3-18-2154/40 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-2154

Määruse kuupäev

31. mai 2019

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Vangla 03.10.2018 otsuse nr 6-

10/34398-2 tühistamise ja kohustava ettekirjutuse

tegemise nõudes (uuesti läbi vaadata lühiajalise

väljasõidu taotlus)

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte

kaebajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X esitas 14.11.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 03.10.2018

otsuse nr 6-10/34398-2 tühistamist ja kohustava ettekirjutuse tegemist –uuesti läbi vaadata

lühiajalise väljasõidu taotlus. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 03.09.2018 Viru Vanglale

taotluse lühiajaliseks väljasõiduks. Viru Vangla jättis 03.10.2018 otsusega nr 6-10/34398-2

rahuldamata kaebaja taotluse. Kaebaja esitas 03.10.2018 otsuse peale vaide, kuid Viru Vangla

jättis 08.11.2018 vaideotsusega nr 6-12/525-2 vaide läbi vaatamata. Kaebaja selgitusel vajab

ta lühiajalist väljasõitu, et külastada eriarsti koos naisega seoses lapse eostamisega, kuid Viru

Vangla keeldus õigusvastaselt kaebajale lühiajalise väljasõidu võimaldamisest. Kaebaja

märgib, et lapse eostamiseks vajalikke uuringuid ei tehta vangla meditsiiniosakonnas. Vangla

arst J. Kogan määras 10.07.2018 kaebajale pöördumise eriarst Tiina Loogi poole. Kaebaja

taotles riigi õigusabi määramist haldusasja arutamisel kohtuistungil ja kohtulahendite tõlget

vene keelde.

2. Tartu Halduskohus tagastas 07.02.2019 määrusega kaebuse tervikuna. Kohus leidis, et

kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu ei ole tema kaebus lubatud.

3. Kaebaja esitas 13.02.2019 Tartu Halduskohtu 07.02.2019 määruse peale määruskaebuse.

4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 05.03.2019 määrusega määruskaebuse ja tühistas Tartu

Halduskohtu 07.02.2019 määruse. Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus 27.03.2019.

5. Haldusasja toimik saabus kohtusse 05.04.2019.

6. Tartu Halduskohus jättis 08.04.2019 määrusega rahuldamata riigi õigusabi taotluse, võttis

kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Viru Vangla ja kohustas vastustajat vastama

kaebusele.

7. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 08.05.2019. Vastustaja taotles kohtult kaebuse

läbivaatamata jätmist või alternatiivselt rahuldamata jätmist.

8. Kaebaja esitas kohtule 14.05.2019 riigi õigusabi taotluse.

Kohtu seisukoht

9. Vastustaja taotles kohtult kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2

p 2 alusel. Vastustaja oli arvamusel, et uute asjaolude ilmnemise tõttu esineb kaebajale

lühiajalise väljasõidu võimaldamise imperatiivne keeldumise alus. Nimelt selgitas vastustaja,

et peale vangla keelduva otsuse tegemist on õiguslik olukord oluliselt muutunud. Riigikohtu

määrusega jõustus 08.10.2018 Harju Maakohtu 11.12.2017 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu

28.06.2018 otsus kaebaja süüdi tunnistamises kriminaalasjas 1-17-855. Antud kriminaalasjas

määrati Harju Maakohtu 11.12.2017 otsusega kaebajale KarS § 65 lg 2 alusel uus liitkaristus,

mille üheks osaks oli 5 aasta 5 kuu ja 4 päevane vangistus, mille kandmise alguseks on

11.12.2017. Liitkaristus moodustati seni kandmisel olnud kohtuasjas nr 1-15-3350 KarS § 184

lg 2 p 2 alusel määratud 9-aastase vanglakaristuse ärakandmata osa baasil. KarS § 4 lg 2

kohaselt on KarS § 184 lg 2 p-s 2 märgitud kuriteo puhul tegemist esimese astme kuriteoga.

Kuna uue liitkaristuse osa moodustab esimese astme kuriteo, kannab kaebaja alates

11.12.2017 Viru Vanglas karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest, karistuse

pikkus on viis aastat, viis kuud ja neli päeva. Kinnipeetavat on ka varasemalt karistatud

esimese astme kuriteo toimepanemise eest (vt KarS § 184 lg 1 p 1, kohtuotsuse 1-15-3350

sissejuhatus).

10. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud

asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et

kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Tulenevalt

halduskohtumenetluse käigus tuvastatud asjaoludest on kohus seisukohal, et kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus ja tema kaebus ei ole lubatud. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt

hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise

aja seisuga. Seega on oluline, et vaidlusalune haldusakt riivas kaebaja õigusi selle

väljastamise aja seisuga. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 32 lg-le 2 kinnipeetavale, kes

kannab vanglas karistust esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise eest vähemalt teist

korda, võib vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks väljasõiduks käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud tähtajaks, kui kinnipeetav on tegelikult ära kandnud vähemalt poole

mõistetud karistusajast.

11. Kohus tegi kindlaks, et kohtuasjas nr 1-15-3350 tunnistas Harju Maakohus 06.07.2015

otsusega kaebaja süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ja määras talle

karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. Määratud karistuse kandmise alguseks tuli lugeda

02.12.2014. Harju Maakohtu 06.07.2015 otsuse kohaselt oli kaebaja varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud, viimati 27.04.2011 Harju Maakohtu otsusega kohtuasjas nr 1-11-

5032 KarS § 184 lg 1 järgi (2 aastat 3 kuud vangistust), kaebaja vabanes seoses karistuse ära

kandmisega 08.02.2013. Kohus selgitab, et KarS § 4 lg 2 järgi on esimese astme kuritegu

süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus füüsilisele isikule raskeima karistusena

ettenähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. Sama paragrahvi lg 3

sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena

ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Kohus tunnistas kaebaja

süüdi kohtuasjas nr 1-11-5032 KarS § 184 lg 1 järgi ja kohtuasjas nr 1-15-3350 KarS § 184 lg

2 p 2 järgi. Kohus märgib, et 27.04.2011 ehk kohtuotsuse langetamise aeg seisuga asjas 1-11-

5032 kehtinud KarS § 184 lg 1 sätestas, et narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses

ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või

muu ebaseadusliku käitlemise eest – karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega.

Samas, 06.07.2015 kohtuotsuse langetamise aja seisuga kohtuasjas nr 1-15-3350 kehtinud

KarS § 184 lg 2 p 2 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos

sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku

sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas, kolme- kuni viieteistaastase

vangistusega. Võttes arvesse, et Harju Maakohtu 06.07.2015 otsusega kaebajale määratud

karistus 9 (üheksa) aastat vangistust hakkas kaebaja kandma alates vahistamisest ehk alates

02.12.2014, ei olnud 03.10.2018 otsuse nr 6-12/525-2 väljastamise seisuga kaebajal ära

kantud pool 9 aastasest vangistust. Kohus märgib, et kaebaja taotles vanglalt plaanilise

lühiajalise väljasõidu võimaldamist. Seega esines imperatiivne alus lühiajalise väljasõidu

taotluse läbivaatamata jätmiseks. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et 03.10.2018 otsuse

nr 6-10/34398-2 langetamise aja seisuga puudus vastavalt VangS § 32 lg-le 2 kaebajal

subjektiivne õigus taotleda plaanijärgse lühiajalise väljasõidu võimaldamist. Järelikult ei riiva

03.10.2018 otsus nr 6-10/34398-2 kaebaja õigusi.

12. Kohus selgitab täiendavalt, et Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2018 otsuse jõustumise

tõttu kohtuasjas nr 1-17-855 puudub kaebajal võimalust taotleda ka käesoleval ajal lühiajalise

väljasõidu võimaldamist, kuna hetkel on tal ära kandmata veel üks aasta Tallinna

Ringkonnakohtu 28.06.2018 otsusega määratud karistusest, mis tekkis seni ärakandmata

karistuse ja karistuse kandmise ajal uue toime pandud kuriteo eest määratud karistuse liitmise

tagajärjel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2018 otsuse põhjendusi). Seega esineb

objektiivne takistus ka kaebuse rahuldamiseks kohustamisnõude osas. Kohus ei saa rahuldada

kaebuse nõuet, kui Viru Vangla 03.10.2018 otsus nr 6-10/34398-2 on kehtiv ja see ei riiva

kaebaja õigusi.

13. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi tulenevalt haldusasja materjalidest taotles

kaebaja lühiajalise väljasõidu võimaldamist vastava plaani alusel, ei anna väljasõidu taotluses

esitatud faktilised põhjendused kohtule alust kvalifitseerida taotletavat väljasõitu väljasõiduks,

mis on vajalik kaebajale erakorralise perekondliku sündmuse puhul. VangS § 32 lg 5 sätestab,

et abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või

õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral

võib vanglateenistuse ametnik anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks.

Kohus on seisukohal, et lühiajalise väljasõidu taotlemine eesmärgiga külastada eriarsti

konsultatsiooniks ei ole võimalik kvalifitseerida erakorraliseks perekondlikuks sündmuseks,

isegi siis, kui eriarsti konsultatsioon on vajalik hilisema lapse kunstliku eostamise protseduuri

läbimiseks. Usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kaebaja saab koos oma naisega (Svetlana

Redikh) lapsi eostada ainult kunstliku viljastamise teel ja ainult lähiajal (hilisema kunstlikult

lapse eostamine on vähetõenäoline jne) puuduvad.

14. Eelnevat arvestades ja juhindudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p-st 1, tagastab

kohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult.

15. Kaebaja taotles kohtult 12.05.2019 haldusasja nr 3-18-2154 menetluses riigi õigusabi

määramist. Seoses kaebuse tagastamisega jätab kohus vastavalt HKMS § 55 lg-le 2 riigi

õigusabi taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)