2-18-6887/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2019, Tallinn

Tsiviilasi

XX avaldus täitemenetluse nr 008/2017/333

peatamiseks

Tsiviilasja number

2-18-6887

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 28. veebruari 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Mati Kadak

Puudutatud isik II: AS SEB Pank (registrikood

10004252), lepinguline esindaja Maire Saare

Puudutatud isik III: Tallinna kohtutäitur Mati Roodes

Puudutatud isik IV: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

Puudutatud isik V: TT (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik VI: PLACET GROUP OÜ (registrikood

11198910), lepinguline esindaja Marjana Hiie

Puudutatud isik VII: TALLINNA ÄRIPANGA AS

(registrikood 10237984), lepinguline esindaja Angelina

Sinelnikova

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XX 14. märtsi 2019 taotlused korduvate ja täiendavate tõendite

vastuvõtmiseks ning kohtuistungi korraldamiseks.

2. Harju Maakohtu 28. veebruari 2019 määrus jätta muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta XX kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

2 (5)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. AS SEB Pank (edaspidi „pank“, kohtumenetluses puudutatud isik II) täitmisavalduse ja

täitedokumendiks oleva 3. juulil 2003 kinnistu müügilepingu, hüpoteegiga koormamise

lepingu ja asjaõiguslepingute alusel algatas Tallinna kohtutäitur Mati Kadak (edaspidi

„kohtutäitur“, kohtumenetluses puudutatud isik I) täitemenetluse XX (avaldaja) suhtes

täiteasjas nr 008/2017/333. Nõude suurus oli 31 543,56 eurot.

Täitemenetlusega ühines Tallinna kohtutäitur Mati Roodes (puudutatud isik III), kes on

alustanud avaldaja vastu TT (puudutatud isik V) täitmisavalduse ja Harju Maakohtu

27. detsembri 2011 otsuse tsiviilasjas nr 2-11-45907 alusel täitemenetlust täiteasjas

nr 007/2012/85782. Võlasumma jääk koos täituri tasuga oli 14 012,19 eurot.

Samuti ühines täitemenetlusega Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (puudutatud isik IV), kes on

alustanud avaldaja vastu PLACET GROUP OÜ (puudutatud isik VI) täitmisavalduse ja Harju

Maakohtu 5. märtsi 2018 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-7456 alusel täitemenetlust täiteasjas

nr 022/2018/2519. Võlasumma jääk koos täituri tasuga oli 15 476,76 eurot.

Lisaks ühines täitemenetlusega puudutatud isik I, kes on alustanud avaldaja vastu TALLINNA

ÄRIPANGA AS (puudutatud isik VII) täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 10. oktoobri 2018

otsuse nr 2-18-11661 alusel täitemenetlust täiteasjas nr 008/2018/2454.

2. Avaldaja esitas 3. mail 2018 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks

täiteasjas nr 008/2017/333.

Avalduse kohaselt võttis avaldaja pangast laenu. Pank algatas 2016 .aastal tekkinud

tagasimaksete võlgnevuste tõttu täitemenetluse avaldaja ja tema perekonna elukohaks oleva

kinnistu müümiseks. Pooled jõudsid kokkuleppele võlgnevuse tasumiseks graafiku alusel.

Avaldaja tasus panga nõusolekul 20. aprillil 2017 kohtutäituriga sõlmitud kirjaliku kokkuleppe

alusel kolme kuu jooksul võlast 600 eurot ja sellelt summalt kohtutäituri tasu. Kohtutäitur jätkas

pärast kolmandat makset 14. juulil 2017 täitemenetlust. Täituri büroost 13. oktoobril 2017

saadud selgituse kohaselt tuleb avaldajal tasuda täitemenetluse lõpetamiseks täituri tasu

1 097,48 eurot. Selle summa nõudmise kohta ei esitatud avaldajale enne ega pärast

20. aprilli 2017 kokkuleppe sõlmimist ühtegi dokumenti.

