1-06-14047/147 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedelektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata Edgar Kaasiku elektroonilise valve tähtajaks 7 (seitse)
Legislator headnote
AI generated1-06-14047/147 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata Edgar Kaasiku elektroonilise valve tähtajaks 7 (seitse)
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2019, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-06-14047
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Merle Kaegas
Tõlk
Jelena Laas
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Edgar Kaasiku vangistusest
tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Edgar Kaasik, isikukood 38802243726, viibimiskoht
Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx
Karistuse
kandmise
algus
08.05.2006
ja
lõpp
08.12.2021
Kohtuasja läbivaatamise aeg
03.06.2019, videokohtuistung
RESOLUTSIOON:
Vabastada Edgar Kaasik temale Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.12.2008 otsusega
kriminaalasjas nr 1-06-14047 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega
elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.
Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata Edgar Kaasiku elektroonilise valve tähtajaks 7 (seitse)
kuud.
Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Edgar Kaasikule katseaeg alates käesoleva
kohtumääruse jõustumisest kuni 08.12.2021, millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks)
kuuks allutada Edgar Kaasik kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.
Kohustada Edgar Kaasikut käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud
järgmisi kontrollnõudeid:
elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxx;
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
viieteistkümneks päevaks;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kohustada Edgar Kaasikut käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7, 9
sätestatud järgmisi lisakohustusi:
mitte tarvitama alkoholi;
asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul
pärast kohtumääruse jõustumist;
mitte
suhtlema
talle
teadaolevalt
kriminaalkorras
karistatud
isikutega
kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;
alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 7 (seitse) kuud, olles selleks eelnevalt
nõusoleku andnud.
Määrata Edgar Kaasik kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna
juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada Edgar Kaasik tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Edgar Kaasikule ja prokurörile ning
kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Edgar Kaasiku elukohajärgsele
kriminaalhooldusosakonnale.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne)
päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada
saama.
Asjaolud
Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.12.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-14047 tunnistati
Edgar Kaasik süüdi KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust, KarS § 25
lg 2 - § 114 p 3, 4 järgi ning karistuseks mõisteti 12 aastat vangistust, KarS § 121 järgi ja
karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust ning KarS § 120 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud
vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Edgar Kaasikule liitkaristuseks 15 aastat vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Narva Linnakohtu 14.12.2005 otsuse järgi
täielikult ärakandmata karistus 7 kuud vangistust ning kohus mõistis Edgar Kaasikule lõplikult
ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 15 aastat 7 kuud vangistust. Kohus luges Edgar Kaasiku
karistuse kandmise alguseks 08.05.2006. Kohtuotsus jõustus 02.07.2009.
Viru Vangla esitas 29.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Edgar Kaasiku
vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise
tõenäosust ei toeta kinnipeetava Edgar Kaasiku tingimisi enne tähtaega vabastamist.
Prokuratuuri seisukoht
Viru Maakohtule 30.05.2019 edastatud seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri
abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Edgar Kaasiku tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamise küsimuse läbivaatamisest.
Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla,
Edgar Kaasiku ennetähtaegset vabastamist.
Kohtuistung
Kinnipeetav Edgar Kaasik avaldas 03.06.2019 toimunud kohtuistungil, et ta teadvustab oma
süüd ning ta kahetseb. Ta sattus vanglasse 18-aastaselt ning nüüd on tal olemas motivatsioon
areneda ja ennast muuta. Enne vanglakaristust tarvitas ta tihti alkoholi, aga nüüd ei ole tal
alkoholi vastu enam mingit tõmmet. Ta tahab luua endale perekonna ning saada lapsi. Ta on
kindlalt otsustanud, et läheb tööle nii nagu kõik teised normaalsed inimesed. Ta palub, et kohus
usuks temasse, et ta ei soorita enam uusi kuritegusid. Ta on valmis täitma kõiki kinnipeetava
iseloomustuses märgitud lisakohustusi.
Maakohtu määruse põhjendused
Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu
isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja
neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest
vabastamine.
Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt
esitatud materjaliga, leiab, et Edgar Kaasiku suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks
kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist.
Edgar Kaasikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kui esimest korda karistati Edgar
Kaasikut avaliku korra raske rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt,
siis teisel korral karistati teda tapmise, mõrvakatse, ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise
eest. Tasub tähele panna, et viimati nimetatud elu- ja tervisevastased kuriteod pani Edgar
Kaasik toime katseajal, ühe õhtu jooksul ja alkoholijoobe seisundis. Kahtlemata võtab kohus
arvesse Edgar Kaasiku varasemat elukäiku ja sooritatud kuritegusid, kuid viimased ei anna
kohtule automaatselt põhjust pidada kinnipeetavast tulenevat retsidiivsusriski endiselt pärast
pikka vanglakaristust väga kõrgeks.
Süüdimõistetu tulevikukäitumist võib prognoosida eelkõige selle järgi, kuidas kinnipeetav on
ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette
nähtud eesmärgid. Edgar Kaasikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse
jooksul ning vangla materjalidest selgub, et Edgar Kaasik on kinnipidamiskohas käitunud
õiguskuulekalt juba pikka aega. Edgar Kaasik on karistuse kandmise ajal olnud koostööaldis
ning tema käitumine on olnud eeskujulik ja rahulik. Positiivsele tulevikuprognoosile viitab
seegi, et Edgar Kaasikul puuduvad kuritegelikud hoiakud, ta suhtub ametiisikutesse positiivselt
ning ta on motiveeritud ka edaspidi hästi käituma. Seega annab kinnipeetava vangistusaegne
käitumine kohtule piisavalt põhjust oodata Edgar Kaasikult ka edaspidi õiguskuulekat
käitumist.
Lisaks on kinnipeetav olnud motiveeritud täitma kõiki taasühiskonnastavaid tegevusi. Edgar
Kaasik on vangistuses läbinud sõltuvusvõõrutusprogrammid „Usk ja teadmine“ ja „Igapäevane
valik“ ning sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Õige Hetk“. Ta on
vangistuses töötanud, käinud psühholoogilistel vestlustel psühholoogi juures, läbinud
sanitaartehniku koolituse, õppinud riigikeelt ning omandanud keevitaja eriala. Järelikult tuleb
kohtul tõdeda, et vanglas on kinnipeetava kuriteoriskide maandamisega tegeletud ning
kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk ei saa olla endiselt nii kõrge. Kinnipeetava
motivatsioonile kuritegelikust käitumisest loobuda viitab seegi, et Edgar Kaasik teadvustab
endale kuriteo tagajärgi ning tal on soov kuritegelikust eluviisist hoiduda ning tal on olemas
reaalsed tulevikueesmärgid.
Midagi sellist, mis Edgar Kaasiku vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks ei saa täheldada
ka vabanemisjärgsete elutingimuste osas. Kohus, hinnates Edgar Kaasiku vabanemisjärgseid
elutingimusi, leiab, et kinnipeetaval on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut
seaduskuulekat elu alustada. Edgar Kaasikul on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht ning
kriminaalhooldusametniku hinnangul sobib kõnealune elukoht elektroonilise valve
kohaldamise tingimustele. Kuigi kinnipeetav on viibinud kinnipidamisasutuses pikka aega,
ootab teda jätkuvalt toetav lähisuhtevõrgustik ning kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et
Edgar Kaasiku vanemad on nõus teda ennetähtaegse vabanemise korral nii materiaalselt kui ka
moraalselt toetama. Kui varasemalt kuulusid Edgar Kaasiku suhtlusringkonda kriminaalse
taustaga isikud, kellega koos tarvitati alkoholi, siis vangla materjalidest nähtub, et isik enam
nendega ei suhtle. Käesoleva vangistuse jooksul on Edgar Kaasik tasunud ära kõik oma võlad
ning tegevusetust vabaduses aitaks ära hoida garanteeritud töökoht. Majandusliku toimetuleku
aspektist tuleb esialgu kasuks seegi, et isikul on vabakasutuskontole ning vabanemisfondi
kogutud arvestatavad summad.
Edgar Kaasik kannab reaalset vanglakaristust esimest korda ning kohtu hinnangul võib just
esimene kogemus reaalses vangistuses mõjutada isikut oluliselt oma senist käitumist muutma.
Kinnitust selle kohta, et esimene vanglakaristus on täitnud oma eesmärki, annab asjaolu, et
kinnipeetav on oma tegudest aru saanud ning kahetseb tehtut väga. Oma esimest reaalset
vanglakaristust on Edgar Kaasik kandnud nüüdseks juba rohkem kui 13 aastat, mis on
kahtlemata väga pikk aeg. Käesolevaks ajaks on süüdimõistetul jäänud kanda vähem kui 3
aastat ning vangla materjalidest ei nähtu, et vangla oleks isiku riskikäitumisega tegelemiseks
plaaninud uusi tegevusi. Kinnipeetav on kohtule kinnitatud, et tal ei ole alkoholi vastu mingit
tõmmet ning arvesse tuleb võtta ka pikast vanglakaristusest tingitud alkoholivaba perioodi ja
sõltuvusprogrammide läbimist.
Puutuvalt vangla ja prokuratuuri mittetoetavasse seisukohta, märgib kohus, et nii vangla kui ka
prokuratuur pole mingil määral põhjendanud, miks peetakse kinnipeetavast tulenevat
retsidiivsusriski endiselt sedavõrd kõrgeks, et mitte toetada Edgar Kaasiku tingimisi enne
tähtaega vabastamist. Käesoleval juhul on Edgar Kaasik vabatahtlikult taotlenud enda
vabastamist elektroonilise valve alla, mis võimaldab paremini kontrollida tema tegevust
vabaduses. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada
käitumiskontrolli 24 kuu jooksul ning kohaldada elektroonilist valvet 7 kuu kestel. Lisaks
tavalistele käitumiskontrolli nõutele on võimalik kohustada Edgar Kaasikut järgima KarS § 75
lg-tes 2, 4 ja 7 sätestatud lisakohustusi. Lisaks oleks kriminaalhooldusel toetav roll väga pikka
aega vangistuses viibinud isiku tavaellu naasmisel.
Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, peab erinevalt vanglast ja
prokuratuurist võimalikuks järeldada, et käesolevaks ajaks on karistuse eesmärgid saavutatud.
Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Edgar Kaasiku tingimisi enne tähtaega.
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 751, §76; KrMS § 426, 432, 384, 387.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp