4-19-2782/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-19-2782

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mail 2019.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas

Väärteoasja number

4-19-2782

Kohtukoosseis

Sekretär

Kohtunik Katre Poljakova

Triin Pilberg

Väärteoasi

Ralf – Viljar Väljas väärteoasi LS §-de 227 lg 2, § 234 lg 1; § 223

lg 1; 201 lg 2 ja § 237 lg 1 ning NPALS § 15-1 lg 1 järgi:

Menetlusalune isik

Ralf – Viljar Väljas, isikukood: 39610290847, Eesti Vabariigi

kodanik, emakeel eesti keel, töökoht: xxx, elukoht: xxx, varasemalt

kriminaal – ja väärteokorras karistatud, käesolevas väärteoasjas

kinni peetud 14.05.2019.a kell 13:51;

Kohtuvälise menetleja

esindaja

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

vanemväärteomenetleja Triinu Riigor

Juhindudes karistusseadustiku § 48, väärteomenetluse seadustiku

§-dest 83 p 2, 107, 108, 109, 111 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Ralf – Viljar Väljas Liiklusseaduse § -

de 227 lg 2; § 234 lg 1; § 223 lg 1; § 201 lg 2 järgi

kvalifitseeritud väärtegude toimepanemiste eest ja

tuginedes KarS § 63 lg 1 karistada teda LS § 201 lg 2

järgi arestiga 15 (viisteist) päeva.

2. Süüdi tunnistada Ralf – Viljar Väljas NPALS § 15-1 lg

1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ja

karistada teda arestiga 15 (viisteist) päeva.

3. Kokku kuulub Ralf – Viljar Väljasel karistusena

kandmisele arest 30 (kolmkümmend) päeva.

4. Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1 lõpetada

väärteomenetlus Ralf – Viljar Väljas süüdistuses

Liiklusseaduse § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanemises väärteokoosseisu tunnuste puudumise

tõttu.

5. KarS § 68 lg 2 alusel lugeda Ralf – Viljar Väljas

mõistetud arestist kantuks tema kinnipidamise aeg

14.05.2019.a. kell 13.51 kuni 16.05.2019.a s.o 48 h ehk

kaks päeva aresti, ärakandmata karistuseks Ralf –

Viljar Väljasel on 28 (kakskümmend kaheksa) päeva

aresti.

6. Ralf – Viljar Väljas karistuseks mõistetud aresti

kandmise aja algust arvata alates isiku reaalselt aresti

kandmisele asumisest või isiku kinnipidamisest.

7. KarS § 66 lg 1 alusel arvestades Ralf – Viljar Väljase

tööalast ja perekondlikku seisundit, määrata aresti

kandmine ositi kohtuotsuse jõustumisest 2 (kahe) kuu

jooksul, seejuures järjest kantava karistuse kestvus

peab olema vähemalt kaks päeva.

8. Kohustada Ralf – Viljar Väljast arest ära kandma

hiljemalt 15. juuliks 2019.a.

9. Välja mõista Ralf – Viljar Väljaselt riigituludesse

menetluskuluna

ekspertiisitasud

joobeseisundi

tuvastamise

eest

kogusummas

131.-

(ükssada

kolmkümmend

üks)

eurot,

muus

osas

jätta

ekspertiisikulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel

määrata, et menetluskulud Ralf – Viljar Väljasel tuleb

riigi tuludesse tasuda 30 päeva jooksul käesoleva

kohtuotsuse

jõustumisest

arvates

kohtuotsuse

makseinfos märgitud kontole. Kui rahalised nõuded

Ralf – Viljar Väljasel ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud,

suunatakse

nõuded

täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse

lõpposa

kuulutamisest

ning

esitades

apellatsiooni

päeva

jooksul

ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst

kättesaadav 18 juuniks 2019.a.

Väärteomenetluse asjaolud:

Käesolevas väärteoasjas on Ralf – Viljar Väljas suhtes koostatud 16.05.2019.a väärteoprotokoll

AB 1577893 selle kohta kohta, et tema 14.05.2019.a kella 13.15 ajal, Harjumaal Tallinnas,

aadressil xxx juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimise õigust ja olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes selliselt LS § 90 lg

1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi.

Samuti tema, eelpool märgitud ajal juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud sõiduki juhina kõigest,

mis võib takistada liiklust, ohustada ja kahjustada inimest, vara või keskkonna, enne sõiduki

juurest lahkumist ei rakendanud abinõusid, mis väldiksid sõiduki iseeneslikku liikuma

hakkamist,

mistõttu

sõiduk

veeres

otsa

kahele

pargitud

sõidukile:

Xxx

Xxx

registreerimismärgiga xxx ja Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx, põhjustades liiklusõnnetuse

ja varalise kahju AS-le Xxx, A Kile ja AS xxx ning kerge tervisekahjustuse D Kele, kes jäi kahe

sõiduki vahele. Rikkudes selliselt LS § 16 lg 1 ja LS § 20 lg 9 nõudeid, pannes toime väärteo,

milline on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi.

Samuti tema, eelpool märgitud ajal põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes

sündmuskohale maha liiklusõnnetuses osalenud sõiduki, rikkudes selliselt LS § 169 lg 5

nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 237 lg 1 järgi.

Samuti tema, eelpool märgitud ajal juhtis mootorsõidukit, tahtlikult eiras politseiametniku poolt

antud sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet, mis oli antud eessõitva sõiduki juhile taga

sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga ning

helisignaaliga. Rikkudes selliselt LS § 38 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on

kvalifitseeritud LS § 234 lg 1 järgi.

Samuti tema, eelpool märgitud ajal oli tarvitanud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid –

amfetamiini, bensüülekoniini (kokaiini metaboliit) – ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega

narkootilise ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduses ettenähtud nõudei ja nimelt

rikkudes NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud NPALS §

151 lg 1 järgi. (kd I tl 47-51)

Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas:

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 16.05.2019.a toimunud kohtuistungil menetlusalune isik

Ralf – Viljar Väljas kinnitas, et tema väärteoasjade arutamise juurde ta kaitsjat kutsuda ei

soovi, samuti ei soovi ta kohtuistungil protokolli koostamist. Menetlusalune isik tunnistas end

temale etteheidetud väärtegude toimepanemises süüdi. (Kohtute infosüsteemis (edaspidi KIS)

olev helisalvestis, kd I tl 55).

Kohtuliku uurimise käigus kohus uuris järgmisi tõendeid: Liiklusõnnetuse akti; (tl 1-2),

liiklusõnnetuse teatis, sündmuskoha vaatlusprotokolli koos skeemi ja fototabelitega; (tl 4-20),

sõiduki hoiukohta teisaldamise akti; (tl 21), sõiduki vaatlusprotokolli; (tl 22), tunnistaja V. A

ülekuulamise protokolli; (tl 23-24), tunnistaja K. K ülekuulamise protokolli; (tl 25-26), politsei

koostatud ettekannet; (tl 27). isiku kinnipidamise protokolli; (tl 28-29), sõidki juhtimiselt

kõrvaldamise otsust; (tl 30), joobeseisundi tuvastamise saatekirju; (tl 31-32), narkootilise või

psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi

kirjeldamise protokolli (koopiat); (tl 33), joobeseisundi tuvastamise saatekirja; (tl 34),

narkootilise või psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisundi kirjeldamise protokolli (originaali); (tl 35), menetlusaluse isiku Ralf – Viljar

Väljas isikutunnistuse koopiat; (tl 36, tunnistaja S. S ülekuulamise protokoll; (tl 37-38), teatist

liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest; (tl 39), salvestusseadme andmed käsitsi

kiiruse salvestamise kohta, märgitud tõendi juurde kuuluvad 2 CD plaadil olevad salvestised;

(tl 40-41), taatlustunnistuse koopiat; (tl 41a), hinnangut isikul joobeseisundi olemasolu või

puudumise kohta; (tl 44-45), menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas ülekuulamise kohta

koostatud protokolli; (tl 46), väärteoprotokolli nr AB1577893 sh protokolli lisasid; (tl 47-51)

ja menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas suhtes väljastatud karistusregistri õiendit; (tl 52-54)

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist samuti ei taotlenud ning jäi

väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Ralf – Viljar Väljas süü on tõendamist leidnud

väärteotoimikus olevate tõenditega, juhtides kohtu tähelepanu teadmisele, et menetlusalune isik

on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud teadlikult ja tahtlikult. Kohtuvälise menetleja

arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks

vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja hinnangul

Ralf – Viljar Väljas näol on liikluses tegemist on äärmiselt ohtliku isikuga, viimase tegudel

oleks võinud olla äärmiselt traagilised tagajärjed. Varasemad rahatrahvid on tasumata, isik

jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole.

Kohtuväline menetleja märkis kohtulike vaidluste käigus, et menetlusalusele isikule määratav

karistus peaks olema niivõrd ebameeldiv, et viimane enam sellisesse olukoda mitte mingi hinna

eest sattuda ei tahaks. Menetlusalusele isikule toime pandud väärtegude eest rahalise karistuse

mõistmist kohtuväline menetleja otstarbekaks ei pidanud, viimase hinnangul ei ole rahatrahv

see karistus, mis motiveeriks menetlusalust isikut õiguskuulekale käitumisele asumist. Samuti

ei pidanud kohtuväline menetleja asjakohaseks asenduskaristusena ühiskondlikult kasuliku töö

määramist vaid leidis, et Ralf – Viljar Väljast tuleks karistada ja mõjutada lühiajalise vabaduse

kaotusega aresti näol.

Kohtuväline menetleja arvestades KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid sh ka menetlusaluse

isiku kahetsust, mis käesoleval juhul ei saa viimase hinnangul olla karistust kergendavaks

asjaoluks, juhindudes KarS § 63 lg 1 tulenevalt taotles kohtult karistada Ralf – Viljar Väljast

LS §-de 227 lg 2; § 201 lg 2; § 223 lg 1; § 234 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude

toimepanemise eest arestiga sanktsiooni keskmises määras, milleks on 15 päeva. KarS § 63 lg

3 tulenevalt LS 234 lg 1 järgi arestiga 10 päeva. Ning KarS § 63 lg 3 tulenevalt NPALS § 15 -

1 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistada viimast arestiga 15 päeva.

Lisaks kuna menetlusalune isik oli alates õigusrikkumise toimepanemisest kinni peetud ning

sellest on möödunud 48 tundi, siis karistusest maha võtta kaks päeva aresti, karistades

menetlusalust isikut väärtegude toimepanemiste eest arestiga 38 päeva. Käesolevas

väärteoasjas olevad ekspertiisikulud kogusummas 131 eurot jätta menetlusaluse isiku kanda

ning 52 euro ulatuses menetluskulusid jätta riigi kanda.

Kohtuväline menetleja arvestades õiguskaitsmise huve ning eripreventiivseid asjaolusid, taotles

kohtult määrata menetlusalune isik karistust kandma koheselt. (KIS helisalvestis)

Kohtumääruse motiivid:

Kohus kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja dokumente uurinud

digitaaliseid tõendeid, ära kuulanud menetlusaluse isiku seisukohad ja kohtuvälise menetleja

arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Ralf – Viljar Väljast süüdistatakse mitmete erinevate

väärtegude toimepanemises ja nimelt LS § 201 lg 2; § 223 lg 1; § 237 lg 1; § 234 lg 1 ja NPALS

§ 151 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemises. Nimelt heidetakse menetlusalusele

isikule ette seda, et tema 14.05.2019.a kella 13:57 paiku juhtis mootorsõidukit XXX reg nr

xxx, Tallinnas, xxx juures omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles

eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit selliselt, et ei hoidunud sõiduki

juhina kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimest, vara või keskkonda,

sõidukiiruse valikul ei arvestanud teeolusid, oma sõidukogemust ning muid liiklusolusid, sõites

otsa kahele pargitud sõidukile, põhjustades liiklusõnnetuses ja varalise kahju AS Xxx ning A

Kile ning AS xxx ning kerge tervisekahjustuse D Kele. Samuti heidetakse Ralf – Viljar

Väljasele ette seda, et tema eelpool märgitud kuurpäeval ja ajal juhtides mootorsõidukit eiras

politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet ning samuti tarvitas

Ralf – Viljar Väljas narkootilisi või psühhotroopseid aineid – amfetamiin, bensüülekoniin

(kokaiini metaboliit) – ilma arsti ettekirjutuseta. (tl 47-51)

Käesolevas väärteoasjas ei ole tekkinud vaidlust selles nagu menetlusalune isik ei oleks

rikkunud temale väärteoprotokollis etteheidetud LS §-dest 90 lg 1 p 1; § 16 lg 1 ja § 20 lg 9; ja

38 lg 1 ning NPALS § 3 lg 1 tulenevaid sätteid, pannes selliselt toime LS-des § 201 lg 2; § 223

lg 1; § 234 lg 1; § 227 lg 2 ja NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod s.t menetlusalune

isik ei vaidlustanud kohtus tema suhtes koostatud väärteoprotokollis etteheidetud

õigusrikkumisi sisuliselt, tunnistades end kõikides temale väärteoprotokollis etteheidetud

väärtegudes süüdi, kahetses ning andis kohtuistungil detailsed ütlusi selle kohta, millistel

asjaoludel tema talle etteheidetud väärteod toime pani.

Nii on kohtule menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas kohtuliku uurimise käigus antud

ütlustest teada, et viimasel ei ole kunagi olnud mootorsõiduki juhtimise õigust. Auto, millega

ta sõitis kuulus liisingufirmale. Tol päeval, kui ta pani toime õigusrikkumised sõitis ta suurel

kiirusel, spidomeetrit ta ei vaadanud, kuid ta oli teadlik, mis sõidukiirus selles piirkonnas

lubatud on. Politsei sõitis ta autole taha ja ta sai aru, miks politsei seda tegi. Menetlusalune isik

mõtles, et läheb kõrvaltänavasse ja eiras seetõttu politsei poolt antud peatumismärguannet, miks

ta seda tegi, seletada ei oska. Kõrvaltänavas jättis ta auto seisma, kuna sellel purunes rehv. Teab

ta seda, et auto sõitis otsa kahele parkivale sõidukile, seda ütles talle politsei, ise ta seda ei

näinud, sest põgenes. Samuti kinnitas menetlusalune isik Ralf – Viljar Väljas kohtus, et tema

tarvitas narkootilisi aineid kuskil nädal, kaks tagasi. Tarvitas ta kokaiini ja on tarvitanud ka

amfetamiini peo käigus. Kahetseb, et kohe seisma ei jäänud ja sellise lollusega hakkama sai.

Nõus on hüvitama kõik tekitatud kahjud ja menetluskulud. (Andmebaasis KIS olev helisalvestis

16.05.2019.a)

Kohtus menetlusalune isik Ralf –Viljar Väljas kinnitas, et varasemalt on tal tasumata rahatrahve

minimaalselt. Kohtul palub ta kaaluda rahatrahvi kohaldamist, aresti oleks ta nõus kandma

sellistelt, et sooviks ise hiljem kohale tulla. Arvesse palub ta võtta seda, et ta töötab ja tal on

xxx laps, keda ta peab ülal pidama. Tööjuures peab ta leppima kokku, et teda jumala eest lahti

ei lastaks või, kui oleks võimalik ühiskondlikku kasulikku tööd teha, siis sellega ta ka nõustuks.

Ralf – Viljar Väljas lubas kohtus, et tegemist on tõesti viimase korraga. Ta suutnud nelja aasta

jooksul ennast puhtana hoida ja ta suudab ka edaspidi. Arestimajas olles on ta suutnud väga

palju järele mõelda ja ta lubab, et mitte midagi sellist enam ei juhtu.

Kohus peab menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas poolt temale süüks arvatud väärtegude

toimepanemise osas antud ütlusi haakuvateks teiste väärteomenetluse käigus kogutud tõendites

sisalduva teabega. Märgitud menetlusaluse isiku ütlustes sisalduva teabega loeb kohus

tõendatuks fakti selles, et käesolevas väärteoasjas ei ole tekkinud vaidlus selles, et Ralf – Viljar

Väljas oli selleks isikuks, kes 14.05.2019.a kell 14.45-15.00 ajal juhtis mootorsõidukit XXX

reg nr xxx.

Lisaks Ralf – Viljar Väljas täielikult süü omaksvõtule on viimasele väärteoprotokollis

etteheidetud väärteod tõendamist leidnud osaliselt ja nimelt järgmiste tõenditega, milliseid

kohus kohtuistungil avaldas ja uuris ja nimelt:

Liiklusõnnetuse aktiga, millisest nähtub, et 14.05.2019.a kell 14.45-15.00 ajal kohtuväline

menetleja on koostanud liiklusõnnetuse akti nr 3100,19,0,256156 ja lisa selle kohta, et märgitud

kuupäeval oli toimunud liiklusõnnetus Ralf- Viljar Väljas poolt juhitud sõiduki XXX xxx

registreerimisnumbriga xxx, millise omanikuks oli Xxx AS. Märgitud sõidukiga oli otsa

sõidetud xxx, Tallinn juures pargitud sõiduauto Xxx Xxxele reg nr xxx, millise omanikuks oli

A K. Esimesel sõidukil oli kahjustatud vasakpoolne esiuks ja esiratas, teisel sõiduki esinesid

kahjustused parempoolse poritiiva ning parempoolsel esiuksel. Samuti oli Ralf- Viljar Väljas

poolt juhitud sõiduk otsa sõitnud samal aadressil asunud ja pargitud Xxx Xxx reg nr xxx,

millisele tekkisid järgmised vigastused ja nimelt: esimene registreerimismärk eraldus, kahjustus

esimene põrkeraud, esimesel vasakpoolsel nurgal kraape jäljed. Samuti nähtub märgitud

tõendist, et liiklusõnnetuses sai vigastusi D K. Liiklusõnnetused põhjustanud juht põgenes

sündmuskohalt. (tl 1-2). Kohtu hinnangul märgitud tõendites sisalduv teave haakub

menetlusaluse isiku ütlustega selles, et toimunud oli liiklusõnnetus, millise toimepanemist tema

väidete kohaselt ta pealt ei näinud, sest põgenes sündmuskohalt. Kohtu hinnangul

liiklusõnnetuse toimumist kinnitavateks tõenditeks on veel teatis liiklusõnnetusest, millisest

nähtub, et 14.05.2019.a kella 13.57 ajal xxx, Tallinn juures leidis aset liiklusõnnetus eelpool

märgitud tõendis välja toodud asjaolude. Märgitust nähtub, et liiklusõnnetuse sündmuskohalt

viidi haiglasse D K. Samuti peeti kinni Ralf- Viljar Väljas, kes ei oma vastava kategooria

sõiduki juhtimise õigust ning, kes toimetati narkojoobe kahtlusega Wismarisse (tl 3).

Kohtuväline menetleja on koostanud sündmuskoha vaatlusprotokolli koos skeemi ja

fototabelitega (tl 4-20). Märgitud tõendites on fikseeritud liiklusõnnetuse asjaolud,

fotografeeritud on liiklusõnnetuses osalenud sõidukite vigastused, millised visuaalsel vaatlusel

haakuvad liiklusõnnetuse aktis kirjeldatud vigastustele. Märgitud tõendist ja nimelt

fototabelitest nähtub, et Ralf – Viljar Väljas poolt juhitud sõiduki rehvil esineb vigastus,

märgitu kohtu hinnangul kinnitab menetlusaluse isiku kohtus antud ütluste usaldusväärsust

selle kohta, et viimane jäi esmalt seisma just seetõttu, et sõidukil purunes rehv.

Käesolevas väärteosasjas on koostatud sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, millisest nähtub, et

14.05.2019.a toimetati sõiduauto XXX xxxD reg nr xxx Rahumäe tee 6/1, Tallinn asuvasse

parklasse seetõttu, et esines kahtlus, et sõidukit juhtinud isikul Ralf – Viljar Väljasel esines

mootorsõidukit juhtides narkojoove (tl 21). Kohtule on tõendina esitatud sõiduki

vaatlusprotokoll (tl 22). Märgitud tõendist nähtub, et vaadeldavaks objektiks on olnud

menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas poolt 14.05.2019.a juhitud sõiduauto XXX reg nr xxx,

teostatud menetlustoimingu käigus on fikseeritud sõidukil esinenud vigastused, nii on

tuvastatud, et sõidki vasakpoolne esiuks on kahjustatud, samuti vasakpoolne esirehv ja velg (tl.

22).

Kohtuliku uurimise käigus kohus kohtuistungil avaldas V. Ai ülekuulamise protokolli; (tl 23-

24), tunnistaja K. Ki ülekuulamise protokolli; (tl 25-26) ning tunnistaja S. S ülekuulamise

protokolli; (tl 37-38).

Käesoleval hetkel ei saa vähetähtsaks pidada teadmist, et Riigikohtu praktikas (Riigikohtu

lahend nr 3-1-1-55-15) on välja kujunenud seisukoht, et tunnistaja ütluste avaldamine

VTMS § 99 lg 8 alusel on lubatav vaid juhul, kui tunnistaja oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta

ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel. Mõjuvad põhjused on loetletud KrMS

§-s 291 (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-

55-10, p 15). Arvestades teadmist, et tunnistajad V.A ja K. K käesolevas väärteoasjas kohtuliku

uurimise käigus kohtusse kutsutud ei olnud, üle kuulatud neid ei olnud, jätab kohus märgitud

isikute tunnistajatena antud ütlused tõendite kogumist kõrvale ning menetlusaluse isiku Ralf –

Viljar Väljas poolt toime pandud väärtegude tõendamiseseme asjaolude hindamisel ning

viimase süüküsimuse lahendamisel ei arvesta.

Väärteoasja menetluse käigus on tunnistajana üle kuulatud S S, kes on politseiametnik.

Kohtumenetluse käigus avaldas kohus tunnistaja S. S kohtueelses väärteomenetluses antud

ütluste kohta koostatud protokolli. VTMS § 313 lg 1 kohaselt saab kohtuvälise menetleja

ametniku räägitu olla tõendiks, kui see isik on kohtu- või kaebemenetluses üle kuulatud

tunnistajana. Arvestades teadmist, et S. S kohtus tunnistajana üle ei kuulatud, jätab kohus

märgitud tõendi, käesoleva väärteoasja tõendite kogumist välja kui lubamatu tõendi ning

menetlusaluse isiku Ralf - Viljar Väljas poolt toime pandud väärtegude tõendamiseseme

asjaolude hindamisel ning viimas süüküsimuse lahendamise arvesse ei võta.

Kõne all oleva väärteoasja menetluse käigus on politseiametnik S. S koostanud ettekande (tl

27). Kohtu hinnangul märgitud dokumentaalses tõendis on dokumendi koostaja poolt üles

märkinud s.t üksikasjalikult on välja toodud, kuidas kõne all oleval kuupäeval

politseiametnikud märkasid xxx juures sõidukit XXX reg nr xxx, millise liikumiskiiruseks

mõõdeti 90 km/h. Märgitud dokumendis on kirjeldatud, et sõidukile anti politseiametnike poolt

peatumismärguanne (sinine ja punane vilkur, koos helisignaaliga), kuid sõiduk ei peatunud vaid

kiirendas järsult. Sõiduk jäeti maha juhi poolt xxx ees keset sõiduteed, juht jooksis minema.

Hiljem kinnipeetud isikuks osutus Ralf - Viljar Väljas, kellel puudus vastava kategooria sõiduki

juhtimise õigus. Kohapeal selgus, et sõiduk oli riivanud ka kahte parkivat sõidukit – Xxx xxx

reg nr xxx ja Xxx Xxx reg nr xxx. Sõiduki veeremist oli üritanud takistada D, kes jäi aga ise

Xxx xxx ja XXX vahele kinni, isik kurtis valu rinnus ja kätes. XXX leiti ka minigrip rohelise

taimse puruga ja kanepisuitsetamise piip, XXX juht viidi Wismarisse narkojoobe kontrolli.

Kohtu hinnangul märgitud tõendis sisalduv teave haakub nii menetlusaluse isiku kohtus antud

ütlustega kui ka juba eelnevalt märgitud menetluslikes dokumentides tuvastatud teabega. Kohus

asub seisukohale, et juba üles loetletud tõenditega on tuvastamist leidnud fakt, et Ralf - Viljar

Väljas on olnud selleks isikuks, kes temale väärteo protokollis toimepandud ajal ja kohas sõitis

mootorsõidukiga, millise kategooria juhtimise õigus tal puudus, seega pani toime LS § 90 lg 1

p 3 nõuete rikkumise s.o mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt

vastavalt LS §-le 91. Fakti, et Ralf - Viljar Väljas kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt kinnitab

viimase suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise ostus (tl 30), samuti menetlusaluse isiku suhtes

väljastatud karistusregistris sisalduv teave (tl 52-54), millisest nähtub, et menetlusalust isikult

on korduvalt ka varasemalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud sh LS § 201

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemiste eest.

Antud väärteoasja menetluse käigus on koostatud isiku kinnipidamise protokoll (tl 28), millisest

nähtub, et 14.05.2019.a kella 13:51 ajal peeti LS § 201 lg 2; § 2354 lg 1 ja LS § 237 järgi

kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest kinni just Ralf – Viljar Väljas. Antud teadmist

kohtu hinnangul kinnitab, ka käesoleva väärteoasja materjalide juures olev menetlusaluse isiku

Ralf – Viljar Väljas isikutunnistuse koopia (tl 36).

LS § 201 lg 2 nähakse ette väärteovastutus mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku

poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Võttes arvesse eelpool märgitud tõendites sisalduvat teavet selle kohta, et menetlusalust isikut

on varasemalt LS § 201 lg 2 järgi korduvalt karistatud, viimane on mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud ning viimasel mootorsõiduki juhtimise õigust omistatud ei ole, siis on alust asuda

esikohale, antud juhul on täidetud nii LS § 201 lg 2 sätestatud objektiivne kui ka subjektiivne

koosseis. Kohtu hinnangul Ralf – Viljar Väljas on temale etteheidetud LS § 201 lg 2 ettenähtud

väärteo toime pannud kavatsetult. Menetlusaluse isiku enda ütlustest nähtub, et viimane oli

mootorsõidukit juhtides teadlik, et tal vastava sõidukikategooria juhtimisõigus puudub, kuid

vaatamata sellel asus sõidukit juhtima.

Käesoleval hetkel heidetakse Ralf – Viljar Väljasele ette LS § 16 lg 1 ja § 20 lg 9 nõuete

rikkumist ja LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist (tl 47-51).

LS § 16 lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma

käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara

või keskkonda ning LS § 20 lg 9 sätestab, et enne sõiduki juurest lahkumist peab juht

rakendama abinõusid, mis väldiksid sõiduki iseenesliku liikuma hakkamise ja tõkestaksid selle

omavolilise kasutamise, mida menetlusalune isik Ralf – Viljar Väljas 14.05.2019.a ei teinud.

LS § 223 lg 1 kohaselt näeb seadusandja– rahatrahvi, aresti või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise näol ette väärteovastutuse selle eest, kui mootorsõiduki juht tekitab varalise kahju

või ettevaatamatusest tervisekahjustuse.

Väärteoasjas on tuvastamist leidnud fakt, et menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas poolt

juhitud mootorsõiduki liikuma hakkamise tulemusel, said kahjustada nii viimase enda kasutuses

olnud sõiduauto XXX reg nr xxx, milline kuulub Xxx AS-le, kui ka A. Kile kuuluv sõiduauto

Xxx Xxx, V. A kasutuses olnud sõiduk Xxx Xxx reg nr xxx ning kannatanuks on olnud veel D

K. Kohtu hinnangul märgitu on tuvastamist leidnud liiklusõnnetuse sündmuskoha

vaatlusprotokollis sisalduva teabega (tl 1-2), teatega liiklusõnnetuse toimumise kohta (tl 3),

sündmuskoha vaatlusprotokollis ja skeemis tuvastatuga, fototabelites fikseerituga (tl 4-20),

sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga (tl 21) ning sõiduki XXX vaatlusprotokolliga (tl 22),

ettekandega (tl 27) ning liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumise teatisega (tl 39).

Viimati märgitud tõendist nähtub, et 14.05.2019.a kella 13.50 ajal vajas EMOs abi D K, kes oli

kannatanuks xxx Tallinn aset leidnud liiklusõnnetuses, märgitud dokumendis on fikseeritud ka

kannatanul esinenud vigastused. Ka menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas enda kohtus antud

ütlused kohtu hinnangul haakuvad välja toodud tõendites sisalduva infoga. Kohtuliku uurimise

käigus menetlusalune isik kinnitas, et ta läks kõrvaltänavasse, jättis auto seisma. Autole ei

läinud peale parkimisekäik. Ta läks sealt minema ja ta teab, et auto sõitis siis otsa kahele

parkivale sõidukile. Sõidukitele otsasõit leidis aset siis, kui tema oli sealt juba läinud, ise ta

seda pealt ei näinud. Sellest sai ta teada hiljem, siis, kui politseinikud talle seda ütlesid, et nii

juhtus (KIS olev helisalvestis).

Vaatamata sellele, et käesoleva väärteoasja kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastamist leidnud

fakt, et menetlusalune isik oleks ise pealt näinud, kuidas liiklusõnnetus toimus, on kohtu

hinnangul tõendatud, et viimane on täitnud LS § 223 lg 1 väärteokoosseisus ette nähtud

objektiivse koosseisu – s.t oma hooletu käitumisega tekitanud varalise kahju eelpool märgitud

varale ning tervisekahjustuse D Kele. Menetlusalune isik on kinnitanud kohtus, et temale oli

teada, et korrektselt ta sõidukit, millegipärast parkida ei saanud, kuid vaatamata sellele otsustas

ta koheselt sündmuskohalt põgeneda. Kohtu hinnangu selline menetlusaluse isiku hooletu

suhtumine nii enda kasutuses olevasse, kui ka teda ümbritsenud teiste isikute varasse sh

võimalike ümbruses viibivate elu ja tervisesse näitab üheselt seda, et Ralf – Viljar Väljas on

olnud ükskõikne ning see on kohtu hinnangul taunitav.

Ralf – Viljar Väljasele heidetakse käesolevas väärteoasjas ette seda, et tema põgenes

liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes sündmuskohale maha liiklusõnnetuses osalenud sõiduki,

rikkudes selliselt LS § 169 lg 5 nõudeid, pannes toime LS § 237 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohtu

hinnangul märgitu kohtuliku uurimise käigus kinnitust ei leidnud.

Vaatamata sellele, et kõne all olevas väärteo asjas on tuvastamist leidnud fakt, et Ralf – Viljar

Väljas on temale LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toime pannud oma hooletu

käitumise tõttu, siis ei ole tuvastamist leidnud fakt, et tema oleks näinud ise pealt

liiklusõnnetuse toimumise hetke.

LS § 169 on seadusandja välja toonud nõuded, mida peab üks juht tegema, kui on sattunud

liiklusõnnetusse. LS § 169 lg 5 kohaselt, sellises olukorras olev juht lahkarvamuse korral, kui

varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline

kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe

teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kohtu hinnangul märgitud

tingimuse täitmata jätmist saab juhile ette heita üksnes siis, kui viimane on teadlik, et on osaleja

liiklusõnnetuses. Käesoleval hetkel seda tuvastatud ei ole, et menetlusalune isik Ralf – Viljar

Väljas oleks olnud teadlik, et tema hooletu käitumise tulemusena liiklusõnnetus toimus.

Märgitust tulenevalt ei saa temale järgneda ka vastutust LS § 237 lg 1 järgi. Kohus asub

seisukohale, et käesoleval hetkel on menetlusaluse isiku ütlustes tulenevalt tuvastatud

teadmine, et Ralf – Viljar Väljas jättis põgenedes küll sõiduki maha, kuid liiklusõnnetus toimus

alles siis kui tema oli lahkunud sõiduki juurest.

LS § 237 lg 1 kohaselt nähakse väärteovastutus ette liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise

või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest.

Käesolevas väärteoasjas ei ole tuvastamist leidnud, et Ralf – Viljar Väljas oleks pealt näinud

toimunud liiklusõnnetust, seejärel põgenenud liiklusõnnetuse sündmuskohalt ning jätnud

kannatanu abitusse seisundisse. Märgitu kohtu hinnangul tähendab seda, et LS § 237 lg 1

väärteokoosseisu objektiivset külge tuvastatud ei ole ning seetõttu tuleb menetlusaluse isiku

suhtes märgitud väärteokoosseisus menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel s.o

väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo

tunnused.

Ralf – Viljar Väljasele heidetakse ette seda, et tema juhtides mootorsõidukit, tahtlikult eiras

politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet, mis oli antud

eessõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase

töötava vilkuriga ning helisignaaliga, rikkudes selliselt LS § 38 lg 1 nõudeid, pannes toime LS

§ 234 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo.

LS § 38 lg 1 kohaselt juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras

märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb

seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole

peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral,

selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.

LS § 234 lg 1 sedastatakse, et sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande

tahtliku eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

Kõne all olevas väärteoasjas on kogutud tõendeid ka salvestiste näol. Nii on väärteoasja

materjalide juurde kohtuvälise menetleja poolt lisatud 2 CD plaadil olevad videosalvestised,

millised kohtu hinnangul toetavad menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljasele ette heidetud

väärteoprotokollis välja toodud süüdistuse põhjendatust ning seda eelkõige LS § 234 lg ja LS §

227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise osas.

Riigikohus lahendis nr 3-1-1-74-09 p 9 on märkinud, et VTMS § 31 lg-st 1 tulenevalt peab

tõendamisel väärteomenetluses üldjuhul järgima kriminaalmenetluse seadustiku vastavaid

sätteid. Kooskõlas KrMS § 63 lg-ga 1 tähendab see, et väärteoasjas võib iseseisvaks tõendiks

olla muuhulgas ka foto või film või muu teabesalvestis ning seega videosalvestiski. Kuid nii

nagu mistahes muudegi tõendite puhul on selle videosalvestise kui tõendi kontrollimise,

hindamise ja lõppkokkuvõttes ka kasutamise lubatavuse vältimatu eeldus, et salvestis oleks

tõendina nõuetekohaselt vormistatud. Tõendi nõuetekohasest vormistatusest ei saa rääkida siis,

kui seda tõendit väärteoasja materjalide juures ei ole. Kui mingit teavet nõuetekohaselt

tõendina vormistada ei saa, siis jääb see süüteomenetluses tõendamisel kasutamata.

Väärteomaterjalidest (üldjuhul vastavast määrusest) peab olema näha, kuidas ning kuna on

kõnealune salvestis saadud. Vajadusel tuleb astuda erinevaid täiendavaid menetluslikke samme

selleks, et tõendusliku tähendusega teave muutuks tajutavaks. Nii näiteks võidakse

videosalvestuse üksikutest kaadritest teha väljatrükke ja vajadusel toimetada ka nende

väljatrükkide vaatlust. Salvestise tõendina vormistamisel on oluline tagada, et sellel leiduvat

informatsiooni oleks võimalik hiljem kontrollida.

Käesolevas väärteoasjas videosalvestiste kohta vaatlusprotokolli koostatud ei ole, kuid kohtu

hinnangul ei kummuta see salvestiste kui tõendite usaldusväärust ja lubatavust. Väärteoasja

materjalidest nähtub üheselt, kuidas märgitud salvestised on tõendikogumisse jõudnud. Nii

nähtub salvestuse andmetest (tl 40-41), et menetlusaluse isiku poolt toimepandud

väärteorikkumist, millised puudutavad eelkõige viimase poolt kiiruse ületamist ja politsei poolt

peatumismärguande eiramist on salvestatud.

Kõne all olevatest videosalvestistest nähtu, et 14.05.2019.a anti peatumismärguanne

mootorsõidukit XXX reg nr xxx juhtinud juhile, kuid juht eiras peatumismärguannet ning asus

põgenema, sõites politsei eest ära maksimumkiirusega 90 km/h. Kohtuliku uurimise käigus

menetlusalune isik Ralf – Viljar Väljas kinnitas, et tema sai aru küll, et peatumismärguanne oli

talle antud, kuid miks ta seda eiras ja eest ära sõitma hakkas, sellele ta vastata ei osanud,

kahetseb, et sellise lollusega hakkama sai. Märgitust tulenevalt kohtu hinnangul puudub antud

hetkel vaidlus selle üle nagu menetlusalune isik ei oleks aru saanud, et politsei poolt antud

peatumismärguanne oli antud just talle. Juba varasemalt analüüsitud ettekandest (tl 27)

sisalduvast informatsioonist nähtuvalt on kirjeldatud, kuidas politsei menetlusalusele isikule

peatumismärguande andis, mida viimane eiras. Nii on väärteoasja menetluse käigus tuvastamist

leidnud fakt, et politsei sõitis menetlusaluse isiku pool juhtud sõiduki taha ning andis sinise ja

punase vilkuri ja helisignaali kaudu peatumismärguande. Menetlusalune isik Ralf – Viljar

Väljas, märgitule vastu vaielnud ei ole. Kohtu hinnangul on antud väärteoasja objektiivne külg

eelpool märgitud tõendites sisalduva teabega tõendamist leidnud, menetlusalune isik märgitud

väärteo toime pannud tahtlikult.

Käesolevas väärteomenetluses heidetakse Ralf – Viljar Väljasele ette seda, et tema juhtis

mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 87 km/h, millega ületas antud tee lõigul lubatut

suurimat sõidukiirust 50 km/h, mitte vähem kui 37 km/h võrra, rikkudes selliselt LS § 15 lg 1

p 2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi.

LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

Ralf – Viljar Väljas suhtes koostatud väärteoprotokollis märgitud väärtegu kiiruse ületamise

osas on samuti tõendamist ja nimelt järgmiste tõenditega: salvestuse andmetega ja salvestuse

andmete juures oleva videosalvestuses sisalduva teabega (tl 40 ja videosalvestused CD

plaatidel), milledest nähtub, et 14.05.2019.a kella 13:48 ajal mõõdeti menetlusaluse isiku Ralf

– Viljar Väljas poolt juhitud XXX reg nr xxx suurimaks sõidukiiruseks 90 km/h ning seda alal,

kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 50 km/h. Kohtule on teada, et mõõtmist on läbi viidud

21.03.2019.a taadeldud kiirusmõõturiga LaserCam 4 nr LE0024, kinnitab antud teadmist

sellekohane taatlustunnistuse koopia (tl. 41a). Märgitus tulenevalt puudub kohtul alus kahelda,

et menetlusaluse isiku sõidukikiiruse mõõtmine ei vasta tegelikkusele. Samuti ei pea kohus

vähetähtsaks teadmist, et Ralf – Viljar Väljas ise kohtus on kinnitanud, et kiirust ta ületas.

Samuti on menetlusalune isik kinnitanud, et talle oli tegelikkuses teada, missuguse

sõidukiirusega ta sõita oleks võinud, kuid eiras seda (KIS olev helisalvestis). Käesolevas

väärteomenetluses on koostatud ka menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas ütluste kohta

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl. 46), millises on fikseeritud sisult sarnased

menetlusaluse isiku ütlused toime pandu kohta, millised viimane andis kohtuistungil.

Hinnates eelpool välja toodud tõendites sisalduvat teavet ja informatsiooni kogumis, asub

kohus seisukohale, et nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime

pandud süütegu. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud

teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur, et see pidi olema

menetlusaluse isiku poolt tajutav ning ei saanud talle märkamatuks jääda. Kohus peab

vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse

tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Ületades suurimat lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h asulasisesel teel, kus liiklevad samal ajal mitmed teised

liiklejad ning arvestades sõiduki peatamisteekonda, seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu

nii enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Tegemist on ühe enamohtlikuma väärteoga

liikluses ning sellele järgnev sanktsioon on vastav teo tõsidusele.

Kuna menetlusalune isik Ralf – Viljar Väljas ise tunnistab, et rikkus lubatud sõidukiirust

ületades seadust, siis on ka kohtul alust asuda seisukohale, et menetlusalune isik pidi tajuma

seda, et tema paneb toime väärteo ja teeb seda otsese tahtlusega. Kohus on seisukohal, et

õigusvastasust välistavad asjaolud ka käesolevas väärteoepisoodis puuduvad. Tuginedes

eelpool märgitud tõendites sisalduvale infole ja hinnates käesolevas väärteoasjas kogutud

tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et Ralf – Viljar Väljas süüksarvatud LS § 15 lg 1 p

2 nõuete rikkumine, väärtegu, milline on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi on aset leidnud,

menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljas poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud

materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi s.o mootorsõidukijuhi

poolt lubatud sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h.

Ralf – Viljar Väljasele heidetakse ette seda, et tema väärteo protokollis märgitud ajal ja kohas

oli tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid – amfetamiini, bensüülekoniini (kokaiin

ja metaboliit), ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes seega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ja nende lähteainete seaduses ettenähtud nõudeid, s.t rikkus NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes

toime väärteo, milline on kvalifitseeritud NPALS § 15-1 järgi.

Ralf – Viljar Väljasele on ette heidetud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse (edaspidi NPLAS) § 151 lg 1 s.o narkootilise või psühhotroopse aine

ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses väärteo osas leiab kohus järgmist:

Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisus

nähakse ette väärteovastutus narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamist

või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamist, omandamist või valdamist. Käeoleval hetkel

heidetakse Ralf – Viljar Väljasele ette seda, et tema 14.05.2019.a kella 13:57 ajal

väärteoprotokollis märgitud mootorsõidukit juhtides oli ka eelnevalt tarvitanud narkootilisi ja

psühhotroopseid aineid – amfetamiini, bensüülekoniini (kokaiini metaboliit) ja seda ilma arsti

ettekirjutusega.

NPALS § 151 lg 1 etteheidetud väärteo toimepanemises Ralf – Viljar Väljas on ennast ka süüdi

tunnistanud. Nii on viimane kohtuliku uurimise käigus kinnitanud, et tema tarvitas narkootilisi

aineid kuskil nädal, kaks tagasi. Tarvitas ta kokaiini ja on tarvitanud ka (KIS andmebaasis olev

helisalvestis).

NPALS § 151 kohaselt tuleb tuvastada isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine

tarvitamine. Narkootiliseks ja psühhotroopseks aineks loetakse NPALS § 2 p 1 kohaselt

narkootilised ja psühhotroopsed ained – NPALS § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjades

loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid

ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

Käesoleva väärteoasja tõendikogumisse kohtuväline menetleja on lisanud ja kohtuliku uurimise

käigus on uuritud järgmisi tõendeid, millised kohtu hinnangul toetavad menetlusalusele isikule

kõne all olevas väärteoepisoodis esitatud süüdistuse põhjendatust ja asjakohasust ja nimelt on

antud väärteoasja menetluse käigus koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirju; (tl 31-32),

millistest nähtub, et menetlustoimingule allutatud just, Ralf – Viljar Väljas, kelle uriinianalüüsi

tulemusena tuvastati, et viimane on tarvitanud amfetamiini ja bensüülekoniini (kokaiini

metaboliit), antud teadmist kinnitab joobeseisundi tuvastamise saatekirjas sisalduv teave (tl

34). Koostatud on narkootilise või psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest

põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokoll (originaal); (tl 35) ning hinnang isikul

joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (tl 44-45). Viimase dokumentaalse tõendiga on

tuvastamist leidnud fakt, et menetlusalusel isikul esines narkootilise, psühhotroopse või muu

sarnase toime tarvitamise tunnused, kuid joovet ei esinenud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid

selle kohta, et Ralf – Viljar Väljas võiks ilma arsti ettekirjutuseta manustada narkootilisi või

psühhotroopseid aineid, mis sisaldaksid eelpool märgitud aineid.

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastamist leidnud fakt, et Ralf – Viljar Väljas näol on tegemist

isikuga, kellel on olnud kokkupuutumust narkootiliste ainetega sh ka kaebuse esitaja enda

väidete kohaselt ka kokaiini ja amfetamiiniga. Kohtu hinnangul amfetamiini ja kokaiini

metaboliidi sattumine menetlusaluse isiku organismi ei saa olla juhuslik. Seega on kohtu

hinnangul tuvastatud Ralf – Viljar Väljas etteheidetud, NPALS § 15-1 lg 1 väärteokoosseisu

objektiivne külg. Kohtu hinnangul Ralf – Viljar Väljas on temale etteheidetud väärteo toime

pannud. Kohtu hinnangul Ralf – Viljar Väljas etteheidetud käitumine s.t narkootiliste või

psühhotroopsete ainete tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta 14.05.2019.a ei olnud juhuslik vaid

pigem viimast iseloomustav.

Kohtu hinnangul Ralf – Viljar Väljas süü NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (s.o.

narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine), toimepanemises

tõendamist leidnud ja seda eelpool analüüsitud tõenditega, Ralf – Viljar Väljas etteheidetud

väärtegu kohtuvälise menetleja poolt on kvalifitseeritud õigesti. Kohus ei ole tuvastanud

käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ralf – Viljar Väljas on täisealine,

süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et Ralf – Viljar Väljas on talle süüks pandud väärteo toime pannud otsese

tahtlusega. Ralf – Viljar Väljas pidi keelatud aineid tarvitades mõistma, et rikub narkootilise

aine käitlemise nõudeid ja tal puudub vastav arsti ettekirjutus, millega paneb toime väärteo.

Eelpool analüüsitud väärteo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt on ilmne, et Ralf – Viljar

Väljas teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu (narkootilise aine tarvitamise ilma

arsti ettekirjutuseta) ja soovis seda.

Eeltoodut kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et kuna antud väärteoasja menetluse raames on

kogutud piisavalt tõendeid, milliseid on uuritud kogumis igakülgselt, viidatud on mitmetele

Riigikohtu lahendites kajastatud seisukohtadele annab märgitu võimaluse asuda seisukohale s.t

jõuda veendumusele, et just menetlusalune isik Ralf – Viljar Väljas on toime pannud temale

inkrimineeritud väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § -de 201 lg 2; § 223 lg 1; § 234 lg 1;

§ 227 lg 2 ja NPALS § 15-1 lg 1 järgi.

Kohus juhib tähelepanu sellele, et teatavasti on risk võimalik oht. Seoses sellega, et igapäevaelu

sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht

realiseerub. Kohtu hinnangul mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on eelnevalt tarvitanud

narkootilisi või/ja psühhotroopseid, kujutab endast liikluses suure ohu loomist ning seega on

ühiskonnas soovimatu. Käesolevas kaasuses Ralf – Viljar Väljas olles eelnevalt tarvitanud

narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning asus seejärel omamata selleks vastava

mootorsõiduki juhtimise õigust, mootorsõidukit juhtima, eiras politsei märguannet peatuda,

ületas lubatud suurimat sõidukiirust, põhjustas liiklusõnnetuse tekitades nii varalist kui ka

tervise kahjustuse isikule.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja taotlenud menetlusalust isikut Ralf – Viljar

Väljast toimepandud väärtegude eest karistada arestiga ja nimelt: juhindudes KarS § 63 lg 1

tulenevalt taotleti kohtult Ralf – Viljar Väljast karistada LS §-de 227 lg 2; § 201 lg 2; § 223 lg

1; § 234 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest arestiga

sanktsiooni keskmises määras, milleks on 15 päeva. KarS § 63 lg 3 tulenevalt LS 234 lg 1 järgi

arestiga 10 päeva. Ning KarS § 63 lg 3 tulenevalt NPALS § 15 -1 lg 1 järgi kvalifitseeritud

väärteo toimepanemise eest karistada 15 päeva. Lisaks kuna menetlusalune isik oli alates

õigusrikkumise toimepanemisest kinni peetud, möödunud oli 48 tundi, siis karistusest maha

võtta 2 päeva aresti, karistades Ralf – Viljar Väljast arestiga 28 päeva, millise kandmisele

määrata viimane koheselt. Väärteoasjas tekkinud menetluskulud - ekspertiisikulud

menetlusaluselt isikult välja mõista osaliselt. (KIS helisalvestis)

Kohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja taotlus karistada menetlusalust isikut arestiga

on asjakohane ja põhjendatud.

Ralf – Viljar Väljasele karistuse määramisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 järgi isiku süü

suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada teda

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas

väärteoasjas on menetlusalune isik Ralf – Viljar Väljas kohtuliku uurimise käigus avaldanud

korduvalt kahetsus toimepandud väärtegude osas. Antud kaasuses kohus menetlusaluse isiku

Ralf – Viljar Väljas poolset kahetsust karistust kergendava asjaoluna arvesse ei võta,

menetlusaluse isikupoolne kahetsus ei ole kohtule veenev. Kohtu hinnangul karistuse

kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, kahetsus peab olema siiras ja

kajastuma ka süüdlase hoiakus tema poolt toime pandud teo suhtes. Kohtu hinnangul ei ole

käesoleval hetkel vähetähtsaks teadmine, et menetlusalust isiku on varasemalt korduvalt

karistatud seda nii kriminaal – kui ka väärteokorras liiklusalaste rikkumiste eest, märgitu on

kohtule isikut iseloomustavaks asjaoluks ning märgitu viitab üheselt sellele, et pigem on Ralf –

Viljar Väljase elustiiliks saanud liiklusnõuete eiramine ning tema ükskõikne suhtumine

kehtivasse õiguskorda ning nii enda kui ka teiste eludesse, jätkates liiklusalaste rikkumiste

toimepanemist, Ralf- Viljar Väljase poolt toime pandud väärteod on läinud aina ohtlikumaks.

Samuti ei saa kohus jätta tähelepanuta teadmist, et Ralf – Viljar Väljast on varasemalt

väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata, see näitab

üheselt menetlusaluse isiku suhtumist temale varasemalt mõistetud karistustesse. Kohtu

hinnangul Ralf – Viljar Väljas poolt väljendatud kahetsus on paljasõnaline ning antud eesmärgi

ja lootusega, et kohus kohtleks teda toime pandud väärtegude eest võimalikult leebelt. Nii on

menetlusalune isik taotlenud kohtulikul uurimisel ning kohtulike vaidluste käigus, et kohus

kaaluks veelkord rahatrahvi kohaldamist või aresti üldkasuliku tööga asendamist.

Kohus asub seisukohale, enam ei otstarbekas menetlusalust isikut karistada rahatrahvidega,

vaid viimase suhtes tuleb karistusena kohaldada raskemaliigilist karistust ja see on arest ning

seda eelkõige seetõttu, et kohus on jõudnud järeldusele, et Ralf – Viljar Väljas ei ole siiski aru

saanud oma rikkumiste raskusest. Kohus hindab küll menetlusaluse isiku avameelsust süü

tunnistamisel, kuid otsuse tegemisel arvestab ka asjaoluga, et nii suures mahus väärtegude

toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, millised enamuses on otsese tahtlusega toime pandud

süüteod viitavad sellele, et viimase süü on suur. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka fakti, et

menetlusalune isik pani temale etteheidetud üldohtlikud liiklusalased väärteod toime ajal, mil

liiklus on tihe ja rahvarohke ning piirkonnas, kus liigub rahvast tavapäraselt rohkem (elumajade

vahetus läheduses). Kohus ei pea käesoleval hetkel võimalikuks ka menetlusalusele isikule

karistusena mõistetava aresti asendamist üldkasuliku tööga, sest kohtu hinnangul üldkasuliku

töö määramine antud situatsioonis ei oleks piisav õiguskaitsehuvide tagamiseks. Antud

kaasuses menetlusalusel isikul oli võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase

käitumisega kaasnevad ning oma õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega neid tagajärgi

vältida.

Menetlusalusele isikule etteheidetavate väärtegude toimepanemise asjaolud viitavad sellele, et

menetlusalune isik on liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele väga ohtlik ning seega

tuleb ta liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii isikule endale kui ka teistele liiklejatele ohutuma

liikluse vähemalt selleks ajaks, kui isik kannab karistusena aresti ja ta aktiivselt

mootorsõidukijuhina liikluses ei osale.

Eripreventiivselt aitab karistusena aresti kandmine menetlusalusel isikul vahetult tunnetada

oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud

liiklusvõtted, mõistma, et enne mootorsõiduki juhtimist tuleb esmalt omandada vastava

kategooria sõiduki juhtimise õigus, aru saada, et lubatud sõidukiiruse ületamine on keelatud nii

tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele

järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg ning, et järgida tuleb

politsei poolt antud korraldusi. Samuti peab viimane hakkama aru saama, et olles eelnevalt

tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid on keelatud ükskõik, millist sõiduvahendit

juhtida. Üldpreventsiooni arvestades võivad märgitud teadmised, et ohtlikud juhid

kõrvaldatakse liiklusest, suurendada teiste liiklejate turvatunnet.

Arvestades kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et Ralf Viljar Väljas tuleb süüdi tunnistada

Liiklusseaduse § -de 227 lg 2; § 234 lg 1; § 223 lg 1; § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude

toimepanemiste eest ja tuginedes KarS § 63 lg 1 karistada teda LS § 201 lg 2 järgi arestiga 15

päeva. Samuti tuleb menetlusalust isikut karistada NPALS § 15-1 lg 1 järgi kvalifitseeritud

väärteo toimepanemise eest ja karistada teda arestiga 15 päeva. Märgitu tähendab, et

menetlusalusel isikult tuleb karistusena ära kanda arest 30 päeva. Juhindudes KarS § 68 lg 2

tuleb Ralf – Viljar Väljasele mõistetavast arestist kantuks lugeda tema kinnipidamise aeg

14.05.2019.a. kell 13.51 kuni 16.05.2019.a s.o 48 h, lugedes menetlusaluse isiku poolt

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 28 päeva aresti.

Antud hetkel ei saa kohus jätta tähelepanuta menetlusaluse isiku Ralf – Viljar Väljase taotlust,

et juhul, kui kohus talle karistusena aresti määrab, võimaldaks tal seda kanda osade kaupa ja

annaks talle aega oma eraelulisi asju sättida. Menetlusalune isik on kohtule teada andnud, et

tema töötab ning tal on kodus väike laps. (KIS helisalvestis)

Kohus sellekohast menetlusaluse isiku taotlust peab asjakohaseks ning võttes arvesse

menetlusaluse isiku perekondlikku ja tööalast seisundit võimaldab viimasel temale määratud

aresti kanda osade kaupa, tingimusel, et järjest kantava karistuse – aresti kestvus peab olema

vähemalt kaks päeva.

Eeltoodule tuginedes ja tuvastatut arvesse võttes kohus märgib, et juhindudes VTMS § 29 lg 1

p 1 tuleb lõpetada väärteomenetlus Ralf – Viljar Väljas süüdistuses Liiklusseaduse § 237 lg 1

järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises väärteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu.

Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 3 välja mõista Ralf – Viljar Väljaselt riigituludesse

menetluskuluna ekspertiisitasud joobeseisundi tuvastamise eest kogusummas 131.- eurot, muus

osas jätta ekspertiisikulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud Ralf

– Viljar Väljasel tuleb riigi tuludesse tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest arvates kohtuotsuse makseinfos märgitud kontole.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/