3. Kohtutäitur palus jätta avalduse rahuldamata. Õige on avaldaja väide, et avaldaja ja pank

sõlmisid 20. aprillil 2017 kokkuleppe, mille alusel täitemenetlus peatati kolmeks kuuks ja

tühistati juba väljakuulutatud enampakkumine avaldaja eluaseme müügiks. Pank andis

avaldajale täiendavalt kolm kuud aega leidmaks lahendust võlgnevuse tasumiseks. Kuna

avaldaja majanduslik olukord ei paranenud ja tal puudus endiselt võimalus kogu võla

tasumiseks, tegi pank 28. juulil 2017 ettepaneku pikendada kokkulepet veel kolmeks kuuks.

Võlgnik keeldus kokkulepet pikendamast ja nõudis täitemenetluse lõpetamist.

Kohtutäitur selgitas, et pank kaalus oktoobris 2017 nõude refinantseerimist uueks

laenulepinguks, kuid selgus, et lisaks täitemenetlusele nr 008/2017/333 on avaldajal pooleli

veel täitemenetlus nr 007/2012/85782. Pank leidis, et täitemenetlused saaks lõpetada ainult

juhul, kui võlgnik tasub mõlema täitemenetluse nõuded ja küsis võlgnikult, kuidas ta kavatseb

olukorra lahendada. Võlgnik ühtegi konkreetset ja vastuvõetavat seisukohta ei esitanud.

3 (5)

4. Pank vaidles samuti avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Avaldaja esitas

ebatäpset teavet, kuna ei märkinud kõigi võlausaldajate andmeid ja nõudeid. Avaldaja taotleb

üksnes osade võlgadega seonduva täitemenetluse peatamist, kuid ei põhjenda võlausaldajate

erinevat kohtlemist. Panga nõude refinantseerimist takistasid nii täitemenetlusega ühinenud

teised menetlused kui ka avaldaja resoluutne seisukoht täitemenetluse kulude tasumise osas.

5. Puudutatud isikud III, IV, VI ja VII leidsid, et täitemenetluse peatamiseks puuduvad

seadusest tulenevad alused. Puudutatud isik V seisukohta avaldusele ei esitanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus

jättis

28. veebruari 2019

määrusega

(vaidlustatud

määrus)

avalduse

rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, aga kuna puudutatud isikud

teatasid, et neil menetluskulud puuduvad, siis ei olnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

6.1. Maakohus viitas Riigikohtu 12. juuni 2012 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 ja leidis,

et avaldaja ei toonud esile asjaolusid, mis kaaluks üles sissenõudjate huvi viivitamata täitmiseks.

6.2. Pank ei võtnud 20. aprilli 2017 kokkuleppega endale kohustust lõpetada täitemenetlus.

Kokkulepe sõlmiti poolte vahel, et anda täiendav aeg kohustuste täitmiseks. Enne täite-

menetluse algust oli pank laenulepingud juba üles öelnud. Niisiis ei saanud avaldaja eeldada, et

tal on täitemenetluses õigus jätkata lepingujärgsete maksete tegemist. Seda eriti olukorras, kus

laenulepingud lõpetati ja täitemenetlus alustati pärast pikemat makseviivitust. Lisaks on

oluline, et avaldaja keeldus panga ettepanekust pikendada maksegraafikut.

6.3. Täitemenetluse eesmärk ja mõte on saavutada võlgniku kohustuste täielik täitmine. Kui

võlgniku suhtes on algatatud juba neli täitemenetlust, milles on rahuldamata olulises summas

võlgnevusi, puudub võlgnikul alus eeldada või nõuda võlausaldajalt täitemenetluse lõpetamist.

Samuti ei saa võlgniku sellekohane eeldus olla täitemenetluse peatamise või täitmise

pikendamise või ajatamise alus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 järgi. Pangal oli õigus ja

vajadus jätkata täitemenetlusega, sest avaldajal oli olulises summas võlg, mille vabatahtliku

tasumise perspektiiv puudus. Arvesse tuleb võtta ka võlga teistele võlausaldajatele. Sellises

olukorras ei ole õigusvastane ega lubamatu, et täitemenetlus jätkub.

6.4. Ainuüksi asjaolu, et täitemenetluses realiseeritakse avaldaja ja tema pere elukohaks olev

elamu, ei tähenda menetluse peatamise põhjendatust. Samuti ei tulene peatamise põhjendatus

sellest, et avaldaja ülalpeetav on peatselt 17-aastaseks saav tütar. Täitemenetluse peatamine

võiks olla põhjendatud, kui avaldajal oleks väikesed lapsed, kelle heaolu satuks olulisel määral

ohtu täitemenetluses elamu realiseerimisel. Lisaks ei õigusta täitemenetluse peatamist avaldaja

soov elada eramus, mille soetamiseks võetud laene pole ta juba aastaid võimeline tagastama.

Kui avaldaja kasutab elamispinda, mille kulud on tema jaoks üle jõu käivad, siis tulnuks kaaluda

taskukohasema eluruumi otsimist, et vältida täitemenetluses enda elukoha müüki. Selle asemel

on avaldaja olnud tegevusetu ja enda sõnul töötu, kuid pole esile toonud objektiivseid takistusi

mõistliku tasuga töö leidmiseks. Seda lisaks olukorras, kus avaldaja töötab Soomes.

6.5. Täitemenetluse peatamise aluseks pole põhjendatud lugeda ka avaldaja üldsõnaliselt

viidatud seljavalu. Puuduvad tõendid, millest nähtuks avaldaja püsiv või pikka aega kestnud

raske tervislik seisund või töövõimetus, mis ei võimalda sissetulekut teenida. Tervislik põhjus,

mis saaks olla TMS § 45 järgi aluseks täitemenetluse peatamiseks, peab olema selline, mis

mõistetavalt takistab avaldajal kohustusi täitmast.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Maakohus ei

arvestanud avaldaja väidetega ja lähtus vaid panga huvidest. Samuti ei arvestatud avaldaja raske

majandusliku olukorra (pikaaegne töötus), avaldaja ja tema pere kodu kaotuse ega sellega, et

avaldaja tasus pangale laenu ja on nõus edaspidi maksegraafiku alusel võlga tasuma.

4 (5)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele

vastamiseks. Puudutatud isikud I, II, III, IV ja VII vaidlesid kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 17. aprillil 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea

TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.

10. Avaldaja esitas koos määruskaebusega taotluse dokumentaalsete tõendite (3. mai 2018

avaldus, 27. märtsi 2017 täitetoimingust teatamine ja kinnisasja arestimise akt, väljavõte

avaldaja ja panga kirjavahetusest, 20. aprilli 2017 kokkulepe, maakohtu 17. mai 2018 määrus,

ringkonnakohtu 16. augusti 2018 määrus, maakohtu 28. veebruari 2019 määrus, makse-

korraldused, arstitõendid) vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus jätab need taotlused rahuldamata.

TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel ei ole vaja võtta toimikusse juba varasemalt esitatud tõendeid (I kd

tl 5–11, 14-19, 34, 36-37, 46–48, 77–78, II kd tl 104–110, III kd tl 52, 181–183).

Varem esitamata arstitõendid kajastavad perioode 9. jaanuar – 29. juuli ja 16. oktoober –

16. november 2018. Avaldaja ei põhjendanud, miks ta ei esitanud neid maakohtule, mistõttu ei

saa ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 ja § 659 alusel uut tõendit vastu võtta.

Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada.

11. Samuti jääb rahuldamata avaldaja taotlus vaadata kaebus läbi kohtuistungil. TsMS § 667

lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea

vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole

istungi määramine vajalik, kuna asjas on võimalik teha lõpplahend asja materjalide põhjal ilma

menetlusosaliste suulise ärakuulamiseta.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita materiaalõiguse normide väära

kohaldamist ega menetlusõiguse normide rikkumist.

TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist

pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb

arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja

majanduslikku olukorda.

TMS § 45 kohaldamisel hinnangu andmine sellele, kas täitemenetluse jätkamine on konkreetse

võlgniku suhtes ebaõiglane, on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb täitemenetluse

võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu

diskretsiooniotsusesse sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt

Riigikohtu 24. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 11 teine lõik).

Ringkonnakohtu hinnangul maakohtule praegusel juhul diskretsiooni piiride ületamist ette heita

ei saa. Maakohus on avalduse rahuldamata jätmist piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, kohtu

siseveendumuse kujunemine on jälgitav.

13. Avaldaja on erandlike asjaoludena peamiselt välja toonud selle, et tema pere jääb kodutuks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et seda asjaolu ei saa pidada TMS § 45 mõttes

erandlikuks. Nagu sedastas Riigikohus vaidlustatud määruses viidatud lahendis, kaasnebki

täitemenetlusega üldjuhul võlgniku varale sissenõude pööramine. Seega pole olenevalt

võlgniku vara hulgast ja nõude suurusest välistatud ka senisest elukohast ilmajäämine.

5 (5)

Maakohus leidis põhjendatult, et avaldaja ei toonud esile enda isiku või tervisliku olukorraga

seonduvaid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks täitemenetluse peatamise avalduse

rahuldamist. Avaldaja esitas maakohtule arstitõendi, mille kohaselt viibis ta alaseljavaluga

töövõimetuslehel 15. august – 16. september 2018 (III kd tl 52). Samas kinnitas avaldaja

10. detsembri 2018 istungil, et ta töötab Soomes ametlikult ja saab töötasuna kätte 1 200 eurot

(I kd tl 126). Seega märkis maakohus õigesti, et avaldaja ei tõendanud püsivat ja pikka aega

kestnud töövõimetust, mis ei võimalda tal sissetulekut teenida.

14. Täiendavalt tõi avaldaja esile, et ta on pangale laenu tasunud ja soovib ka edaspidi võla

tasumist maksegraafiku alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka nimetatud asjaolud alust

määruskaebuse rahuldamiseks.

Maakohus selgitas avaldajale, et kuigi pank tuli avaldajale vastu ja oli nõus täitemenetluse

peatamisega kolmeks kuuks, ei tähenda see nõusolekut täitemenetluse lõpetamisega. Panga

selgitusest nähtub, et pank nõustus jätkama graafiku alusel võla tasumisega (st täitemenetluse

peatamisega), kuid avaldaja sellega nõus ei olnud. Lisaks selgitas pank, et täitemenetlusega

liitusid teised võlausaldajad ja pank ei pidanud avaldaja võlga refinantseerimist seetõttu

võimalikuks. Kirjeldatud olukorras ei jäänud kohtutäituril muud üle kui jätkata täitemenetluse

ja kinnistu sundmüügiga võlgade katteks.

Asjaolu, et avaldaja on makseid teostanud ühe võlgnevuse katteks, ei anna alust täitemenetluse

peatamiseks. Praegusel juhul on mitme võlausaldaja nõuded koondatud ühte täitemenetlusse.

Avaldaja ei ole esile toonud, kuidas ta täitemenetluse peatamise korral on suuteline kõigile

võlausaldajatele võlgnevused tasuma.

15. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja põhistada suutnud, et läbiviidav täitemenetlus on tema

kui võlgniku jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toov. Nagu kohus eespool märkis, ei saa

selliseks tagajärjeks pidada omandi kaotust täitemenetluse käigus. Seetõttu ei saa

ettenägematuks ning äärmiselt raskeks tagajärjeks pidada ka olukorda, kus täitemenetluses

avaldajale kuuluva kinnistu sundmüügi korral ühinevad täitemenetlusega teised võlausaldajad

ja nõuavad avaldajalt samuti võla sisse.

16. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määrus piisavalt põhjendatud ning erinevalt

kaebuses väidetust põhjendamiskohustuse rikkumist maakohtule ette heita ei saa. Kaebuse

väitega, mille kohaselt ei ole maakohus asja lahendamisel võtnud arvesse tähtsust omavaid

asjaolusid ega hinnanud neid kogumis, ringkonnakohus ei nõustu. Ringkonnakohus, arvestades

seejuures käesolevas määruses toodud põhjendusi, leiab, et käesolevas asjas kohtu ette toodud

asjaolud ja esitatud tõendid ei võimalda teha maakohtu määrusest erinevat lahendit.

17. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Nähtuvalt

asja materjalidest hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Juhindudes TsMS § 173 lg 1

teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude

jaotuse.

18. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TMS § 219 alusel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm