2-18-5087/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 04.10.2018 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellandi XX apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda ja vastustaja Y

OÜ taotlus apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. XX (kostja) esitas töövaidluskomisjonile OÜ Y (hageja) vastu avalduse nõuetega tuvastada

temaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada töösuhe töölepingu

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

20.06.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-5087

Kohtuasi

Y

OÜ

hagi

XX

(X)

vastu

leppetrahvi

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.10.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

5 739,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Y OÜ (registrikood XXXXXXXXXXX),

esindaja Mart Kaseväli

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

Janno Perv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ning mõista välja hüvitis, tuvastada töölepingu ülesütlemise

tähtaja rikkumine ja ning mõista tähtaja rikkumise eest välja hüvitis. Samuti palus ta välja

mõista 2017. aasta juuli töötasu, lisatasu ja kasutamata jäänud puhkusehüvitis.

2. Hageja esitas 12.10.2017 töövaidluskomisjonile vastuavalduse kostja vastu leppetrahvi

10 000 euro väljamõistmiseks ärisaladuse avaldamise eest. Kostja töötas hageja juures

ostujuhina alates 05.09.2016 tähtajatu töölepingu alusel. Kostja esitas 07.08.2017 avalduse

töölepingu lõpetamiseks. Samal kuupäeval avastas tööandja, et kostja oli avaldanud tööandja

ärisaladuse. Ärisaladuse lekitamise eest nõudis hageja kostjalt leppetrahvi 10 000 eurot.

Töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse 06.03.2018 osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja leppetrahvi 5 739,81 eurot. Kostja esitas 03.04.2018 Harju Maakohtule avalduse

kostja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses.

3. Seoses kostja palvega vaadata hageja avaldus läbi hagimenetluses, vaatas maakohus läbi

hageja 5 739,81 euro suuruse leppetrahvi nõude kostja vastu.

Kostja, töötades hageja juures, edastas kolmandatele isikutele ja kostjale ½ osas kuuluvale

ettevõttele hageja jaoks tundlikku informatsiooni konkureeriva ettevõtte (C OÜ) käivitamiseks,

n.o veebirakenduse toimimise põhimõtte, info võimaliku parima hankija kohta, hankija toodete

info ja hinnakirja, tabeli jms.

Samas oli töölepingus kokku lepitud, et kostja kohustus hoidma konfidentsiaalsena temale

töölepingu täitmise käigus teatavaks saanud hageja staatust või tegevust puudutavat äri- ja

tootmissaladust (eelkõige teavet hageja majandusliku olukorra ja majandustegevuse kohta,

hageja juhtorganite strateegiliste otsuste ja töökorralduse kohta, hageja klientide ning

osutatavate teenuste hinnakujunduse põhimõtete kohta jms) ning mitte avaldama seda

kolmandatele isikutele ilma hageja eelneva kirjaliku loata.

Saladuse hoidmise kohustus ja ärisaladuseks peetav informatsioon oli detailselt lahti kirjutatud

lisaks töölepingule ka töökorralduse reeglites. Töölepingut allkirjastades kinnitas kostja, et ta

oli tutvunud töökorralduse reeglitega. Töölepingus oli kokku lepitud, et ärisaladuse hoidmise

kohustuse rikkumise korral kohustus kostja tasuma trahvi kuni kuue kuu keskmise töötasu

ulatuses.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Töölepingus oli ärisaladuse kohustus sätestatud väga üldiselt ning töökorralduse reegleid

hageja kostjale ei tutvustanud. Samas sai töösuhtes töötajal tekkida ärisaladuse hoidmise

kohtustus üksnes juhul, kui tööandja oli saladuses hoitava teabe selgelt määratlenud ja selle sisu

töötajale kirjalikult teatavaks teinud.

Hageja ei tõendanud ärisaladuse lekitamist ning esitas töövaidluskomisjonile tõendeid, mida ta

hankis ebaseaduslikult, s.t kogus need kostja isiklikult gmaili kontolt. Viimati nimetatud

tõendid tuli jätta asja lahendamisel kõrvale.

Hageja nõutav leppetrahv oli ebamõistlikult suur. Samuti oli mõistlik aeg leppetrahvi nõude

esitamiseks möödunud. Nimelt väitis hageja, et avastas rikkumise vähemalt neli kuud enne

leppetrahvi nõude esitamist. Mõistlik aeg oli kolm kuud.

Maakohtu otsus

5. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 5 739,81 eurot.

Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja nentis, et hagejal ei olnud kulusid.

Esmalt märkis maakohus, et oli seotud töövaidluskomisjoni otsusega osas, milles komisjon

jättis hageja avalduse rahuldamata, s.t jättis kostjalt välja mõistmata 5 739,81 eurost suurema

leppetrahvi. Poolte vahel puudus vaidlus, et kostja töötas hageja juures ostujuhina alates

05.09.2016 ja 07.08.2017 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks. 08.08.2017

esitas hageja kostjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja 10.08.2017

leppetrahvi nõude. Tööleping lõppes 07.08.2017 töötaja poolt töölepingu korralise

ülesütlemisega TLS § 85 lg 1 alusel (pooled ei ole järginud TLS § 98 lg-st 1 tulenevat

30-päevase etteteatamise tähtaega). Pooled vaidlesid leppetrahvi seaduslikkuse üle.

Kohus tuvastas, et hageja teavitas kostjat kohustusest hoida ärisaladust. Pooled olid selles

kokku leppinud töölepingu p-s 5.4 ja see tulenes ka töökorralduse reeglitest, millega tutvumist

kinnitas hageja töölepingu p-s 6.6.

Kostja ei vaielnud vastu andmete avaldamise faktile, kuid leidis, et need ei olnud

kvalifitseeritavad ärisaladusena. Kohus tuvastas, et kostja küsis hageja töötajana esinedes

ettevõtte hankijalt Q-lt ettevõtte veebilehte, kust saaks hankija toodete fotod. Q esindaja edastas

kostjale veebilehe aadressi ja salasõna, millega lehele siseneda, samuti oma toodete hinnakirja.

Samuti on ka teine hageja koostööpartner edastanud kostjale oma hinnakirja tabelina.

24.05.2017 edastas kostja nimetatud teabe e-kirjaga KK-le B OÜ-st. Sama kirjaga saatis kostja

KK-le ka tabeli, millega ta hageja juures töötas, ja mis sisaldas hageja selgituse kohaselt 95%

hageja pakutavatest toodetest, toodete hankijaid, omahindu, transpordihindu, katte protsente

jms. Ka 31.07.2017 saatis kostja samale isikule toodete tabeli. B OÜ ja hageja tegevusala oli

äriregistri andmetel sama. Seega edastas kostja hageja ärisaladust samal alal tegutsevale

konkureerivale ettevõttele. Hageja väide, et kostja edastas hageja ärisaladust B OÜ-le

eesmärgiga käivitada samal tegevusalal oma ühing C OÜ, ei olnud tõendatud. Seega edastas

kostja kolmandale isikule teavet, mis oli hageja ärisaladus.

Eelnevaga rikkus kostja töölepingu p-s 5.4 ja töökorralduse reeglites sätestatud kohustust mitte

jagada kolmandatele isikutele infot tööandja hinnakujunduse põhimõtete kohta (toodete

ostuhinnad, katteprotsent, transpordikulu), infot hankijate kohta, nende kontaktandmeid, nende

tooteinfot, veebisaidi aadressi, kasutajatunnust ja salasõna. Samuti edastas kostja kolmandale

isikule infot hageja veebistruktuuri ülesehituse kohta (funktsionaalsuse testimiseks edastatud

toodete tabel).

Ärisaladuse rikkumise puhuks leppisid pooled kokku leppetrahvis kuni töötaja 6 kuu keskmise

töötasu ulatuses. Kostja keskmine töötasu oli 1 913,27 eurot (bruto) kuus. Töövaidluskomisjon

mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Eelnev oli

kohtu hinnangul mõistlik. Kohus ei tuvastanud, et hageja leppetrahvi nõue oli esitatud

hilinenult. Hageja selgitusest nähtuvalt tuvastas hageja kostja rikkumise samal päeval, kui

kostja esitas töölepingu ülesütlemise avalduse, s.o 07.08.2017, ja nõude esitas ta 10.08.2017.

Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja ja

avaldas istungil, et tal ei olnud menetluskulusid.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja palus kohtuotsus tühistada ja teha uus lahend, millega jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja ei rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust. Nimelt oli tööleping selles osas üldsõnaline

ja kostja ei olnud töökorralduse reeglitega tuttav. Pealegi ei olnud ühelgi dokumendil või

informatsioonil märget, et see on konfidentsiaalne, asutusesiseseks kasutamiseks jms. Veel

enam, kostja poolt avaldatud andmed ei olnud üleüldse käsitletavad ärisaladusena. Hageja ei

esitanud kolmandale isikule andmeid veebistruktuuri ülesehitus kohta.

Vastus kaebusele

7. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja

menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning tuginedes TsMS

§ 654 lg-le 6 ei korda neid. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks.

Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et kostja töötas hageja juures 05.09.2016 kuni 07.08.2017

ostujuhina kirjalikult sõlmitud töölepingu alusel (TVK toimiku nr 4-1/1714/17 lk 88-92).

Töölepingu p 2.4 järgi kohustus töötaja (kostja) täitma oma tööülesandeid vastavalt tööandja

(hageja)

kindlaks

määratud

töökorralduse

reeglitele,

ametijuhendile

ja

muudele

töökorralduslikele dokumentidele ning kehtivatele õigusaktidele. Töölepingu p-s 5.4 olid

pooled kokku leppinud äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustuses. Selle avaldamine

kolmandatele isikutele oli lubatud ainult tööandja eelneva kirjaliku loa alusel. Töölepingu

p-s 5.5 sätestati eelnevale lisaks, et tööandja võib töökorralduse reeglites määratleda täiendavad

äri- ja tootmissaladused, mida töötaja on kohustatud hoidma (TVK toimiku lk 90). Seda oli

tööandja 01.06.2015 kinnitatud töökorralduse reeglite p-s 12 (TVK toimiku lk 141) ka teinud.

Samuti ei vaieldud selles, et töölepingu p-s 5.4 nimetatud kokkuleppe rikkumise korral kohustus

kostja tasuma leppetrahvi kuni 6 kuu keskmise töötasu ulatuses.

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuses märgitule selgitab ringkonnakohus

järgmist.

Kostja oli seisukohal, et tema ei rikkunud oma tegevusega ärisaladuse hoidmise kohustust:

tööleping oli selles osas üldsõnaline, kostja ei olnud töökorralduse reeglitega tuttav,

informatsioonil puudus märge selle tundlikkuse kohta ning avaldatud teave ei olnud ärisaladus.

Ringkonnakohus ei nõustu sarnaselt maakohtuga eelnevalt kirjeldatud väitega. Informatsioonist

ei tee äri- või toomissaladust sellekohane märge äri- või tootmissaladust sisaldaval teabel. Seda

enam, et kogu tundlik info ei pruugi olla töötajatele edastatud dokumendivormis, kuhu

iseenesest on võimalik erinevaid märkeid kanda, vaid võib olla töötajani jõudnud viisil, mis ei

võimalda märgete tegemist (nt suulisel teel). Töötajal on kohustus hoida tööandja äri- või

tootmissaladust, kui tööandja on saladuses hoitava teabe selgelt määratlenud ja selle sisu

töötajale kirjalikult teatavaks teinud. Kuid mitte ainult, töötajal on üleüldine kohustus hoiduda

tööandjat kahjustavatest tegudest, käituda tööandajale lojaalselt ja juhinduda oma töös heast

usust (TLS § 15).

Töölepingu p-s 5.4 oli määratletud info, mida hageja esmajoones ärisaladuseks pidas, s.o teave

tööandja majandusliku olukorra ja majandustegevuse kohta, tööandja juhtorganite strateegiliste

otsuste ja töökorralduse kohta, tööandja klientide ning osutatavate teenuste hinnakujunduse

põhimõtete kohta. Samas jättis hageja töölepingus äri- ja tootmissaladusena käsitletava teabe

loetelu lahtiseks, viidates töölepingu p-s 5.5, et ka töökorralduse reeglites on määratletud info,

mida kolmandate isikutega hageja kirjaliku nõusolekuta jagada ei tohi, s.o igasugune hinnainfo,

mis puudutab toodete ostuhindasid jm tooteinfot; info hankijate kohta, nende kontaktandmed,

tooteinfo, veebisaitide aadressid, kasutajatunnused ja salasõnad; veebistruktuuride ülesehitus

jms; ettevõttesisesed töömeetodid, müügiprogrammide ja süsteemide kasutamine. Kostja

kinnitas töölepingut allkirjastades, et oli tutvunud töökorralduse reeglitega ja kohustus neid

täitma (töölepingu p 6.6).

Maakohus tuvastas õigesti hageja esitatud tõenditele tuginedes, et kostja edastas kolmandatele

isikutele info, mille hageja oli kvalifitseerinud ära- või tootmissaladusena, rikkudes töölepingu

p-s 5.4 ja töökorralduse reeglites sätestatud kohustust hoida ärisaladust. Nimelt edastas kostja

24.05.2017 KK-le (B OÜ-st) hageja hankija Q veebilehele sisenemiseks vajaliku hageja

kasutajanime ja salasõna, kahe hageja hankija hinnakirjad, tabeli, milles oli kirjas hageja kood,

hankija kood, hankija, ladu, värvid, kasum, omahind jm oluline, mille saavutamiseks oli

äriühing aastaid investeeringuid teinud. Ka 31.07.2017 saatis kostja samale isikule toodete

tabeli. Kostja eelnevat ei vaidlustanud (TVK toimiku lk 126). Maakohtus 29.08.2017 toimunud

istungil avaldas kostja, et edastas KK-le infot, et teha oma äriühingule veebileht (lk 34-36).

Avaldatud teabe salastatuse osas oli hagejal õigustatud huvi. Ka õiguskirjanduses on leitud, et

mõistlik on saladuse hoidmise kohustusega siduda tööprotsessi, tootearenduse või

kliendibaasiga seonduvat. Tööandja võib saladuseks määrata ka oma äripartneri äri- ja

tootmissaladuse, mis on töötajale teatavaks saanud ettevõtete vahel sõlmitud lepingu täitmisel.

Kooskõlas töölepingu p-s 5.6 ja TLS § 22 lg-s 2 sätestatuga mõistis maakohus õigesti kostjalt

hageja kasuks välja leppetrahvi 5 739,81 eurot. Maakohtu otsus vastab TsMS § 438 ja § 442

lg 8 nõuetele ja kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

Menetluskulude jaotus

9. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse

esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu

apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt

kandis hageja apellatsiooniastmes menetluskulusid 2 131,2 euro (käibemaksuga) ulatuses, mis

kulus hagejale menetluses õigusabi osutanud Nordic Consult OÜ esitatud arve tasumiseks.

Nordic Consult OÜ osalemist menetluses hageja esindajana menetlusdokumentidest ei nähtu,

s.t kõik hageja esitatud materjalid on allkirjastanud hageja seaduslik esindaja.

Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajaliku lepingulise esindaja kuluna, mis

tuleb teiselt poolelt välja mõista, ei ole TsMS § 175 lg 1 ja § 218 lg 1 järgi käsitletav

õigusnõustaja töötunnid, kes ei ole kohtumenetluses osalenud menetlusosalise lepingulise

esindajana. Eelneva mõte on, et lepingulise esindaja kulud peavad teisele poolele olema

ettenähtavad ja kontrollitavad. Hageja menetluskulude nimekirjas märgitud Nordic Consult OÜ

töötundi

kostjale

ettenähtav

ei

olnud.

Ringkonnakohus

jätab

vastustaja

apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmise taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing