2-18-17081/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtukoosseis

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Hagihind

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistung

Resolutsioon

Harju Maakohus

Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

17.06.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

2-18-17081

A L hagi Tallinna Vangla vastu kahju

tekitava tegevuse keelamise nõudes

3 500 eurot

Hageja: A L (isikukood XXX)

Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat

Leino Biin (e-post leino@biin.ee)

Kostja: Tallinna Vangla (reg. kood 70001113)

Kostja lepinguline esindaja: Irene Iskül

(e-post Irene.Iskyl@just.ee)

08.05.2019

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata A L hagi Tallinna Vangla vastu kahju tekitava tegevuse

keelamise nõudes.

3. Menetluskulud jätta hageja kanda.

4. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Vabastada A L menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

6. Kohtuotsus edastada pooltele ning Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

kui

kaebuse

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt kannab hageja vabaduskaotuslikku karistust Tallinna Vanglas. Hagejale on

enne karistuse kandmisele asumist ordineeritud ravim Lyrica või Pragiola, mille toimeaine on

pregabaliin. Pregabaliin on retseptiravim, mis ei ole kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirja. Vangla keeldub hagejale väljastamast ravimist Lyrica või Pragiola ja on selle asendanud

narkootilist toimeainet sisaldava ravimiga Tramadool (Tramadol, Tramadolum), mis on tsentraalse

toimega kaasaegne narkootiliste ainete rühma kuuluv valuvaigisti. Tallinna Vangla kasutab

tervishoiuteenuse osutamisel igasuguse mõistliku põhjenduseta ja meditsiiniliste näidustusteta

hageja valu leevendamiseks narkootilist toimeainet sisaldavat ravimit ja seda olukorras, kus

narkootilist toimeainet mittesisaldavad ravimid on olemas ja need on arstide poolt patsiendile

ordineeritud. Hageja on seisukohal, et ta on saanud Tallinna Vanglas nõuetele mittevastavat

tervishoiuteenust, sest narkootilist toimeainet sisaldav ravim võib rikkuda pideval tarvitamisel

hageja tervist või tekitada sõltuvusprobleeme.

Hageja palub keelata Tallinna Vanglal kasutada A L valuraviks narkootilist toimeainet

sisaldavat ravimit tramadool ja kohustada Tallinna Vanglat kasutama hageja valuraviks ordineeritud

ravimit toimeainega pregabaliin.

Kostja seisukohad

Kostja vastuse kohaselt saabus hageja Tallinna Vanglasse 23.08.2018. Hageja tervisekaardilt

nähtub, et saabumisel on ta meditsiiniõele avaldanud, et tarvitab ravimitest pregabaliini. Hagejale

selgitati, et Tallinna Vanglas sellist ravimit ei ole ja see asendatakse ravimiga Gabagamma. Samast

tervisekaardi kandest nähtub, et „Isik ei soovi Gabagammat, kaupleb välja Tramadoli, selgitatud

ravimite saamise korda“. 31.08.2018 on hageja viibinud arst vastuvõtul, kus on talle määratud

ravim Tramadol 50 mg kaks korda päevas kokku kümme päeva. Samast kandest nähtub, et hageja

on ise soovinud koheselt Tramadoli saada ja on seda pidevalt ka vabaduses kasutanud. 19.09.2018

on hagejale määratud valuravi 30 päevaks Diclopram. Samast tervisekaardi 19.09.2018 kandest

nähtub mh, et „Aastaid kasutanud tramadoli“. 21.09.2018 keeldus hageja talle määratud ravimist

Diclopram ning ravi lõpetati. 26.10.2018 on hageja uuesti viibinud arsti vastuvõtul ja talle on

määratud ravim Tramadol kuni karistusaja lõpuni. Vanglale kui tervishoiutöötajale on antud

kaalutlusõiguse tervishoiuteenuse osutamiseks, sh ka õigus valida ravimit. Vanglas ravitakse

haigestunud kinnipeetavat vanglateenistuse võimaluse piires. Vanglal tuleb isikule tagada

nõuetekohane ravi, vajalikud meditsiiniseadmed ja hooldus, kuid vanglal puudub kohustus

võimaldada konkreetseid esemeid ja ravi, mida patsient nõuab või subjektiivsel hinnangul

parimaks peab. Vangla arst näidustab patsiendile ravi, selleks vajalikud seadmed ja medikamendid

vastavalt

isiku

terviseseisundile,

arvestades

seejuures

ka

vangla

võimekust

ning

kinnipidamisasutusele pandud kohustusi siseriiklikus õiguses. Patsiendil puudub subjektiivne

õigus hindamaks, milline ravi on talle asjakohane ja vajalik, nimetatud osas on volitused antud

tervishoiuteenuse osutajale, kes lähtuvalt töökogemusest ja saadud väljaõppest on pädev otsused

ravi näidustuse osas tegema. Seega ei ole hagejal õigus nõuda endale meelepärast ravimit

pregabaliin. Ravim pregabaliin ei kuulu alates 2018 algusest Tallinna Vanglas kasutatavate

ravimite nomenklatuuri, millest tulenevalt ei ole vanglal võimalik hagejale nimetatud ravimit ka

väljastada.

Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Pooled ei vaidle, et hagiavalduse esitamise ajal ei võimaldanud kostja hagejale hageja nõudel

valuraviks mõeldud ravimit toimeainega pregabaliin (t.l. 6-32, 53-56). Vaidlust ei ole, et menetluse

kestel on kostja hakanud väljastama hagejale ravimit toimeainega pregabaliin, mistõttu kostja ei

kasuta enam hageja valuraviks narkootilist toimeainet sisaldavat ravimit Tramadol (t.l. 115-115p).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks

isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient)

tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi,

nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema

tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse VÕS § 759

järgi mh sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise

kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile

tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. VÕS § 762

järgi peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal

ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab

tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.

Riigikohus on asunud seisukohale, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad

meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal

ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik

lepinguline suhe (vt Riigikohtu erikogu 07.04.2011 määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9).

Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa.

Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) alusel. VangS §

lg-st

tulevalt

osutab

tervishoiuteenuseid

vanglas

tervishoiutöötaja

vastavalt

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. VangS § 52

lg 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas

olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde,

samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Tervishoiuteenus on TTKS § 2 lg 1 järgi

tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja

ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist

või haiguse ägenemist ning taastada tervist. TTKS § 1 lg 21 järgi kohaldatakse seda seadust

tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest tulenevate

erisustega. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003 määruse nr 330 „”Vangistusseaduse” alusel

osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste

abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord” § 3 lg 2 kohaselt

otsustab tervishoiuteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse vangla või arestimaja

volitatud tervishoiutöötaja. Tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja,

koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka

kasutamise põhimõttest.

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on

rikkunud kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Kuna pooled ei vaidle, et kostja võimaldab hagejale ravimit toimeainega pregabaliin ning ei kasuta

hageja valuraviks narkootilist toimeainet sisaldavat ravimit Tramadol, siis ei ole põhjendatud

arvata, et kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud tervishoiuteenuselepingut, mille kohaselt

hageja väidetel tuleb keelata kasutada hageja valuraviks narkootilist toimeainet sisaldavat ravimit

tramadool ja kohustada kasutama ravimit toimeainega pregabaliin. Hageja ei ole tõendanud, et

kostja kasutab hageja valuraviks narkootilist toimeainet sisaldavat ravimit tramadool ning hageja

ei ole tõendanud oma väidet, et kostja ei kasuta hageja valuraviks ravimit toimeainega pregabaliin.

Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud hageja nõue, et kohustada kostjat hagejat ravima teistsuguse

ravimiga, sest vaidlust ei ole, et kostja võimaldab hagejale ravimit, mida hageja on hagiavalduses

nõudnud.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kostja on teatanud, et tal menetluskulud

puuduvad, siis märgib kohus kohtuotsuse resolutsioonis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud

täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud

menetlusabi, menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 järgi kui hageja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud

riigituludesse täies ulatuses välja.

Harju Maakohtu 22.11.2018 kohtumäärusega rahuldas kohus A L taotluse riigi õigusabi

saamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

Harju Maakohtu 22.11.2018 kohtumäärusega käesolevas asjas on kohus rahuldanud hageja

taotluse menetlusabi andmiseks ning vabastanud hageja kohustusest tasuda hagi tagamise taotluse

ning hagi esitamise riigilõiv kokku 350 eurot. TsMS § 190 lg 7 kohaselt sama paragrahvi lõigetes

3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et seoses asjaoluga, et menetluslik olukord on

menetluse kestel muutunud, mistõttu kohus jättis hagi rahuldamata ja ei ole võimalik iseenesest

järeldada, et hageja pöördumine kohtusse oleks olnud ilmselgelt asjata, siis on kohtu arvates

põhjendatud vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov

kohtunik