2-19-4717/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-4717

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võla

nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 29. aprilli 2019 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1464,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel

Kostja

XX

(endine

nimi

X,

isikukood

XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel otsustada asi üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 29. aprilli 2019 tagaseljaotsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

2 (3)

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 26. märtsil 2019 Harju Maakohtule hagi XX

(kostja) vastu võla nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 46,17 eurot,

viivise 33,58 eurot ning võla sissenõudmiskulud 25 eurot. Maakohus võttis hagi menetlusse

8. aprillil 2019. Hageja esitas 9. aprillil 2019 menetlusdokumendi, millega suurendas

põhinõuet, viivist ja sissenõudmiskulusid.

Hageja nõue tuleneb kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga

8290781, mille alusel kostjale osutati mobiilsideteenuseid. Kostja teenuste eest ei maksnud ning

1. veebruaril 2018 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga läks tasumata arvega seotud nõue üle

hagejale.

2. Kostjale toimetati kõik menetlusdokumendid, sh nõuete suurendamine, kätte

11. aprillil 2019 e-toimiku kaudu. Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu lahend ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas 29. aprilli 2019 tagaseljaotsusega (vaidlustatud otsus) 26. märtsil 2019

esitatud hagi. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Maakohus mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 46,17 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivise 33,58 eurot. Samuti mõistis kohus välja viivise 0,07% päevas

põhinõude jäägilt alates 25. märtsist 2019 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui

12,59 euro ulatuses. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldas maakohus

osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 116,55 eurot. Vastavalt hageja

taotlusele mõistis maakohus menetluskuludelt välja viivise.

APELLATSIOONKAEBUS

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses

kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt esitas hageja 9. aprillil 2019 täpsustatud hagiavalduse, mis

toimetati kostjale kätte. Maakohus jättis vaidlustatud otsuses hageja esitatud põhinõude, viivise

ja sissenõudmiskulude suurendamise tähelepanuta ning rahuldas hagi lähtudes algses

hagiavalduses esitatud nõuetest.

Hageja ei nõustu maakohtu otsusega vähendada hageja menetluskulusid. Kuna täpsustatud

hagiavalduse kohaselt muutus riigilõivu suurus, siis tuleb täiendav riigilõiv samuti kostjalt

hageja kasuks välja mõista. Maakohus vähendas ekslikult ka hageja lepingulise esindaja

kulusid, leides, et põhjendatud menetluskulu on 116,55 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Vaidlustatud

otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks

arutamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna rikkumist ei

ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

TsMS § 646 sätestab, et kohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui leiab,

et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa

otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse

ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS § 652 lg 2 teise lause

järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese

3 (3)

astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada. See tähendab, et ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida

teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1), arutada asja kohtuistungil

(TsMS § 648) ega kohustust analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1).

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus, jättes otsuse tegemisel hageja 9. aprillil 2019

esitatud menetlusdokumendi tähelepanuta, rikkus oluliselt menetlusõiguse norme.

Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 9. aprillil 2019 kostja vastu samas menetluses

menetlusdokumendi, mis oli pealkirjastatud hagiavaldusena. Selles oli suurendatud nõudeid,

kõik teised asjaolud jäid samaks. Hageja tasus ka täiendava riigilõivu. Hageja põhjendas nõuete

suurendamist sellega, et algses hagiavalduses esitatud nõuded ei olnud vastavuses tõenditega

(kostjale esitatud arved).

Tulenevalt TsMS § 376 lg 4 p-st 2 ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude ja kõrvalnõuete

suurendamist. Seetõttu ei ole selleks vajalik ka kostja või kohtu nõusolek (TsMS § 376 lg 1).

Maakohus oleks pidanud selgeks tegema hageja tahte sellise menetlusdokumendi esitamisel ja

sellele adekvaatselt reageerima. Kuigi TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi ei peeta hageja põhinõude või

kõrvalnõuete suurendamist või vähendamist hagi muutmiseks, ei tähenda see, et kohus ei peaks

nõude muutmise vastuvõtmise (menetlusse võtmise) kohta juba enne kohtuotsuse tegemist

selget seisukohta võtma. Kohtu selge seisukohavõtt on vajalik ka selleks, et kostjale oleks selge,

milline on menetluses olev nõue (vt Riigikohtu 29. mai 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13,

p 15).

Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus nimetatud menetlusdokumendi kostjale kätte

toimetanud koos esialgse hagiavalduse ja menetlusse võtmise määrusega, mis justkui

tähendaks, et maakohus on nõuete suurendamisega vaikides nõustunud. Samas on maakohus

teinud tagaseljaotsuse esialgses hagiavalduses esitatud nõuete kohta. Kuna tsiviilasja vaatab

esimesena läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11 lg 1) ja suurendatud nõudeid ei ole maakohus

läbi vaadanud, siis ei saa ringkonnakohus asja ise lahendada.

7. Praegusel juhul on menetluslik rikkumine mõjutanud asja lahendamise tulemust ja seda ei

ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul

võtta selge seisukoht nõuete suurendamise kohta.

8. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest