3-19-1157/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2019. a, Tallinn Haldusasja number 3-19-1157 Haldusasi

E. G. menetlusabi taotlus (riigi õigusabi, tõlkekulud) Menetlusosalised Taotleja – E. G. Menetlustoiming Menetlusabi taotluse lahendamine, riigi õigusabi taotluse lahendamine RESOLUTSIOON

1. Jätta E. G. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Rahuldada E. G. menetlusabi taotlus. Vabastada ta määruse tõlkimise kulude kandmisest. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 119 lg 1, § 203 lg 1 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 20.06.2019 E. G. taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib isik riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, esindamiseks haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamiseks, esindamiseks halduskohtumenetluses ja muuks õigusnõustamiseks. Taotleja palub kohtul määrata advokaat, kes esitab Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) sekkumistaotlusi veebilehtede vastu. Taotleja leiab, et tegemist on keerulise ja mahuka õigusliku vaidlusega. Tal ei ole tööd ega raha, samuti ei oska ta piisavalt eesti keelt. Pressinõukogu jättis taotleja kaebuse rahuldamata. Taotlusele on lisatud arveldusarve väljavõte ja taotleja majandusliku seisundi teatis, mille kohaselt puudub tal igakuine sissetulek, võlgnevusi on aga 25 000 euro ulatuses. Lisaks on taotleja esitanud menetlusabi taotluse, mille kohaselt soovib ta menetlusabi riigilõivu maksmiseks, muude kohtukulude kandmiseks, menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks, menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmiseks, kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks. Taotluse kohaselt ei ole tal raha ja tööd, kuid eesti keele oskus ei ole menetluses osalemiseks piisav. Taotluses on viidatud haldusasjale nr 3-19-579.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Taotleja on märkinud, et soovib riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Selline taotlus tuleb esitada Harju Maakohtule (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-d 2–3). RÕS § 10 lg-s 7 sätestatakse, et kui taotlus esitatakse kohtule, kelle pädevusse ei kuulu riigi

3-19-1157 2(3) õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus taotluse viivitamata vastavalt kuuluvusele. Kohus ei pea taotluse edastamist Harju Maakohtule vajalikuks, kuna taotleja on juba esitanud samasisulise riigi õigusabi taotluse Harju Maakohtule (tsiviilasi nr 2-19-9444). Kohus tõlgendab taotleja tahet esitada taotlus esindamiseks haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamiseks, esindamiseks halduskohtumenetluses ja muuks õigusnõustamiseks. Taotleja sõnul vajab ta riigi õigusabi, et esitada AKI-le sekkumistaotlusi veebilehtede vastu. Ta leiab, et tegemist on keerulise vaidlusega, mille pidamiseks puudub tal raha ja keeleoskus.

3. Taotlus ei puuduta AKI 26.03.2019 nr 2.1-3/19/656 otsuse vaidlustamist vaide tagastamise kohta ja AKI kohustamist. Seda vaidlust lahendatakse haldusasjas nr 3-19-579. Taotlust võib mõista selliselt, et taotleja soovib riigi õigusabi, et esitada AKI-le sekkumistaotlusi. AKI viiks selliste taotluste alusel omakorda läbi menetlusi. Riigi õigusabi taotlus ei ole seotud konkreetse sekkumistaotlusega. 3.1. Kohus võib menetlusabi korras määrata, et taotleja ei pea tasuma riigi õigusabi korras määratud advokaadi teenuse eest (HKMS § 110 lg 1 p 4).

Menetlusabi andmisele kohaldatakse HKMS 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS ei sätesta teisiti (HKMS § 110 lg 2). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda ajal, mil ta õigusabi vajab, tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Majandusliku seisundi kõrval tuleb hinnata, kas esinevad RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. 3.2.

Kohtu hinnangul esinevad RÕS § 7 lg 1 p-des 1 ja 12 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Andmesubjekti õigus nõuda vastutavalt töötlejalt isikuandmete parandamist ja kustutamist on sätestatud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 25. Võimalus pöörduda AKI poole või kohtusse on ette nähtud juhul, kui vastutav töötleja on taotletud tegevusest keeldunud. Haldusasja nr 3-19-579 materjalidest nähtub, et taotleja ei ole esitanud meediaväljaannetele taotlusi andmete ümberlükkamiseks või parandamiseks. Enne AKI poole pöördumist tuleb taotlejal seega nõuda vastutavalt töötlejalt isikuandmete parandamist või kustutamist.

Alles keeldumisel on taotlejal võimalik pöörduda otsuse vaidlustamiseks AKI või kohtu poole. Isikul on õigus pöörduda AKI poole ka siis, kui ta leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi. Mõlemal juhul on tegemist riikliku järelevalve küsimustega. Kohtupraktika seisukoha järgi ei ole isikul subjektiivset õigust järelevalvemenetluse algatamiseks. Küll on isikul õigus nõuda, et järelevalvemenetluse algatamise või meetme rakendamine otsustataks kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu 22.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-14, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).

Kaebuse esitamisel ei alusta AKI seega menetlust automaatselt. AKI otsustab laekunud kaebuse alusel, kas riiklikku järelevalvemenetlust algatada või mitte. Taotlejal on õigus nõuda kaalutlusvigadeta otsuse tegemist. Kuna isikul ei ole subjektiivset õigust järelevalvemenetluse algatamiseks, oleks asjast tulenev kasu ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Seega esineb RÕS §

7 lg 1 p-s 12 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul oleks taotleja ka ise võimeline oma õigusi kaitsma. Taotleja on algatanud hulgaliselt kohtumenetlusi, mistõttu võib eeldada, et ta oskab oma õiguste eest seista. Kohus tagab ka oma selgitustega, et vajalik taotlus või avaldus ei jääks tähtaegselt esitamata. Taotleja peamine probleem seisneb selles, et ta ei oska piisaval määral eesti keelt. Taotlejal on võimalik esitada menetlusabi taotlus kohtudokumentide ja muude menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest vabastamiseks.

3-19-1157 3(3) Kohtu hinnangul on menetlusdokumentide tõlkimine vene keelde taotleja õiguste kaitseks piisav.

4. Taotleja on esitanud ka menetlusabi taotluse, viidates haldusasjale nr 3-19-579. Kohus selgitab, et selles asjas lahendas Tallinna Halduskohus riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse oma 19.06.2019 määrusega, jättes riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Taotleja esitas määrusele Tallinna Ringkonnakohtule juba ka määruskaebuse ning asi on ringkonnakohtu menetluses. Riigi õigusabi andmist ja menetlusabi kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks käsitletakse haldusasjas nr 3-19-579. Kohus ei otsusta praeguses haldusasjas, kas kaebaja oleks tulnud vabastada haldusasjas nr 3-19-579 kaebuselt tasutavast riigilõivust ja kas talle oleks tulnud määrata menetluses osalemiseks riigi õigusabi. Kohus tõlgendab menetlusabi taotlust seega selliselt, et taotleja soovib menetlusabi määruse tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Isikule antakse menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks, kui tema majanduslik seisund ei luba tal menetluskulusid kanda. Tõlkeabi andmisel ei hinda kohus menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust (HKMS § 111 lg-d 1 ja 4). Majandusliku seisundi hindamisel tuleb lähtuda HKMS § 112 lg 1 p-st 1. Kohus leiab, et menetlusabi taotlus määruse tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks tuleb rahuldada. Taotleja ei valda piisaval määral eesti keelt, et menetluses osaleda. Kahe ja poole leheküljelise määruse tõlkimine maksab ligikaudu 60 eurot. Arvestades taotleja sissetulekuid taotluse esitamisele eelneval neljal kuul, puudub tal majanduslik võimekus ise kohtulahendi tõlkimise eest tasuda. Tõlkeabi andmisel ei hinda kohus menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Menetlusabi taotlus tuleb rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee kohtunik