2-18-17248/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Hagihind

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistung

Resolutsioon

Harju Maakohus

Iris Kangur-Gontšarov

25.06.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

2-18-17248

Kaarma Põllumajandus Osaühingu hagi

Osaühing

Astrolux vastu 1 800 euro ja lisanduva viivise nõudes

1 980 eurot

Hageja:

Kaarma

Põllumajandus

Osaühing

(registrikood 10033779)

Hageja

esindaja:

Liivi

Tuus

(e-post

tuusoigusabi@tt.ee)

Kostja: Osaühing Astrolux (registrikood 11256435)

Kostja esindaja: vandeadvokaat Gert Kasekivi (e-post

gert@legalia.ee)

13.05.2019

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata Kaarma Põllumajandus Osaühingu hagi Osaühing Astrolux vastu

1 800 euro ja lisanduva viivise nõudes.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta Kaarma Põllumajandus Osaühingu kanda.

2. Määrata kindlaks, et Osaühing Astrolux hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus on 1 150 eurot.

3. Välja mõista Kaarma Põllumajandus Osaühingult Osaühing

Astrolux kasuks menetluskulu summas 1 150 eurot.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus ei anna luba kohtuotsusele edasikaebamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt leidis hageja interneti leheküljelt 02. juulil 2018 elementmaja AS 1-108

Helen reklaami, mille hinnaks oli märgitud 16 100 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja

leppis kostjaga kokku aja, et teada saada milliseks kujuneb tehtavate muudatuste korral

elementmaja AS 1-108 Helen täpne hinnapakkumine, et otsustada, kas ta soovib tellida kostjalt

elementmaja AS 1-108 Helen. Kohtumine toimus 13. juulil 2018. Hagejal oli kohtumisel kaasas

internetileheküljelt trükitud elementmaja AS 1-108 Helen plaan, millele ta oli teinud omakäelised

soovitud plaanimuudatused. Kohapeal selgus, et kostja olulisi muudatusi hinnas ei tee. Samal

päeval, 13. juulil 2018 andis kostja hagejale arve KAA-01 summas 1 800 eurot, mis esitati

elementmaja Helen jooniste eest. Hageja maksis arve sularahas 13. juulil 2018 kui elementmaja

hinnapaketti kuuluva ühe elemendi eest ettemaksena sularahas. Pärast arve tasumist sularahas

avastas hageja, et temale esitati arve elementmaja AS 1-86 Helen jooniste eest, mille vastu hageja

polnud huvi tundnud. 19. juulil 2018 saatis kostja hagejale järelepärimise hagejalt elementmaja

tellimuse kinnituse saamiseks. Hageja ei kinnitanud elementmaja AS 1-108 Helen tellimust. 13.

augustil 2018 saatis hageja kostjale teate, et ta ei soovi tellida kostjalt elementmaja AS 1-108

Helen. Kuna jooniste näol on tegemist elementmaja hinnapaketti kuuluva elemendiga, ei vajanud

ega soovinud hageja ka elementmaja püstitamiseks vajalikke jooniseid ja palus jooniste eest tehtud

ettemaksu tagastada. Kostja teatas vastuseks hageja kirjale 14. augustil 2018, et joonised on

valmis, millele hageja omakorda kordas, et ta ei vormist tellimust ja ei vaja jooniseid. 29. augustil

2018 kostja saatis hagejale elementmaja AS 1-86 Helen joonised, vaatamata asjaolule, et hageja

elementmaja AS 1-108 tellimust ei vormistanud. Kuna leping jäi sõlmimata, siis tuleb hagejale

tema poolt mittesoovitud jooniste eest tasutud 1 800 eurot tagastada.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 1 800 eurot ja

seadusjärgne viisi, mis hagi esitamise seisuga on 36,43 eurot ja seadusjärgne viivis alates hagi

esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja seisukohad

Kostja vastuse kohaselt pöördus hageja kostja poole 2018 juulikuus telefoni teel elementmaja

jooniste ostmise sooviga. Kostja saatis vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 10.07.2018

hagejale e-posti teel arve KAA-01 summas 1 800 eurot elementmaja AS 1-86 Helen jooniste

müügi eest. Poolte vahel toimus 13. juuli 2018 kohtumine. Kohtumisel lepiti kokku, et hageja

ostab kostjalt elementmaja joonised, milles tehakse hageja poolt soovitud muudatused. Hageja

tasus ostetud jooniste eest sularahas 1 800 eurot. Kostja saatis hagejale 19. juuli 2018 e-kirja,

millele on lisatud muudetud eskiis vastavalt kohtumisel esitatud hageja soovidele. Kostja palus

hagejal eskiis üle vaadata ja täiendavatest muudatussoovidest teada anda. Hageja saatis kostjale

23. juuli 2018 e-kirja koos põhiplaani muudatustega, millega soovis eskiisis täiendavate

muudatuste tegemist. Kostja saadab hagejale 25. juuli 2018 e-kirja koos soovitud eskiisi

muudatustega. Kostja teatas 14. august 2018 hagejale, et joonised on valmis. 29. august saatis

kostja hagejale elementmaja jooniste paketi.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvudes toimiku materjalidega ja kuulates ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

Hageja nõuab kostjalt 1 800 eurot tagastamist, sest hageja ei ole kostjalt tellinud elementmaja.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on tasunud kostjale sularahas 1 800 eurot elementmaja jooniste

eest. Pooled vaidlevad selle üle kas nende vahel oli sõlmitud kokkulepe, s.h. kokkulepe

elementmaja jooniste ostmiseks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi

saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära.

VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüa asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

Sama paragrahvi teise lõike järgi kohaldatakse peatükis sätestatut ka lepingutele, mis on sõlmitud

valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise

osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist.

VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS §

16 lg 1 järgi on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 20 lg 1 järgi on

nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS §

29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4

järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu

lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 alusel

tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas

lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem

andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki.

Kohus leiab, et hageja poolt temale esitatud arve tasumisega 13.07.2018, milline esitatigi vaid

elementmaja jooniste eest, on tõendatud poolte tahe sõlmida elementmaja jooniste müügileping,

mille järgi kostja pidi koostama hagejale elementmaja joonised ja hageja pidi nende koostamise

eest kostjale tasuma 1 800 eurot (t.l. 14). Asjaolu, et hageja tasus varasema telefonivestluse käigus

kokkulepitule ja 13.07.2018 hagejale esitatud, kuid 10.07.2018 koostatud ja emaili teel saadetud

arve, sularahas 1 800 eurot jooniste eest, viitab samuti poolte tahtele tasuda konkreetne

kokkulepitud summa just jooniste eest (t.l. 37-40). Elementmaja jooniste müügilepingu sõlmimist

kinnitab peale hageja poolt arve tasumist ka pooltevaheline kirjavahetus elementmaja joonistele

muudatuste tegemiseks vastavalt hageja poolt soovitule. Hageja väide, et jooniste eest tasu kuulub

kogu elementmaja hinnapaketti, millise ostu-müügilepingut poolte vahel 13.07.2018 ei sõlmitud,

ei lükka ümber poolte tahet kokku leppida elementmaja jooniste koostamises hagejale kokku

lepitud tasu eest. Asjaolu, et hageja jooniste valmimise käigus on avaldanud kostjale, et ta ei soovi ei

jooniseid, ega jooniste alusel elementmaja ehitamist, ei muuda poolte varasemaid kokkuleppeid

jooniste koostamiseks ja nende eest tasumiseks.

Hageja ei ole tõendanud ka oma kohtuistungil esitatud väiteid, et pooled oleksid kokku leppinud

kogu elementmaja müügilepingus. Hageja väited on vastuolulised, sest hagiavaldusest nähtub, et

13.07.2018 kohtumisel sooviski hageja alles välja selgitada, milline oleks elementmaja lõplik

hinnapakkumine. Kui hageja sai kohtumiselt väidetavalt teada, et tal tuleks teha täiendavaid

makseid lisaks interneti leheküljel olevale reklaamhinnale, siis ei ole veenev hageja väide nagu

pooled oleksid kokku leppinud 13.07.2018 kohtumisel elementmaja müügilepingu sõlmimises.

Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe elementmaja

ostu-müügilepingus, s.o. maja või selle elementmaja osade valmimistamise tähtaegades ja nende

eest tasumises. Hageja väiteid ei kinnita ka hageja tasutud arve, kust nähtub, et see on esitatud vaid

elementmaja jooniste eest, mitte elementmaja müügilepingu ühe osa eest. Hageja ei ole tõendanud

ka oma väidet nagu pooled oleksid kokku leppinud teistsuguse elementmaja jooniste ostmises, kui

arvel märgitud elementmaja AS 1-86 Helen. Kuigi hagejal võisid kaasas olla 13.07.2018

kohtumisel elementmaja AS 1-108 Helen joonised (t.l. 7-13) ja vaidlust ei ole, et elementmajad

AS 1-108 ja AS 1-86 on erinevad (t.l. 15-18), siis on pooltevahelise hilisema kirjavahetusega

tõendatud, et hageja on teinud muudatusi siiski elementmaja AS 1-86 Helen joonistele (t.l. 41-46).

Seega nii arve tasumisega, milline esitati AS 1-86 Helen jooniste eest, kui hageja poolt paranduste

tegemisega elementmaja AS 1-86 Helen joonistele, millised hageja edastas kostjale, on tõendatud

poolte ühine tahe sõlmida just elementmaja AS 1-86 Helen jooniste müügileping.

Hageja on seisukohal, et juhul kui kohus tuvastab, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping, siis on

hageja sellest 13.08.2019 taganenud, sest kostja on seda lepingut oluliselt rikkunud.

VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on olulise

lepingurikkumisega tegemist juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool

olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, samuti juhul, kui rikuti kohustust,

mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu

täitmise vastu. VÕS § 188 lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled

nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist

tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral

kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik

üleantu.

Kohus nõustub kostjaga, et asjaolu, et hageja on kostjale 13.08.2019 teatanud, et ta ei soovi tellida

kostja juurest elementmaja AS 1-86 Helen, ei luba hagejal nõuda elementmaja jooniste koostamise

tasu tagasi (t.l. 19-20, 47-48). Ka väidetav hageja poolt lepingust taganemine 13.08.2018 ei

vabastaks lepingupooli kuni kehtiva lepingust taganemiseni pooltel tekkinud lepinguliste

kohustuste täitmisest. Hageja ei ole aga tõendanud, et 13.08.2018 avaldusest saab järeldada hageja

etteheiteid kostjapoolsele lepingu rikkumisele, s.h olulisele rikkumisele, mis lubaks hagejal

lepingust taganeda. Asjaolu, et hageja on kostjale ka 14.08.2018 teatanud ta ei vaja jooniseid võib

küll veenev olla, kuid hageja ei ole tõendanud, et ta ei oleks neid jooniseid kostjalt tellinud (t.l. 21,

49). Vaidlust ei ole, et kostja koostas ja saatis hagejale 29.08.2018 elementmaja AS 1-86 Helen

joonised (t.l. 22, 50-57). Hageja hilisemad tähelepanekud peale jooniste esitamist, et joonised ei

pruugi vastata kokkulepitule, võiksid anda hagejale ehk õiguse nõuda puuduste kõrvaldamist, kuid

vaidlust ei ole, et hageja ei ole seoses väidetava müügilepingu rikkumisega esitanud kostja vastu

nõudeid, seega ei ole hageja sellekohastel väidetel ka käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust.

Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ta on kostjale tasunud 1 800 eurot ilma, et poolte vahel

oleks olnud selline kokkulepe, mistõttu kostja peaks selle tagastama. Hageja ei ole toonud kohtu

ette ka muid asjaolusid, mis lubaksid arvata, et hagejal on õigus nõuda tema poolt tasutud

elementmaja AS 1-86 Helen jooniste eest tasutud 1 800 eurot tagasi.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine.

Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud, et kostjal oleks kohustus tagastada hagejale 1 800 eurot,

mistõttu kostja ei saa ka olla selle summa tasumisega hagejale viivitanud.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja

kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kostja on palunud hagejalt menetluskuluna välja mõista õigusabikulud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus kontrollib järgnevalt kostja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Kostja esindaja poolt

menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt

järgmised:

Toiming

Aeg

12.12.2018 kõned kliendiga ja kostja vastuse koostamine hagile

6 h 30 m

14.01.2019 kõned kliendiga ja seisukoha koostamine

3 h

13.05.2019 istungiks ettevalmistumine, kõned kliendiga ja istungil osalemine

2 h

KOKKU

11 h 30 m

Kohtu arvates on kostja menetluskulude nimekirjas väljatoodud toimingud seoses esindaja poolt

õigusabi osutamisega menetluses vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud

aeg ei ole ülemäärane ja on vastavuses asja keerukusega. Põhjendatud õigusabile on kostjal seega

aega kokku kulunud 11 tundi ja 30 minutit.

Nähtuvalt kostja menetluskulude nimekirjast, osutati kostjale menetluses õigusabi hinnaga 100

eurot tund. Kohus leiab, et võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, ei saa lepingulise esindaja

tunnitasu 100 eurot tund, pidada oluliselt keskmist taset ületavaks.

Lähtudes eeltoodust on kostja põhjendatud õigusabikulu 1 150 (11 h 30 m x 100 eurot) eurot.

Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1 150 eurot.

TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov

Kohtunik