2-19-8087/4 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohtu 28. detsembri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8587 kinnitatud kompromissi kohaselt leppisid Ü.S ja R.S. kokku ühisvara jagamises. Tartu Maakohus edastas
Legislator headnote
AI generated2-19-8087/4 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tartu Maakohtu 28. detsembri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8587 kinnitatud kompromissi kohaselt leppisid Ü.S ja R.S. kokku ühisvara jagamises. Tartu Maakohus edastas
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 19. juuni 2019
Tsiviilasja number
2-19-8087
Tsiviilasi
Ü.S. määruskaebus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 9.
mai 2019 kandemäärusele nr 500142019
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu
Maakohtu
kinnistusosakonna
9. mai
2019
kandemäärus nr 500142019
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ü.S. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja Ü.S. (isikukood: XXX); esindaja
vandeadvokaat Tõnu Mets
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Ü.S. määruskaebus.
2. Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 9. mai
2019
kandemäärus
nr
500142019
ning
saata
kinnistamisavaldus uueks kande tegemise otsustamiseks
Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
Menetluskulude jaotus
Jätta Ü.S. menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
ASJAOLUD
1. Tartu Maakohtu 28. detsembri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8587 kinnitatud
kompromissi kohaselt leppisid Ü.S ja R.S. kokku ühisvara jagamises. Tartu Maakohus edastas
Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistusraamatus kannete tegemiseks Tartu Maakohtu
18. detsembri 2018 ja 28. detsembri 2018 määrused tsiviilasjas nr 2-17-8578.
Tartu Maakohtu kinnistusosakond kohustas 12. märtsi 2019 kandemäärusega Ü.S. t ja R.S. t
esitama hiljemalt 10. aprilliks 2019 kinnistusosakonnale asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohane
asjaõigusleping kinnisasja omandi üleandmise kohta, Tartu Maakohtu jõustumismärkega 18.
detsembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8578, notariaalselt kinnitatud või digitaalselt
allkirjastatud Ü.S. e avaldus keelumärke kustutamiseks registriosast nr 85335 või Ü.S. e
nõusolek omanikukande muutmiseks registriosas nr 85335, andmed tehinguväärtuste kohta
ning andmed vastavalt tehinguväärtusele riigilõivu tasumise kohta.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 9. mai 2019 kandemäärusega nr 500142019
kinnistamisavalduse rahuldamata.
Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud kandemääruse tegemise seisuga kinnistamiseks olevaid
takistusi asjaõiguslepingu ning riigilõivu osas kõrvaldatud. Kinnistusraamatuseaduse
(KRS) § 46 lg-st 5 tulenevalt, kui puudust määratud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud, teeb
kinnistamiseks pädev isik määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta. Kuivõrd määratud
tähtajaks kõiki puudusi ei kõrvaldatud, jättis kohtunikuabi kinnistamisavalduse rahuldamata.
AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole
notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine
kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.
Kinnistusosakonnale esitatud 28. detsembri 2018 Ü.S. e ja R.S. e vaheline kompromiss sisaldab
küll kinnistamisavaldust, kuid ei sisalda asjaõiguslikku käsutust, millega oleks omand üle
läinud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis, kuid sellisel juhul peavad
kompromissis olema asjaõiguslikud elemendid, st kompromiss peab sisaldama ka
asjaõiguslikku üleandmist.
Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) §-st 3 on kannete tegemine kinnistusraamatusse on
lõivustatud toiming. Vastavalt RLS § 74 määratakse kinnistusraamatu toimingute tegemise eest
tasutava riigilõivu suurus lähtudes tehinguväärtusest seaduse lisa järgi. Omanike vahetuste
tehinguväärtust esitatud dokumendid ei sisalda. Seega ei olnud võimalik määrata tasutava
riigilõivu suurust. RLS § 25 lg 1 p 6 räägib kande tegemisest abikaasade ühisvara puhul. Kuna
kompromissiga jagatakse ühisvara, siis ei ole enam tegemist ühisvaraga, seetõttu ei ole kande
tegemine riigilõivust vabastatud ning tulenevalt RLS tuleb omanikukannete eest tasuda
riigilõivu.
MÄÄRUSKAEBUS
3. Ü.S. esitas kandemääruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada kinnistusosakonna
kandemäärus osas, millega jäeti rahuldamata kinnistamisavaldus kinnistute nr XX, asukohaga
Tartu maakond, Peipsiääre vald, XX nr XX, asukohaga Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn,
XXX, asukohaga Tartu maakond, Peipsiääre vald, Metsanurga küla, XXX, asukohaga Tartu
maakond, Peipsiääre vald, XXX kohta. Ü.S. palub teha tühistatud osas uus määrus, millega
rahuldada kinnistamisavaldus eespool mainitud kinnistute osas. Alternatiivselt palub Ü.S. saata
asi
tagasi
Tartu
Maakohtu
kinnistusosakonnale
määruse
ja
kannete
tegemiseks
kinnistusraamatusse.
Määruskaebuse kohaselt rahuldas kinnistusosakond kinnistamisavalduse osaliselt, kuna
kinnistusraamatust nähtuvalt on 9. mail 2019 kustutatud keelumärge kinnistult nr XX,
asukohaga Tartu maakond, Peipsiääre vald XXX.
Kinnistusosakond on ebaõigesti tõlgendanud Tartu Maakohtu 28. detsembri 2018 määrust ning
alusetult asunud seisukohale, et kinnistusraamatu kannete muutmiseks tuleb Ü.S. el ja R.S. el
lisaks
kohtumäärusega
kinnitatud
kompromissis
esitatud
tahteavaldustele
esitada
asjaõigusleping kinnisasjade omandi üleandmise kohta. Tartu Maakohtu 28. detsembri 2018
määrus sisaldab kinnistute osas kõiki seaduses nõutud kokkuleppeid ja tahteavaldusi. Ü.S. ja
R.S. on ühiselt ja selgesõnaliselt taotlenud kinnistusraamatu kannete tegemist. Ühise taotluse
puhul on selge, et taotletud kandeks on olemas mõlema puudutatud isiku nõusolek.
Kompromissi kinnitanud kohus selgitas, et kõigi kinnisasjade puhul on omandi üleandmine
kompromissis kajastatud ühetaoliselt. Tegemist on detailse ja selge asjaõiguslepinguga.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine
kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. KRS § 35 lg 1 p 3 järgi on
kinnistamise aluseks kohtulahend. KRS § 341 lg 8 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)
§ 68 lg 5 kohaselt asendab jõustunud kohtulahend puudutatud isiku nõusolekut.
Tartu Maakohtu 28. detsembri 2018 määruses märgitud kinnistusraamatu kannete tegemine on
riigilõivust vabastatud. RLS § 25 lg 1 p 2 kohaselt on kohtuotsuse või -määruse alusel kande
tegemine riigilõivust vabastatud, välja arvatud omaniku kohta kande tegemine. RLS § 25 lg 1
p 6 kohaselt on abikaasade ühisvara puhul kinnistusraamatusse kantud omaniku abikaasa kohta
kande tegemine riigilõivust vabastatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja kandemäärus tühistada
materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saadab kandeavalduse uueks
kande tegemise otsustamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
5. Kinnistusosakond keeldus kande tegemisest põhjusel, et puudub asjaõigusleping omandi
üleandmise kohta ning tasumata on riigilõiv.
AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole
notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine
kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe
sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Seega võib
asjaõiguslik kokkulepe omandi üleandmise kohta sisalduda kohtulikus kompromissis.
Ringkonnakohus leiab, et kinnistusosakond on liiga kitsalt tõlgendanud kohtuliku kompromissi
sisu. Seadus asjaõiguslepingu sõnastusele konkreetseid nõudeid ei sätesta. Asjaõigusleping
peab edasi andma käsutuse olulise sisu: puudutatud kinnisasi või kinnisasjaõigus peavad olema
piisavalt identifitseeritud, kirjeldada tuleb õiguse olulist sisu, samuti seda, kas soovitakse õigust
luua, üle anda või koormata (P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura.
2014. lk 217–218, § 641, p 3.3.7.1.).
Asjaõiguslepingut tõlgendatakse üldiste tehingu tõlgendamise reeglite (TsÜS § 75; VÕS § 29)
järgi subjektiivselt, st esmajoones on määrav poolte tegelik tahe. Kandemenetluses peab
kinnistusosakond osaliste tegeliku tahte välja selgitama.
Omandi üleminekule suunatud käsutustehingu ehk asjaõiguskokkuleppe peamiseks sisuks on
väljendada nii võõrandaja kui ka omandaja kokkulangevat tahet õigusmuudatuse saabumise,
s.o omandi ülemineku suhtes. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on poolte tahe
„teha uus kanne, millega kanda omanikuna sisse“ kinnisasja omandi ülekandmise suhtes selgelt
ja üheselt arusaadav.
6. Määruskaebuse kohaselt on kannete tegemine antud juhul riigilõivuvabad RLS § 25 lg 1
p-de 2 ja 6 alusel.
RLS § 25 lg 1 p 6 kohaselt on abikaasade ühisvara puhul kinnistusraamatusse kantud omaniku
abikaasa kohta kande tegemine riigilõivust vabastatud. Viidatud sätte kohaselt on riigilõivuvaba
omaniku kande tegemine selle abikaasa kohta, kes ei ole ühisvara omanikuna sisse kantud.
Seega oleks Ü.S. riigilõivu tasumisest vabastatud olukorras, kui ta sooviks teha enda kui
omaniku kohta kande kinnistusraamatusse nende ühisvaras olevate kinnistute kohta, kus
ainuomanikuna on märgitud R.S. . Kompromissimääruse kohaselt jäävad kõik vaidlusalused
kinnistud aga Ü.S. e ainuomandisse, mistõttu tuleb R.S. e kohta tehtud omanikukandeid muuta.
Tegemist ei ole RLS § 5 lg 1 p 6 kohaldamisalasse kuuluva olukorraga.
RLS § 25 lg 1 p 2 kohaselt on kohtuotsuse või -määruse alusel kande tegemine riigilõivust
vabastatud, välja arvatud omaniku kohta kande tegemine. Praegusel juhul puudutab
kohtumääruse
alusel
kannete
tegemine
omaniku
kannete
tegemist,
seega
leidis
kinnistusosakond põhjendatult, et kande tegemisel tuleb tasuda riigilõivu RLS § 74 järgi.
RLS § 76 lg 2 kohaselt kui kinnistu omandajaks on kinnistusraamatusse kantud omaniku
abikaasa, tasutakse kinnistu uue omaniku kohta kande tegemise eest riigilõivu 50 protsenti
täismäärast.
Kanne tehakse pärast seda, kui on tasutud RLS § 25 lg 1 p-s 2 sätestatud riigilõiv kande
tegemise eest.
7. Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 2). TsMS § 172 lg 2
teise lause kohaselt määruskaebuse rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv määruskaebuselt
vastavalt TsMS §-s 150 sätestatule.
8. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole
ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3
määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka TsMS §-st 599. Eeltoodust tulenevalt
ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke