3-17-2742/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2742

Haldusasi

Tallinna

linna

kaebus

Konkurentsiameti

13.11.2017

ettekirjutuse

nr

5-5/2017-062

ja

14.11.2017

otsuse

nr 5-5/2017-063-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Priit Lello, Kent

Märjamaa ja Kristjan Mark

Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindajad Juhan

Põldroos ja Katrin Tasa

Asja läbivaatamine

23.01.2019 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Konkurentsiameti taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks.

2. Rahuldada Tallinna linna kaebus. Tühistada Konkurentsiameti 13.11.2017

ettekirjutus nr 5-5/2017-062 ja 14.11.2017 otsus nr 5-5/2017-063-1.

3. Mõista Konkurentsiametilt Tallinna linna kasuks välja menetluskulu kokku 3880

(kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.07.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Konkurentsiamet (vastustaja) tuvastas 13.11.2017 ettekirjutuse nr 5-5/2017-062 p-ga 1

Tallinna Linnavalitsuse poolt konkurentsiseaduse (KonkS) § 16 p 1 rikkumise (turgu valitseva

seisundi kuritarvitamine), mis seisnes Nõmme veopiirkonnas nr 2, Põhja-Tallinna

veopiirkondades nr 6 ja 7, Kesklinna veopiirkonnas nr 9 ning Lasnamäe veopiirkondades

nr 10-12 ebaõiglaselt kõrgete korraldatud jäätmeveo teenuste hindade kehtestamises.

3-17-2742

2(7)

Punktiga 2 kohustati Tallinna Linnavalitsust hiljemalt 01.01.2018 vähendama korraldatud

jäätmeveo teenuste hinnakirjades sisalduvaid tühjenduse ja äraveo hindu nimetatud

veopiirkondades nii, et Tallinna Jäätmekeskusele jääv osa tarbijatelt laekuvatest tasudest ei

ületaks 15%.

Tallinna Jäätmekeskuse poolt jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine ja nendega arveldamine

on teenuse pakkumine tarbijatele, s.o majandustegevus. Sisuliselt samasugust teenust

osutavad tarbijatele korraldatud jäätmeveo raames ka eraettevõtjad. Samasisuline teenus ei

muutu avaliku võimu teostamiseks põhjusel, et seda osutab kohaliku omavalitsuse üksus.

Kuigi jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 11 rakendamisel kujuneb osa korraldatud jäätmeveo

teenuse hinnast konkurentsitingimustes (jäätmeveo- ja käitlusteenus ostetakse sisse hanke

korras), on jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise teenus antud

kohaliku omavalitsuse korraldada, mis võimaldab seda komponenti ilma konkurentsisurveta

hinnastada. Tallinna linna (kaebaja) esitatud andmetest nähtub, et perioodil 01.01.-30.06.2016

moodustas jäätmevaldajate üle arvestuse pidamiseks ja nendega arveldamiseks ette nähtud osa

35,3% jäätmeveo teenustasust ja perioodil 01.01.-31.07.2017 keskmiselt 44% jäätmeveo

teenustasust. Kolme põhilise jäätmekäitleja (OÜ EKOVIR, Eesti Keskkonnateenused AS ja

RAGN-SELLS AS) keskmine kliendihalduskulu osakaal kõikidest kuludest oli 2014. a ja

2016. a ümardatult 8%. Kui kohaliku omavalitsuse üksus otsustab jäätmevaldajate üle

arvestamise pidamise ja nendega arveldamise teenust ise osutada, peab ta seda tegema

vähemalt sama kuluefektiivselt kui konkurentsisurvele avatud ettevõtjad. Ülemääraste

kulutuste hüvitamise nõudmine tarbijatelt on ebaõiglane, sest tegemist oleks ebaefektiivse

majandamisega. Turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja peab hinna kehtestamisel lähtuma

eelkõige teenuse majanduslikust väärtusest ega tohi tarbijaid kahjustada. Arvestades kolme

põhilise jäätmekäitleja kliendihalduskulude osakaalu kõikidest kuludest (8%) ja lisades sinna

Statistikaameti andmetel keskmise jäätmekogumisega tegeleva ettevõtja ärikasumi marginaali

(7%), võib Tallinna Jäätmekeskusele lubatud juurdehindlus olla maksimaalselt kuni 15%.

2. Vastustaja parandas 14.11.2017 otsusega nr 5-5/2017-063-1 oma 13.11.2017

ettekirjutuse p 2 selliselt, et jättis sellest välja Kesklinna veopiirkonna nr 9.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 13.11.2017 ettekirjutuse ja

14.11.2017 otsuse tühistamiseks. Põhjendused:

3.1. Tallinna Jäätmekeskus ei ole ettevõtja ega tegele majandustegevusega KonkS-i mõttes.

Jäätmehooldus on kohaliku omavalitsuse ülesanne kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

(KOKS) § 6 lg 1 tähenduses. JäätS § 66 lg 11 lubas kohalikul omavalitsusel korraldada oma

territooriumil jäätmehooldust jäätmekeskuse kaudu. Kuna viidatud normi alusel on

jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine ja nendega arveldamise kohustus vaid jäätmekeskusel,

moodustab vastav tegevus ühe osa jäätmekeskuse avaliku võimu volitustest. Ettevõtjatel

puudub õigus vastava teenuse osutamisega tegeleda. Seega puudub vastava teenuse osas turg

KonkS-i tähenduses.

3.2. Euroopa Kohus on kinnitanud, et majandustegevus on igasugune tegevus, mis seisneb

kaupade või teenuste pakkumises teataval turul. Seega ei ole oluline mitte asjaolu, et tegevust

võivad teoreetiliselt teostada eraettevõtjad majandusliku kasu saamise eesmärgil, vaid asjaolu,

et tegevust teostatakse turutingimustes. Turutingimuste olemasolu eeldab, et ettevõtjal on

õigus vastava teenuse osutamisega tegeleda. Vaidlusalustes piirkondades on kaebaja

otsustanud, et ettevõtjatel vastav õigus puudub ning jäätmekorraldust teostab kaebaja ise

jäätmekeskuse kaudu. Seega ei ole jäätmekeskus käsitletav ettevõtjana turul osalemise

kriteeriumi järgi. Võrdlus Euroopa Kohtu otsusega asjas nr C-475/99 ei ole asjakohane, sest

viidatud asjas pakkusid lisaks meditsiiniorganisatsioonidele samasugust teenust ka

3-17-2742

3(7)

eraettevõtjad, kellele ei olnud turule sisenemiseks loodud sarnaseid õiguslikke takistusi nagu

praeguses asjas.

3.3. Vastustaja on oma pädevust ületades asunud hindama kaebaja jäätmehoolduse

korraldamise otstarbekust (korrakaitseseaduse § 1 lg 7). Vastustaja nõutud kulutasemega ei

ole jäätmekeskusel võimalik temale pandud ülesandeid täita ega jätkata teenuse osutamist

kohaliku omavalitsuse valitud jäätmekorralduse mudeli alusel. Kaebaja kvalifitseerimine

ettevõtjaks on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt ei kohaldu

konkurentsiõiguse reeglid tegevusele, mis ei kuulu oma olemuse, eesmärgi ja sellele

kohalduvate reeglite poolest majandustegevuse valdkonda, või tegevusele, mis on seotud

avaliku võimu teostamisega. Riigikohus on 06.01.2015 otsuses asjas nr 3-4-1-34-14 p-s 36 ja

30.10.2018 otsuses asjas nr 5-18-2 p-s 38 kinnitanud, et JäätS § 66 lg 11 alusel nõutakse

tarbijalt tasu avalik-õiguslikus suhtes, mille üheks pooleks on avaliku võimu kandjana

omavalitsusüksus või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kellele on seaduse alusel üle

antud avaliku võimu volitused. Seega ei täida kaebaja mitte üksnes avalikku huvi teenivat

funktsiooni, vaid teostab avalikku võimu ning jäätmekeskust ei saa jäätmevaldajate üle

arvestuse pidamisel ja nendega arveldamisel ega tasu küsimisel lugeda ettevõtjaks.

Jäätmevaldajate üle arvestuse pidamist ja nendega arveldamist ei ole võimalik käsitada

avaliku võimu teostamisest eraldiseisvana. Tegemist on lahutamatu osaga JäätS § 66 lg 11

alusel

pandud

ülesandest.

Vastustaja

on

ebaõigesti

sisustanud

jäätmekäitlust

ja

jäätmehooldust. Kuna jäätmekäitlus on osa jäätmehooldusest, on jäätmekäitlus kohaliku

omavalitsuse ülesanne KOKS § 6 lg 1 tähenduses ja nende eristamine ei ole põhjendatud.

3.4. Vastustaja taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks tuleb jätta rahuldamata.

Vastustaja on ise sarnases asjas nr 3-16-1267 olnud seisukohal, et vaidlus ei puuduta Euroopa

Liidu õigust. Seega ei ole eelotsuse küsimine lubatav. Riigikohus on 25.04.2019 otsuses asjas

nr 3-16-1267 asjakohast Euroopa Kohtu praktikat arvesse võtnud ja tõlgendanud KonkS-i

sätteid kooskõlas Euroopa Kohtu praktikas väljakujunenud seisukohtadega. Vastustaja

etteheited Riigikohtu seisukohtade ebajärjepidevusele ja vastuoludele on otsitud. Riigikohus

ei pidanud eelotsuse küsimist vajalikuks.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Tallinna Jäätmekeskus on ettevõtja, kes osaleb kaubaturul KonkS § 2 lg 2 tähenduses.

Kuni 06.01.2015 oli kohaliku omavalitsuse üksusel kaks võimalust, kuidas jäätmekäitluse

ülesannet täita. Esiteks võis ta JäätS § 67 lg 1 ja § 66 lg 1 alusel korraldatud jäätmeveo

teenuse osutaja leidmiseks korraldada teenuste kontsessiooni. Teiseks võis ta JäätS § 66

lg-te 1 ja 11 alusel korraldada jäätmeveo selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks

kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase volitatud

mittetulundusühing. Sellisel juhul lasus jäätmevedajate üle arvestuse pidamise ja nendega

arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või tema volitatud mittetulundusühingul.

Sisuliselt eristab neid kahte meetodit vaid see, kes tegeleb jäätmevaldajate üle arvestuse

pidamise ja nendega arveldamisega. Jäätmehooldus on kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Samas tuleb eristada jäätmehoolduse korraldust ja jäätmekäitlust kui teenust. Jäätmehoolduse

korraldamine on avalik-õiguslik ülesanne, kuid jäätmekäitlus kui teenuse osutamine on

majandustegevus. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada jäätmekäitlust, samamoodi

nagu korraldada teede ehitust ja korrashoidu, veevarustust ja kanalisatsiooni. Reaalset teenust

osutavad ettevõtjad, kes alluvad konkurentsiõiguse regulatsioonile. Korraldatud jäätmeveo

puhul osutatav jäätmekäitlusteenus, sh jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine ja nendega

arveldamine, on teenus, mida osutavad ka teised jäätmekäitluse valdkonnas tegutsevad

äriühingud ja seetõttu ei ole tegemist kohaliku omavalitsuse tuumikfunktsiooniga. See, et

teised ettevõtjad ei saa kõnealusel kaubaturul jäätmevaldajate üle arvestust pidada ega

3-17-2742

4(7)

nendega arveldada, ei tähenda, et vastava teenuse osas turg KonkS-i tähenduses puuduks.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt ka juhul, kui tegelik konkurents turul puudub, ei tähenda see

automaatselt turu konkurentsiõiguse kohaldamisalast väljajätmist, kui seda teenust võiks

vähemalt põhimõtteliselt osutada eraõiguslik ühing kasumi saamise eesmärgil. Seda, et

kaebaja osaleb jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise kaubaturul,

näitab asjaolu, et Riigikohtu otsuse asjas nr 3-4-1-34-14 p 42 kohaselt riivab JäätS § 66 lg 11

alusel korraldatud jäätmevedu ettevõtlusvabadust. Tallinna Jäätmekeskuse kvalifitseerimine

ettevõtjaks on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga. Euroopa Kohus on leidnud, et olukorras,

kus sisuliselt samasugust teenust pakuvad tarbijatele eraõiguslikud äriühingud, ei muutu

selline teenus avaliku võimu teostamiseks põhjusel, et seda asub osutama kohaliku

omavalitsuse üksuse poolt loodud äriühing (nt otsused asjades nr C-41/90 ja C-475/99).

4.2. Vastustaja ei väljunud oma pädevuse piiridest ega väljendanud seisukohta, kas

otstarbekam oleks korraldada jäätmevedu JäätS § 66 lg-s 1 või lg-s 11 sätestatud mudeli järgi.

Vastustaja on nõudnud jäätmeveo teenuste hindade vähendamist. See, et ettekirjutuses nõutud

kulutasemega ei ole jäätmekeskusel võimalik temale pandud ülesandeid täita, tõendab, et

tema majandamine on võrreldes teiste sama teenust osutavate ettevõtjatega ebaefektiivne ja

see on vastuolus tarbijate huvidega.

4.3. Vastustaja soovib Euroopa Kohtult eelotsuse taotlemist küsimuses, kas jäätmekeskus on

ettevõtja ja kas ta tegeleb majandustegevusega. Vastustaja hinnangul ei ole Riigikohtu otsus

asjas nr 3-16-1267 kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga. Lisaks on see vastuolus Riigikohtu

otsusega asjas nr 5-18-2. Siseriiklikel kohtutel on kohustus tõlgendada Eesti õigust kooskõlas

Euroopa Liidu õigusega. KonkS §-s 2 sätestatud ettevõtja mõiste aluseks on Euroopa Kohtu

praktika. Üksnes Euroopa Kohus on pädev Euroopa Liidu õigust tõlgendama. Eelotsuse

küsimine on võimalik ka juhul, kui tegemist on siseriikliku olukorraga, millele Euroopa Liidu

õigus ei kohaldu.

4.4. Jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise kulud on jäätmeveo ja

selle ettevalmistamisega seotud kulud. Nii JäätS § 66 lg 1 kui ka lg 11 alusel korraldatud

jäätmeveo korral on nende kulude katmise aluseks sama norm (JäätS § 66 lg 5). Seega on

jäätmevaldajatega arveldamise ja nende üle arvestuse pidamine tegevusena vajalik just

jäätmete veoteenuse jaoks ja on olemuslikult seotud sellega, mitte jäätmeveo korraldamisega

kui avaliku võimu teostamisega. Samuti teostavad jäätmevaldajate üle arvestuse pidamist ja

nendega arveldamist ka jäätmeveoettevõtjad, kui nad teostavad jäätmevedu jäätmevaldajatele.

Jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise teenust, mille eest

vaidlusalune tasu kehtestati, ei pea osutama avaliku võimu kandja. Teenust läbi

jäätmekeskuse korraldades otsustas kohalik omavalitsus osaleda ettevõtjana kaubaturul, ilma

et tal oleks olnud kohustus seda seaduse järgi teha. Vastavalt Euroopa Kohtu paktikale ei

peeta majandustegevuseks üksnes sellist tegevust, mis on olemuselt, eesmärgilt ja reeglitelt,

millele see on allutatud, seotud üksnes avaliku võimu teostamisega (otsus asjas nr C-343/95).

Asjas nr C-29/04 leidis Euroopa Kohus, et kohaliku omavalitsuse üksuse poolt jäätmete

kogumise süsteemi loomise ja nõuetekohase toimimise alaste tegevuste üleandmine linna

äriühingule allub riigihankereeglistikule ja tegemist pole avaliku võimu teostamise

üleandmise, vaid rahaliste huvidega seotud teenustega. Kuigi ka avaliku võimu teostamisega

seotud abistavaid tegevusi peetakse hõlmatuks avaliku võimu teostamisega, ei ole Euroopa

Kohtu praktikas käsitletud juhtumid sarnased ega võrreldavad praeguse juhtumi asjaoludega,

kus kõnealune abistav tegevus on tulenevalt selle teostajast ja vaatamata tegevuse sisule

määratletud ühel juhul osana jäätmete veoteenusest ja teisel juhul avaliku võimu teostamisega

seotud tegevuseks.

3-17-2742

5(7)

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Vaidlus toimub selle üle, kas vastustaja oli pädev teostama konkurentsialast järelevalvet

kaebaja kehtestatud jäätmeveo teenustasude üle. Asjaoludest nähtuvalt on kaebaja korraldanud

ettekirjutusega hõlmatud veopiirkondades (v.a Kesklinna veopiirkonnas nr 9, kus on alates

25.05.2017 vabaturg) jäätmehoolduse JäätS § 66 lg-s 11 sätestatud mudeli alusel selliselt, et

jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on Tallinna linna

haldusalasse kuuluv Tallinna Jäätmekeskus1. Sellise jäätmehoolduse mudeli kasutamise tõttu

on jäätmekeskuse ülesandeks mh ka pidada jäätmevedajate üle arvestust ja arveldada nendega.

Menetlusosalised on erineval seisukohal selles osas, kas jäätmevaldajate üle arvestuse

pidamine ja nendega arveldamine on majandustegevus, mille tõttu tegeleb jäätmekeskus turul

ettevõtjana.

6. Riigikohus märkis praeguse asjaga analoogses vaidluses 25.04.2019 tehtud otsuses asjas

nr 3-16-1267 p-s 22 järgmist: “Praeguses asjas on vaidluse all KOV-de asutatud MTÜ

tegevus, mis toimub halduslepingute alusel ning mis seisneb jäätmevaldajate üle arvestuse

pidamises ja nendega arveldamises. Kolleegium on seisukohal, et tegemist ei ole iseseisva

teenusega, mille jaoks eksisteeriks eraldi kaubaturg. Neil tegevustel on üksnes abistav

funktsioon. Kui jäätmevedu ei ole korraldatud JäätS § 66 lg-s 11 sätestatud võimalust

kasutades, vaid jäätmeveo teenuse osutaja arveldab jäätmevaldajatega otse, on

jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine ja nendega arveldamine otseselt seotud

jäätmeveoteenuse osutamisega. Seevastu moodustab olukorras, kus KOV on jäätmeveo

korraldanud JäätS § 66 lg 11 alusel selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja

temale tasu maksjaks on KOV üksus või viimase volitatud MTÜ, jäätmevaldajate üle arvestuse

pidamine ja nendega arveldamine osa jäätmeveo korraldamisest. Jäätmeveo korraldamine on

seadusest tulenev KOV ülesanne (otsus asjas nr 3-4-1-34-14, p 40), mida täites teostatakse

avalikku võimu. Osa sellest ülesandest (riigihanke korraldamine) on vaidlusalustes KOV-des

delegeeritud Jäätmekeskusele, nagu võimaldas JäätS § 66 lg 11 ja põhiseaduse § 159. Kuigi

Jäätmekeskus kui MTÜ on iseseisev juriidiline isik, täidavad KOV-d selle kaudu ühiselt oma

jäätmeveo korraldamise ülesannet. Seega on praegusel juhul jäätmevaldajate üle arvestuse

pidamise ja nendega arveldamise puhul tegu avaliku võimu teostamisega seotud tegevusega,

mida ei saa pidada ettevõtluseks KonkS § 2 lg-te 1 ja 2 mõttes. Järelikult ei kohaldu

vaidlusalusele tegevusele KonkS § 16, mis keelab ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi

kuritarvitamise, ning Konkurentsiametil ei olnud õiguslikku alust järelevalvet teostada.”

7. Kuna tegemist on analoogse vaidlusega ja puuduvad asja lahendust muuta võivad

erisused, siis on Riigikohtu eeltoodud seisukohad kohaldatavad ka praeguses asjas. See

tähendab, et nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine

ja nendega arveldamine kohaliku omavalitsusüksuse või tema volitatud mittetulundusühingu

poolt on majandustegevus. Kohus nõustub Riigikohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et

tegemist ei ole iseseisva teenusega, mille osas saaks eksisteerida eraldi turg. Ükski ettevõtja ei

paku eraldiseisvalt jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise teenust.

Tegemist on üksnes põhiülesande täitmisega seotud abistava ülesandega. Vaidluse all ei ole, et

jäätmete käitlus (jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine – JäätS § 13)

on

majandustegevus

ja

neid

ülesandeid

täidavad

eraettevõtjatest

jäätmekäitlejad.

Jäätmehooldus on KOKS § 6 lg 1 järgi kohaliku omavalitsuse avalik ülesanne. Kohaliku

omavalitsuse ja jäätmevedaja konkreetsed jäätmehooldusega seonduvad ülesanded olenevad

1 Kuni 31.05.2019 kehtinud Tallinna Linnavalitsuse 26.06.2013 määruse nr 112 „Tallinna Jäätmekeskuse

põhimäärus“ § 1 lg 1 järgi oli Tallinna Jäätmekeskus Tallinna Keskkonnaameti hallatav asutus, alates 01.06.2019

kehtiva Tallinna Linnavalitsuse 22.05.2019 määruse nr 17 „Tallinna Jäätmekeskuse põhimäärus“ § 1 lg 1 järgi

on Tallinna Jäätmekeskus Tallinna Ettevõtlusameti hallatav asutus.

3-17-2742

6(7)

rakendatud jäätmeveo mudelist. JäätS § 66 lg-s 11 sätestatud mudeli puhul on jäätmevaldajate

üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise ülesanne pandud seadusega kohalikule

omavalitsusele. Selle mudeli puhul on kohalikul omavalitsusel jäätmehoolduse korraldamisel

suurem roll ning jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine ja nendega arveldamine on üks selle

mudeli rakendamist abistav ülesanne. Seejuures on asjakohatu vastustaja etteheide, et kaebajal

puudus kohustus seda mudelit rakendada ja jäätmevedu saanuks korraldada ka JäätS § 66

lg-s 1 sätestatud mudelit kasutades. Konkreetse mudeli valik oli kohaliku omavalitsuse

otsustada ja kaebaja valitud mudel oli seadusandja poolt ettenähtud õiguspärane võimalus.

8. Riigikohtu otsus asjas nr 3-16-1267 ei ole vastuolus Riigikohtu enda varasema

praktikaga. Riigikohus on nii 06.01.2015 otsuses asjas nr 3-4-1-34-14 kui ka 30.10.2018

otsuses asjas nr 5-18-2 leidnud, et JäätS § 66 lg-s 11 sätestatud mudeli rakendamisel nõuab

kohalik omavalitsus tarbijalt tasu avalik-õiguslikus suhtes ja tegemist on avalik-õigusliku

rahalise kohustusega. Riigikohus on küll asjas nr 3-4-1-34-14 möönnud, et JäätS § 66 lg-s 11

sätestatud mudeli rakendamisel riivatakse lepinguvabadust ja kohaliku omavalitsuse nõutav

teenustasu võib kujuneda suuremaks, kui riigihanke käigus kujunev jäätmevedaja tasu.

Eeltoodu ei anna aga alust järelduseks, et Riigikohus pidas kohalikku omavalitsust JäätS § 66

lg-s 11 sätestatud mudeli rakendamisel majandustegevusega tegelejaks.

9. Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul vajadus Euroopa Kohtult eelotsust küsida.

Riigikohus on viidatud lahendi tegemisel asjakohast Euroopa Kohtu praktikat piisavalt

analüüsinud ja Riigikohtu otsus on selle praktikaga kooskõlas. Vastustaja viidatud Euroopa

Kohtu 10.11.2005 otsus asjas nr C-29/04 ei ole praeguse vaidluse seisukohalt asjakohane.

Selles asjas ei olnud vaidluse esemeks jäätmete kogumise süsteemi loomine, vaid jäätmete

kogumise ja töötlemise teenused ise. Nimetatud teenuseid osutas kohalikule omavalitsusele

kuuluv äriühing. Praeguses asjas ei osuta jäätmekeskus neid teenuseid ise, vaid ostab neid

teenuseid riigihanke korras jäätmekäitlejatelt sisse. Seega on tegemist oluliselt erineva

olukorraga. Viidatud asjas heitis Euroopa Kohus Austriale ette, et jäätmete kõrvaldamise

ülesanne anti linnale kuuluvale äriühingule sisetehingu raames riigihankereegleid rikkudes.

Praeguses asjas on jäätmekäitlejad leitud riigihankemenetluse käigus. Seega ei toeta viidatud

Euroopa Kohtu otsuses toodud seisukohad vastustaja positsiooni, et kaebaja tegeleb

majandustegevusega.

10. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Vastustajal puudus pädevus teostada konkurentsialast järelevalvet kaebaja tegevuse ja tema

kehtestatud teenustasude üle, mistõttu on vaidlusalused haldusaktid õigusvastased ja need

tuleb tühistada.

11. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1).

11.1. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu kokku 30 eurot (15 eurot kaebuselt ja

15 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt). Nimetatud kulu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks

välja mõista.

11.2. Lisaks on kaebaja esitanud kohtule Olavi Grünvaldi 30.01.2018 ekspertarvamuse

„Tallinna Jäätmekeskuse teenuste hinnastamise analüüs“, mille eest on tasunud 3000 eurot, ja

Olavi Grünvaldi 12.03.2018 ekspertarvamuse „Jäätmekäitluse hindade võrdlus“, mille eest on

tasunud 850 eurot. Kulude tõendamiseks on esitatud OÜ Finantsmaailm 30.01.2018 arve

nr 1004 summas 3000 eurot ja 20.02.2018 arve nr 1005 summas 850 eurot ning nimetatud

arvete tasumise maksekorraldused. Kohtu hinnangul on nimetatud dokumentaalsete tõendite

saamise kulud põhjendatud. Kui vastustaja ei oleks viinud kaebaja osas läbi

järelevalvemenetlust ja teinud ettekirjutust, poleks kaebaja pidanud ekspertarvamuste saamise

3-17-2742

7(7)

kulusid kandma, seega on kulud tekkinud vastustaja tegevuse tulemusena. Ekspertarvamused

oleksid olnud asjakohased tõendid juhul, kui kohus oleks asja sisuliselt läbi vaadanud ja

hinnanud kaebaja jäätmehoolduse teenushindade põhjendatust. Kuna kaebajal puudus kindlus,

et kohus lähtub asja lahendamisel tema vastuväitest vastustaja pädevusele, ei saa talle ette

heita ka teiste seisukohtade kaitsmiseks tõendite esitamist ja nende saamiseks kulu kandmist.

Kulu seondub praeguse asjaga vaatamata sellele, et kohus neid tõendeid asja lahendamisel

hindama ei pidanud. Kohus ei pea taotletavaid kulusid põhjendamatult suureks. Vaatamata

sellele, et hindade võrdluse saanuks teha ka kaebaja ise, oli sõltumatu ja erapooletu eksperdi

poolt koostatud hinnavõrdlusel ja sellel põhineval arvamusel teine kaal ning esitatud

ekspertarvamused omasid tõendina väärtust. Põhjendamatu on vastustaja etteheide, et

30.01.2018 ekspertarvamus sisaldab lisaks eksperdi seisukohtadele ka sissejuhatust,

kokkuvõtet ja lisasid. Tavapäraselt sisaldavad ekspertarvamused ka neid osasid. Sissejuhatus

näitab, millistest andmetest on ekspert arvamuse andmisel lähtunud ja kokkuvõte võimaldab

saada eksperdi hinnangust lühiülevaate. Ekspertarvamuse hinna aluseks on eksperdi sisulise

töö maht, mitte ekspertarvamuse lehekülgede arv, seega ei ole vastustaja etteheited

põhjendatud. Kaebaja menetluskulud tuleb terves ulatuses vastustajalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/