2-18-128257/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.06.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-128257

Tsiviilasi

Intrum Debt Finance AG hagi T D vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4754,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Intrum Debt Finance AG (CH-100.023.266,

asukoht Industriestrusse 13C, 6300 Zug, Šveitsi

Konföderatsioon);

Hageja lepinguline esindaja: jurist Reelika Tuisk (Intrum

Estonia AS, asukoht Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post:

reelika.tuisk@intrum.com);

Kostja: T D (isikukood XXX, registreeritud elukoht

XXX; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt T D hageja Intrum Debt Finance AG kasuks C F AS ja kostja

vahel

30.06.2017

sõlmitud

kokkuleppest

sihtlaenulepingu

nr

L3700691952

muutmiseks nr L3700979001 tulenev võlgnevus 687,73 eurot ja hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 115,89 eurot.

3. Mõista kostjalt T D hageja Intrum Debt Finance AG kasuks välja lepingust nr

L3700979001 tulenev viivis summalt 648,08 eurot 19,90% aastas alates 23.04.2019

kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte enam, kui 532,19 euro ulatuses.

4. Välja mõista kostjalt T D hageja Intrum Debt Finance AG kasuks C F AS ja kostja

vahel

30.06.2017

sõlmitud

kokkuleppest

sihtlaenulepingu

nr

L3700535571

muutmiseks nr L3700978992 tulenev võlgnevus 2760,49 eurot ja hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 459,97 eurot.

5. Mõista kostjalt T D hageja Intrum Debt Finance AG kasuks välja lepingust nr

L3700535571 tulenev viivis summalt 2572,12 eurot 19,90% aastas alates 23.04.2019

kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte enam, kui 2112,15 euro ulatuses.

6. Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude 90 euro nõudes.

2-18-128257

2 (4)

7. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

7.1 Jätta menetluskulud 98% ulatuses kostja ja 2% ulatuses hageja kanda.

7.2 Mõista kostjalt T D hageja Intrum Debt Finance AG kasuks välja menetluskulud

446,88 eurot.

7.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (446,88 eurot) tuleb T D tasuda

Intrum Debt Finance AG käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada tagaseljaotsus kostjale T D avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

2-18-128257

3 (4)

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). ). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja

on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude nõudes kokku 90 eurot.

 VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3

kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas

kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest

nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja

nõue on üle 1000 euro.

 Hagiavaldusest nähtuvalt on Intrum Estonia AS sissenõudmisosakond (mitte Intrum Debt

Finance AG) inkassomenetluses saatnud kostjale maksemeeldetuletusi. Kuigi VÕS § 115

lg 1 alusel on teatud tingimustel professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluses hüvitatav

(vt Riigikohtu 09.09.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29), ei tähenda see seda,

et samas korras oleks hüvitatavad inkassofirma kaasamisega seotud kulutused.

Inkassofirmal ei ole reeglina kuigi head võimalust nõude maksmapanekuks ning seetõttu

rikub inkassobüroo kaasamine võlausaldaja kohustust kahju vähendada (VÕS § 139 lg 2)

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-15654).

Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik – kohus

leiab, et hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Hageja ei ole

selgitanud, kuidas aitas Intrum Estonia AS kaasamine vaidluse lahendamisele kaasa. Samuti

ei pea kohus põhjendatuks meeldetuletuskirjade saatmisega seotud sissenõudmiskulude

hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise

alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu, millist lepingut aga hagejal tarbijaga sõlmitud ei ole

(lepingud on sõlmitud nõue loovutanud võlausaldajaga). Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest,

et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on teenuse osutajal

tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata

sisse nõuda. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist, peavad kulud olema

reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama.

 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised põhinõuete

ulatuses, st mitte üle põhinõuete summade.

 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab

hagi ligikaudu 98% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta

menetluskulud 2% ulatuses hageja ja 98% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja

taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud

menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 400 eurot, kohtutäituri

tasu 36 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot, kokku 456 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-18-128257

4 (4)

 TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 400 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 51 alusel

kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kohus leiab, et hageja

kohtutäituri vahendusel makseettepaneku kättetoimetamise kulu 36 eurot on põhjendatud

täies ulatuses. TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata

avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid

maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt Riigikohtu 08.03.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks

põhjendatud välja mõista summa 20 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud

menetluskulu (400+36+20) 456 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja mõista 446,88 eurot (s.o 456-st eurost 98%) ning menetluskuludelt

(446,88 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik