1-19-4025/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-4025 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas) 28. mai 2019 otsus Andres Poki süüdimõistmises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Andres Pokk (IK 35712202740), apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta Andres Poki apellatsioon Tartu Maakohtu 28. mai 2019 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-19-4025 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 28.05.2019 otsusega tunnistati A. Pokk kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 04.12.2017 otsusega mõistetud ära kandmata karistuse – 4 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud 27 päeva vangistust alates 01.04.2019.

2. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Pokk, kes vaidlustab karistuste liitmist, leides, et ta pole kannatanute K. K. ja H. S suhtes 19.10.2016 hilisõhtul kuritegu toime pannud, milles ta 04.12.2017 otsusega süüdi mõisteti.

Ringkonnakohtu seisukoht

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

5. A. Pokk on vaidlustanud karistuste liitmise.

5.1. Ringkonnakohus märgib, et karistuste liitmine tuleneb 20.05.2019 kokkuleppest, mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus prokurör K. Kiudorf, süüdistatav A. Pokk ja tema kaitsja vadv R. Napa muuhulgas leppisid kokku karistuse liigi ja määra, mille hulka kuulub ka

A. Pokile Tartu Maakohtu 04.12.2017 otsusega mõistetud ära kandmata karistuse – 4 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust liitmine (lk 99-100).

5.2. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt A. Pokile selgitati tema õigused ning ta vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, talle selgitati kõiki selles toodud asjaolusid, ta sõlmis selle vabal tahtel ja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde. Eraldi kinnitas veel, et on nõus kokkuleppes märgitud karistusliigi ja määraga (lk 110).

6. Ringkonnakohus märgib, et Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2018 otsusega jäeti A. Poki suhtes tehtud Tartu Maakohtu 04.12.2017 otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. See otsus jõustus 16.05.2018, sest Riigikohus kaitsja kassatsiooni menetlusse ei võtnud. Järelikult antud asjas karistuste liitmine tuleneb seadusjõus olevast kohtuotsusest. Kui A. Pokk soovib seadusjõus olevat kohtuotsust vaidlustada, siis seda saab teha advokaadi vahendusel teistmismenetluses. Antud juhul sellise avalduse esitamise kohta andmed puuduvad.

7. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

7.1. Ringkonnakohus leiab, et A. Poki puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika.

Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS §-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. Antud juhul A. Poki apellatsioonis selline viide puudub ja vastavat rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohus. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

8. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus

A. Poki apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/

Mati Kartau Kohtunik