2-18-17678/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.05.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-17678

Tsiviilasi

OÜ TRANSTAR T.P. hagi STM Works OÜ vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

1 371,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

OÜ

TRANSTAR

T.P.

(registrikood

10163996), lepinguline esindaja Kristjan Okas

Kostja STM Works OÜ (registrikood 14013236),

lepinguline esindaja Indrek Põder

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata STM Works OÜ taotlus hagiavalduse läbi vaatamata

jätmiseks.

2. Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-18-17678 nõudes osaline hagist loobumine

põhivõlgnevuse 1 371,09 euro ja viivise 11,09 euro osas.

3. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-18-17678 menetlus OÜ TRANSTAR T.P. hagis STM

Works OÜ vastu põhivõlgnevuse 1 371,09 euro ja viivise 11,09 euro nõude

osas.

4. Jätkata tsiviilasjas nr 2-18-17678 menetlust OÜ TRANSTAR T.P. hagis STM

Works OÜ vastu võla sissenõudmisega tekitatud kahju 40 euro osas.

5. Hagiavaldus rahuldada.

6. Välja mõista STM Works OÜ-lt OÜ TRANSTAR T.P kasuks 40 eurot.

7. Jätta menetluskulud kostja STM Works OÜ kanda.

8. Välja mõista STM Works OÜ-lt OÜ TRANSTAR T.P kasuks menetluskulu

627,50 eurot.

9. Välja mõista k STM Works OÜ-lt OÜ TRANSTAR T.P asuks hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (627,50 eurot) viivis alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Transtar T.P. OÜ (edaspidi hageja) ja STM Works OÜ

(edaspidi kostja) e-kirja teel 14.08.2018 veolepingu (edaspidi leping). Lepingu kohaselt pidi

hageja teostama kostjale veoteenuse marsruudil Selja tee 17 Kunda – Kiruna 981 86 Rootsi.

Kostja kohustuseks oli tasuda hagejale veotasu 1 100,00 eurot + km. Hageja võttis

14.08.2018 kauba peale ning toimetas selle sihtkohta 20.08.2018. Samuti vormistati

vastavasisuline CMR rahvusvaheline autotranspordi saateleht. Hageja edastas 19.09.2018

kostjale lepingus kokkulepitud summale arve nr 04180 kogusummas 1 100,00 + 20% km = 1

320,00 eurot koos käibemaksuga. Kostja tähtajaks ega hiljem hagejale osutatud teenuse eest ei

tasunud. Hageja pöördus võla sissenõudmiseks inkassoteenusid pakkuva ettevõtte E L O OÜ

poole. Hageja on püüdnud asja lahendada kohtuväliselt, seda nii ise kui ka sissenõudja abiga.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1 320 eurot, seisuga 21.11.2018 viivis 11,09

eurot ja kohtuvälise võla sissenõudmisega tekkinud kulud 40 eurot. Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista seaduses sätestatud viivis tähtajaks tasumata põhisummalt ja

menetluskulud s.h. hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot. Hageja palub mõista

kostjalt välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 kolmanda lause järgi ettenähtud

ulatuses.

3. 08.05.2019 esitas hageja kohtule osaliselt hagist loobumise avalduse, milles loobub

osaliselt hagist selle põhiosa s.o 1 371,09 euro ja viivise 11,09 euro ulatuses, kuna kostja on

nimetatud nõuded pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja palub lahendada hagi kohtuvälise

võla sissenõudmisega kaasnenud kahju osas ja jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja ei võta hagi õigeks. Kostja palub jätta hagiavaldus läbi vaatamata või alternatiivselt

rahuldamata ning jätta hageja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja on arve nr

04180 summas 1 320 eurot tasunud. Samuti on tasutud seadusjärgsed viivised summas 38,90

eurot. Poolte vahel ei ole käesoleval juhul vaidlust selles, et kohustus (põhivõlg ja viivis) on

täidetud 01.03.2019. Seega on kostja poolt täidetud hageja nõue. Kostja on hagejale

selgitanud pooltevahelises e-kirjavahetuses, et tasub hagejale võlgnevuse koheselt, kui

toimuvad laekumised ettevõttele. Kostja leiab, et hageja poolne pöördumine inkasso ettevõtte

poole ning kohtusse on alusetu ning menetluskulud on kantud põhjendamatult.

5. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kui kohus

leiab, et menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole õiglane, siis palub kostja jätta poolte

menetluskulud endi kanda. Kostja vaidleb kohtuvälise võla sissenõudmisega kaasnenud

kahjule summas 40 eurot vastu. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega

esitanudtõendeid selle kohta, kas, millal ja milliseid kirju on võlausaldaja kostjale posti või e-

posti teel saatnud ning millised olid nende saatmise reaalsed kulud

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada võla sissenõudmiskulude hüvitise 40 euro osas.

7. Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks

ning hageja taotluse osaliselt hagist loobumise osas põhivõlgnevuse 1 371,09 euro ja viivise

11,09 euro osas.

8. Kohus leiab, et kostja taotlus jätta hagi läbi vaatamata ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul,

kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on märkinud, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine

on võimalik siis, kui hagiavaldus või hagita menetluses esitatud avaldus on õiguslikult

perspektiivitu, st et hagis või avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral ei oleks hagi või

avaldust võimalik rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks ei pea kohus seega tuvastama

asjaolusid (vt RKTKm nr 3-2-1-114-12, p 18). Vaidlus puudub selles, et kostja on pärast

hagiavalduse esitamist tasunud põhivõla 1 320 eurot, viivise 38,90 eurot. Seega oli

hagiavalduse esitamine põhjendatud. Vaidlus on kohtuvälise võla sissenõudmisega tekitatud

kahjusummas 40 eurot ning kohtul tuleb nimetatud nõue lahendada kohtuotsusega.

Tulenevalt eelnevast ei rahulda kohus kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks.

9. Kohus võtab seisukoha hagist loobumise taotluse osas. Loobumise võib vastu võtta ja

menetluse lõpetada ka otsusega (vt nt RKTKo nr 3-2-1-61-16, p 13). TsMS § 428 lg 1 p 3

kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS §

429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni,

esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui

see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku

huvi.

10. Kohus leiab, et osaline hagist loobumine põhivõlgnevuse 1 371,09 euro ja viivise 11,09

euro ulatuses tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus nimetatud nõuete osas lõpetada.

Hagist loobumine põhivõlgnevuse 1 371,09 euro ja viivise 11,09 euro osas ei kahjusta

avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega

puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks nimetatud nõuete osas. Kohus

jätkab menetlust OÜ TRANSTAR T.P. hagis STM Works OÜ vastu võla sissenõudmisega

tekitatud kahju 40 euro osas.

11. Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuet STM Works OÜ vastu võla sissenõudmisega

tekitatud kahju 40 euro osas. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole

kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-

41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise

tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

12. Hageja nõue kostja vastu võla sissenõudmiskulude hüvitamise 40 euro nõudes võiks

kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 113¹ lg 1 alusel, mille kohaselt kui

võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 40 eurot. Nimetatud sätte alusel on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude

hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Kostja tunnistas hageja nõuet

põhinõude ja viivise osas ning tasus 29.01.2019 29.01.2019 arve nr 04180 alusel 320 eurot ja

01.03.2019 arve nr 04180 alusel põhiosa 1 000 eurot ja viivist 38,90 eurot (tl 46-47). Hageja

on pöördunud suurte menetluskulude vältimiseks kohtuvälise sissenõudja poole ja saatis ühe

teate e-kirja teel, mis jäi vastuseta. Hageja on esitanud enda nõude tõendamiseks

inkassoteenuse arve kokku 48 euro ulatuses (tl 21). Kohus leiab, et hagejal oli õigus nõuda

viivist, kuna kostja oli sissenõutavaks muutunud nõude tasumata jätmisega viivituses. Samuti

tunnistas kostja hageja põhinõuet ja viivisenõuet. Kohus selgitab, et nimetatud sätte alusel on

võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on

õigus nõuda viivist. Õiguskirjanduse kohaselt ei ole nõude eelduseks kahju tekkimine ning

võlausaldaja ei pea tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega

seotud kulusid kandis. Sissenõudmiskulude hüvitamist saab nõuda lisaks viivisele, seejuures

ei ole oluline, kas viivisega on juba kaetud ka teatud osa kulutustest, mida võlausaldaja on

võla sissenõudmise tõttu kandnud (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn

2016, § 113¹ lg 1 komm, lk 576). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal vaja tõendada kahju

tekkimist 40 euro ulatuses ning hageja võib VÕS § 113¹ lg 1 järgi nõuda kostjalt võla

sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 40 eurot. Hageja võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue on seega põhjendatud summas 40 eurot. Seega rahuldab kohus hagi 40 euro

nõude osas.

MENETLUSKULUD

13. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Käesoleval juhul loobus hageja kostja osas põhivõlgnevuse 1 371,09 euro ja viivise 11,09

euro nõudest põhjusel, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagiavalduse esitamist.

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud nimetatud nõuete osas kostja kanda. TsMS §

162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevaga

rahuldab kohus hageja nõude 40 euro väljamõistmise osas, mistõttu tuleb menetluskulud jätta

ka haginõude osas kostja kanda. Menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei ole käesoleval

juhul põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

14. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

15. Hageja menetluskuludeks on nõudelt tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 810

eurot, kokku 1 010 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja

põhjendatud, mistõttu kuulub hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 200 eurot. Hageja esitas

kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja õigusabikulud 810 eurot.

Lepingulise esindaja poolt on hagejale osutatud õigusabi 6,75 h eest. Menetluskulude

nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud järgmisi toiminguid: hagiavalduse eelne

konsultatsioon 0,5 tundi; nõude aluseks olevate dokumentidega tutvumine ja päringute

tegemine 0,5 tundi; hagiavalduse koostamine ja kohtusse edastamine 4 tundi; 01.03.2019

kostja seisukohaga tutvumine 0,5 tundi; kliendiga nõupidamine 0,25 tundi ja 05.03.2019

vastuse koostamine ja kohtusse edastamine 1 tund. Hagejale on osutatud õigusteenust

tunnihinnaga 120 eurot. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja

on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Hageja

kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.

16. Kohus, tutvunud toimiku materjalide ja menetluse käigus esitatud dokumentidega, leiab,

et hageja menetluskulude nimekirjas näidatud ajakulu on hageja esindaja kvalifikatsiooni ja

käesolevat vaidlust arvestades osaliselt põhjendamatu ja ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on

ülepaisutatud järgmised nimekirjas näidatud ajakulud: hagiavalduse eelne konsultatsioon 0,5

tundi; nõude aluseks olevate dokumentidega tutvumine ja päringute tegemine 0,5 tundi;

hagiavalduse koostamine ja kohtusse edastamine 4 tundi. Kohus loeb nimetatud põhjendatud

ajakuluks kokku 3 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Ülejäänud

toimingutele kulunud ajakulu on kohtu hinnangul vajalik ning põhjendatud. Seega loeb kohus

põhjendatuks hageja õigusabikulu 4,75 tundi.

17. Kohus leiab, et arvestades juristist esindajate õigusabiteenuse keskmist turuhinda 80-90

eurot/tund, ei saa hagejale osutatud õigusabikulu tunnihinnaga 120 eurot pidada

põhjendatuks. Kohtupraktikas peetakse advokatuuri mittekuuluva esindaja tunnitasumäärana

mõistlikuks vahemikku 80-110 eurot kuuluvat tunnitasu. Kohus leiab, et 120 eurot on

eelnimetatud kvalifikatsiooniga esindaja puhul keskmisest kõrgem tunnitasumäär. Käesoleval

juhul ei olnud tegemist keerulise vaidlusega – vaidluse aluseks olevad asjaolud olid piiratud.

Seetõttu ei ole põhjendatud keskmisest kõrgem tunnitasumäär. Kohus peab käesolevas

vaidluses põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks 90 eurot tunnis ning seega on

põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 427,50 eurot (90 eurot x 4,75 h).

18. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 627,50

eurot, millest 200 eurot on tasutud riigilõiv ja 427,50 eurot õigusabikulu. Tulenevalt

eeltoodust tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 627,50 eurot. Vastavalt

TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda

alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

19. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik