2-19-8087/4 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. juuni 2019

Tsiviilasja number

2-19-8087

Tsiviilasi

Ü.S. määruskaebus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 9.

mai 2019 kandemäärusele nr 500142019

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

9. mai

2019

kandemäärus nr 500142019

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ü.S. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja Ü.S. (isikukood: XXX); esindaja

vandeadvokaat Tõnu Mets

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ü.S. määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 9. mai

2019

kandemäärus

nr

500142019

ning

saata

kinnistamisavaldus uueks kande tegemise otsustamiseks

Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

Menetluskulude jaotus

Jätta Ü.S. menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu 28. detsembri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8587 kinnitatud

kompromissi kohaselt leppisid Ü.S ja R.S. kokku ühisvara jagamises. Tartu Maakohus edastas

Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistusraamatus kannete tegemiseks Tartu Maakohtu

18. detsembri 2018 ja 28. detsembri 2018 määrused tsiviilasjas nr 2-17-8578.

Tartu Maakohtu kinnistusosakond kohustas 12. märtsi 2019 kandemäärusega Ü.S. t ja R.S. t

esitama hiljemalt 10. aprilliks 2019 kinnistusosakonnale asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohane

asjaõigusleping kinnisasja omandi üleandmise kohta, Tartu Maakohtu jõustumismärkega 18.

detsembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8578, notariaalselt kinnitatud või digitaalselt

allkirjastatud Ü.S. e avaldus keelumärke kustutamiseks registriosast nr 85335 või Ü.S. e

nõusolek omanikukande muutmiseks registriosas nr 85335, andmed tehinguväärtuste kohta

ning andmed vastavalt tehinguväärtusele riigilõivu tasumise kohta.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 9. mai 2019 kandemäärusega nr 500142019

kinnistamisavalduse rahuldamata.

Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud kandemääruse tegemise seisuga kinnistamiseks olevaid

takistusi asjaõiguslepingu ning riigilõivu osas kõrvaldatud. Kinnistusraamatuseaduse

(KRS) § 46 lg-st 5 tulenevalt, kui puudust määratud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud, teeb

kinnistamiseks pädev isik määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta. Kuivõrd määratud

tähtajaks kõiki puudusi ei kõrvaldatud, jättis kohtunikuabi kinnistamisavalduse rahuldamata.

AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole

notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine

kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kinnistusosakonnale esitatud 28. detsembri 2018 Ü.S. e ja R.S. e vaheline kompromiss sisaldab

küll kinnistamisavaldust, kuid ei sisalda asjaõiguslikku käsutust, millega oleks omand üle

läinud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis, kuid sellisel juhul peavad

kompromissis olema asjaõiguslikud elemendid, st kompromiss peab sisaldama ka

asjaõiguslikku üleandmist.

Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) §-st 3 on kannete tegemine kinnistusraamatusse on

lõivustatud toiming. Vastavalt RLS § 74 määratakse kinnistusraamatu toimingute tegemise eest

tasutava riigilõivu suurus lähtudes tehinguväärtusest seaduse lisa järgi. Omanike vahetuste

tehinguväärtust esitatud dokumendid ei sisalda. Seega ei olnud võimalik määrata tasutava

riigilõivu suurust. RLS § 25 lg 1 p 6 räägib kande tegemisest abikaasade ühisvara puhul. Kuna

kompromissiga jagatakse ühisvara, siis ei ole enam tegemist ühisvaraga, seetõttu ei ole kande

tegemine riigilõivust vabastatud ning tulenevalt RLS tuleb omanikukannete eest tasuda

riigilõivu.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Ü.S. esitas kandemääruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada kinnistusosakonna

kandemäärus osas, millega jäeti rahuldamata kinnistamisavaldus kinnistute nr XX, asukohaga

Tartu maakond, Peipsiääre vald, XX nr XX, asukohaga Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn,

XXX, asukohaga Tartu maakond, Peipsiääre vald, Metsanurga küla, XXX, asukohaga Tartu

maakond, Peipsiääre vald, XXX kohta. Ü.S. palub teha tühistatud osas uus määrus, millega

rahuldada kinnistamisavaldus eespool mainitud kinnistute osas. Alternatiivselt palub Ü.S. saata

asi

tagasi

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonnale

määruse

ja

kannete

tegemiseks

kinnistusraamatusse.

Määruskaebuse kohaselt rahuldas kinnistusosakond kinnistamisavalduse osaliselt, kuna

kinnistusraamatust nähtuvalt on 9. mail 2019 kustutatud keelumärge kinnistult nr XX,

asukohaga Tartu maakond, Peipsiääre vald XXX.

Kinnistusosakond on ebaõigesti tõlgendanud Tartu Maakohtu 28. detsembri 2018 määrust ning

alusetult asunud seisukohale, et kinnistusraamatu kannete muutmiseks tuleb Ü.S. el ja R.S. el

lisaks

kohtumäärusega

kinnitatud

kompromissis

esitatud

tahteavaldustele

esitada

asjaõigusleping kinnisasjade omandi üleandmise kohta. Tartu Maakohtu 28. detsembri 2018

määrus sisaldab kinnistute osas kõiki seaduses nõutud kokkuleppeid ja tahteavaldusi. Ü.S. ja

R.S. on ühiselt ja selgesõnaliselt taotlenud kinnistusraamatu kannete tegemist. Ühise taotluse

puhul on selge, et taotletud kandeks on olemas mõlema puudutatud isiku nõusolek.

Kompromissi kinnitanud kohus selgitas, et kõigi kinnisasjade puhul on omandi üleandmine

kompromissis kajastatud ühetaoliselt. Tegemist on detailse ja selge asjaõiguslepinguga.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine

kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. KRS § 35 lg 1 p 3 järgi on

kinnistamise aluseks kohtulahend. KRS § 341 lg 8 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 68 lg 5 kohaselt asendab jõustunud kohtulahend puudutatud isiku nõusolekut.

Tartu Maakohtu 28. detsembri 2018 määruses märgitud kinnistusraamatu kannete tegemine on

riigilõivust vabastatud. RLS § 25 lg 1 p 2 kohaselt on kohtuotsuse või -määruse alusel kande

tegemine riigilõivust vabastatud, välja arvatud omaniku kohta kande tegemine. RLS § 25 lg 1

p 6 kohaselt on abikaasade ühisvara puhul kinnistusraamatusse kantud omaniku abikaasa kohta

kande tegemine riigilõivust vabastatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja kandemäärus tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saadab kandeavalduse uueks

kande tegemise otsustamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

5. Kinnistusosakond keeldus kande tegemisest põhjusel, et puudub asjaõigusleping omandi

üleandmise kohta ning tasumata on riigilõiv.

AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole

notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine

kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe

sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Seega võib

asjaõiguslik kokkulepe omandi üleandmise kohta sisalduda kohtulikus kompromissis.

Ringkonnakohus leiab, et kinnistusosakond on liiga kitsalt tõlgendanud kohtuliku kompromissi

sisu. Seadus asjaõiguslepingu sõnastusele konkreetseid nõudeid ei sätesta. Asjaõigusleping

peab edasi andma käsutuse olulise sisu: puudutatud kinnisasi või kinnisasjaõigus peavad olema

piisavalt identifitseeritud, kirjeldada tuleb õiguse olulist sisu, samuti seda, kas soovitakse õigust

luua, üle anda või koormata (P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura.

2014. lk 217–218, § 641, p 3.3.7.1.).

Asjaõiguslepingut tõlgendatakse üldiste tehingu tõlgendamise reeglite (TsÜS § 75; VÕS § 29)

järgi subjektiivselt, st esmajoones on määrav poolte tegelik tahe. Kandemenetluses peab

kinnistusosakond osaliste tegeliku tahte välja selgitama.

Omandi üleminekule suunatud käsutustehingu ehk asjaõiguskokkuleppe peamiseks sisuks on

väljendada nii võõrandaja kui ka omandaja kokkulangevat tahet õigusmuudatuse saabumise,

s.o omandi ülemineku suhtes. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on poolte tahe

„teha uus kanne, millega kanda omanikuna sisse“ kinnisasja omandi ülekandmise suhtes selgelt

ja üheselt arusaadav.

6. Määruskaebuse kohaselt on kannete tegemine antud juhul riigilõivuvabad RLS § 25 lg 1

p-de 2 ja 6 alusel.

RLS § 25 lg 1 p 6 kohaselt on abikaasade ühisvara puhul kinnistusraamatusse kantud omaniku

abikaasa kohta kande tegemine riigilõivust vabastatud. Viidatud sätte kohaselt on riigilõivuvaba

omaniku kande tegemine selle abikaasa kohta, kes ei ole ühisvara omanikuna sisse kantud.

Seega oleks Ü.S. riigilõivu tasumisest vabastatud olukorras, kui ta sooviks teha enda kui

omaniku kohta kande kinnistusraamatusse nende ühisvaras olevate kinnistute kohta, kus

ainuomanikuna on märgitud R.S. . Kompromissimääruse kohaselt jäävad kõik vaidlusalused

kinnistud aga Ü.S. e ainuomandisse, mistõttu tuleb R.S. e kohta tehtud omanikukandeid muuta.

Tegemist ei ole RLS § 5 lg 1 p 6 kohaldamisalasse kuuluva olukorraga.

RLS § 25 lg 1 p 2 kohaselt on kohtuotsuse või -määruse alusel kande tegemine riigilõivust

vabastatud, välja arvatud omaniku kohta kande tegemine. Praegusel juhul puudutab

kohtumääruse

alusel

kannete

tegemine

omaniku

kannete

tegemist,

seega

leidis

kinnistusosakond põhjendatult, et kande tegemisel tuleb tasuda riigilõivu RLS § 74 järgi.

RLS § 76 lg 2 kohaselt kui kinnistu omandajaks on kinnistusraamatusse kantud omaniku

abikaasa, tasutakse kinnistu uue omaniku kohta kande tegemise eest riigilõivu 50 protsenti

täismäärast.

Kanne tehakse pärast seda, kui on tasutud RLS § 25 lg 1 p-s 2 sätestatud riigilõiv kande

tegemise eest.

7. Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 2). TsMS § 172 lg 2

teise lause kohaselt määruskaebuse rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv määruskaebuselt

vastavalt TsMS §-s 150 sätestatule.

8. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole

ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3

määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka TsMS §-st 599. Eeltoodust tulenevalt

ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke