2-17-15244/49 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-15244

Tsiviilasi X hagi AS Ekspress Meedia vastu artikli

avaldamise lõpetamise, edasisest avaldamise hoidumise ja

mittevaralise kahju nõudes

Tsiviilasja hind

7 000 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: X (isikukood Y),

esindajad

lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Kostja: AS Ekspress Meedia (registrikood xxx),

lepinguline esindaja Mari Männiko

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Kohustada AS-i Ekspress Meedia (registrikood xxx) lisama veebilehel aadressil xxx,

asuva artikli “x hagi: sarivaidlejad painavad korteriühistut” pealkirja juurde tekst

„Kohus kohtuotsusega tuvastas, et AS Ekspress Meedia avaldas õigusvastaselt

artiklis ebaõiged andmed“ ning artikli lõppu tekst: „Kohus kohtuotsusega tuvastas,

et AS Ekspress Meedia avaldas õigusvastaselt artiklis järgmised ebaõiged

faktiväited:

„2008. aastal kaebas X õpetajad taas kohtusse, kuna ilmus artikkel „xxx““ ja „xxx“.

Pealkirja juures asuv tekst peab olema sama tähesuuruse ja värviga nagu pealkiri

ning artikli lõpus asuv tekst sama tähesuuruse ja värviga nagu artikli tekst.

3. Mõista AS-ilt Ekspress Meedia (registrikood xxx) X (isikukood

Y) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 600 eurot.

2-17-15244

2 (17)

4. Jätta hagi artikli eemaldamise ja alternatiivselt artiklile ligipääsu piiramise nõudes

rahuldamata.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud hageja kanda 92,5% ulatuses ja kostja kanda 7,5%

ulatuses.

5.2.

Rahuldada

osaliselt

hageja

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks 3 530

eurot.

5.3.

Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja

määrata kostja menetluskuludena kindlaks 2 852 eurot.

5.4.

Menetluskulude jaotusest tulenevalt ja poolte menetluskulude tasaarvestamise

tulemusel mõista X (isikukood Y) AS Ekspress Meedia (registrikood xxx)

kasuks välja 2 373,35 eurot.

5.5.

Kohustada X (isikukood Y) tasuma kohtuotsuse resolutsiooni punktis 5.4

väljamõistetud menetluskuludelt AS Ekspress Meedia (registrikood xxx)

kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Jätta hageja 22.04.2019 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. X (hageja) esitas 12.10.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse AS Ekspress Meedia vastu

artikli avaldamise lõpetamise ja edasisest avaldamise hoidumise nõudes.

2. Hageja esitas täpsustatud 29.11.2017 hagiavalduses järgmised nõuded:

1. Kohustada kostjat viivitamatult eemaldama Eesti Ekspress veebilehelt artikkel

“Kohtuveskis 13 hagi: sarivaidlejad painavad korteriühistut”, mis on avaldatud AS Ekspress

Meedia Eesti Ekspress veebilehel xxx, või artikli osad, kus on kirjutatud X nimi koos seletava

tekstiga (vastavalt punktile 1.1.) ja tema foto ja keelata kostjal artikli tervikuna, või artikli osade

või artikli refereeritud osad, kus on kirjutatud X nimi koos seletava tekstiga (vastavalt punktile

1.1.) ja tema foto avaldamine AS Ekspress Meedia omandis olevates meediavahendites Delfi,

Eesti Päevaleht, Maaleht, Eesti Päevalehe laupäevaleht LP, Delfi TV, Ärileht, Eesti Express,

Maakodu ja Kostja veebilehtedel sotsiaalvõrkudes.

1.1. Artikli osad, kus on kirjutatud X nimi koos seletava tekstiga:

1.1.1. Xxxl poliitilise karjääri arvukate kohtuvaidlustega lõpetanud X (x) jätkab koos

elukaaslasega sama mustrit korteriühistus, mis on seetõttu justkui kaebajate

pantvangis.

1.1.2. Siis sai X korteriühistu juhatuse liikmeks.

1.1.3. Viimase 10 aasta jooksul on ühistu vastu esitatud 12 hagi, kus kaebajaks on X

elukaaslane Z

2-17-15244

3 (17)

1.1.4. Z nimel koostab hagisid jurist Aleksei Smelov (x ), kes on sageli olnud ka xxx,

X lepinguline esindaja.

1.1.5 Mõnikord lähevad kaebajatel rollid segi: kord sattusid elukaaslased Z ja X kohtus

vastamisi. Nimelt esines X korraga nii Z. elukaaslasena, kes ei soovinud teha kaasomandi

remondiks kulutusi, kui ka korteriühistu juhatuse liikmena, kes remondiotsuse ise vastu võttis.

1.1.6.Kord esines X kohtus korraga nii Z elukaaslasena, kes ei soovinud teha kaasomandi

remondiks kulutusi, kui ka korteriühistu juhatuse liikmena, kes remondiotsuse ise vastu võttis.

1.1.7. Muide, samasse korterisse on X asutatud ka ...

1.1.8. Kohtu pressiesindaja A. V. andmeil on X oma õiguste või huvide

kaitseks keskmise inimesega võrreldes kindlasti sagedamini kohtu poole

pöördunud. Temaga seotud kohtumenetluste hulk küündib saja kanti.

1.1.9. Z ja X isiklikult vastuseid ajakirjaniku küsimustele ei saatnud. Nende

esindaja Aleksei Smelov ei edastanud vastust mitte ühelegi esitatud

küsimusele.

1.1.10. Smelov tõdes, et KÜga seotud vaidlustes ta X ei esinda. X ei vastanud ei

telefonikõnedele ega ka e-kirjale.

1.1.11. Väsimatu kaebaja X.

1.1.12. On 16 juriidilise ühingu, millest 6 on äriühingud, omanik.

1.1.13. xxx

1.1.14. Sotsiaaldemokraat.

1.1.15. xxx

1.1.16. xxx.

1.1.17. xxx

1.1.18. Samal aastal andis X linna kohtusse infotahvli eemaldamise pärast.

Tallinna halduskohus ja ringkonnakohus tagastasid kaebuse kaebeõiguse

puudumise tõttu. 1.1.19. 2008. aasta lõpus karistas riigikohus X

korruptsioonivastase seaduse põhjal. Menetlus lõpetati väärteo

aegumistähtaja möödumise tõttu. X oli Xxx Linnavolikogu esimehe

kabinetist enda koju viinud Xxx linna majanduslike huvide

deklaratsioonihoidjale esitatud deklaratsioonid.

1.1.20. 2009. aastal hages X Xxx linnavalitsust, et selle kodulehelt kustutataks lindistus ja

stenogramm pealkirjaga „Kas äraostmiskatse?". Nimelt pakkus X linnasekretäri asetäitjale

linnasekretäri ametikohta, arutati tasude ja ametihüvede võimalusi. X tegi ametnikule

ettepaneku kutsuda kokku valimiskomisjon, et tühistada otsus, millega tema volitused

linnavolikogu liikmena peatati, kuna X pidas seda ebaseaduslikuks. Tallinna Halduskohus jättis

X kaebuse rahuldamata.

1.1.21 X foto.

2. Juhul, kui kohus jätab rahuldamata punktis 1 esitatud haginõue, siis kohustada kostjat

viivitamatult lõpetada Eesti Ekspress artiklile “xxx hagi: sarivaidlejad painavad korteriühistut”

(mis on avaldatud AS Ekspress Meedia Eesti Express veebilehel xxx) liigipääs Interneti

otsingusüsteemide robotitele, piirata Interneti kasutajatele ligipääs artiklile sellisel viisil, et

kasutajatele

artikkel

oleks

kättesaadav

ja

nähtav

ainult

läbi

kostja

veebilehe

http://ekspress.delfi.ee/ otsingusüsteemi ja lisada enne artikli pealkirja täiendav tekst „xxx“

2-17-15244

4 (17)

ning kohtu resolutsioon, milles kohus rahuldab või rahuldab osaliselt hageja nõuded. Kohtu

resolutsioon ja täiendav tekst peavad olema kirjutatud punase värviga ja tähtede suurusega, mis

on võrdne artikli pealkirja tähtede suurusele.

3. Mõista kostjalt välja hageja kasuks õiglane hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks kohtu äranägemisel.

3. 11.10.2017 avaldas kostja paberikandjal ajalehes Eesti Ekspress ja veebilehel xxx artikli

„xxx hagi: sarivaidlejad painavad korteriühistut”.

4. Kostja kirjutas artiklis hageja kohta palju asjaolusid, mis ei vasta tõele.

5. Kostja väidab artiklis, et hageja on sotsiaaldemokraat. See väide on vale. Hageja ei ole

sotsiaaldemokraat ja ei kuulu ühtegi erakonda.

6. Kostja väidab artiklis, … See väide on vale. …

7. Kostja väidab artiklis, et hageja ei vastanud kostjale ei telefonikõnedele ega ka e-kirjale. Ei

vasta

tõele

kostja

väide,

et

hageja

ei

vastanud

telefonikõnedele.

Hageja ei saanud vastata kostja telefonikõnedele, kuna kostja temale ei ole helistanud. Vale on

kostja väide, et hageja ei vastanud kostja e-kirjale. Hageja e-posti aadress on xxx. Sellele

aadressile M. T. saatis teise 09.10.2017 e-kirja, mille peale hageja vastas. Hageja soovis teada

saada millistel põhjustel M. T. soovib neid küsimusi esitada, kes tema on ning seoses sellega

hageja saatis temale e-kirjas vastuse, kus need küsimused esitas. M. T. vaatamata hageja kirjale

ja küsimustele temale ei vastanud ja hagejaga ühendust ei võtnud. Hageja leiab, et selline M. T.

käitumine on vastuolus hea ajakirjandustavaga ja sellega rikkus Eesti ajakirjanduseetika

koodeksit.

Selle valeväitega artikli kontekstis kostja teotab hageja au ja halvustab tema mainet, kuna artikli

lugejal tekib arvamus, et hageja peidab ennast kostja eest, kuna ilmselt kardab suhelda

ajakirjanikuga või anda seletusi oma tegevusele.

8. Kostja väidab artiklis, et “Kord esines X kohtus korraga nii Z elukaaslasena, kes ei soovinud

teha kaasomandi remondiks kulutusi, kui ka korteriühistu juhatuse liikmena, kes

remondiotsuse ise vastu võttis.” Vale on kostja väide, et hageja korteriühistu juhatuse

liikmena võttis vastu remondiotsuse, mille vastu Z vaidles kohtus. Hageja ei ole võtnud

vastu remondiotsust. Selle väitega kostja kahjustab hageja mainet, kuna tekitab lugeja

mulje, et hageja tegevus on pahatahtlik. Kostja avaldas artiklis vale faktiväite, et hageja on

Z elukaaslane.

9. Kostja väidab artiklis, et „2008. aasta lõpus karistas Riigikohus X korruptsioonivastase

seaduse põhjal“. See väide on vale. Riigikohus ei ole karistanud hagejat

korruptsioonivastase seaduse põhjal. Kostja väidab, et on nimetatud valed faktiväited artikli

digilehes parandanud. Kuid on oluline, et artikli paberilehel kostja ei ole neid faktiväiteid

ümber lükanud. Veebilehe parandus oli tehtud alles 16.01.2018, s.o. 3 kuud pärast artikli

avaldamist.

10. Kostja väidab artiklis, et “Hageja esindaja Aleksei Smelov ei edastanud vastust mitte

ühelegi esitatud küsimusele.“ Ei vasta tõele kostja väide, et Smelov oli hageja esindaja.

Hageja ei ole volitanud Aleksei Smelovi esindama teda suhtlemiseks kostjaga või vaidlustes

korteriühistuga.

11. Kostja väidab artiklis, et “Smelov tõdes, et KÜ-ga seotud vaidlustes ta X ei esinda.“ See

väide ei vasta tõele. Smelov ei ole kostjale tõdenud, et KÜ-ga seotud vaidlustes ta X ei

esinda.

2-17-15244

5 (17)

12. Kostja artiklis väidab, et hagejaga seotud kohtumenetluste hulk küündib saja kanti. Kostja

väide ei vasta tõele. Tegelikult tsiviilasju ja haldusasju alates 2004.a, mis on seotud hageja

kaebustega või kaebustega tema vastu on kuni 65.

13. Kostja artiklis väidab, et hageja „xxx. Artiklist tuleneb, et hageja oma tegevusega osaleb

kohtuvaidlustes korteriühistu vastu. Selline kostja seisukoht on vale. Hageja ei osale

kohtuvaidlustes korteriühistu vastu. Hageja ei ela elamus xxx. Sellega on põhjendamatult

halvustatud kostja maine.

14. Kostja artiklis väidab, et „samal aastal andis X linna kohtusse infotahvli eemaldamise

pärast. Tallinna halduskohus ja ringkonnakohus tagastasid kaebuse kaebeõiguse puudumise

tõttu.“ Kostja väide ei vasta tõele. Tallinna Ringkonnakohus tegi jõustunud otsuse

haldusasjas nr 3-05-943, millega rahuldas X kaebuse ja tunnistas Xxx Linnavalitsuse

28.09.2005 ettekirjutuse reklaamaluse kõrvaldamiseks õigusvastaseks.

15. Kostja artiklis väidab, et „xx korteriühistu (KÜ) tegutses 12 aastat (alates asutamisest) ilma

ühegi kohtuvaidluseta. Siis sai X korteriühistu juhatuse liikmeks.“ xxx korteriühistu on

asutatud 11.03.1998. Seega kostja väitest tuleneb, et hageja on korteriühistu juhatuse liige

alates 2010.a, s.t. on juhatuse liige kuni käesoleva ajani. Kostja väide ei vasta tõele. Alates

2012.a hageja ei ole korteriühistu juhatuse liige.

16. Kostja väidab artiklis, et „xxx.

17. Kostja kirjutas artiklis põhjendamatuid hagejat halvustavaid väiteid ja andis ebakohased

hinnangud hageja isiksusele. Artikkel tervikuna halvustab hagejat. Kostja nimetas hagejat

sarivaidlejaks, kes koos elukaaslasega Z painab korteriühistut. Kostja väitis, et hageja jätkab

sama mustrit korteriühistus, mis on seetõttu justkui hageja pantvangis. Hageja leiab, et

kostja avaldas faktilised asjaolud, mis ei vasta tegelikkusele ja lausetes andis hagejale

hinnanguid, mis asetavad hagejat negatiivsesse valgusesse, kahjustavad hageja mainet ja

teotavad tema mainet ja au.

18. Kostja avaldas artiklis hageja pildi koos seletava tekstiga pealkirjaga „Väsimatu kaebaja

X." Avaldaja leiab, et selle pealkirjaga kostja põhjendamatult avaldas hagejat halvustavaid

väiteid ja andis ebakohase hinnangud hageja isiksusele.

19. Kostja avaldas artiklis õigusvastaselt hageja isikuandmeid ja eraelulisi andmeid. Kostja

artiklis avaldas, et hageja on x aastat vana. Kostja avaldas artiklis hageja foto. Kostja

avaldas hageja kohta delikaatsed isikuandmed – et hageja on oma vaadete järgi

sotsiaaldemokraat. Kostja avaldas asjaolud seoses hageja kohtuvaidlustega, mis toimusid

10 aastat tagasi. Suurem osa nendest kohtuasjade andmetest ei vasta tegelikkusele ja on

vale.

20. Hageja ei ole andud kostjale nõusolekut ja ei ole lubanud hageja isikuandmete ja eraelulisi

andmete avaldamiseks.

21. Kostja rikkus hageja õigust eraelule avaldades artikli pealkirjas, et hageja ”xxx.“

22. Hagejal ei ole vaidlusi korteriühistuga ja tema ei ole esindanud kohtuvaidlustes

korteriühistut välja arvatud üks kord 2011. aastal. Kuid ka selle kohtuasja kohta puudus ja

puudub igasugune avalik huvi.

23. Kui kostja sooviks kajastada korteriühistu probleeme siis ta pidi just nende probleemidest

ka kirjutama. xxx. Kostja ei ole põhjendatud kuidas hageja isikuandmete ja eraelu andmete

avaldamine võib puudutada suurt hulka inimesi, miks hageja eraelu ja isikuandmete

avaldamine on avalikes huvides ja miks selle kohta esineb ülekaalukas avalik huvi.

2-17-15244

6 (17)

Kostja vastuväited

24. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.

25. Artiklis esitatud faktiväited olid õiged, hagejale anti võimalus olukorda kommenteerida.

Artikkel oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.

26. Kuivõrd hageja on kahel korral kandideerinud kohalikel valimistel sotsiaaldemokraatliku

erakonna nimekirjas, siis on õige faktiväide, et hageja on sotsiaaldemokraat.

27. Mõistlik keskmine lugeja ei loe lausest välja, xxx.

28. Kostja helistas hagejale korduvalt, kuid hageja ei vastanud telefonikõnedele. Negatiivset

fakti ei ole võimalik tõendada. Tegemist ei ole au teotava faktiväitega, isegi kui see väide

oleks vale. M. T. on hagejale saatnud küsimused e-kirjaga vähemalt kahel korral. Hageja

on e-kirjale saatnud vastuse, kuid pole esitatud küsimustele vastanud. Vastusele eelnes kaks

e-kirja M. T.. Seega on tõendatud asjaolu, et X ei vastanud M. T. ekirjadele. M. T. helistas

hagejale artikli kirjutamise ajal mitu korda mitmel päeval.

29. Hageja poolt esile toodud lauses puudub faktiväide, et X võttis juhatuse liikmena

remondiotsuse vastu. Esitatud on väide, et X esines kohtus Z elukaaslasena. Faktiväite, et

Z on X elukaaslane on tõendatud ja õige.

30. Faktiväite, et 2008. aasta lõpus karistas Riigikohus X korruptsioonivastase seaduse põhjal“

on kostja artiklis parandanud. Kostja oleks seda teinud ka ilma kohtusse pöördumiseta

viivitamatult pärast valest faktiväitest teadasaamist.

31. Artiklis ei ole väidet, et Smelov oli hageja esindaja, esitatud. Z nimel oli Smelov kostjale

saatnud korduvaid e-kirju. Puudub vaidlus, et artikli ilmumise ajal oli Smelov

Z esindaja. Hagi käesolevas tsiviilasjas esitati pärast artikli avaldamist, seega ei saa ka mõistlik

keskmine inimene artiklis avaldatud väitest välja lugeda, et tulevikus tekkivas vaidluses on

Smelov hageja esindaja.

32. Väide, et „Smelov tõdes, et KÜ-ga seotud vaidlustes ta X ei esinda“ ei puutu hagejasse.

Hageja ei saa esitada nõuet teda mittepuudutava faktiväitega seoses.

33. 06.10.2017 vastas kostja järelepärimisele kohtu pressiesindaja, kes kirjas kinnitas, et X

seotud kohtuvaidluste hulk on alla saja.

34. Arvestades asjaolu, et Z on kohtusse ca 30 korda ja hageja veelgi enam, siis on ka väide, et

tegemist on sarikaebajatega, kohane.

35. Väite osas „samal aastal andis X linna kohtusse infotahvli eemaldamise pärast. Tallinna

halduskohus ja ringkonnakohus tagastasid kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu.“ on kostja

teinud paranduse. Kostja oleks seda teinud viivitamatult ka ilma kohtumenetluseta.

36. Faktiväide, et „xxx korteriühistu (KÜ) tegutses 12 aastat (alates asutamisest) ilma ühegi

kohtuvaidluseta. Siis sai X korteriühistu juhatuse liikmeks.“ on õige. Artiklis ei ole esitatud

ühtegi väidet selle kohta, millisest ajas hageja enam pole KÜ liige.

37. Hageja ei saa nõuda isikuandmete avaldamise tõttu artikli eemaldamist. Hageja

(kaudsete) isikuandmete avaldamine kohtuloo kirjeldamiseks oli vajalik.

38. Artiklis kajastati hageja vaidlusi korteriühistuga. Tavapraktikas on ebatavaline olukord,

kus ühe korteriühistu liikme (hageja elukaaslane Z) ja korteriühistu vahel on kümne aasta

jooksul olnud 12 kohtuvaidlust. Rohkearvuliste ja ressursimahukate kohtuvaidluste pidamine

on halvanud korteriühistu tegevuse. Massiline kaebuste esitamine, mis võib halvata kohtu

2-17-15244

7 (17)

tegevust vaidluste lahendamisel, võib olla pahauskne õiguste kasutamine, mis on iseenesest

juba avaliku huvi objektiks. Korteriühistutega seotud vaidlused puudutavad suurt hulka inimesi

ning korteriühistute tegevuse kajastamine on avalikes huvides.

KOHTU PÕHJENDUSED

39. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

40. Vaidlust ei ole järgnevates põhilistes asjaoludes:

-

11.10.2017 avaldas kostja paberikandjal ajalehes Eesti Ekspress ja veebilehel xxx

artikli „xxx ” (edaspidi Artikkel);

-

Artiklis avaldas kostja hageja poolt hagiavalduses viidatud laused;

-

Kostja

on

veebilehel

väite

„2008.

aasta

lõpus

karistas

Riigikohus

X

korruptsioonivastase seaduse põhjal“ parandanud;

-

Kostja on veebilehel väite „samal aastal andis X linna kohtusse infotahvli eemaldamise

pärast. Tallinna halduskohus ja ringkonnakohus tagastasid kaebuse kaebeõiguse

puudumise tõttu“ parandanud;

-

Kostja avaldas Artiklis järgmised hageja isikuandmed: hageja nimi, hageja vanus (x

aastat), hageja poliitilised vaated (sotsiaaldemokraat). - Kostja avaldas Artiklis hageja

foto.

-

Hageja ei ole andud kostjale nõusolekut ja ei ole lubanud hageja isikuandmete, foto ja

eraeluliste andmete avaldamiseks.

41. Kohus lahendab kõigepealt hageja artikli eemaldamise nõude (I) ja seejärel mittevaralise

kahju hüvitamise nõude (II).

I

Artikli eemaldamise nõue

42. Hageja nõuab Artikli tervikuna või alternatiivselt selle osalist eemaldamist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 sätestab, et juhul kui kahju õigusvastane tekitamine on

kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda

ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist.

Kahju õigusvastaseks tekitamiseks võib olla ka au teotava faktiväite või ebakohase

väärtushinnangu avaldamine.

43. Hageja leiab, et kostja on Artiklis avaldanud ebaõigeid faktiväiteid.

Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav

(vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, p 10; nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-5307, p 18). VÕS

§ 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited,

st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes

järelduvad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12;

13.04.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; 19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07,

p-d 13 ja 17).

44. Hageja väitel on faktiväide selle kohta, et hageja on sotsiaaldemokraat, ebaõige faktiväide.

VÕS § 1047 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult

kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu

2-17-15244

8 (17)

vastab tegelikkusele. Antud sättest tuleneb hageja tõendamiskoormus faktiväite ebaõigsuse

tõendamiseks juhul kui tegemist on neutraalse faktiväitega. Kohtu hinnangul ei ole väide,

et hageja on sotsiaaldemokraat, hageja au teotav ega hagejat halvustav. Hageja ei ole

kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei olnud Artikli avaldamise ajal

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige. Samas ei saa väidet, et hageja on oma poliitiliste

vaadete kohaselt sotsiaaldemokraat, pidada otseses seoses olevaks antud erakonda

kuulumisega. Asjaolu kohta, et kostja võis hagejat oma vaadete poolest pidada

sotsiaaldemokraadiks, on kostja esitanud kohtule 2009. a kohaliku omavalitsuse volikogu

valmistel kandideerinud isikute nimekirja, millest nähtub, et Sotsiaaldemokraatliku

Erakonna nimekirjas kandideeris X. (I kd tl 69-70). Samuti esitas kostja 2013. a kohaliku

omavalitsuse volikogu valmistel kandideerinud isikute nimekirja, millest nähtub, et

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas kandideeris X. (I kd tl 71). Asjaolust, et hageja

kahel korral kandideeris valimistel

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas, võib põhjendatult teha järelduse, et hageja pooldab

sotsiaaldemokraatlikke väärtusi ja oma vaadete poolest on hageja näol tegemist

sotsiaaldemokraadiga. Eeltoodust tulenevalt on tegemist õige faktiväitega.

45. xxx

46. Pooled ei vaidle selle üle, et Artiklis esineb faktiväide selle kohta, et hageja ei vastanud

kostjale ei telefonikõnedele ega ka e-kirjale. Kohtu hinnangul ei saa antud faktiväidet

pidada halvustavaks. Au teotavaks ega halvustavaks ei saa pidada, kui inimene teise inimese

telefonikõnedele ja e-kirjadele ei reageeri. Selliseks käitumiseks võib olla mitmeid

põhjuseid, mitte alati pahatahtlikke. Seega peab käesolevas asjas hageja tõendama, et hageja

vastas kostja ajakirjaniku kõnedele ja e-kirjadele. Selle eelduseks on aga asjaolu, et kostja

helistas hagejale ja saatis hagejale e-kirju, mida peab tõendama kostja. Kostja esitas kohtule

kostja ajakirjaniku M. T. 09.10.2017 e-kirja, mis on saadetud erinevatele hageja nime

sisaldavatele aadressile, milles ajakirjanik esitas hagejale mitmeid küsimusi. Samuti esitas

kostja kohtule e-kirja, mille hageja saatis 10.10.2017 vastusena ajakirjanikule. (I kd tl 11 ja

198). Seega on hageja kostja e-kirjale enne Artikli avaldamist vastanud ja Artiklis avaldatud

faktiväide, et hageja ei vastanud kostja e-kirjale, on ebaõige. See, kas hageja vastas kostja

küsimustele, ei ole asjas tähtsust omav. Artiklis esitatud väite kohaselt seisnes hageja

käitumine e-kirjale üldiselt vastamata jätmises, mitte konkreetsetele küsimustele vastamata

jätmises.

47. Hageja väitel ei saanud hageja vastata kostja telefonikõnedele, kuna kostja ei ole temale ei

helistanud. Kostja esitas kohtule M. T. 18.09.2019 e-kirja kostja lepingulisele esindajale,

milles M. T. kinnitab, et helistas hagejale mitu korda, keegi vastu ei võtnud. Ajakirjanik

märgib, et ta ei eeldagi, et inimene alati kõne vastu võtab. (I kd tl 199). Hageja vaidleb antud

tõendile vastu. Tegemist on kohtu hinnangul dokumentaalse tõendiga. TsMS 27.ptk

kohaselt on isikulise tõendi allikaks tunnistaja, kes üldjuhul saab ütlusi anda kohtuistungil.

Ainult selliselt on tagatud ütluste kontrollitavus ja seega nende usaldusväärsuse suurem

määr. Samas ei saa kohus ainuüksi selle tõttu, et tegemist on kirja teel vastatud küsimusega

antud e-kirja mitteusaldusväärseks tõendiks pidada. Hageja ei ole selgitanud, mille poolest

ei saa M. T. selgitust usaldusväärseks pidada. Ajakirjanik on selgitanud oma tööpõhimõtteid

ja seda, et ta järgis neid ka vaidlusaluse Artikli kirjutamisel. Kohus peab usutavaks, et

ajakirjanik on hagejale helistanud. Asjaolu, et ajakirjanik pole hagejaga telefoni teel

kontakti saanud, ei ole aga vaidluse all. Seega leiab kohus, et kostja avaldas õige faktiväite

selle kohta, et hageja ei ole kostja kõnedele vastanud.

48. Pooled vaidlevad selle üle, kas lauses “Nimelt esines X korraga nii Z. elukaaslasena, kes ei

soovinud teha kaasomandi remondiks kulutusi, kui ka korteriühistu juhatuse liikmena, kes

2-17-15244

9 (17)

remondiotsuse ise vastu võttis.” sisaldub faktiväide selle kohta, et hageja võttis korteriühistu

juhatuse liikmena vastu remondiotsuse. Kohtu hinnangul on hageja ebaõigesti mõistnud

avaldatud lause sisu. Mõistlik keskmine lugeja ei loe sellest lausest välja seda, et hageja

korteriühistu juhatuse liikmena võtaks ainuisikuliselt otsuseid vastu. Lauset tervikuna

lugedes on arusaadav, et otsuseid võtab vastu korteriühistu. Seega ei ole Artiklis hageja

poolt väidetud faktiväidet esitatud.

49. Vaidlust ei ole selles, et eelpool toodud lauses sisaldub faktiväide selle kohta, et hageja

on Z elukaaslane. Kohus leiab, et tegemist on tõendatud faktiväitega. Kohtule esitatud

20.11.2011 Harju Maakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-11-2216 on kostja (KÜ xxx) seaduslik

esindaja X nimetanud kohtule esitatud menetlusdokumendis, et hageja (Z) ja X on

elukaaslased. (I kd tl 72-74). Seega on hageja ise teises tsiviilasjas tunnistanud, et tegemist on

elukaaslastega.

50. Pooled vaidlevad selle üle, kas lauses “Nende esindaja Aleksei Smelov ei edastanud

vastust mitte ühelegi esitatud küsimusele.“ sisaldub faktiväide selle kohta, et Aleksei Smelov

oli hageja esindaja. Kohtu hinnangul esmapilgul selline faktiväide lauses sisaldub. Samas tuleb

lugeda lisaks artikli teisi osi, mõistmaks milline faktiväide on tegelikult esitatud. Kohtu

hinnangul järeldub Artikli järgnevatest lausetest, et kostja ei ole pidanud Aleksei Smelovi

Artikli kirjutamise eelsel ajal (kui ajakirjanik küsis hagejalt kommentaare Artikli osas) hageja

esindajaks. Artiklis on kirjutatud, et „Smelov tõdes, et KÜga seotud vaidlustes ta X ei esinda.“

Seega mõistlik lugeja ei saa kokkuvõttes Artiklist teha järeldust, et Aleksei Smelov esindas

hagejat. Seega ei ole Artiklis hageja poolt väidetud faktiväidet esitatud.

51. Hageja leiab, et ebaõige faktiväide sisaldub ka lauses “Smelov tõdes, et KÜ-ga seotud

vaidlustes ta X ei esinda.“ Nimelt sisaldub hageja arvates seal ebaõige faktiväide selle kohta, et

Smelov ei ole kostjale tõdenud, et KÜ-ga seotud vaidlustes ta X ei esinda.

Kohus nõustub kostjaga, et antud lauses ei ole esitatud hagejat puudutavat faktiväidet. Mida

tõdes või ei tõdenud Aleksei Smelov puudutab üksnes Aleksei Smelovi isiklikke õigusi.

52. Pooled ei vaidle selle, et Artiklis on esitatud faktiväide selle kohta, et hagejaga seotud

kohtumenetluste hulk küündib saja kanti. Hageja väitel on kohtuasju kuni 65. Kostja esitas

kohtule kohtu pressiesindaja 06.10.2017 e-kirja, milles vastas kostja järelepärimisele ja

kinnitas, et X seotud kohtuvaidluste hulk on kümnetes, ent jääb alla saja. (I kd tl

84-85). Kohtu hinnangul ei saa kohtu pressiesindaja kinnitusest tulenevalt järeldada, et

Artiklis avaldatu erineks sellest. Artiklis ei ole avaldatud, et kohtuasju oleks 100.

„Küündimine saja kanti“ ja „hulk kümnetes, ent alla saja“ on sisuliselt sama. Hageja väitel on

kohtuasju 65. Kostja ei vaidle sellele vastu, kuid leiab, et tal oli õigus lähtuda kohtu

pressiesindaja poolt avaldatust. Avaldaja ei vastuta ebaõigete andmete avaldamise eest kui ta ei

teadnud nende ebaõigsusest ega pidanudki teadma. Avaldaja ei vastuta kui ta andmeid piisava

põhjalikkusega kontrollis. Kohus leiab, et kohtu pressiesindajalt saadud informatsiooni võib

ajakirjandus pidada üldjuhul piisavalt usaldusväärseks, et seda ilma täiendava kontrollita

avaldada. Seega ei vastuta kostja antud juhul ebaõigete andmete avaldamise eest.

53. Hageja väitel sisaldub Artiklis avaldatud lauses „xxx faktiväide selle kohta, et hageja

oma tegevusega osaleb kohtuvaidlustes korteriühistu vastu. Kohtu hinnangul antud lausest

sellist järeldust teha ei saa. Lauses ei ole kirjutatud, et hageja oleks korteriühistu vastu hagisid

esitanud. Artiklist tervikuna nähtub, et hagisid esitab korteriühistu vastu hoopis Z (I kd tl 12-

15). Seega ei ole Artiklis hageja poolt väidetud faktiväidet esitatud.

54. Hageja väitel sisaldub lauses „xxx Faktiväide, et hageja on korteriühistu juhatuse liige

alates 2010. a , s.t. on juhatuse liige kuni käesoleva ajani. Kostja leiab, et faktiväide selle kohta,

et hageja sai juhatuse liikmeks on põhjendatud. Kostja märgib, et Artiklis ei ole kirjutatud, mis

2-17-15244

10 (17)

ajani hageja juhatuse liige oli. Kohus leiab, et 12.01.2018 kuupäevaga äriregistri väljavõte

tõendab asjaolu, et hageja oli juhatuse liige alates 07.06.2010 kuni 08.10.2014. (I kd tl 91-93).

Seega on faktiväide selle kohta, et hageja sai juhatuse liikmeks, õige. Kohtu hinnangul ei ole

Artiklis esitatud faktiväidet selle kohta, et hageja oli juhatuse liige kuni Artikli avaldamiseni.

55. Artiklis on avaldatud järgmine tekstilõik: xxx Hageja väitel ei ole hageja 2008. aastal

esitanud kaebust õpetajate vastu seoses artikliga „xxx“. Kostja ei ole selgitanud, kas kostja

nõustub antud faktiväite ebaõigsusega või mitte. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit,

mis tõendaks, et faktiväide on õige. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus kostjat antud ebaõige

faktiväide ümber lükkama.

56. Pooled ei vaidle selle üle, et faktiväide selle kohta, et 2008. aasta lõpus karistas

Riigikohus X korruptsioonivastase seaduse põhjal, on ebaõige faktiväide. Antud ebaõige

faktiväide on kostja veebilehel parandatud.

Riigikohus on leidnud, et isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au

teotav. (vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 10). Kohtu

hinnangul on seega tegemist au teotava faktiväitega.

57. Pooled ei vaidle selle üle, et tekstilõigus „xxx sisaldub faktiväide selle kohta, et hageja

kaebus tagastati kaebeõiguse puudumise tõttu. Antud ebaõige faktiväide on kostja veebilehel

parandatud. Kohtu hinnangul ei ole väide, et hageja on kellegi vastu kohtusse hagi või kaebuse

esitanud au teotav ega halvustav. Kohtus oma õiguste kaitsmine on igaühe õigus.

58. Kohus tuvastab seega kokku nelja ebaõige faktiväite avaldamise kostja poolt. Samas ei

ole veebilehel avaldatud ja seni parandamata faktiväidetest võimalik tuvastada, et tegemist

oleks hagejat halvustavate faktiväidetega. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt saab kohustada kostjat

mingiks käitumiseks juhul kui tegemist on kahju õigusvastase tekitamisega. Neutraalse

faktiväite puhul ei ole tegemist kahju õigusvastase tekitamisega. Seega ebaõigete faktiväidete

avaldamise tõttu kohus hageja nõuet Artiklit tervikuna või osa sellest eemaldamiseks

kohustamiseks rahuldada ei saa.

59. Kostja avaldas Artiklis hageja pildi koos seletava tekstiga pealkirjaga „xxx." Hageja

leiab, et selle pealkirjaga kostja põhjendamatult avaldas hagejat halvustavaid väiteid ja andis

ebakohase hinnangu hagejale.

Kohtu hinnangul ei ole kostja andnud hagejale põhjendamatult ebaõiget hinnangut selle kohta,

et hageja on väsimatu kaebaja. Kohtu pressiesindaja kinnitusel on X keskmise inimesega

võrreldes sagedamini kohtu poole pöördunud ja temaga seotud kohtuasju (nii maa- kui

halduskohtutes kokku) on kümnetes, ent jääb alla saja. (I kd tl 84-85). Juba ainuüksi antud

vastusest tulenevalt oli kostjal põhjendatult alus kirjutada hagejast kui isikust, kes tavapäratult

palju hagisid ja kaebuseid esitab.

60. Hageja väitel Artikkel tervikuna halvustab hagejat - kostja nimetas hagejat

sarivaidlejaks, kes koos elukaaslasega Z painab korteriühistut.

Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on ühiskonnas

halvustava tähendusega. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui

see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama

hageja au teotamise (vt Riigikohtu 13.06.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6302, p 7).

Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 21.

detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20). Ebakohased on väärtushinnangud

(väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on

mõistlikule lugejale ilmne (vt Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16).

2-17-15244

11 (17)

Kohtu hinnangul ei nähtu Artiklist, et hageja inimväärikust oleks Artikliga alandatud. Samuti

ei ole hagejat mõnitatud ega tema suhtes kasutatud vulgaarseid väljendeid.

Kohus nõustub kostjaga, et tavapraktikas on ebatavaline olukord, kus ühe korteriühistu liikme

(hageja elukaaslane Z ja korteriühistu vahel on kümne aasta jooksul olnud 12 kohtuvaidlust.

Kohus nõustub, et korteriühistutega seotud vaidlused puudutavad suurt hulka inimesi ja

probleemide tõstatamine korteriühistute juhtimisega seoses on oluline. Tegemist on avalikku

huvi sisaldava teemaga. Kohus ei ei leia, et Artikkel halvustab hagejat või oleks kirjutatud sellel

eesmärgil. Artikkel käsitleb tegelikult probleeme seoses massiliste kaebuste esitamise

võimalusega, mis võivad halvata korteriühistu igapäevase normaalse toimimise.

61. Hageja väitel on kostja rikkunud hageja õigust eraelule, avaldades artikli pealkirjas, et

hageja ”jätkab koos elukaaslasega sama mustrit korteriühistus, mis on seetõttu justkui

kaebajate pantvangis.“ Kohtule jääb hageja väide arusaamatuks. Asjaolu, et kostja viitab

sellele, et hageja elukaaslane on esitanud kaebuseid ja hagisid, ei tähenda hageja ega hageja

elukaaslase eraellu sekkumist.

62. Muudes hageja nõudes esile toodud lausete ja tekstilõikude osas ei ole hageja selgitanud,

milles seisneb nende ebaõigsus: xxx

63. Hageja nõuab artikli või selle osade eemaldamist ka hageja isikuandmete osas (hageja

vanus, hageja foto, hageja on oma vaadete järgi sotsiaaldemokraat, asjaolud seoses hageja

kohtuvaidlustega, mis toimusid 10 aastat tagasi).

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei saa nõuda juba avaldatud artikli eemaldamist

tulenevalt kostja poolt hageja isikuandmete kasutamisest. Euroopa Inimõiguste Kohus asunud

lahendis Wegrzynowski ja Smolczewski vs Poola (EIKo 16.07.2013, nr 33846/07) punktides

58 ja 59 seisukohale, et õigusemõistmise organite roll ei ole tegeleda ajaloo

ümberkirjutamisega, kohustades meediat eemaldama avalikust ruumist kõik jäljed

väljaannetest, mille osas on kohtud tuvastanud isikuõiguste rikkumise. Arvestada tuleb artikliga

10 kaitstud üldsuse huvi omada ligipääsu ajakirjanduse avalikele internetiarhiividele. EIK

rõhutas, et internetiarhiividel on oluline panus uudiste ja informatsiooni säilitamisel ja

kättesaadavaks tegemisel. Sellised arhiivid on tähtis haridus- ja teadustöö allikas, eriti

arvestades, et need on üldsusele kergesti kättesaadavad ning üldjuhul tasuta. Kuigi meedia

esmaülesanne demokraatias on olla „valvekoerˮ, on tal ka teisene funktsioon – talletada ning

teha avalikele arhiividele kättesaadavaks uudislood, mis on eelnevalt üldsusele kajastatud.

Internetiarhiivide pidamine on selle funktsiooni kriitilise tähtsusega aspekt. EIK leidis, et ei

kohtu ega meedia ülesanne ei saa ega võigi olla kirjutada ümber ajalugu, kustutades internetist

artikleid või neis avaldatut. Kohus on seisukohal, et tulenevalt eelviidatud EIK lahendist ning

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 10 ei ole kohtul võimalik

rahuldada hageja nõuet kohustada kostjat kõrvaldama veebiväljaannetest ja/või arhiividest

viited hagejale.

64. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja nõue artikli või selle osade eemaldamise nõudes

rahuldamata. Samuti jääb seetõttu rahuldamata ka hageja alternatiivne nõue, kuna ka Artiklile

ligipääsu takistamise kohustamiseks tuleb tuvastada Artiklist hagejale tekkiv kahju.

65. Hageja esitas alternatiivses nõudes lisaks Artiklile ligipääsu takistamiseks ka järgmise

nõude - lisada enne artikli pealkirja täiendav tekst „Kohus kohtuotsusega tuvastas, et AS

Ekspress Meedia õigusvastaselt avaldas artiklis isikuandmed ja ebaõiged andmed“ ning kohtu

resolutsioon, milles kohus rahuldab või rahuldab osaliselt Hageja nõuded. Kohtu resolutsioon

ja täiendav tekst peavad olema kirjutatud punase värviga ja tähtede suurusega, mis on võrdne

artikli pealkirja tähtede suurusele.

2-17-15244

12 (17)

66. Kohus tuvastas, et kostja avaldas ebaõiged faktiväited selle kohta, et hageja ei ole kostja

e-kirjale vastanud ja „xxx“. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral

kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või

paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli

õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus alternatiivse nõude kohustades kostjat

lisama veebilehel asuva Artikli pealkirja juurde tekst „Kohus kohtuotsusega tuvastas, et AS

Ekspress Meedia avaldas õigusvastaselt artiklis ebaõiged andmed“ ning Artikli lõppu

kohtuotsuse resolutsioon selles osas. Pealkirja juures asuv tekst peab olema sama tähesuuruse

ja värviga nagu pealkiri ning Artikli lõpus asuv tekst sama tähesuuruse ja värviga nagu Artikli

tekst.

67. Kuni 14.01.2019 kehtinud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 11 lg 2 kohaselt võib

isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja

avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada

andmesubjekti õigusi. Kehtiv IKS (jõustus alates 15.01.2019) § 4 sätestab, et isikuandmeid võib

andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada

meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.

Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Seega pidi

kostja Artikli avaldamise ajal arvestama, kas hageja isikuandmete ja foto kasutamiseks on

ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Alates

15.01.2019 peab selleks olema avalik huvi ja see peab kooskõlas ajakirjanduseetika

põhimõtetega.

68. Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et avaliku elu tegelased on suurema

avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga (vt Riigikohtu

13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 20). Sõltuvalt oma tegevuse iseloomust ja

ulatusest võivad avaliku elu tegelased olla erinevad ja sellest tulenevalt võib erinev olla ka

avalikkuse põhjendatud huvi määr nende eraelu vastu. (vt Riigikohtu 30. oktoobri 1997. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97). Antud asjas ei ole pooled esitanud väiteid, et hageja näol oleks

tegemist avaliku elu tegelasega. Samas võib kohtu hinnangul avalikkuse põhjendatud huvi

erinev määr tuleneda sellest, mille tõttu on isik avalikkuse huvi tähelepanu alla sattunud. Kohus

leidis eelnevalt, et korteriühistutega seotud vaidlused puudutavad suurt hulka inimesi ja

probleemide tõstatamine korteriühistute juhtimisega seoses on oluline ning tegemist on

avalikku huvi sisaldava teemaga. EIK praktika järgi tähendab arvamusvabaduse tagamine muu

hulgas ka seda, et ajakirjandusel lasub kohustus edastada teavet ja mõtteid nii poliitilistel

teemadel kui ka kõigis teistes avalikkusele huvi pakkuvates küsimustes. Ajakirjanduse ülesanne

on sellist teavet ja mõtteid edasi anda ning avalikkusel on õigus neid saada. Artiklis on seejuures

konkreetselt juttu hageja ja tema elukaaslase tegevusest kui ühest näitest seoses probleemidega

korteriühistute juhtimisel. Ajakirjandusel puudub huvi üksnes hagejast kirjutada, vaid see huvi

seondub konkreetselt tema tegevusega seoses korteriühistuga. Artikli kontekstis on kohtu

hinnangul oluline viidata hageja isikule, tema nime, foto, vanuse ja varasemate kohtuasjade

esiletoomisega. Samas leiab kohus, et Artikli konteksti arvestades on asjakohatu viidata hageja

erakondlikule kuuluvusele. Küll aga ei ole see asjaolu toonud kaasa hageja õiguste rikkumist

põhjusel, et hageja ise eitab enda seost sotsiaaldemokraatlusega.

69. Antud juhul ei ole Artiklis käsitletud hageja eraelu, vaid tema tegevust seoses hagide ja

kaebuste esitamisel. Seega on kohtu hinnangul kostja käitunud kooskõlas ajakirjanduseetika

põhimõtetega. Andmete avalikustamine on olnud vajalik Artiklis märgitud teabe edastamisel

avalikkusele ega ole seejuures ülemääraselt kahjustanud andmesubjekti õigusi.

2-17-15244

13 (17)

70. Seega ei ole kostja hageja isikuandmeid käsitledes rikkunud hageja isiklikke õigusi IKS

mõttes. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata hageja alternatiivne nõue lisada Artikli juurde

tekst isikuandmete õigustamatu kasutamise kohta.

II Mittevaralise kahju hüvitamise nõue

71. Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille aluseks on

ebaõigete faktiväidete avaldamine, ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ja isikuandmete

õigustamatu kasutamine.

Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla nii au teotavate ebaõigete faktiväidete

avaldamine (VÕS § 1047 lg 1) ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine (VÕS § 1045 lg 1

p 4 ja VÕS § 1046 lg 1), samuti isikuandmete õigustamatu kasutamine (VÕS § 1045 lg 1 p 7

ning kuni 14.01.2019 kehtinud IKS § 10 lg 1 ja IKS § 11 lg 2).

Kohus leidis eelnevalt, et kostja on avaldanud ühe hageja au teotava ebaõige faktiväite, mille

kostja on Artiklis parandanud. Lauses xxx sisalduv faktiväide õpetajate kohtusse kaebamise

kohta ei ole kohtu hinnangul hageja au teotav ega hagejat halvustav.

Kohus leidis, et kostja ei ole hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud ega

õigusvastaselt isikuandmeid avaldanud.

72. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse

tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au

teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule

mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Juhul kui kostja on hageja

isikuõigusi rikkunud, on kostjal põhimõtteliselt alati hagejale mittevaralise kahju hüvitamise

kohustus (vt Riigikohtu 04.10.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18). Antud juhul on

kostja rikkunud hageja isikuõigusi ühe ebaõige halvustava faktiväitega, kuid tegemist on raske

rikkumisega, kuna hagejat on sisuliselt käsitletud kuriteo toimepannud isikuna. Ehkki kostja on

veebilehel asuva Artikli juurde esitanud paranduse selle kohta, et „Riigikohus tühistas Harju

Maakohtu otsuse X väärteoasjas korruptsioonivastase seaduse põhjal ja lõpetas

väärteomenetluse seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega“, ei teinud kostja seda koheselt

pärast Artikli avaldamist. Samuti on ebaõige hagejat halvustava faktiväitega tekst käesoleva

ajani saadaval ajalehe paberkandjal. Eeltoodud asjaolud annavad aluse kostjalt hageja kasuks

hüvitise väljamõistmiseks.

73. Kohus peab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel sõltumata poolte taotlustest

arvestama rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda,

kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks

kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt selle kohta Riigikohtu 26. novembri 2010. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 15; 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17;

22. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 14; 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-152-09, p 16). Hüvitise suurust põhjendavad asjaolud peab kohtule esitama hageja.

Kostjal on võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid, mille alusel kohus saaks kaaluda hüvitise

suuruse vähendamist. (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p

25). Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et hagejale tekkinud mittevaraline

kahju oleks olnud erakordselt suur.

74. Kahju hüvitise suurust vähendab kohtu hinnangul asjaolu, et kostja on veebilehel asuva

Artikli juures esitanud paranduse. Kohtu hinnangul on usutav, et internetis on artiklid

tagantjärgi enim loetavad kuna võimaldavad neid hõlpsasti kätte saada otsingute kaudu.

2-17-15244

14 (17)

Seevastu paberkandjal on võimalik ajalehega tutvuda üldjuhul vaid raamatukogudes ja

arhiivides, mistõttu paberkandjal ei ole hagejat kahjustav artikkel kergesti kättesaadav.

75. VÕS § 134 lg 6 annab kohtule võimaluse arvestada isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise

kahju hüvitise määramisel lisaks sama paragrahvi viiendas lõikes sätestatule ka vajadust

mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju

tekitaja varalist seisundit. Hageja ei ole tuginenud sellele, et kohus peaks arvesse võtma kostja

majanduslikku seisundit. Samas peab kohus arvesse võtma vajadust mõjutada kostjat hoiduma

edasisest kahju tekitavast tegevusest.

76. Kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu

tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad

(Riigikohtu 09.04.2008 otsus nr 3-2-1-19-08, p 13, 25.09.2013 otsus nr 3-2-1-80-13, p 20,

26.06.2013 otsus nr 3-2-1-18-13, p 26). Kohus leiab, et käesolevas asjas annab kostja käitumine

hagejat halvustava faktiväite omaalgatuslikul eemaldamisel aluse hageja kasuks mittevaralise

kahju hüvitise väljamõistmiseks tavapärasest väiksemas määras. Kohus leiab, et kostja on aru

saanud oma käitumise õigustamatusest ja seetõttu mittevaralise kahju hüvitise suurendamiseks

alust ei ole.

77. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

mittevaralise kahju hüvitis 600 eurot.

III

Vastuväite lahendamine

78. Hageja esitas 22.04.2019 vastuväite kohtu tegevusele seoses sellega, et kohus jättis

08.04.2019 tähelepanuta hageja 10.07.2018 taotluse filoloogilis-lingvistilise ekspertiisi

läbiviimiseks.

79. Kohus jätab vastuväite rahuldamata. TsMS § 20 lg 1 sätestab, et juhul kui asja menetluse

käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on

kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle.

Hageja esitas 31.03.2019 taotluse „lahendada hageja 10.07.2018 taotlus filoloogilislingvistilise

ekspertiisi läbiviimiseks.“ 01.10.2018 on kohus lahendanud hageja 10.07.2018 taotluse.

Korduvalt sama taotlust esitada ei saa. Seega jättis kohus õigesti hageja 31.03.2019 taotluse

tähelepanuta. Hageja 31.03.2019 taotlust ei saanud kohus käsitleda taotlusena TsMS § 20 lg 1

alusel.

IV

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

80. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

81. Kohus jättis rahuldamata tervikuna hageja esimese põhinõude. Alternatiivse nõude rahuldas

kohus üksnes kohtuotsuse lisamise osas ja sedagi hageja poolt väidetud ebaõigete

faktiväidete hulka arvestades 5% ulatuses. Samuti lähtudes hageja poolt väidetud ebaõigete

faktiväidete hulgast on kohus rahuldanud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude

kõigest 5% ulatuses. Seejuures tuleb arvestada mõlema nõude rahuldatud osa suhet

haginõuetesse tervikuna. Seega on kokku kohus rahuldanud hageja nõuded kostja vastu

7,5% ulatuses.

2-17-15244

15 (17)

82. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu summas 500 eurot ja lepingulise esindaja kulu

summas 5 947,20 eurot (koos käibemaksuga).

83. Kostja esitas menetluskuludena lepingulise esindaja kulu summas 2 852 eurot.

84. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sealhulgas on menetluskuluks menetlusosalise lepingulise esindaja kulud.

85. Kohtu hinnangul on hageja poolt 29.05.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud

menetlustoimingud osaliselt põhjendatud. Hageja esitas hagiavalduse 12.10.2017, seejärel

muutis hageja oma nõuet 24.10.2017 ja 25.10.2017. 14.11.2017 jättis kohus hagi käiguta.

29.11.2017 esitas hageja järjekordse muudetud haginõude. 19.12.2017 sai kohus

hagiavalduse menetlusse võtta. Kohus peab hageja sellist käitumist põhjendamatuks.

Hageja oleks saanud juba algses hagiavalduses esitada kohtule korrektse haginõude.

Seetõttu arvestab kohus hageja põhjendatud menetlustoimingu ajana üksnes esialgse

hagiavalduse koostamiseks kulunud aega, mis on 5 tundi.

Hageja esitas 14.05.2018 taotluse ekspertiisi läbiviimiseks. Kohus jättis taotluse rahuldamata ja

ekspertiisi määramata. Seega ei olnud hageja taotlus põhjendatud ja vajalik. Kohus ei saa hageja

poolt märgitud menetlustoimingut seetõttu arvesse võtta. Samuti ei saa eeltoodust tulenevalt

kohus arvesse võtta aega, mis on kulunud hagejal kostja poolt taotlusele esitatud vastusega

tutvumiseks ja 05.06.2018 kohtumäärusega tutvumiseks. Samal põhjusel on põhjendamatud

hageja poolt märgitud menetlustoimingud seoses uue samasisulise ekspertiisitaotlusega, mille

kohus samuti jättis rahuldamata. Samuti on põhjendamatu hageja

10.10.2018 vastuväide kohtu tegevusele kuna kohus jättis vastuväite rahuldamata ning hageja

31.03.2019 taotlus lahendada hageja 10.07.2018 taotlus ekspertiisi läbiviimiseks, millise

taotluse jättis kohus läbi vaatamata. Samuti on põhjendamatu hageja 21.04.2019 vastuväide

kohtu tegevusele, kuna kohus jätab selle käesoleva otsusega rahuldamata.

Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud ja nende jaoks

kulunud aeg on kohtu hinnangul olnud vajalik ja põhjendatud.

86. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 30,3 tundi.

87. Hageja lepingulise esindaja tunnitasumääraks on nimetatud 120 eurot, millele lisandub

käibemaks.

Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks

esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi

hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul

saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu

vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja

keerukus. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120

eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu

120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti

147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13),

2-17-15244

16 (17)

153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14)

ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15).

Arvestades käesoleva asja olemuslikku keskmisest kõrgemat keerukust, kuid samas mitte väga

suurt mahtu oleks hageja poolt märgitud tunnitasumäär põhjendatud. Samas ei ole tegemist

vandeadvokaadiga, kelle puhul eeldatakse õigusteenuse kõrgemat kvaliteeti. Samuti annavad

hageja lepingulise esindaja poolt koostatud menetlusdokumendid kinnitust sellele, et

õigusteenuse kvaliteet ei olnud vajalikul tasemel. Hageja on korduvalt oma nõudeid muutnud

ja esitanud sisult perspektiivituid taotlusi ja vastuväiteid kohtu tegevusele. Eeltoodust tulenevalt

peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnistasumääraks 100 eurot koos

käibemaksuga.

88. Arvestades eeltoodut ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on hageja

lepingulise esindaja kuluks 3 030 eurot, mis koos riigilõivuga moodustab hageja

menetluskulu kokku summas 3 530 eurot.

89. Kostja poolt 22.04.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on kohtu

hinnangul põhjendatud. Samuti on põhjendatud nende jaoks kulutatud aeg. Kohtu hinnangul

ei ole menetlustoiminguteks kulunud aeg ülepaisutatud. Kui võrrelda hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ajakuluga, milleks on 30,3 tundi, siis kostja ajakulu 23 tundi 46

minutit on sellega proportsionaalne. Hageja menetluskulu mõnevõrra suurema ulatuse

tingib asjaolu, et hagejal kaasneb ajakulu ka hagiavalduse koostamiseks.

90. Hageja väide, et kostja lepingulise esindaja näol on tegemist kostja enda töötajaga, on

ebaõige. Kostja lepinguline esindaja ei ole AS Ekspress Meedia, vaid AS Ekspress Grupp

töötaja. Tegemist on eraldiseisvate juriidiliste isikutega. Riigikohus on leidnud, et TsMS §

175 lg-s 2 sätestatud erireegel menetlusosalise töötaja kulude hüvitamata jätmise kohta ei

ole laiendatav menetlusosalise ema- või tütarettevõtja töötajatele. Kontserni kuuluvad ema-

ja tütarettevõtjad on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kõigil on oma vara, õigused,

kohustused ja võlausaldajad. Sealhulgas ei ole kolmandate isikutega tehtavatest

tütarettevõtja tehingutest tekkivad õigused ja kohustused omistatavad emaettevõtjale ning

see seisukoht on kohaldatav ka menetluskulude kindlaksmääramisel (Riigikohtu 1.

detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 9).

91. Arvestades eeltoodut on kostja lepingulise esindaja kuluks ja seega ka kostja

menetluskuluks 2 852 eurot (käibemaksu ei lisandu).

92. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2 638,10

eurot (92,5% 2 852-st) ja kostjalt hageja kasuks 264,75 eurot (7,5% 3530-st).

93. Kohus tasaarvestab vastastikused menetluskulude nõuded, mille järgselt kuulub hagejalt

kostja kasuks väljamõistmisele 2 373,35 eurot.

94. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Käesolevas asjas on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

tuleb

hagejal

tasuda

kostjale

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

2-17-15244

17 (17)

Vallo Kariler kohtunik

Osaliselt tühistatud 14.02.2020 Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga