2-14-21673/84 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2019 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-21673

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Generaator hagi Ena Haabma, Alar Haabma,

Heivi Soidla, Aino Haabma, Aisi Põldsepa, Anne Sabali, Eha

Haabma, Heiki Haabma ja Ülle Mägi vastu kohustamaks

kostjaid taluma kinnisasja kitsendusi ja andmaks nõusoelkut

hagejale vee erikasutusloa väljastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. aprilli 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Aktsiaseltsi Generaator määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Aktsiaselts Generaator (registrikood

10039457), esindaja advokaat Hannes Olli

Vastustajad:

1. Ena Haabma (isikukood XXXXXXXXXXXX )

2. Alar Haabma (isikukood XXXXXXXXXXXX )

3. Heivi Soidla (isikukood XXXXXXXXXXXX )

4. Aino Haabma (isikukood XXXXXXXXXXXX )

5. Aisi Põldsepp (isikukood XXXXXXXXXXXX )

6. Anne Sabal (isikukood XXXXXXXXXXXX )

7. Eha Haabma (isikukood XXXXXXXXXXXX )

8. Heiki Haabma (isikukood XXXXXXXXXXXX )

9. Ülle Haabma (isikukood XXXXXXXXXXXX )

Vastustajate esindajad vandeadvokaadid Martin Triipan ja Kaisa

Laidvee

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 12. aprilli 2019 määrus

resolutsiooni punkti 2 osas, milles maakohus mõistis hagejalt

kostjate

kasuks

menetluskulude

hüvitise

hulgas

välja

kassatsioonikautsjoni 100 eurot.

2. Jätta Tartu

Maakohtu

12. aprilli 2019 määruse

resolutsioonist välja punkt 3.

3. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 12. aprilli 2019 määruse

resolutsioon

muutmata,

arvestades

ringkonnakohtu

põhjendustega.

4. Lugeda

maakohtu

määruse

resolutsioon

tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

„1.

Rahuldada kostjate Ena Haabma, Alar Haabma,

Heivi Soidla, Aino Haabma, Aisi Põldsepa, Anne Sabali, Eha

Haabma, Heiki Haabma ja Ülle Mägi avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Mõista AS-ilt Generaator välja menetluskulud

Ena Haabma, Alar Haabma, Heivi Soidla, Aino Haabma, Aisi

Põldsepa, Anne Sabali, Eha Haabma, Heiki Haabma ja Ülle

Mägi kasuks summas 17 129,40 eurot. Alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

3. Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte.

4. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse

peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse

jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.“

5. Rahuldada AS Generaator määruskaebus osaliselt.

6. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

kaasnenud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 178 lg 4).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. AS Generaator (hageja) esitas hagi Ena Haabma, Alar Haabma, Heivi Soidla, Aino Haabma,

Aisi Põldsepa, Anne Sabali, Eha Haabma, Heiki Haabma ja Ülle Mägi (kostjad) vastu, paludes

kohustada

kostjaid

taluma

hageja

hoonestusõigusest

ja

selle

esemeks

olevast

hüdroenergiajaamast tulenevaid mõjutusi kostjate kinnistule. Lisaks palus hageja kohustada

kostjaid andma hagejale vee erikasutusloa saamiseks nõusolek ja asendada nõusolek

kohtuotsusega.

2. Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2018 otsusega tühistas ringkonnakohus Tartu Maakohtu

09.11.2016 otsuse, millega hagi rahuldati. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis hagi

rahuldamata. Ringkonnakohtu otsusega jäid menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus ning

Riigikohtus hageja kanda. Ringkonnakohus märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus kohtuotsuse jõustumisel.

Ringkonnakohtu otsus jõustus 14.01.2019 Riigikohtu määrusega, millega jäeti hageja

kassatsioonkaebus ringkonnakohtu otsuse peale menetlusse võtmata.

3. Kostjad on esitanud järgmised menetluskulude nimekirjad:

1) 10.10.2016 nimekiri, mille kohaselt taotlevad kostjad menetluskulude kindlaksmääramist

summas 9922 eurot, sh 9897 eurot tasu advokaadi õigusabi eest ja 25 eurot riigilõiv;

2) 13.10.2016 nimekiri, mille kohaselt lisandub p-s 1 toodud menetluskuludele 918 eurot

kohtuistungil osalemisega seotud menetluskuluna;

3) 24.04.2017 nimekiri, mille kohaselt taotlevad kostjad menetluskulude kindlaksmääramist

summas 2084 eurot, sh 1734 eurot tasu advokaadi õigusabi eest ja 350 eurot riigilõiv;

4) 28.04.2017 nimekiri, mille kohaselt lisandub p-s 3 toodud menetluskuludele 816 eurot

kohtuistungil osalemisega seotud menetluskuluna;

5) 27.11.2017 nimekiri, milles kostjad taotlevad menetluskulude kindlaksmääramist

Riigikohtus summas 2752 eurot, sh 2652 eurot tasu advokaadi õigusabi eest ja 100 eurot

kautsjon;

6) 28.09.2018 nimekiri, milles kostjad taotlevad menetluskulude kindlaksmääramist

summas 3066 eurot, sh 3036,60 eurot tasu advokaadi õigusabi eest, 23,40 eurot

printimiskulud ja 6 eurot transpordikulu.

Kokku taotlesid kostjad menetluskulude kindlaksmääramist summas 19 558 eurot.

2. Hageja leidis, et kostjad taotlevad ebamõistlikult suure õigusabi tunnitasu (170-205 eurot

tunnis) hüvitamist. Hageja pidas mõistlikuks õigusabi osutamise tunnitasuks 120 eurot tunnis

(ilma käibemaksuta).

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus rahuldas kostjate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis

hagejalt kostjate kasuks menetluskulude katteks välja 17 229,40 eurot. Kohus märkis, et alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus jättis rahuldamata kostjate taotluse menetluskulu summas 2328,60 eurot väljamõistmiseks

ning jättis selle kulu kostjate endi kanda.

Kostjad taotlesid menetluses tasutud riigilõivude ja kautsjoni väljamõistmist kokku summas 475

eurot. Kohus on kontrollinud, et kostjad on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 25 eurot,

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 350 eurot ja kassatsioonkaebuse esitamisel kautsjoni

100 eurot. Seega kuulub kostjate kohtukuludena hagejalt väljamõistmisele kokku 475 eurot.

Kohtu hinnangul saab põhjendatuks lugeda kostjate poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide

ettevalmistamisele, kohtuistungiteks valmistumisele ja nendel osalemisele kulunud aega.

Kohtuasja materjalidest nähtub, et kostjate esindaja on esitanud kõik menetluskulude

nimekirjades esile toodud menetlusdokumendid ning osalenud kõigil viidatud kohtuistungitel.

Kohus leidis, et võttes arvesse menetluse tulemuslikkust ja eeltoodud põhjendusi, on õigusabi

osutamise ajakulu esindatavate huvide kaitseks põhjendatud ja vajalik 82,1 tunni ulatuses ning

kuulub hüvitamisele. Seega tuleb hagejalt kostjate kasuks lepingulise esindaja kuludena välja

mõista 16 748,40 eurot (82,1 tundi × tunnitasu 204 eurot (sisaldab käibemaksu)).

Kohus jättis rahuldamata kostjate taotluse mõista hagejalt menetluskuluna välja 23,40 eurot.

Kohus mõistis hagejalt kostjate kasuks välja 6 eurot sõidukulu katteks.

Kokku kuulub kostjate menetluskuludest hüvitamisele 17 229,40 eurot (375 eurot riigilõivud,

100 eurot kautsjon, 16 748,40 eurot õigusabikulud ja 6 eurot esindaja sõidukulud).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

tühistada maakohtu määruse p 2 ning teha uus määrus, millega jätta kohaldamata kõrgendatud

tunnihind 204 eurot ning võtta kostjate menetluskulude hüvitamise taotluse lahendamisel arvesse

tegelikkuses rakendatud tunnihinda 70 eurot (+ KM) ning maksimaalselt harilikku keskmist

tunnihinda 120 eurot (+ KM).

Maakohus on ebaõigesti mõistnud vastustajate kasuks välja kassatsioonikautsjoni 100 eurot.

TsMS § 149 lg 4 kassatsiooni rahuldamisel kassatsioonikautsjon tagastatakse. Seega ei ole alust

selle hagejalt väljanõudmiseks.

Teiseks on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel ebaõigesti kohaldanud tunnihinda 204

eurot ja saanud selle 82,1 õigusabitunniga korrutades tulemuseks 16 748,40 eurot.

Kostjad on menetluskulude taotluses maakohut eksitanud väites ja märkinud, et selline oli

keskmine tunnihind. Hageja juhib tähelepanu, et kostjad on arvutanud aritmeetilise keskmise.

Kõrge aritmeetilise keskmise saab tulemuseks ka siis kui kõigest üks õigusabi tund on müüdud

äärmiselt kõrge tunnihinnaga.

Vaidlusalusel juhul nähtub kostjate esitatud kuludokumentidest, et õigusabi osutati tegelikult

valdavas mahus tunnihinnaga 70 eurot (+ KM) ning ka 98,25 eurot (+ KM). Näiteks 30.09.2016

arve nr 162153 kohaselt on Kaisa Laidvee osutanud 17,7 h õigusabi tunnihinnaga 98,25 eurot (+

KM); Samuti on Kaisa Laidvee osutanud 12,7 h õigusabi hinnaga 70 eurot (+ KM) ja siis veel

3,3 h hinnaga 70 eurot (+ KM). Seega osutati ligi pool õigusabist keskmise tunnihinnaga

84,125 eurot, mis on rohkem kui poole vähem sellest tunnihinnast mida kohus rakendas.

Kõrget tunnitasu 220 eurot (+ KM) on rakendatud nimekirja väidete kohaselt vaid 5 h ulatuses.

Kohus on Riigikohtu otsusele tuginedes leidnud, et mõistlik hind on 170 eurot tunnis. Ka siis, kui

maakohus soovis rakendada keskmist tunnihinda, on see valesti arvutatud. Kui kõrgeim

põhjendatud tunnitasu on kohtu hinnangul 170 eurot, ning osutatud on ka teenust hinnaga

70 eurot/tund, siis oleks pidanud tehe olema 120 eurot × 82,1 h, s.o kokku 9852 eurot.

VASTUSTAJATE SEISUKOHT

5. Kostjad (vastustajad) paluvad vähendada väljemõistetavat summat 100 euro võrra. Muus osas

paluvad kostjad jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Kostjad kinnitavad, et kassatsioonikautsjon on Riigikohtu 14.03.2018 otsuse resolutsiooni p 3

alusel kostjatele tagastatud. Seega ei ole selle väljamõistmine hagejalt vajalik.

Kostjad palusid lepingulise esindaja kuludena kindlaks määrata 19 053,60 eurot. Maakohus on

vastustajate taotluse rahuldanud osaliselt ja välja mõistnud 16 748,40 eurot.

Maakohus pidas põhjendatuks esindaja kulusid 82,1 tunni ulatuses tunnitasuga 170 eurot (+ KM).

Vastustajate poolt esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on õigusabi kokku osutatud

101,85 tundi. Seega on maakohus koguseliselt vähendanud menetluskulusid 19,75 tunni ulatuses,

mis moodustab ligikaudu 20 % kogu kulunud ajast.

Määruskaebuse esitaja on asunud seisukohale, et keskmine tunnihind, mida kohus rakendas, ei

ole õige ning ligi pool õigusabist on osutatud sellest märgatavalt madalama tunnihinnaga. Kostjad

on seisukohal, et määruskaebuse esitaja etteheited on põhjendamatud ning ei anna alust

menetluskulude summat muuta. Maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotuses on

pigem kärbitud menetluskulude suurust vastustajate kahjuks ning puudub igasugune alus

menetluskulude täiendavaks vähendamiseks.

Määruskaebus esitaja kriitika maakohtu rakendatud tunnitasu arvestuse osas ei anna alust

menetluskulude summat muuta, arvestades muuhulgas maakohtu poolt juba vähendatud

menetluskulude summat. Maakohtu määruse kohaselt ei pidanud kohus lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks telefonikõnedele, nõupidamistele ja õiguslike analüüside

koostamisele kulunud aega.

Enamjaolt on osutatud õigusabi tunnihinnaga 170 eurot (+ KM).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu määrus

tuleb tühistada osas, millega kohus mõistis hagejalt kostjate kasuks menetluskulude katteks välja

kassatsioonikautsjoni 100 eurot. Samuti tuleb jätta maakohtu määruse resolutsioonist välja

punkt 3. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata täiendades

maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 koosmõjus §-ga 659).

7. Hageja vaidlustab maakohtu määrust sisuliselt kahes osas, s.o kassatsioonkaebuselt tasutud

kautsjoni 100 eurot väljamõistmise osas ja kostjate esindajate tunnihinna suuruse osas.

Pooled ei vaidle kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjoni osas, et see on ebaõigesti hagejalt välja

mõistetud. Ringkonnakohus nõustub pooltega, et tegemist ei ole põhjendatud kuluga, kuna

kautsjon on kostjatele tagastatud, ning rahuldab selles osas määruskaebuse.

8. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus, mistõttu saab

ringkonnakohus maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda üksnes juhul, kui ringkonnakohus

tuvastab, et maakohus on väljunud diskretsioonipiiridest või teinud muid kaalutlusvigu

(Riigikohtu 10.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise

täpsusega osutatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tuleb anda hinnang õigusabikulu

vajalikkusele ja põhjendatusele tervikuna (TsMS § 175 lg 1). Arvestada tuleb, et kohtul on lai

kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Kohus peab kaalutlusotsust

siiski põhjendama.

9. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti lähtunud kostjate esindaja tunnihinnast 204

eurot.

Ringkonnakohus nõustub menetlusosalistega, et kostjate esindaja tunnihind ei ole olnud

204 eurot. Maakohtu põhjendused, kuidas kohus leidis tunnihinna 204 eurot, on puudulikud.

Kohtu sellekohane järeldus ei ole kooskõlas asja materjalides olevate kostjate lepinguliste

esindajate menetluskulude nimekirjadega. Samuti ei ole kohtu määrata lepingulise esindaja

tunnihinna suurust. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostjate esindajate tunnihinnad on

olnud 70 eurot, 130 eurot, 170 eurot, 205 eurot, 220 eurot. Eeltoodud tunnihindadele lisandub

käibemaks 20 %.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole üldjuhul põhjendatud menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses erinevatel viisidel tunnihindade aritmeetiliste keskmiste arvutamine olukorras, kus

õigusabi on osutatud erinevate tunnihindade alusel. Esindajakulude kindlaksmääramisel saab

lähtuda konkreetsetest kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadest ning hinnata, kas õigusabi

osutamisele kulunud aeg oli nimekirjas väljatoodud menetlustoimingute tegemisel vastava

tunnihinnaga põhjendatud ja vajalik.

10. Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusabile on 82,1 tunni ulatuses.

Määruskaebuses ei heideta maakohtule ette kostjate esindajate ajakulu kindlaksmääramist

põhjendamatus või ebavajalikus osas.

Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et esindajakulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel ei tule arvestada enam menetluse tulemuslikkusega, nagu on maakohus

ekslikult menetluskulude kindlaksmääramist põhjendanud. Menetluse tulemuslikkusest sõltubki

eelkõige menetluskulude jaotus. Kuivõrd määruskaebuses vaidlustab hageja üksnes tunnitasu

väidetavat ebamõistlikku suurust, siis kaebuse piiridest lähtudes ei ole ringkonnakohtul alust

asuda kontrollima, kas maakohus järgis esindaja ajakulu hindamisel diskretsioonipiire.

11. Esindaja tasu tunnihinna suuruse osas on Riigikohus 11.02.2015 määruses tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14 p-s 14 selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe

tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. /…/ lepingulise esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi.

Hagejat esindasid käesolevas asjas vandeadvokaadid Martin Triipan, Margus Kõiva ja Kaisa

Laidvee. Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatud menetlusdokumentide

kohaselt üldjuhul vahemikus 120-160 eurot. Riigikohus on oma praktikas aktsepteerinud

tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta)

ja 170 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Muuhulgas viitas Riigikohus

oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal

advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega eelduslikult tõusnud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Valdavalt on lähtutud tunnihinnast 170 eurot, mis ei

ületa oluliselt keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Tavapärasest kõrgemaks võib ehk pidada kostjate esindajate tunnihindu 205 eurot ja 220 eurot,

samas esineb selliseid tunnihindu üksnes üksikute menetlustoimingute osas (sh telefonikõned,

mida maakohus ei pidanud põhjendatuks). Maakohus pidi hindama eri tunnihindadega

menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikkust kogumis. Maakohtu määrust ei ole aga

vaidlustatud osas, milles kohus vähendas õigusabile kulunud aega. Esindajate ajakulu

vähendamine võimaldab mh kompenseerida kõrgemaid tunnihindu, kuna kõrgem hind väljendab

eelduslikult töö suuremat tõhusust. Samuti tasakaalustab kõrgemaid tunnihindu madalam

tunnihind – 70 eurot. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul lepinguliste esindajate tunnitasu

ületanud oluliselt keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus rahuldamata määruskaebuse osas, milles vaidlustati

esindajate tunnitasu suurust.

11. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, millega mõistis hagejalt kostjate

kasuks välja 100 eurot kassatsioonikautsjoni osas, siis tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p 2

tühistada osas, milles maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks ning mõistis hagejalt

kostjate kasuks välja rohkem kui 17 129,40 eurot (17 229,40 - 100).

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu ja ebavajalik maakohtu resolutsiooni p 3, millega

jättis kohus menetluskulud summas 2328,60 eurot kostjate enda kanda. Tegemist on

menetluskulude kindlaksmääramise menetlusega, mis järgnes kohtuotsuse jõustumisele (TsMS

§ 174 lg 4 esimene lause). Ringkonnakohtu 18.10.2018 otsusega juba määrati, kelle kanda jäid

menetluskulud. Asjaolu, et maakohtu hinnangul ei olnud kostjate menetluskulud 2328,60 euro

ulatuses põhjendatud ja vajalikud, ei võimalda jätta resolutsiooniga menetluskulusid selles

ulatuses kostjate kanda. Selline sõnastus jätab eksitava mulje, nagu tegeleks kohus täiendavalt

menetluskulude jaotamisega. Ringkonnakohtu arvates ei ole praegusel juhul vajalik märkida

resolutsioonis, millises summas menetluskulud osutusid ebavajalikeks ja põhjendamatuteks.

Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus kohtumääruse resolutsioonist välja punkti 3.

Ühtlasi on ringkonnakohtu hinnangul tarbetud maakohtu määruse resolutsiooni punktid 4 ja 5,

mille kohaselt määrus tuleb menetlusosalistele kätte toimetada ning määrus jõustub, kui seaduse

järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga

rahuldamata või läbi vaatamata. Lahendi menetlusosalistele kättetoimetamine on kohtu

menetlusseadustikust tulenev kohustus ning kohtumääruse jõustumise regulatsioon ei kuulu

TsMS § 465 lg 2 järgi määruse nõutava sisu hulka.

12. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp