninga 21, Tallinn objektil ehitustöid. Vaidlust ei ole ka selles, et Toom-Kuninga tn 21

objektilt juhiti hageja ühiskanalisatsiooni perioodil 19.01.-13.03.2018 pinnasevett ning

pinnasevee ärajuhtimine toimus läbi puhastusseadmete (nõelfiltri ja liiva) ning ära juhitud

pinnasevee koguseks oli 21 363 m3.Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ja hageja vahel ei ole

teenuselepingut sõlmitud.

25. Vaidlus on selles, kas hageja oleks pidanud teenuse lepingu sõlmima XXX või kostjaga.

VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtule esitatud hageja ja XXX vahelisest

kirjavahetusest perioodil 30.01.2018 kuni 28.02.2018 nähtub, et XXX avaldas soovi sõlmida

hagejaga teenuselepingut isiklikult. XXX märgib korduvalt, et soovib teenuselepingut sõlmida

füüsilise isikuna. Hageja vastas sellele eitavalt kuna XXX näol ei ole tegemist kinnisasja

omaniku või valdajaga. (tl 11-13). Kohus viitas eelnevalt

Riigikohtu seisukohale ja ÜVVKS sätetele ja leidis, et vee-ettevõtjal on vastavate eelduste

olemasolu korral kohustus sõlmida teenuseleping üksnes kinnisasjal asuva ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni omaniku või valdajaga. ÜVVKS § 8 lg 1 kohaselt on vee-ettevõtja klient

käesoleva seaduse tähenduses kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja

või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on

ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-

ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. Kohus

leiab, et monopoolses seisundis vee-ettevõtjal on kohustus sõlmida kinnisasja valdajaga leping

ka juhul kui kinnisasja omanik või valdaja soovib kinnisasjalt ära juhtida pinnasevett. ÜVVKS

§ 1 lg 1 näeb ette, et käesolev seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute

reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise

korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. XXX 09.02.2018 hagejale saadetud e-

kirjas kinnitab XXX, et kasutab osa krundist eraotstarbel vastavalt krundiomanikuga sõlmitud

rendilepingule. (tl 12). Hageja on vastuseks märkinud, et hageja ei sõlmi teenuselepinguid

rentnikega. (tl 11). Kohus leiab, et hageja sellekohane keeldumine on vastuolus seadusega.

Kinnisasja või selle osa valdajaks saab lugeda ka rendilepingu alusel kinnisasja kasutavat isikut.

Seega oleks pidanud hageja sõlmima teenuselepingu XXX. Hageja ei ole oma vastuskirjas

XXXle viidanud ühelegi muule takistavale asjaolule kui see, et XXX puhul on tegemist

rentnikuga.

26. Küll aga ei oma kohtu hinnangul asjaolu, et hageja kohustus XXX lepingut sõlmima,

määravat tähtsust käesoleva asja lahendamisel. Vaidlust ei ole selles, et teenuselepingut ei

sõlmitud, kuid Toom-Kuninga tn 21 objektilt juhiti hageja ühiskanalisatsiooni ära pinnasevett

koguses 21 363 m3. Teenuselepingu sõlmimata jätmine XXX ei võta ära hagejalt õigust nõuda

tegelikult kasusaajalt hüvitist teenuse kasutamise eest.

27. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste lepinguta tarbimisel võib olla tegemist

käsundita asjaajamisega (Riigikohtu 30. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 15;

2-18-10684

6 (9)

24. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-13, p 13). Üheks käsundita asjaajamise

eelduseks on VÕS § 1018 lg 2 järgi asjaajaja tahe tegutseda teise isiku kasuks. Riigikohus on

märkinud, et teise isiku kasuks tegutsemine VÕS § 1018 lg 2 mõttes eeldab, et asjaajaja

vähemalt teab, et soodustab oma tegevusega teist isikut. (Riigikohtu 08. aprilli 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-21-1-15, p 14). Käesolevas asjas on vajalik seega tuvastada, kas hagejal oli tahe

tegutseda kostja kasuks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et pinnasevee

ärajuhtimine Toom-Kuninga tn 21 objektil toimus kostja ehitustegevuse ajal. Asjaolu, et

pinnasevee ära juhtimine toimus kostja huvides, kinnitab Liven Kodu 7 OÜ poolt 16.03.2018

hagejale saadetud e-kiri, milles Liven Kodu 7 OÜ kui kinnisasja omanik teatab, et veetarbimise

osas tuleb hagejal pöörduda kostja kui ehituse peatöövõtja poole. (tl 22). Samuti 25.01.2018 ja

26.01.2018 aktid objekti ülevaatuse kohta, milles on märgitud, et ehitusobjekti Toom-Kuninga

21 pinnasevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni on paigaldatud ja plommitud veearvesti ning

on fikseeritud selle näidud. (tl 15-17). Seega tegutses hageja, Toom-Kuninga 21 kinnisasjalt

pinnasevee ärajuhtimist ühiskanalisatsiooni võimaldades, kostja huvides.

28. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud ka hageja tahe tegutseda kostja kasuks.

Hageja teadis, et tegemist on kostja ehitusobjektiga ja tegemist on kostja ehitustegevusega

seonduva pinnasevee ärajuhtimisega. Kostja projektijuht pöördus pinnasevee ärajuhtimise

küsimuses hageja poole ja hageja oli sellega nõus, soovides teenuselepingu sõlmida kostjaga.

Hageja saatis 30.01.2018 kostja projektijuhile hageja ja kostja vahel reovee ärajuhtimise

teenuste müügilepingu allkirjastamiseks, mis jäi siiski allkirjastamata. (tl 12-14).

29. Samuti on vaidluse all, kas pinnasevee ärajuhtimisel tuleb lähtuda mõõdetud kogusest

või kohaldub selles osas vastava eeskirja säte.

Riigikohus on leidnud, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel on

võimalik arvutada vaid saadu maksimaalne võimalik väärtus, kui tarbimise mahu kohta ei ole

muid tõendeid. Eeskirja eesmärk on lihtsustada omavolilise veekasutuse korral ettevõtjale

makstava hüvitise arvutamist. (Riigikohtu 08. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-15, p

16 ja 18). Riigikohtu sellekohane arvamus on antud seoses Harku vallas kehtestatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga, kuid kohtu hinnangul kohaldub see

arvamus ka käesolevas asjas. Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 määruse nr 37 „Tallinna

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ (edaspidi Eeskiri) § 13 lg 4 p 3 kohaselt

tasub klient omavolilise reovee ning sademetevee kanaliseerimise ilmnemisel vee-ettevõtjale

hüvitust sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse

või sademetevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 16 lõike 3 punktis 2 toodud arvestuskorrale.

Eeskirja § 16 lg 3 p 2 kohaselt tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust Eeskirja § 15 punktis 5

toodud juhul iga sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või

ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud

äravool kanalisatsioonikaevu, katuseäravool jne.) summas, mis vastab 75 m3 reovee

kanaliseerimise teenustasule kuus. Eeskirja § 14 lg 2 kohaselt võib Eeskirja § 13 lõigetes 3 ja 4

toodud hüvituse määrasid vee-ettevõtja, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest

asjaoludest, vähendada. Kohtu hinnangul leidis Riigikohus viidatud lahendis, et kui tegelik

tarbimine on väiksem Eeskirjas märgitust, tuleb kohaldada tegelikku tarbimismahtu ning kui

tegelikku tarbimist ei saa kindlaks teha, kohaldub Eeskiri. Samas kui tegelik tarbimine on

suurem Eeskirjas märgitust, tuleb kohaldada tegelikku tarbimismahtu. Seega tuleb käesolevas

asjas kohaldada tuvastatud tegelikku tarbimismahtu, milleks on mõõdetud kogus 21 363 m3.

30. Samuti on käesolevas asjas vaidluse all, kas pinnasevee ärajuhtimisel kohaldub reovee

ärajuhtimise teenuse hind.

2-18-10684

7 (9)

ÜVVKS eristab reovett ja pinnasevett. Samuti eristab Eeskiri reovett ja pinnasevett. Eeskirja §

2 lg 1 p 21 järgi on sademete- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi – loodusliku

päritoluga ühiskanalisatsiooni juhitav vesi, mis ei ole reovesi. Veeseaduse § 2 lõike 1 järgi on

pinnavesi – maismaavesi, välja arvatud põhjavesi, ning siirdevesi, rannikuvesi ja keemilise

seisundi hindamisel ka territoriaalvesi (p 4); sademevesi – sademetena langenud ning ehitiste,

sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi (p 31); reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud

ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi (p 8). Seega eristab ka Veeseadus reovett

muust veest. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hageja ühiskanalisatsiooni juhiti

pinnasevett. Seega ei ole hageja ühiskanalisatsiooni juhitud reovett.

31. ÜVVKS § 14 kohaselt on veeteenuse tasuks muuhulgas tasu reovee ärajuhtimise ja

puhastamise eest ning tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise

ja puhastamise eest. ÜVVKS § 14 lg 3 teises lauses on märgitud, et sademe- ja drenaaživee ning

muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise tasu võib erineda ka sõltuvalt sellest, kas

see juhitakse ühisvoolukanalisatsiooni või sademeveekanalisatsiooni. Tallinna Linnavalitsuse

30.09.2009 määruse nr 75 „Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonna

veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad“ kohaselt on tasu 1 m3 reovee ärajuhtimise

ja puhastamise eest eurodes juriidilisele isikule reostusgrupi RG-2 puhul 1,72 eurot

(käibemaksuta). Antud määruses ei ole eristatud eraldi tasu pinnasevee puhastamise eest, ehkki

ÜVVKS sellise eristamise vajaduse ette näeb. Samuti ei ole viidatud määruses nr 75 eristatud

olukordi, kus pinnasevesi juhitakse kas ühisvoolukanalisatsiooni või sademeveekanalisatsiooni.

Kohtu hinnangul ei ole seetõttu võimalik olukorras, kus ühiskanalisatsiooni juhitakse üksnes

pinnasevett määruses nr 75 toodud tasumäärasid kohaldada.

32. Hageja märgib, et pinnasevesi juhiti ühisvoolsesse kanalisatsiooni, mis suubub

reoveepuhastisse ning hageja teeb hageja pinnasevee vastuvõtmisel täpselt samu toiminguid ja

kulutusi kui reovee vastuvõtmisel ja puhastamisel, mistõttu on hagejal õigus nõuda tasu samal

alusel reovee puhastamisega. Kohus ei pea hageja seisukohta õigeks. Pinnasevee ja reovee

puhtuse aste on erinev. Veeseaduse § 2 p 8 kohaselt on reovesi üle kahjutuspiiri rikutud ja enne

suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi. Asjaolu tõttu, et pinnasevesi juhitakse

reoveepuhastisse, kus toimub samasugune vee puhastamine nagu reovee puhul, ei tohi

veeettevõtja kliendi jaoks olukord muutuda seetõttu kahjulikumaks. Veeteenuse hind peab

olema mõistlik ja vastama tegelikele kulutustele, mis kaasneb konkreetset liiki vee ära

juhtimiseks ja puhastamiseks. Lisaks ei pea vee-ettevõtja klient võtma endale riski selle eest, et

pinnasevee käitlemiseks ei ole eraldi välja ehitatud kanalisatsioonisüsteemi. Riigikohus on

märkinud, et ühiskanalisatsiooni teenuse osutamisel on vee-ettevõtja üldjuhul monopoolses

seisundis ning kliendi võimalused hinnakokkuleppeid dikteerida on sisuliselt olematud, kuna

alternatiivse teenuse võimalust ei ole. (vt Riigikohtu 22. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-11311, p 38). Seega tuleb vee-ettevõtjal arvestada igas konkreetses olukorras kliendi

huvidega. Hageja ei saa seejuures viidata sellele, et kostjal tulnuks hageja tasumääraga

mittenõustumisel kasutada muid lahendusi, sealhulgas vee äravedu paakautodega.

Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud nõuda kostjalt pinnasevee puhastamise eest tasu

samaväärsena nagu reovee puhul.

33. Asjakohatu on hageja võrdlus selle kohta, et ka näiteks puhta joogivee laskmisel

kanalisatsiooni maksab klient reovee puhastamise tasu. Antud juhul on tegemist konkreetselt

pinnasevee ärajuhtimisega ja selle ära juhtimiseks paigaldatud seadmetega ning võimalik on

selgelt eristada, mis laadi vesi ühiskanalisatsiooni lastakse.

34. Riigikohus leidis, et eeskirja § 14 lg 2 sõnastusest ei tulene otseselt ettevõtja kohustust

eeskirja § 13 lg-s 3 reguleeritud hüvitise suurust vähendada. Samuti ei ole sõnaselgelt antud

2-18-10684

8 (9)

hüvitise vähendamise õigust kohtule. Tegemist on aga avalik-õiguslikult määratud nõudega,

mis ei tohi muutuda karistuslikuks (vt Riigikohtu 1. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-

125-10, p 70). Seetõttu tuleb eeskirja § 14 lg-t 2 tõlgendada nii, et faktiliste asjaolude alusel

võib hüvitise suurust vähendada ka kohus. (Riigikohtu 08. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-1-15, p 17). Kohtu hinnangul tuleb käesolevas asjas lisaks sellele, et tegemist oli

pinnaseveega, võtta arvesse võtta ka asjaolu, et pinnasevee ärajuhtimine toimus läbi esmaste

puhastusseadmete (nõelfiltri ja liiva), mistõttu sai toimuda eelnevalt juba mingis ulatuses

pinnasevee puhastamine.

35. Kohtul ei ole võimalik tasu vähendamise alusena lähtuda kostja poolt esitatud ülevaatest,

millest kostja väitel nähtub, et hageja on esitanud 14.09.2018 Konkurentsiametile taotluse

Harku idaosa ja Harku aleviku piirkonnas veeteenuse hinna kooskõlastamiseks. Antud

ülevaatest nähtub, et AS Tallinna Vesi taotles 14.09.2018 kooskõlastatavaks hinnaks

tegevuspiirkonnas - Harku idaosa ja Harku alevik ning teised vee-ettevõtjad, sademevee

ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,13 eurot/m3 (tl 136-139). Hageja väitel on tegemist teisele

vee-ettevõtjale osutatava teenuse hinnaga. Kohus nõustub hagejaga. Viidatud ülevaates on

lahtisse sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest märgitud – „teised vee-ettevõtjad“. Seega

ei kohaldu hind 0,13 eurot/m3 tavatarbijale ega ehitusettevõttele.

36. Viidatud ülevaates on kostja soovinud lähtuda AS Narva Vesi poolt taotletavast hinnast,

milleks on tasu sademe ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja

puhastamise eest 0,668 eurot/m3. (tl 136-139). Hageja viitab Konkurentsiameti kodulehel

avaldatud andmetele, millest nähtub, et Konkurentsiamet on kooskõlastanud Vasalemma Vesi

OÜ poolt osutatava veeteenuse hinnad, mille kohaselt on tasuks sademe ja drenaaživee ning

muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,289 eurot/m3. Kohtule ei ole

esitatud nimetatud tasumäärade arvutamise aluseid, mistõttu kohtul puudub võimalus hinnata,

millist neist tasumääradest on põhjendatum kohaldada Tallinna tingimustes ja hageja klientide

suhtes. Seetõttu lähtub kohus esitatud andmete keskmisest, milleks on 0,98 eurot/m3.

37. Lähtudes tuvastatud pinnasevee kogusest 21 363 m3, on põhjendatud pinnasevee

ärajuhtimise ja puhastamise tasu suuruseks antud juhul 20 935,74 eurot.

38. Hageja palub kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates 19.04.2018

kuni 13.07.2018. Samas palub hageja viivist edasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisest.

Hageja esitas hagiavalduse 13.07.2018. Seega saab kohus kuni hagiavalduse esitamiseni

sissenõutavaks muutunud viivise välja mõista kuni 12.07.2018 (kaasa arvatud). Kohtu

hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud, hageja esitas kostjale 09.04.2018 arve

võlgnevuse tasumiseks ja arve tasumise kuupäev oli 19.04.2018, millest alates muutus hageja

nõue sissenõutavaks käesolevas kohtuotsuses tuvastatud põhivõlgnevuse ulatuses, mistõttu

mõistab kohus perioodi eest alates 19.04.2018 kuni 12.07.2018 kostjalt hageja kasuks välja

viivise summas 390,04 eurot.

39. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on esitanud viivisenõude ka TsMS § 367 alusel,

mistõttu kohus, rahuldanud hageja põhinõude osaliselt, rahuldab sellelt põhinõude osalt ka

hagiavalduse esitamisest alates viivise väljamõistmise nõude.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

40. Kohus rahuldab hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise

korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

2-18-10684

9 (9)

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Samas tuleb lisaks sellele arvesse võtta, et hageja loobus osaliselt esialgsest põhinõudest ja

viivisenõudest. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi,

kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi

seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb hageja poolt hagist

osalise loobumise tõttu menetluskulud osaliselt jätta hageja kanda. Lähtudes hageja poolt hagist

loobumise ja hagi rahuldamata jätmise ulatusest on tegemist sisuliselt 50% lähedase hagi

rahuldamisega. Antud olukord annab aluse jätta menetluskulud poolte enda kanda. Seetõttu

kohus menetluskulusid kindlaks ei määra.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik