1-17-5210/52 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2019, Tartu

Kriminaalasja number

1-17-5210

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

Janek Kronberg süüdistatuna KarS § 356 lg 1 järgi

üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 19. märtsi 2019 otsus

Kohtuistungi toimumise aeg

13. mai 2019

Kohtuistungisekretär

Liina Tulit-Kuum

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Janek Kronbergi kaitsja vandeadvokaat Martin

Männik

Prokurör

Ringkonnaprokurör Anu Toluk

Kaitsja

Vandeadvokaat Martin Männik

Süüdistatav

Janek Kronberg isikukood

37905215214; elukoht XXX;

varem kriminaalkorras

karistamata.

Kannatanu esindaja

Keskkonnainspektsiooni esindaja Väino Vaidla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 19. märtsi 2019 otsus muutmata ja apellatsioon

rahuldamata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Janek Kronbergi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 31. mail 2019 ja samast

kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva

jooksul alates 1. juunist 2019.

Maakohtu otsus

Süüdistus

1. J. Kronberg 2013. aasta kevadel ja suvel eeluurimisel tuvastamata ajavahemikul

LääneVirumaal Väike-Maarja vallas Vao külas Mänukse maaüksusel pani toime puude

ebaseadusliku raie, olles ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes määras ära, kus kohast

ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja hoidis raie kulgemist oma kontrolli all, lasi

harvesteri juhtidel S ja J.S. el ebaseaduslikult langetada ja laasida puid Mänukse maaüksuse

eraldisel 5, kus oli lubatud sanitaarraie tegemine mahus 17 tm, kuid kus teostati 0,06 ha

ulatuses lageraie, mille tegemisega ei peetud kinni lubatud raievanusest ja rinnaspindala

lubatud määrast, millega rikkus Metsaseaduse § 29 lg 4 p 1, 2, 3 – lageraie tegemisega ei

ole kinni peetud lubatud raievanusest ja Metsaseaduse § 31 lg 2 - harvendusraie tegemisel

ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4

alusel kehtestatud alammäärast. Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel puistut iseloomustavad

tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala

alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise

eeskirjaga. Keskkonnaministri 27.12.2006 määrus nr 88 "Metsa majandamise eeskirja" § 3

lg 1, 3 ja 5; § 6 lg 4 nõuete kohaselt pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde

rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 (Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär

pärast harvendusraiet, m2/ha) märgitust.

2.

01.01.2011 jõustunud Metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa

rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju

arvestamise määrad" kohaselt on metsa raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud

alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 51-

60-aastases kuuse enamusega puistus 480 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta.

3. Seega 01.01.2011 jõustunud metsaseaduse järgi on Mänukse maaüksuse metsas eraldisel 5

kasvanud 51-60 aasta vanuses kuusikus, metsaseadusega keelatud viisil teostatud raiega

keskkonnale tekitatud kahju 0,06 hektari suuruse pindala korral kokku summas 518,40

eurot.

4. J. Kronberg 2013. a kevadel ja suvel, eeluurimisel tuvastamata ajavahemikul nimetatud

Mänukse maaüksusel pani toime puude ebaseadusliku raie, olles ebaseadusliku raie

keskseks figuuriks, kes määras ära, kus kohast ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja

hoidis raie kulgemist oma kontrolli all, lasi harvesteri juhtidel S. ja J.S. el ebaseaduslikult

langetada ja laasida puid Mänukse maaüksuse eraldisel 5, kus oli lubatud sanitaarraie

tegemine mahus 17 tm, kuid kus teostati 1,64 ha ulatuses valikuline raie, mille tegemisega

ei peetud kinni rinnaspindala lubatud määrast, millega rikkus Metsaseaduse § 31 lg 2 -

harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks

käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel

puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu

esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister

metsa majandamise eeskirjaga.

Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 "Metsa majandamise eeskirja" § 6 lg 2 ning 4

nõuete kohaselt pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem

eeskirja lisas 1 (Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha)

märgitust.

5.

01.01.2011 jõustunud Metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa

rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju

arvestamise määrad" kohaselt on metsa raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud

alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 51-

60-aastases kuuse enamusega puistus 480 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta.

6. Seega 01.01.2011 jõustunud metsaseaduse järgi on Mänukse maaüksuse metsas eraldisel 5

kasvanud 51-60 aasta vanuses kuusikus, metsaseadusega keelatud viisil teostatud raiega

keskkonnale tekitatud kahju 1,64 hektari suuruse pindala korral kokku summas 5825,28 eurot.

7. J. Kronberg 2013. a kevadel ja suvel, eeluurimisel tuvastamata ajavahemikul nimetatud

Mänukse maaüksusel pani toime puude ebaseadusliku raie, olles ebaseadusliku raie

keskseks figuuriks, kes määras ära, kus kohast ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja

hoidis raie kulgemist oma kontrolli all, lasi harvesteri juhtidel S. ja J.S. el ebaseaduslikult

langetada ja laasida puid Mänukse maaüksuse eraldisel 6, kus oli lubatud harvendusraie

tegemine mahus 98 tm, mille tegemisega ei peetud kinni lubatud rinnaspindala lubatud

määrast, millega rikkus Metsaseaduse § 31 lg 2 - harvendusraie tegemisel ei tohi puistu

esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel

kehtestatud alammäärast. Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel puistut iseloomustavad tunnused,

mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära

pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga.

Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 "Metsa majandamise eeskirja" § 6 lg 2 ning

4 nõuete kohaselt pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla

väiksem eeskirja lisas 1 (Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast

harvendusraiet, m2/ha) märgitust.

8.

01.01.2011 jõustunud Metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa

rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju

arvestamise määrad" kohaselt on metsa raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud

alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 41-

50-aastases kuuse enamusega puistus 640 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta.

9. Seega 01.01.2011 jõustunud metsaseaduse järgi on Mänukse maaüksuse metsas eraldisel 6

kasvanud 41-50 aasta vanuses kuusikus, metsaseadusega keelatud viisil teostatud raiega

keskkonnale tekitatud kahju 1,31 hektari suuruse pindala korral kokku summas 1 425,28

eurot.

10. J. Kronberg 2013. a kevadel ja suvel, eeluurimisel tuvastamata ajavahemikul nimetatud

Mänukse maaüksusel pani toime puude ebaseadusliku raie, olles ebaseadusliku raie

keskseks figuuriks, kes määras ära, kus kohast ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja

hoidis raie kulgemist oma kontrolli all, lasi harvesteri juhtidel S. ja J.S. el ebaseaduslikult

langetada ja laasida puid Mänukse maaüksuse eraldisel 10, kus oli lubatud harvendusraie

tegemine mahus 11 tm, kuid kus teostati 0,09 ha ulatuses lageraie, mille tegemisega ei

peetud kinni lubatud raievanusest ja rinnaspindala lubatud määrast, millega rikkus

Metsaseaduse § 29 lg 4 p 1, 2, 3 – lageraie tegemisega ei ole kinni peetud lubatud

raievanusest ja Metsaseaduse § 31 lg 2 - harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese

rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud

alammäärast. Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad

teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast

harvendusraiet

kehtestab

keskkonnaminister

metsa

majandamise

eeskirjaga.

Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 "Metsa majandamise eeskirja" § 3 lg 1, 3 ja

5; § 6 lg 4 nõuete kohaselt pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala

olla väiksem eeskirja lisas 1 (Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast

harvendusraiet, m2/ha) märgitust.

11.

01.01.2011 jõustunud Metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa

rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju

arvestamise määrad" kohaselt on metsa raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud

alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 31-

40-aastases kase enamusega puistus 1300 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta.

12. Seega 01.01.2011 jõustunud metsaseaduse järgi on Mänukse maaüksuse metsas eraldisel

10 kasvanud 31-40 aasta vanuses kaasikus, metsaseadusega keelatud viisil teostatud raiega

keskkonnale tekitatud kahju 0,09 hektari suuruse pindala korral kokku summas 1 731,60

eurot.

13. Seega pani J. Kronberg toime puude ebaseadusliku raie, kui sellega on tekitatud oluline

kahju keskkonnale, s.o kuriteo KarS § 356 lg 1 järgi.

Süüdistuse tõendatus

14. Viru Maakohtu 19.03.2019 otsusega tunnistati J. Kronbergi süüdi KarS § 356 lg 1 järgi ja

mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud

karistust täitmisele, kui J. Kronberg ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu. Maakohus rahuldas Keskkonnainspektsiooni kaudu esitatud tsiviilhagi ja mõistis

J. Kronbergilt Metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel välja looduskeskkonnale tekitatud

kahju summas 9500,56 eurot.

15. Esitatud süüdistuse kohaselt KarS § 356 lg 1 järgi on J. Kronbergile inkrimineeritud süüteo

objektiivse koosseisu tunnuseks puude ja põõsaste ebaseaduslik raie, mille tagajärjena

saabus oluline kahju keskkonnale. KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse

süüteokoosseisu realiseerimine J. Kronbergi tegevuses on tõendatud J. Kronbergi ütluste,

tunnistajate J.S. e ja S.S. e ütlustega, T.T. i ja H.M. i ütlustega, 2013. aasta oktoobris

toimunud objekti kontrollimise protokolli ja selle lisadega (asukoha skeemi, sanitaarraie ja

lageraie asukoha skeemi, hindamislehtede, kändude lugemise lehtedega, sortimentatsiooni

arvestuse, takseerkirjeldusega 2013. jaanuarist, rinnaspindala mõõtmise, kasvavate puude

lugemise lehega, aktiga metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju

suuruse kindlaksmääramiseks koos lisadega), M.L. a poolt edastatud kasvava metsa

võõrandamise lepingu nr 2504 koos lisaga, M.L. a poolt edastatud metsateatise koos skeemi

ja takseerkirjelduse ja metsade säästva majandamise kavaga, kinnistusraamatu

väljavõttega, äriregistri väljavõttega.

16. J. Kronberg andis kohtus ütlusi, et ta 2013. aastal tellis Mänukse maaüksusele omaniku

soovil majandamiskava. Kui kava oli ära kinnitatud, siis esitas volikirja alusel metsateatise

Mänukse maaüksusele. Kui metsateatis oli ära kinnitatud, siis alustati 2013 kevadel-suvel

raietöödega.

17. Mänukse maaüksusel raietööde tegemise ajal tema igapäevaselt metsas kohal ei olnud, kuid

jälgis tööde kulgu ja käis üle kolme päeva metsas kohal. Tema andis raietöötajatele kaardid,

metsateatise, kus oli märgitud eraldiste piirid. Ta eeldas, et harvesterimehed ise oskavad

metsateatise alusel puid maha võtta, tema ette ei näidanud, mida tuli maha võtta. J.

Kronberg on kindel, et Keskkonnainspektsioon tegi talle ära, mõõtis eraldiselt 5 puid, kus

aerofoto järgi oli looduslik auk. Tema reaalselt ei raiunud ühtegi puud, ei mõista, miks tema

kohtu all on. Ta ei saa nõustuda süüdistusega ja tekitatud kahjuga, kuna ta võttis sõltumatu

ekspertiisi (metsakaitse ekspertiisi ekspertarvamus nr 20151123-0928014-069711), et

tõestada, et ta on kõik õigesti teinud.

18. Mänukse maaüksusel töötasid kaks harveterimeest – vennad S. ed. Harvesterimehed

näevad arvutis, kui mitu tihumeetrit lõigatud on. Ta on kindel, et raiuti täpselt nii nagu

metsateatises kirjas oli. Harvesterimehed ütlesid, et eraldisel nr 5 oli väga palju kahjustusi.

Uut metsateatist ei võetud. Tööd kestsid kuu aega. Ta tellis ekspertiisi metsa sellepärast, et

Keskkonnainspektsioon väitis, et mets on hõredamaks raiutud. Keskkonnaameti ekspert

E.D. kinnitas, et tegemist oli kahjustatud metsaga, seal oli tuulemurdu ja selle võis

lageraide korras maha võtta. Tellisid metsateatise. Lageraide korras võeti mets 2015. aastal

maha.

19. Tunnistaja J.S. kinnitas, et oli 2013. aastal tööl Mänukse maaüksusel. Tööd pakkus J.

Kronberg. Viimane andis tööde teostamiseks metsateatise. J. Kronberg näitas kinnistu ette,

kinnistu ja eraldiste piirid olid lintidega ära märgitud. Lageraie oli punase lindiga,

harvendus- ja sanitaarraie sinise lindiga. Tunnistaja kinnitas, et konkreetseid puid

märgitakse lintidega ära juhul, kui on vaja ainult neid puid maha võtta. Harvesteris on

arvuti, kuhu lähevad andmed kõigi maha raiutud puude andmetega. Tema väitel arvuti

täpselt ei näita, võib olla erinevus metsateatisega, lõpptulemus selgub alles langi lõpus.

Metsateatisel on kirjas, millisel eraldusel mis raiet (harvendusraie, sanitaarraie) võib teha

ja mis suuruses, kuid tegelik olukord võib teine olla. Kui raie käigus selgub, et olukord on

teine, kuivanud või kahjustunud puid on rohkem, siis võetakse need ikkagi maha ja see

võib suurendada kändude arvu. J.S. kinnitas kohtus, et ta ei oska öelda, mis saab kui on

teatise ja harvesteri erinevus.

20. Tunnistaja S.S. andis ütlusi, et oli 2013. aastal tööl Mänukse maaüksusel. J. Kronberg oli

ülemus, tema näitas ette kinnistu, kinnistu piirid olid lintidega ära märgitud, konkreetseid

puid, mida maha võtta ei olnud vaja märgistada. Milliseid puid maha raiutakse, otsustatakse

kohapeal. Erinevus võib olla selles, mis metsateatises lubatud ja selles, mis harvester

näitab, aga vea protsendiks loeti 10%. Tunnistaja sõnul kui neile „surnud“ või kahjustatud

puu ette jäi, siis see raiuti maha, sest kahjustatud puu tuleb maha võtta. S.S. kinnitas, et

kui vaja, siis ta annab teada metsateatise ja harvesteri erinevusest J. Kronbergile, tema

meelest mingit üle raiumist ei olnud. Samas kinnitas, et langenud puud suurendavad

tihumeetreid.

21. Tunnistaja T.T. i ütlustest nähtub, et ta oli sündmuste ajal tööl Keskkonnainspektsioonis.

Ta mõõtis Mänukse kinnistu raielankide pindalasid, kasutades selleks mõõdulinti. Mõõtsid

raiutud puude kände, kasutades selleks mõõdulinti ja mõõtsid kasvavate puude

rinnasdiameetreid, kasutades selleks metsakluppi. Kolm Keskkonnainspektsiooni töötajat

mõõtsid ühiselt kände. Töö teostati kolme päeva jooksul, kuna kinnistu oli suur. Tema

märkis mõõtetulemuse paberile, teised mõõtsid mõõdulindi ja klupiga. Metsa mõõtmine

käib nii, et üks inimene on tippija, kelle käes on mõõteprotokoll, kahe inimese käes on

mõõtevahendid, kes kõnnivad mööda metsa, lepitakse kokku millises suunas liigutakse ja

käiakse edasi-tagasi, kolmas käib mõõteprotokolliga (objekti kontrollimise protokoll koos

kändude lugemislehega ja kasvavate puude lugemise lehega) nende järgi ja paneb kirja

kännud ja rinnasdiameetrid. Kui kände mõõdetakse, siis märgitakse kahjustused kännu

lugemislehele kahjustatud puude reale. Loeti värskeid kände, see on selgesti eristatav

kümne aasta tagusest raiumisest. Mõõdulindiga mõõdetake kände, klupiga mõõdetakse

kasvavaid puid. Tunnistaja kinnitas, et kui tema kändude mõõtjana kirjas, siis tema mõõtis.

T.T. kinnitas kohtus, et ta on märgitud mõõtjana hindamislehtedel ja kasvavate puude

lugemise lehtedel. Kahjude programmi sisestamise ja arvutamisega tegeles H.M. . Ta

mäletas metsa üldpildist, et oli jäänud püsti sanitaarraide alal kuivanud puitu. Tunnistaja

T.T. vaatles kohtuistungil kändude lugemise lehte ja väitis, et selle lehe alusel saab öelda,

et kändude pealt ei saa aru, kas oli kahjustatud puu, vastasel juhul oleks see kirjas olnud.

Tunnistaja selgitas, et sanitaarraie eesmärgiks on raiuda välja kahjustatud või hukkunud

puud. Tunnistaja sõnul, kui 118 tihumeetrit võeti maha surnud ja kahjustatud puud, siis oli

ikka üleraie seaduse mõttes, sest oleks pidanud küsima uue metsateatise või tellima

metsakaitselise ekspertiisi. Tunnistaja kinnitas, et kõik mõõtmisvahendid, millega

mõõtmisi läbi viidi, olid taadeldud. Tunnistaja selgitas, et kui tegemist terve eraldise raiega,

siis mõõdetakse eraldise piirini, kui on eraldis pooleks läbi lõigatud ehk pool kasvab ja pool

on lage, siis mõõdetakse kasvava puu ja kännu vahelt, ehk piir läheb keskelt. Tunnistaja

selgitas, et Keskkonnainspektsioon ei hinda metsa tervislikkust, nad kontrollivad teostatud

raide vastavust kehtivatele õigusaktidele ja esitatud metsateatisele. T.T. andis ütlusi, et

omanik ise hindab, kui palju on kahjustatud puid ja vastavalt sellele küsib uue metsateatise

või tellib metsakaitselise ekspertiisi. Tunnistaja kinnitas, et kändude järgi tema eristas ära

viimase raide kännud. Tunnistaja selgitas, millest tema teeb järelduse, missugune känd on

vana, missugune värske.

22. Tunnistaja H.M. i kohtus antud ütlustest nähtub, et ta oli sündmuste ajal tööl

Keskkonnainspektsioonis. Ta mõõtis Mänukse kinnistu raielankide pindalasid, kasutades

selleks mõõdulinti, mõõtsid raiutud puude kände, kasutades selleks mõõdulinti ja mõõtsid

kasvavate

puude

rinnasdiameetreid,

kasutades

selleks

metsakluppe.

Kolm

Keskkonnainspektsiooni töötajat mõõtsid ühiselt kände. Töö teostati kolme päeva jooksul,

kuna kinnistu oli suur. Mõõdeti ainult värskeid kände. Raidest ei olnud möödunud poolt

aastat. Eristatakse värskeid kände vaigujooksu poolest. Tunnistaja kinnitas, et

takseerandmetesse märgitakse surnud puud, lamavad puud, kuid metsateatisesse surnud

puid raiemahus ära ei märgita. Kui on vaja suuremas ulatuses raiuda, siis on vaja uus taotlus

patoloogile ja täiendav metsateatis võtta. H.M. väitis, et õige metsamees on tema hinnangul

see, kes saab aru, kui on maha raiutud rohkem tihumeetreid kui lubatud, tema hinnangul

juba 5-6 tm peaks olema aru saada, et on üle mindud ja peab uue teatise küsima. Antud

juhul mõõdeti ära kogu lageraie lank kuni kasvava metsani. Kahjude arvestus toimub

Keskkonnainspektsiooni

spetsiaalse

programmi

alusel.

Programmi

pannakse

tippimisandmed, programm annab takseerandmed, rinnasdiameetrid käesoleval ajal,

sortimendi, raiutud puude osamahu, koosseisu. Kõik mõõtmisvahendid on taadeldud.

Tunnistaja selgitas, et sanitaarraidega võetakse ainult vigastatud puud maha, terveid puid

ei võeta, kui on kasvu takistav puu, siis see võetakse maha. Sanitaarraiel on ära märgitud

kindel kogus, mida tohib maha võtta. Harvendusraiega võetakse kõverad ja haiged puud

välja. Lageraie on lõppraie, võetakse kõik raieküpseks saanud puud maha. Tunnistaja

kinnitas, et kui on näha, et minnakse lubatud raiemahust üle, siis tuleb võtta uus metsateatis

või tellida patoloog metsa ehk võtta metsakaitseline ekspertiis. Tunnistaja märkis, et

patoloog hindab metsa seisundit ja annab loa suuremaks raieks.

23. Tunnistaja L.M. a ütlustest nähtub, et ta on Metsakorralduse Büroo OÜ juhatuse liige. Ta

andis allkirja arvamusele, mis puudutas Mänukse kinnistu raieid. Välitöid tegi taksaator,

kelle välitööde andmetel arvamus anti. Tunnistaja sõnul on erinevad moodused

mõõtmiseks-mõõta kännud ja kasvavad puud või teha ringproovid. Küsimusele, kumb viis

on täpsem, tunnistaja vastas, et kõik sõltub tingimustest. Tunnistaja viitas, et võib tekkida

küsimus kändude vanuses ja muudes momentides. Tunnistaja selgitas, et harvendusraidega

ei tohi metsa täiust/tihedust alla seadusega kehtestatud alampiiri viia ja tema leiab, et

Mänukse maaüksusel täiust harvendusraiega ei olnud alla lubatud piiri viidud.

Metsanduslikult täius ei tähenda tunnistaja sõnul mitte tihedust, vaid see on antud puistu

ristlõikepindala suhe normaalpuistu ristlõikepindalasse, mis tähendab seda, et on etalon

normaalpuistu ja kui mõõdetakse kõigi puude ristlõikepindala rinnakõrguselt, liidetakse

kokku, väljendades seda ruutmeeter sektor kohta, võrreldakse antud puistu sama näitajaga,

siis saadakse suhtarv kas 05, 06, 07 või muu. Normaalpuistu on 0. Tunnistaja märkis, et

metsa mõõtmine on keeruline protsess, kõik sõltub tingimustest.

24. Tunnistaja E.D. andis ütlusi 23.11.2015 ekspertarvamuse kohta, mis oli antud peale 2013

raiet. Tunnistaja sõnul ekspertarvamuse andmiseks ta vaatleb metsa olukorda, teeb proovid.

Arvas, et arvamuse andmise ajal olid puud juba enne nii kahjustatud, kuid välised tunnused

ja asjad kõik puudusid sel momendil. Hindab seda, mida hetkel nägi.

25. Objekti

kontrollimise protokollist nr

1036745

nähtub,

et

11.10.2013

kontrolliti

Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroole 10.10.2013 saabunud vihjet, et

LääneVirumaal Vao külas, Mänukse maaüksusel (katastritunnus 92701: 001:0220) on

teostatud harvendusraietel röövraiet.

26. Kontrolli käigus veenduti vihje õigsuses. Pistelise kontrolli käigus tuvastati, et metsaraie

on teostatud Mänukse maaüksusel kogu metsaga kaetud metsamaa ulatuses. Metsaraie

andmetel on Mänukse maaomanik M.L. a esitanud kavandatavate metsaraiete teostamiseks

metsateatise nr 3527004201, mis on kinnitatud 26.02.2013 ning kannab kogu

kavandatavate raiete teostamiseks märget „lubatud“. Metsateatisega nr 3527004201

kavandati eraldistel 1, 2, 3, 4, 6 ja 10 harveldusraiete tegemist (metsateatis lisati

käesolevale protokollile). Telefoni teel suheldi Mänukse maaüksuse omanikuga, kelle

sõnul on ta maaüksusel metsaraiete teostamiseks sõlminud OÜ-ga Hansamets kasvava

metsa raieõiguse võõrandamise lepingu ning metsaraie viidi läbi nimetatud ettevõtte poolt

käesoleva aasta kevadperioodil.

27. Maaregistri andmetel on Mänukse maaüksuse üldpindala 15,0 ha, millest moodustub

metsamaad 14,8 ha. Mänukse maaüksus koosneb kümnest eraldisest, milliste kohta on

Metsakorralduse büroo OÜ poolt 30.01.2013 koostatud metsade takseerkirjeldused, mis

lisati käesoleval protokollile.

28. Piiritähisena on looduses säilinud eraldise 1 loodenurgas olev piirikivi (foto 17). Mänukse

maaüksusel on kõikidele harvendusraiet kavandatud eraldistele (eraldised 1, 2, 3, 4, 6 ja

10) raiutud sisse metsamaterjalide väljaveoteed. Eraldistel 1, 3 ja 4 on raiutud

harvendusraiena vaid metsamaterjalide väljaveoteed ja nende kõrvalt üksikud, suurema

läbimõõduga puid (fotod 912, 15, 16). Eraldisel 2 on teostatud harvendusraie, mille käigus

on raiutud metsamaterjalide väljaveoteed ja nende vahelt valikuliselt jämedamaid puid

(fotod 13, 14). Kogu maaüksusel on näha põtrade poolt kahjustuse tunnustega puid (foto

8). Raiejäätmetel (lehtpuu oksad) on näha värvimuutustega ning kuivanud lehti, mis

viitavad võimalikule kevadsuvisele raieajale (fotod 15, 16). Eraldiselt 5 on kavandatud

sanitaarraie raiemahuga 17 tm, kuid silmamõõdulisel hinnangul ületab metsamaterjalide

väljaveoteede ning nende vahelt raiutud puude maht kavandatu mitmekordselt. Eraldiselt

5 ja 6 on peale metsaraiet jäänud raiumata gruppidena asetsevaid, nn „jalakuivanud“ ning

kahjustatud puid (fotod 5 ja 18). Metsaraided on viidud läbi metsalangetusmasinaga

(kändude lõkepind sirge, langetussälk puudub ning raiejäätmetel on näha langetusmasina

rullikutele iseloomulike jälgi). Metsamaterjal on metsast välja veetud. Üksikuid

metsamaterjali notte on näha eraldise 1 metsamaterjalide väljaveotee ääres

(silmamõõdulisel hinnangul 0,5 tm). Maaüksuse lõunapoolses osas metsamaterjali

väljaveol tekkinud roopad on kohati sügavamad kui 30 cm, kuid silmamõõdulisel

hinnangul ei kaasne sellega keskkonnale tekkinud kahju. Maaüksuse ja eraldiste piirid on

looduses tähistatud sinist värvi lintidega. Raiejäätmed on koondatud metsamaterjalide

väljaveoteele. Laoplatsile ei ole materjali jäetud. Eraldisel 7, 8, 9 ja osaliselt 10 teostatud

lageraie lankidel on raiejäätmed koondatud hunnikusse (fotod 1-4). Kontrollimise käigus

on mõõtmised olnud silmamõõdulised ning mõõtevahendeid ei kasutatud.

29. Kasutatud tehnikavahendite loetelu. Asukoha positsioneerimiseks ja raiutud metsaosade

(eraldiste) välispiiride kontrollimiseks kasutatakse GPS seadmega Holux M-1200E

varustatud tahvelarvutit Panasonic SF-19 ja kasutatakse Eesti Metsaressursi Arvestuse

Riikliku registri (Metsaregistri) tarkvara ja kaardirakendmusi. Kontrollimise käigus on

tehtud fotod digitaalse fotoaparaadiga Pentax K-30.

30.

23.10.2013 täiendaval kontrollimisel tehti vajalikud mõõtmised, et selgitada välja Mänukse

maaüksusel teostatud metsaraiete vastavust metsaseadusest tulenevate õigusnormidele

ning vastavust metsateatisele. Mänukse maaüksusel on metsateatisega lubatud lageraiet

teha eralistel 7, 8, 9. Teostatud lageraielangi piiridest kinnipidamise kontrolliks tehakse

looduses polügonimeetriline mõõtmine ning koostatakse skeem (lisa 2). Lageraiena raiutud

ala pindalaks on kokku 1,65 ha, milline hõlmab ka eraldise 5 lageraiena raiutud 0,058 ha

ja eraldiselt 10 lageraiena raiutud 0,09 ha suurust ala (fotod 19-24, lisa 3). Lageraie piirid

on looduses tähistatud sinist värvi lintidega. Eraldusel 5 kavandatud sanitaarraie raiemahu

ja tegelikkuses raiutud koguste võrdlemiseks mõõdetakse kõik värskelt, viimase

metsaraiega raiutud puude kändude diameetrid (kändude lugemise lehed on toodud lisas

4). Eraldisel 5 teostatud sanitaarraiena raiutud langi pindala leitakse polügonomeetrilise

mõõdistamise tulemusena, milleks on 1,64 ha (lisa 5). Eraldisel 5 raiutud metsamaterjalide

koguse

arvutamiseks

sisestatakse

kändudelugemisel

saadud

andmed

Keskkonnainspektsiooni arvutiprogrammi „Kahjud“. Eraldisel 5 on metsateatise järgi

kavandatud väljaraie 17 tm asemel arvestuse järgi raiutud 135,9 tm, seega on kavandatust

enam raiutud 118,9 tm (sortimentatsiooni arvestus, lisa 6). Metsakorralduse Büroo OÜ

koostatud takseerkirjelduse järgi oli eraldisel 5 enne raiet I rinde rinnaspindala G vaid 18

m2/ha ning seal on kasvanud 60 a. vanune, 23 m kõrgune kuuseenamusega puistu.

Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsade majandamise eeskiri“ lisas 1 on

toodud „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraie m2/ha“, mille

järgi 23 m kõrguse kuusepuistu alammäär on 23 m2/ha. Mänukse maaüksuse eraldistele 5,

6 ja 10 raiekohtade paiknemise skeem lisati käesolevale protokollile (lisa 7).

31. Kasutatud tehnikavahendite loetelu. Asukoha positsioneerimiseks ja raiutud metsaosade

(eraldiste) välispiiride kontrollimiseks kasutatakse GPS seadmega Holux M-1200E

varustatud tahvelarvutit Panasonic SF-19 ja Eesti Metsaressursi Arvestuse Riikliku registri

(Metsaregistri) tarkvara ja kaardirakendmusi. Kontrollimise käigus on kasutatud

mõõtmiseks 50m mõõdulinti BMI nr 359,3m mõõdulinte Metrica nr 312 ja 317 ning fotode

tegemiseks digitaalset fotoaparaadiga Pentax K-30.

32.

25.10.2013 teostati eraldise 6 raiutud pindala leidmiseks polügonomeetriline

mõõdistamine, mille tulemusena saadud andmete põhjal on eraldisel 6 teostatud raiutud ala

pindala 1,31 ha (lisa 8). Antud metsaeraldisel mõõdeti kõik kasvava jäetud puude

rinnasdiameetrid (läbimõõdud 1,3 m kõrguselt) ning saadud mõõtmistulemused kanti

mõõtmislehele „Kasvavate puude lugemise leht“ (lisa 9). Andmete sisestamisel

Keskkonnainspektsiooni arvutiprogrammi „Kahjud“ saadi, et peale raiet on eraldisel 6

kasvavate puude rinnaspindala 18,8 m2/ha ning täius 56 (takseerkirjeldused, lisa 10).

Metsakorralduse Büroo OÜ koostatud takseerkirjelduse järgi oli eraldisel 6 kasvanud enne

raiet 45 a. vanune kuuse puhtpuistu, täiusega 84,8 ning rinnasindalaga 28,00 m2/ha.

33. Kontrolliti eraldisel 2 teostatud harvendusraiet. Puude raieks valikul on kogu eraldisel

tervikuna lähtutud võimalikult suurema läbimõõduga puude raiumisest. Eraldusel teostati

proovitükkidel rinnaspindala mõõtmine nurklugejaga (lihtrelaskoop) ning saadud andmed

kajastuvad lisas 11 „Rinnaspindala mõõtmine“. Mõõtmistulemuste põhjal leiti keskmine

rinnaspindala, milleks on 20,51 m2/ha ning täius 62.

34. Kasutatud tehnikavahendite loetelu. Asukoha positsioneerimiseks ja raiutud metsaosade

(eraldiste) välispiiride kontrollimiseks kasutatakse GPS seadmega Holux M-1200E

varustatud tahvelarvutit Panasonic SF-19 ja Eesti Metsaressursi Arvestuse Riikliku registri

(Metsaregistri) tarkvara ja kaardirakendmusi. Kontrollimise käigus on tehtud fotod

digitaalse fotoaparaadiga Pentax K-30. Kasvavate puude läbimõõtude mõõtmine

teostatakse 1,3 m kõrguselt puude juurekaelast metsakluppidega Haglöf nr M 101 ja Haglöf

nr M 102. Polügonomeetriliste mõõtmistel kasutatakse nurkade asimuutide määramisel

käsibussooli nr KB-14/360 nr 407059. Eraldiste 2 raiejärgse keskmine rinnaspindala

mõõtmisel kasutatakse nurklugejat MF-170 nr V212.

35.

30.10.2013 teostati Mänukse maaüksusel, eraldisel 5, pindalaga 1,64 ha, raiejärgse

rinnaspindala ja täiuse leidmiseks vajalikud mõõtmised. Kõikide, peale raiet kasvama

jäänud,

1. rinde puude rinnasdiameetrid mõõdeti puuliikide viisi eraldi ning saadud andmed koondati

„Kasvavate puude lugemise lehele“ (lisa 12). Mõõtmisandmete sisestamisel programmi

``Kahjud`` saadi eraldise 5 raiejärgne esimese rinde rinnaspindala 9,7 m2/ha ning täius 33 (lisa

13). Eraldisel 5 on Metsakorralduse Büroo OÜ poolt koostatud takseerkirjelduse järgi enne raiet

kasvanud 60 a. vanune, 23 m kõrgune, kuuseenamusega puistu, I rinde rinnaspindala 18 m2/ha

ning täius 52,3. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsade majandamise eeskiri“

lisas 1 on toodud „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraie m2/ha“,

mille järgi 23 m kõrguse kuusepuistu alammäär on 23 m2/ha. Arvutuslikul teel leiti, et raiejärgne

rinnaspindala on takseerkirjelduste järgi 9,7 m2/ha, mis on lubatud alammäärast 8,3 m2/ha võrra

väiksem (18-9,7 on 8,3). Eraldisel 5 mõõdetud kändude läbimõõdud sisestati programmi

„Kahjud“, kus arvutuslikul teel saadi, et raiutud puude rinnaspindala G on 8,5 m2/ha, täius 28

ning väljaraiutud tagavara on 82,8 tm (lisa14).

36. Kasutatud tehnikavahendite loetelu. Asukoha positsioneerimiseks ja raiutud metsaosade

(eraldiste) välispiiride kontrollimiseks kasutatakse GPS seadmega Holux M-1200E

varustatud tahvelarvutit Panasonic SF-19 ja Eesti Metsaressursi Arvestuse Riikliku registri

(Metsaregistri) tarkvara ja kaardirakendmusi. Kontrollimise käigus on tehtud fotod

digitaalse fotoaparaadiga Pentax K-30. Kasvavate puude rinnasdiameetri mõõtmisel

kasutatakse metsakluppe Haglöf nr M 101 ja Haglöf nr M 102.

37. Kasvava metsa võõrandamise lepingust nr 2504 nähtub, et 25.04.2013 võõrandas M.L. a

Mänukse maaüksuse raieõiguse OÜ-le Hansamets, keda esindas J. Kronberg. Raieõiguse

teostamine toimus alates 01.05.2013 kuni 01.05.2014. Kasvava metsa müügihinnaks on 23

600 eurot.

38. Metsateatisest nr 3527004201 nähtub, et kinnistu Mänukse omanik M.L. a on esitanud

kavandatavate metsaraiete teostamiseks metsateatise nr 3527004201, mis on kinnitatud

26.02.2013 ning kannab kogu kavandatavate raiete teostamiseks märget „lubatud“.

Metsateatisega nr 3527004201 kavandati eraldistel 1, 2, 3, 4, 6 ja 10 harveldusraiete

tegemist, eraldisel 5 sanitaarraiete tegemist ning eraldisel 7, 8, 9 lageraiete tegemist.

39. M.L. a poolt edastatud metsateatise skeemist nähtub Mänukse kinnistu metsade plaan.

40. Kohus avaldas toimikus oleva Metsakorralduse Büroo OÜ poolt 30.01.2013 koostatud

takseerkirjelduse.

41. Takseerkirjelduse järgi on eraldisel 5 enne raiet kasvanud 60 a. vanune, 23 m kõrgune

kuuseenamusega puistu, I rinde rinnaspindalaga 18 m2/ha ning täius 52,3. Eraldisel 6 on

kasvanud enne raiet 45 a. vanune, 20 m kõrgune kuuse puistu, täiusega 84,8 ning

rinnaspindalaga 28,00 m2/ha. Eraldisel 10 on kasvanud enne raiet 35 a. vanune kuuse

puistu, täiusega 90,0 ning rinnaspindalaga 23,20 m2/ha. Takseerkirjelduse juurde käis

metsade säästva majandamise kava, millest nähtus kasvava metsa tagavara.

42. Kohus avaldas toimikus oleva Keskkonnainspektsiooni akti nr 07000014, 16.01.2014,

metsaõigusnormide

rikkumisega

keskkonnale

tekitatud

kahju

suuruse

kindlaksmääramiseks koos lisadega. Akti kohaselt on eraldiselt 5 keskkonnale tekitatud

raie käigus kahju kokku summas 5825,28 eurot. Eraldiselt 6 on keskkonnale tekitatud raie

käigus kahju kokku summas 1425,28 eurot. Eraldiselt 10 on keskkonnale tekitatud raie

käigus kahju kokku summas 1731,60 eurot. Kokku on J. Kronbergi poolt tekitatud

keskkonnakahju 9500,56 eurot. Lisad sisaldavad keskkonnale tekitatud kahju arvestust

eraldiste kaupa.

43. Kinnistusraamatu 21.01.2014 väljavõttest Mänukse kinnistu osas nähtub, et tegemist on 15

ha maatulundusmaaga, mis kuulus M.L. ale.

44. Äriregistri väljavõttest OÜ Hansamets osas nähtub, et äriühing on kustutatud ning

äriühingu uueks nimeks on OÜ Hansasalu. Eelpool loetletud tõendid koos lisadega

tõendavad, et J. Kronberg pani toime puude ja põõsaste ebaseadusliku raide, millega

kaasnes

oluline

kahju

keskkonnale.

23.11.2015

metsakaitselise

ekspertiisi

ekspertarvamusest nr 20151123-0928014069711 koos lisadega nähtub, et Mänukse

maaüksuse eraldustelt 5 ja 6 on avastatud metsakahjustuste ulatus, lisatud kahjustuste

paiknemine kaardil ja 20.11.2015 metsateatis nr 361069711.

45. Kohus avaldas toimikus oleva 17.06.2014 Maakorralduse büroo arvamuse Mänukse

maaüksuse kohta aastal 2014.

46. Kohus avaldas toimikus oleva 15.07.2016 kriminaalmenetluse 1490000002 lõpetamise

määruse põhistuse.

47. Keskkonnainspektsioon vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise ja see tühistati.

48. J. Kronbergi hinnangul Maakorralduse büroo arvamus Mänukse maaüksuse kohta 2014.

aastal tõendab, et tema Mänukse maaüksusel ei raiunud 2013. aastal lubatust rohkem.

49. Süüdistatav seadis kahtluse alla Keskkonnainspektsiooni (KKI) mõõtmisi Metsakorralduse

Büroo OÜ poolt 17.06.2014 koostatud arvamusele tuginedes. Maakohtu hinnangul ei ole

Metsakorralduse Büroo OÜ poolt 17.06.2014 koostatud arvamus usaldusväärne ja jälgitav,

kuna ei selgu, milliseid mõõtevahendeid ja proovitükkide asukohti, sh mõõtemääramatust

kasutati.

50. Süüdistatav püüab jätta muljet, et Mänukse kinnistu eraldusel nr 5 oli tegemist haige

metsaga ning püüab seda tõendad 23.11.2015 Keskkonnaameti koostatud metsakaitselise

ekspertiisiga.

51. Kohus nimetatud arvamusega ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel. Keskkonnaameti

(KeA) ekspertiisi on tehtud 2015 novembris, J. Kronbeg teostas raiet 2013. kevad-suvel,

mis on rohkem kui 2 aastat varem.

52. Nagu KeA ekspertiisi teostanud E.D. kohtus selgitas, fikseeris ta vaid olukorra, mis talle

avanes ekspertiisi teostamise ajal ja selles ei anta hinnangut, mis võis enne olla. Mänukse

maaüksusele koostatud raie-eelse takseerkirjelduse kohaselt oli eraldisel 5 enne raiet 20%

esimese rinde puistust nakatunud juurepessi ning 30% teise rinde puistust

põdrakahjustusega.

53. KKI peale raiet teostatud kändude mõõtmise ja mõõtmisel osalenud KKI töötajate kohtus

antud ütlustega on tõendatud, et raie käigus lõigati puistust välja terved puud. Kui

arvestada, et 2013. aastal raiuti eraldiselt 5 välja 2/3 kogu puistust ja välja raiuti vaid terved

puud, siis järelikult kasvama jäi puistust 1/3, milles omakorda 2/3 juurepessu nakatunud

või põdrakahjustusega. Seega kinnitab 2015. aastal KeA ekspertiis, mille käigus E.D.

tuvastas, et Mänukse kinnistu eraldisel 5 on ligi pool kasvavast puistust juurepessu või

põdrakahjustusega, KKI poolt 2013. aastal tehtud järeldust, et väljaraie moodustasid terved

puud ja kasvama jäeti peamiselt haiged ja kahjustatud puud.

54. Tunnistaja E.D. i ütlus selle kohta, et puud võisid olla kahjustatud juba varem, ei tõesta, et

2 aastat varem olid puud kahjustunud. Kaks aastat hiljem ongi metsa olukord muutunud ja

E.D. leidis 2015. aastal, et võib metsa üle raiuda. See, et 2015 antakse luba raiuda lageraie

korras samal kinnistul, et tõenda seda, et aastal 2013 oli mets nii halvas seisus, et oligi

ainult haige ja kahjustatud mets, mida võis ilma teatiseta maha võtta. Eraldustel 6 ja 10 oli

lubatud harvendusraie, kuid raide käigus võeti mets liiga hõredaks.

55. Kohtu hinnangul on KKI teostatud mõõtmiste tulemused usaldusväärsed, kuna selle

aluseks on kehtestatud metoodika, mille jälgitavus on tagatud läbi kasutatud

mõõtevahendite ja korrektselt fikseeritud. Mõõtmiste kohta koostatud objekti kontrollimise

protokollist nr 1036745 nähtub, et raiemahte on hinnatud värskelt, viimase raiega raiutud

puude kändudelt. Nimetatut kinnitasid tunnistajad T.T. ja H.M. . Tunnistajad kinnitasid, et

mõõtmisvahendid olid taadeldud.

56. Tunnistajate H.M. i ja T.T. i ütlustest selgus, et mõõdeti vaid värskelt raiutud puude

kännud, samuti, et raie käigus oli välja raiutud vaid terved puud ja vigastatud ning kuivad

puud olid jäetud välja raiumata. Tunnistajate ütlused ja mõõtmistulemused kogumina

viitavad üheselt asjaolule, et teostatud raie eesmärk ei olnud mitte metsa väärtust tõstva

hooldusraie teostamine, vaid välja raiuda puud, millel on suurem väärtus. Kohtus andis

tunnistajana ütlusi Metsakorralduse Büroo OÜ juhatuse liige L.M. , kelle ütlused oli

keerutavad ja üldistavad ja kes jättis vastamata konkreetsele küsimusele „Kumb on täpsem

metsa mõõtmise meetod, kas ülepinnaline kändude ja kasvavate puude mõõtmine või

Bitterlichi lihtrelaskoobiga puistu rinnaspindala mõõtmine?“.

57. Kohus nõustub KKI seisukohaga, et kõigi kändude ja kasvavate puude mõõtmine on

tunduvalt täpsem meetod, kuivõrd sellisel juhul on inimfaktorist lähtuv eksimuse võimalus

minimeeritud, kuna mõõdetakse kõik värskelt raiutud puude kännud, kändude diameetrid

sisestatakse arvutiprogrammi, milles on eelnevalt sisestatud antud puistus kasvavate puude

kõrgus, keskmine jämedus ja vanus (Sama või analoogset programmi kasutavad ka

taksaatorid metsamajanduskava koostamise). Kõigi kasvavate puude ülemõõtmine näitab

täpselt, mitu puud mõõtmise ajal puistus kasvab, lisaks kui on mõõdetud kõik kännud ja

kasvavad puud, on täpselt teada, milline oli puistu enne raiet ning milline peale raiet.

58. KKI mõõtmise usaldusväärsust kinnitab ka KKI mõõtmise ja 2015. aastal KeA poolt

koostatud ekspertiisi tulemuste võrdlus. Eeltoodu alusel peab kohus antud süüteo

lahendamisel üheks olulisemaks tõendiks objekti kontrollimise protokolli nr 1036745 ja

selle lisasid, kus nähtub avastatud röövraie mõõtmised ja kokku arvestatud kahjud. J.

Kronberg väitis, et tunnistaja H.M. on tema vastu vaenulikult meelestatud ja seetõttu tehti

talle KKI poolt ära. Kohus nimetatud arvamusega ei nõustu, kuna KKI on lähtunud

kändude lugemise metoodikast. L.M. ei kinnitanud kohtus, et tema arvamusega antud

metoodika on täpsem, vaid leidis, et võib tekkida küsimus kändude vanuses ja muudes

momentides. Kohtu hinnangul Metsakorralduse Büroo OÜ arvamus ei lükka ümber KKI

mõõtmisi ja lugemisi, sest KKI ametnikud lugesid värsked kännud.

59. J. Kronberg selgitas kohtuistungil, et metsateatises määratud raiemaht ei ole oluline.

Nimetatud selgitus on eksitav. Metsateatise alusel oli Mänukse maaüksuse kinnistu

eraldiselt 5 lubatud teostada santaarraiet 17 tm. Sanitaarraie puhul on metsateatisele

märgitud maht oluline, kuivõrd sanitaarraiele ei kehti harvendusraie alammäärad, vaid

sanitaarraie teostamiseks on MS § 31 lg 3 alusel kehtestatud metsa majandamise eeskirja

§-s 7 sätestatud äärmiselt täpselt, milliseid puid sanitaarraie korras raiuda võib.

60. Eeltoodu tähendab, et kui metsaomanik avastab puistus kahjustatud puud, hindab ära, kui

suures mahus kahjustused on või tellib kohe metsakaitselise ekspertiisi ning esitab selle

kohta metsateatise sanitaarraie korras haigete puude väljaraieks.

61. Kui sanitaarraie käigu selgub, et puistu kahjustus on suurem, kui varasemalt arvati, tuleb

raie peatada, esitada uus metsateatis või tellida metsakaitseline ekspertiis kahjustuse

ulatuse tuvastamiseks. Alles peale täiendava metsateatise kinnitamist võib raiega jätkata.

62. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et J. Kronberg, kes võõrandas Mänukse

maaüksuse omanikult kasvava metsa raieõiguse 23 500 euroga, pani toime süüdistuses

kirjeldatud teod. J. Kronberg ise ühtegi puud ei raiunud, kui ta sõlmis ettevõtte OÜ

Hansamets nimel kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu ja saatis oma firma alt

vennad S. ed harvesteriga metsa puid langetama.

63. KarS § 21 lg 1 kohaselt täideviija on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära

kasutades.

64. Riigikohtu lahendi nr 31-1-08-16 p 13 kohaselt hinnang, millises täideviimise vormis on

konkreetne süütegu toime pandud ehk millises omavahelises suhtes on nn tagaseisja ja teo

vahetu toimepanija, sõltub nii tuvastatud faktilistest asjaoludest kui ka neile asjaoludele

antavast õiguslikust hinnangust. Süüdistusaktis peab olema näidatud, millistest asjaoludest

nähtuvalt leiab süüdistaja, et nn tagaseisja näol oli tegemist vahendliku täideviijaga.

65. Antud asjas on süüdistusaktis välja toodud, et metsaraie keskseks figuuriks ehk

toimepanijaks oli J. Kronberg, kes lasi harvesteri juhtidel vendadel S. tel ebaseaduslikult

teostada Mänukse maaüksuselt raiet.

66. Kaitsja on märkinud, et J. Kronberg ei hoidnud raide kulgemist oma kontrolli all, seega ei

olnud ta raie keskseks figuuriks. Kohtu hinnangul ei vasta nimetatud väide tõele, kuna J.

Kronberg määras ära, kus kohast ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja hoidis raie

kulgemist oma kontrolli all. Ta ise kinnitas, et ta igapäevaselt metsas ei käinud, kuid jälgis

tööde kulgu ja käis üle kolme päeva metsas kohal. Ta lasi harvesterimeestel raiet teostada.

Tööde teostamiseks olid vormistud dokumendid J. Kronbergi ettevõtte OÜ Hansamets

nimel, mida kinnitab kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping. Lepinguga oli ära

määratud raie teostamise tähtaeg, milleks oli üks aasta, 01.05.2013 kuni 01.05.2014.

Metsateatise koos metsade plaani ja takseerkirjeldusega andis Mänukse maaüksuse omanik

J. Kronbergi kätte, et raietöid tähtaegselt teostada. Metsateatise jm dokumendid andis J.

Kronberg harvesterimeeste kätte, kes pidid raietöid teostama. Seega välisel vaatlusel on

tegemist

toimepanijate

paljususega,

õiguslikus

mõttes

aga

(vahendliku)

üksiktäideviimisega.

67. J. Kronberg oli huvitatud metsast kasu saama, milleks ta oli ettevõtte OÜ Hansamets nimel

sõlminud kasvava metsa võõrandamise lepingu ja tasunud 23 000 eurot. Eeltoodu tõttu

leiab kohus, et J. Kronberg on toime pannud üksiktäideviimise korras KarS § 356 lg 1 järgi

kvalifitseeritava süüteo.

68. Subjektiivsest küljest eeldab tahtlust kõigi koosseisu objektiivsete asjaolude suhtes. KarS

§ 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatav teadis tegelikult,

et metsas eraldusel 5 on rohkem kahjustatud puid, kui teatises märgitud 17 tm. Süüdistatav

ise ütles, et tema käis enne metsas ära. Samuti teadis ta S.S. e ütlustest, et kahjustatuid puid

on palju. Kuid vaatamata sellele teadmisele, lasi ta raidel jätkuda. Süüdistatava ütlus, et

tema hinnangul oli eraldusel 5 kõik õige ja vastas teatisele, ei ole usutav, sest 17 tm ja 118,9

tm vahel on ikka suur vahe. Samuti oli peale raiet ikkagi kahjustatud mets püsti. Kasvava

metsa raieõiguse võõrandamise lepingu eesmärk saab olla materiaalne kasu, vastasel juhul

ju puuduks süüdistataval eesmärk sellist lepingut teha. Seega saab üleraide teostamise

põhjuseks olla selle realiseerimine, mis toob kasu. See näitab, et süüdistatav teadlikult eiras

mahavõetava metsa kogust ega peatanud raiet. Asjaolu, et puud võtsid kohati valesti maha

harvesterimehed, ei välista süüdistatava vastustust, sest vendade S. te ütlustest nähtub, et

olgugi, et nad enda hinnangul teavad metsast palju, siis tegelikult ei teadnud nad piisavalt,

et J. Kronberg pidi metsaraide jätkumiseks võtma uue metsateatise.

69. Seega sai J. Kronberg aru, et ta teostab süüteokoosseisule vastava teo ja möönis seda. J.

Kronbergi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seetõttu

tunnistab kohus J. Kronbergi süüdi KarS § 356 lg 1 järgi. Karistuse mõistmine

70. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

71. KarS § 356 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolme aastani.

Tegemist on keskkonnavastase süüteoga.

72. J. Kronberg end talle esitatud süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud. Seega

ei esine tema käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Eripreventiivses mõttes ei ole J. Kronbergi varem kriminaalkorras süüdi mõistetud.

73. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Lähtudes seni omaks võetud

kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra

järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, siis peab kohus

põhjendatuks J. Kronbergi isikut ja teo toimepanemise asjaolusid arvestades karistada teda

vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, milleks on 9 kuud vangistust, mille võib jätta

tingimisi, KaS § 73 lg 1 ja 3 alusel, kohaldamata. Kohtu hinnangul ei omaks rahaline

karistus J. Kronbergi suhtes karistuslikku mõju. Liiatigi on J. Kronberg tekitanud

keskkonnale kahju summas 9500,56 eurot, siis rahalise karistuse mõistmine ei soosiks teda

hüvitama tekitatud kahju.

Apellatsioon

74. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Kronbergi kaitsja vandeadvokaat M. Männik,

kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja J. Kronbergi õigeksmõistmist. Ühtlasi

taotletakse Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi täies ulatuses läbi vaatamata jätmist ja

menetluskulude Eesti Vabariigi kanda jätmist.

75. Kuivõrd vaidlustatud kohtuotsuses ei ole peaaegu üldse käsitletud kaitsja kohtukõnes

avaldatud seisukohti, on kaitsja sunnitud neid kordama apellatsioonimenetluse raames.

76. KarS § 356 lg 1 sätestab, et puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest, kui sellega on

tekitatud oluline kahju keskkonnale, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju selline kahju, mis ületab 4.000,00

eurot. Süüdistusakti järgi väidetakse, et süüdistatav on põhjustanud kahju 9.500,56 euro

ulatuses.

77. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud lahendis nr 3-1-1-15-09 punktis 9.1., et

keskkonnakahju arvestamine peab tuginema ühesel metoodikal ja et selles ei tohi riigi

tasandil olla teooriate ning metoodikate paljusust ning dokumentides peab olema

fikseeritud kasutatud mõõtevahendi nimetus ja andmed kalibreerimise või taatlemise kohta

ning et mõõtevahend peab olema identifitseeritav. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule

esitatud objekti kontrollimise protokollist nr 1036745, et selle protokolli koostamiseks

kasutatud tehnikavahendid (GPS seadmega Holux M—1200E varustatud tahvelarvuti

Panasonic CF-19 ja digitaalne fotoaparaat Pentax K-30, mõõdulindid, metsaklupid Haglöf

nr M 101 ja Haglöf nr M 102, käsibussool nr KB-14/360 nr 407059 ja nurklugeja ME-170

nr V217) oleksid kalibreeritud ja taadeldud.

78. Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-1-1-67-14 punktis 53 järgnevat: Mõõteseadus nõuab,

et teatud juhtudel oleks mõõtetulemuse jälgitavus (MõõteS § 2 lg 1 p 5) tõendatud (MõõteS

§ 5). MõõteS § 5 lg 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud järgmistel

juhtudel: tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral (p 1); riikliku järelevalve

käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas

või piiratakse eriõigust (p 2); ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses,

kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses (p 3); muudel

õigusaktidega ettenähtud juhtudel (p 4). Riigikohus täpsustas nimetatud lahendi punktis 57,

et MõõteS § 5 lg 2 p 2 nõuab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatust alati, kui

mõõtetulemuste alusel tuvastatakse avalik-õiguslike normide rikkumine, mille tõttu

tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust ja punktis 59,

et sellest, kas haldusorgan peab avalikõigusliku normi rikkumisest tuleneva riigi nõude (nt

avalik-õigusliku keskkonnakahju nõude) maksmapanekuks väljastama sundtäidetava

ettekirjutuse või makseteatise või esitama kahju tekitaja vastu hagi tsiviilkohtu- või

kriminaalmenetluses, ei saa olulisel määral sõltuda tõendamisstandard, mida riigil tuleb

oma nõude eeldusi või ulatust põhjendades järgida. See, kumba menetluskorda seadusandja

ühe või teise avalik-õigusliku rahalise nõude puhul on eelistanud, ei sõltu asjaoludest, mis

võiksid mõjutada nõude eelduste või ulatuse tõendamisstandardit. Puudub alus väita, et kui

riik paneb avalik-õigusliku normi rikkumisest tuleneva rahalise nõude maksma

hagimenetluses, ei pea riik nõude tõendamisel järgima reegleid, mis kehtivad sarnaste

nõuete maksmapanekul ettekirjutusega haldusmenetluses.

79. Vaidlustatud kohtuotsuses nimetatud kahju tekitamine J. Kronbergi poolt summas 9500,56

eurot ei ole tõendatud. Objekti kontrollimise protokollist nr 1036745 nähtuv

mõõtmistulemus ei ole jälgitav ega tõendatud, kuivõrd kasutatud GPS seade, metsaklupid,

tahvelarvuti ja fotoaparaat ei vastanud Mõõteseadusest tulenevatele nõuetele. T.T. i ja H.M.

i väited selle kohta, et mõõteseadmed olid taadeldud, on paljasõnalised ja tõendamata.

Nagu

nähtub

Metsakorralduse

Büroo

OÜ

17.06.2014

arvamusest,

mõõtsid

Keskkonnainspektsiooni ametnikud raide sisse ka juba vanema lageda ala, mida tõendavad

arvamuse lisaks olevad MaaAmeti aerofotod selle ala kohta. Järelikult mõõtsid

Keskkonnainspektsiooni ametnikud tahtlikult raieala süüdistatava kahjuks suuremaks.

80. Kaitsjale jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et Metsakorralduse Büroo OÜ poolt

koostatud arvamus ei ole usaldusväärne ja jälgitav ja maakohtu seisukoht, et

Keskkonnainspektsiooni teostatud mõõtmise tulemused on usaldusväärsed, olukorras kus

kohtule ei olnud esitatud andmeid mõõtmisvahendite väidetava taatlemise kohta. Kaitsja

leiab, et Metsakorralduse Büroo OÜ mõõtmisandmed on vähemalt sama usaldusväärsed

kui seda olid Keskkonnainspektsiooni teostatud mõõtmised, sest need põhinesid

väliandmetel ning eraldistel tehtud ringproovitükkidel, millest arvutati rinnaspindala

lugemid.

81. Erinevalt maakohtu seisukohtadest on mõõtmine Keskkonnainspektsiooni poolt viidud läbi

subjektiivselt, arvestamata tegelike asjaoludega ja metsa seisukorraga enne raide

teostamist. Keskkonnainspektsiooni töötaja, kes viis läbi mõõtmise, on ise möönnud

kohtuistungil, et ta on süüdistatava suhtes vaenulikult meelestatud ja tal on olnud

süüdistatavaga varem probleeme ning süüdistatav ei olevat „aru saanud asjast“. H.M. i ja

T.T. i ütlused selle kohta, et mõõdeti vaid värskelt raiutud puude kände on paljasõnalised

ega ole tõendatavad muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ka prokurör on ise

tunnistanud 15.07.2016 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistuses (mis hiljem küll

tühistati), et puudub viide, mille alusel on kontrollija hinnanud osad kännud värskeks ja

osa mitte. Fotode järgi ei ole võimalik sellekohast hinnangut anda, kuna kände pole näha

fotodelt. Selline kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kui aga asuda seisukohale,

et objekti kontrollimise protokoll on puudulik, tekib kahtlus kahju ulatuses, mis omakorda

tähendab, et koosseis ei ole täidetud. Kaitsjale jääb arusaamatuks motiiv, miks prokuratuur

taasalustas juba õiguspäraselt lõpetatud kriminaalmenetluse.

82. Erinevalt maakohtu seisukohtadest ei olnud L.M. a väited „keerutavad ja üldistavad“, vaid

põhinesid väliandmetel tehtud mõõdistustel. Metsakorralduse Büroo OÜ 17.06.2014

arvamusega ning nimetatud äriühingu juhatuse liikme L.M. a poolt tunnistajana antud

ütlustega on tõendatud, et sanitaarraie eraldisel 5 ja 6 on teostatud korrektselt. Eraldisel 5

oli rinnaspindala alammäär juba enne sanitaarraiet alla lubatud rinnaspindala määra pärast

harvendusraiet ning rinnaspindala väärtus oleks kindlasti 2-3 meetrit kõrgem, kui ei esineks

tormikahjustusi ja puude suremist peale raiet. Antud eraldisel oli juurepressi levik oluliselt

suurem kui kavas märgitud 20% ning samuti ei leitud metsas ja fotode peal tõestust, et

sanitaarraide käigus oleks eraldise 5 kagunurgas asuva metsasihi kõrval lõigatud sisse lage

auk, sest Maa-ameti aerofotode pealt on selgesti näha, et antud häil on seal juba enne raiet

ja sarapuuvõsa täis kasvanud;

83. Eraldisel 6 oli harvendusraide järgne rinnaspindala alammäär 20,5 m ning harvendusraie

oli teostatud korrektselt ja rinnaspindala oli lubatud alammäärast kõrgem.

84. 2013. a kehtinud Metsaseaduse § 28 lg 7 p 3 kohaselt hooldusraiet tehakse metsa sanitaarse

seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu

kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie). 27.

detsembril 2006 Keskkonnaministri määrusega nr 88 vastu võetud Metsa majandamise

eeskirja § 7 p 1 kohaselt oli sanitaarraide korras lubatud raiuda surnud puid ja punkti 7

kohaselt kuuski, mille koor on puiduni kahjustunud vähemalt 10% ulatuses tüve

ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustunud vähemalt 30% ulatuses tüve

ümbermõõdust. Objekti kontrollimise protokollist nr 1036745 ei nähtu, kas üldse ja kuidas

neid asjaolusid arvestati metsa mõõtmisel.

85. E.D.

i

poolt

23.11.2015

digitaalselt

allkirjastatud

Metsakaitselise

ekspertiisi

ekspertarvamusega nr 20151123-0928014-069711 ja tema poolt antud ütlustega on

tõendatud metsaeraldise nr 5 ja 6 seisund ning asjaolu, et nendel eraldistel tuli halva

tervisliku seisundi tõttu teostada lageraie ning ala taasmetsastada, mistõttu 2013. a

teostatud raie ei olnud ebaseaduslik (sanitaarraide korras oli Metsa majandamise eeskirja

kohaselt lubatud juba 2013. a raiuda surnud puid ja kuuski, mille koor oli kahjustunud).

Erinevalt maakohtu seisukohast ei tõenda E.D. i ütlused, et 2013. a raiuti terveid puid. E.D.

on vastupidiselt andnud ütlusi, et poolteise aastaga tekkis juurde üraskeid ja

põdrakahjustust ja lööb rohkem välja ka juurepressu, mida ei pruukinud varem märgata.

86. Kuigi tunnistaja T.T. väitis, et mõõdeti eraldi terved ja kahjustatud kände, ei nähtunud

tunnistajale esitatud objekti kontrollimise protokollist ühtegi kahjustatud kändu (puud), mis

on ilmselges vastuolus nii Metsakorralduse Büroo OÜ kui Metsakaitselise ekspertiisi

ekspertarvamusega nr 20151123-0928014-069711. Samas on tunnistaja H.M. väitnud, et

metsas oli ka vanasid kände ning varasematel aastatel raiutud puid ning mõõdeti vaid

värskeid kände. Seega oli mõõtmine teostatud subjektiivselt (mõõtmisel ei ole aru saada,

mille järgi on mõni känd hinnatud varasemalt ja mille järgi mõni känd hilisemalt raiutud

puuks) ja mõõtmisel on süüdistatava süüdistamiseks arvestatud tervete puudena ka

õiguspäraselt raiutud surnud ja kahjustunud puid. Ühtlasi ei ole mõõtmisel arvestatud, et

kui tegemist on puuga, mis lõigatud hästi madalalt, moodustab see suurema kännu

(juurekaare), puu, mis on kooreüraskiga on surnud puu ja seda ei arvestata metsateatise

väljaandmisel ning mõõtmisel võidi arvestada naabereraldistel olevaid kände, mis tõid

kaasa vale mõõtmistulemuse.

87. KrMS § 7 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või

süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

täpsustanud lahendis nr 3-1-1-29-14 punktis 12, et olukorras, kus võrdsel määral on

võimalikud kaks vastupidist versiooni, on kohtu jaoks tegemist KrMS § 7 lg 3 mõttes

kahtlusega, mis tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei astuta täiendavaid

tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks. Kuivõrd objekti kontrollimise

protokollist nr 1036745 nähtuv mõõtmistulemus on ümber lükatud Metsakorralduse Büroo

OÜ 17.06.2014 arvamusega, see mõõtmistulemus ei ole jälgitav ja on seatud kahtluse alla

ja see ei ole omakorda kõrvaldatud mistahes tõenditega, ei olnud võimalik tõendeid

hinnates asuda seisukohale, et J. Kronberg on tekitanud keskkonnakahju 9.500,56 euro

ulatuses, mistõttu ei ole täidetud KarS § 356 lg 1 sätestatud kuriteokoosseis.

88. Järelikult on selles kriminaalasjas kuriteosündmus (puude ebaseaduslik raie, millega

tekitati oluline kahju keskkonnale) üldse tuvastamata, mistõttu kohtul tuleks teha J.

Kronbergi õigeks mõistev otsus.

89. J. Kronberg ei ole pannud toime tegu, milles teda süüdistatakse, kuivõrd Riigikohus on

toonitanud teovalitsemise teooriat selgitades teovalitsemise kvaliteeti tähenduses, et seda,

kas isik määrab ära, kas, kus ja kuidas tegu toime panna, ei saa sisustada pelgalt nt raiekoha

kättenäitamisega. Maakohtu viide kriminaalasjale nr 3-1-1-108-06 ei ole asjakohane, kuna

nimetatud lahend käsitles vahendlikku kaastäideviimist ning Riigikohus leidis, et kohus

saab

iseseisvalt,

süüdistuse

muutmiseta

asuda

seisukohale,

et

tegemist

on

kaastäideviimisega.

Erinevalt lahendis 3-1-1-108-06 käsitletud olukorras on käesolevas asjas teada, kes konkreetselt

viisid läbi raiet, mistõttu selle lahendi seisukohad ei ole käesolevasse kriminaalasja üheselt

ülekantavad. Selle lahendiga ei muudetud kriminaalasjas nr 3-1-1-24-06 punktis 9 väljendatut:

„Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks veelkord toonitada, et teovalitsemise

kvaliteeti tähenduses, et isik määrab ära, kas, kus ja kuidas tegu toime panna, ei saa sisustada

pelgalt nt raiekoha kättenäitamisega. M.H. oli kättenäidatud maaüksuse omanik ning

ärakasutamissuhe ei saa tuleneda sellest, et omanik näitab tööde teostajatele kätte endale

kuuluva metsa asukoha ning määratleb aja, millal tohib ja tuleb seal töid teostada.

Teovalitsemine selles mõttes tähendab siiski ebaseadusliku teo kui sellise valitsemist, st

toimepandud tegu tervikuna määratletakse seda kujundava ja juhtiva ehk tegu valitseva tahte

kaudu. Erinevalt süüdistusaktis väidetust J. Kronberg ei olnud väidetava ebaseadusliku raide

keskseks figuuriks ega hoidnud raide kulgemist enda kontrolli all. Selliseks kontrolliks ei saa

pidada asjaolu, kui J. Kronberg käis aeg-ajalt metsas kohal.

90. Tunnistajad J.S. ja S.S. on mõlemad kinnitanud, et kuigi süüdistatav näitas kätte raiekoha

lintidega, andis ta neile ka metsateatise, millest nähtub raie liik ja raiutav maht. Nemad ise

määrasid, millised puud ja kui palju võib langetada, mitte süüdistatav, juhindudes nende

käes olevatest metsateatistest. J.S. ja S.S. andsid ütlusi, et nad lõikasid metsa vastavalt

seadusele ning üleraiet ei toimunud. Tunnistaja S.S. andis ütlusi, et tema otsustas ise võtta

maha metsakuiva nurga, kus oli hinnanguliselt paarkümmend kuusepuud, samuti võttis

maha 45 kraadise nurga all puud. Isegi tunnistaja H.M. ütles, et ilmselt see harvesteri mees

ei jaganud seda asja välja, ei saanud aru, kus ta on võttis metsa ära, see oli eksitav ka,

tõesti see eralduspiir läks nurgaga viltu, kuid tegelikult kuulus teise eraldise juurde, ta

võttis selle ühe servaga maha, sihini välja, loomulik värk, et ta võis eksida.

91. Kuivõrd J. Kronberg ei kontrollinud metsas puude langetamist, ei saa väidetavalt toimunud

ebaseaduslikku raiet pidada ühelgi juhul KarS § 356 lg 1 mõttes süüdistatava tahtlikuks

teoks. Olukorras, kus süüdistatav ei kontrollinud metsas puude langetamist, ei saanud ta ka

möönda väidetavat raiemahu ületamist. Puuduvad tõendid, et J. Kronberg oleks käskinud

J.S. el ja S.S. el raiuda rohkem puid kui oli lubatud metsateatisega või oleks määranud, et

nad raiuksid puid ebaseaduslikul viisil (et nad teostaksid üleraiet). J. Kronberg tuleks

mõista õigeks, kuivõrd ei ole tõendatud, et väidetava kuriteo on teovalitsemise teooria

kohaselt pannud tahtlikult toime tema, mitte tunnistajad, kellele ta näitas kätte vaid

raiekoha lintidega ja kes otsustasid ise, kuidas raiet läbi viia.

92. Keskkonnainspektsioon on esitanud J. Kronbergi vastu tsiviilhagi, paludes mõista temalt

välja keskkonnakahju 9.500,56 euro ulatuses. Tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd

väidetav keskkonnakahju tekitamine ja väidetavalt keskkonnale tekitatud kahju suurus on

ülalviidatud põhjustel tõendamata ning J. Kronberg ei ole selleks isikuks, kes raius metsa

väidetavalt ebaseaduslikult, tekitades sellega kahju keskkonnale. Väidetavalt keskkonnale

tekitatud kahju hüvitamiseks puuduvad VÕS § 133 lg 1 sätestatud eeldused, sest J.

Kronberg ei ole halvendanud keskkonna kvaliteeti.

93. Maakohus leidis, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust, kuigi

prokurör nõudis süüdistatavale rahalist karistust. Süüdistataval puuduvad kehtivad

karistused. Maakohus ei ole kohtuotsuses KarS § 56 lg 2 kohaselt nõuetekohaselt

põhjendanud, miks süüdistatavale tuleks mõista karistuseks vangistus, mitte rahaline

karistus, mida taotles prokurör. Jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, kuidas väidetavalt

keskkonnale tekitatud kahju summas 9.500,56 eurot ja süüdistatavale rahalise karistuse

kohaldamine ei soosiks süüdistatavat hüvitama tekitatud kahju. Seetõttu tuleks vaidlustatud

kohtuotsus igal juhul tühistada vähemalt süüdistatavale mõistetud karistuse osas.

Ringkonnakohtu järeldused

94. Ringkonnakohtu istungil jäi apellant oma apellatsiooni juurde. Prokurör ja kannatanu

esindaja palusid jätta apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

95. Apellatsioon on esitatud tõendite hindamise peale. Kaitsja põhiväide on, et maakohus ei

hinnanud tõendeid nende kogumis ja igakülgselt ning jättis tekkinud kahtlused süüdistatava

kasuks kõrvaldamata. Kaitsja leiab, et J. Kronbergi süü ei ole tõendatud.

96. Seega ringkonnakohus peab kontrollima, kas on täidetud KrMS § 15 lg 1 nõue, mille

kohaselt maakohtu otsus võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel

esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.

97. Sellega seoses ringkonnakohus uuris kõiki antud asjas peetud kohtuistungite protokolle.

98. Hinnates nimetatud istungitel kogutud tõendeid ringkonnakohus leiab, et maakohtu

järeldused vastavad protokollides fikseeritule. Maakohtu otsus vastab KrMS § 312

nõuetele. Selles on näidatud kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja

tõendid, millele tuginetakse ning samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ja

vastavad põhjendused (vt maakohtu otsuse lk 5-14). Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjenduste ja järeldustega ning KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata.

Põhistamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses rikutud ei ole. Maakohus on järginud

KrMS § 7 lg 3 printsiipi, sest asjas ei tuvastatud kõrvaldamata kahtlusi, mida tulnuks J.

Kronbergi kasuks tõlgendada. Puuduvad KrMS §-s 338 toodud kohtuotsuse apellatsiooni

korras tühistamise alused.

99. Seoses kaitsja väidetega süü tõendatuse vaidlustamises märgib ringkonnakohus järgmist.

100.

Kaitsja leiab esiteks, et kuriteosündmust ei ole tuvastatud ning teiseks, et tegu ei ole toime

pannud J. Kronberg.

101.

Kaitsja põhjendab kuriteosündmuse puudumist sellega, et objekti kontrollimise protokollist

nr 1036745 nähtuv mõõtmistulemus ei ole jälgitav ega tõendatud, kuivõrd kasutatud GPS

seade, metsaklupid, tahvelarvuti ja fotoaparaat ei vastanud Mõõteseadusest tulenevatele

nõuetele. Tunnistajate T.T. i ja H.M. i väited, et mõõteseadmed olid taadeldud, on

paljasõnalised ja tõendamata. Nagu nähtub Metsakorralduse Büroo OÜ 17.06.2014

arvamusest, mõõtsid Keskkonnainspektsiooni ametnikud raide sisse ka juba vanema lageda

ala, mida tõendavad arvamuse lisaks olevad Maa-Ameti aerofotod selle ala kohta. Järelikult

mõõtsid Keskkonnainspektsiooni ametnikud tahtlikult raieala süüdistatava kahjuks

suuremaks. Nende väited, et mõõdeti ainult värskelt raiutud puude kände, on

paljasõnalised. H.M. i näol on tegemist vaenuliku tunnistajaga, kes seda ise maakohtus

kinnitas, väites, et J. Kronberg ei saa asjast aru. Kaitsja arvates T.T. i ja H.M. i ütlused on

ümber lükatud tunnistajate L.M. a ja E.D. i ütlustega ning nende poolt koostatud

ekspertarvamustega. Järelikult on selles kriminaalasjas kuriteosündmus (puude

ebaseaduslik raie, millega tekitati oluline kahju keskkonnale) üldse tuvastamata, mistõttu

kohtul tuleks teha J. Kronbergi õigeks mõistev otsus.

102.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väidetega, et maakohus on eelpool viidatud tõendeid

valesti hinnanud ja jätnud kõrvaldamata kahtlused J. Kronbergi kasuks tõlgendamata.

103.

Maakohus leidis, et Keskkonnainspektsiooni teostatud mõõtmiste tulemused on

usaldusväärsed, kuna selle aluseks oleva metoodika jälgitavus on tagatud läbi kasutatud

mõõtevahendite ja korrektselt fikseeritud. Mõõtmiste kohta koostatud objekti kontrollimise

protokollist nr 1036745 nähtub, et raiemahte on hinnatud värskelt, viimase raiega raiutud

puude kändudelt. Nimetatut kinnitasid tunnistajad T.T. ja H.M. , kes kinnitasid ka, et

mõõtmisvahendid olid taadeldud (vt käesoleva otsuse p-d 55-58).

104.

Seoses taatlemisega ringkonnakohus märgib, et kohtuistungite protokollidest nähtuvalt

prokurör soovis esitada kirjalikke tõendeid (taatlustunnistusi), et mõõtmisvahendid olid

taadeldud, kuid maakohus ei võtnud neid vastu, leides, et need tulnuks esitada juba koos

süüdistusaktiga (I kd lk 113 ja 142 pöördel).

105.

Seega on taatlemist kinnitavateks tõenditeks ainult tunnistajate ütlused. Ringkonnakohus

sarnaselt maakohtule leiab, et tunnistajad T.T. ja H.M. annavad usaldusväärseid ütlusi,

sealhulgas ka selles, et mõõtmisvahendid olid taadeldud.

106.

Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja H.M. i näol ei ole tegemist vaenuliku tunnistajaga. Ta

on maakohtus selgitanud oma suhteid J. Kronbergiga. Need on puhtalt tööalased ja tal on

varem J. Kronbergiga probleeme olnud, sest ta ei täitnud eeskirju metsamaterjali raiumisel

ja ladustamisel. Kuna ta ka käesolevas asjas rikkus vastavaid eeskirju, siis see tähendab,

et ta ei ole asjast aru saanud (I kd lk 111 pöördel). Ringkonnakohus leiab, et kuna H.M. on

Keskkonnainspektsiooni töötaja, siis ta pidigi rikkumised tuvastama. Ta ei teinud mõõtmisi

üksinda, vaid koos T.T. i ja H.S. ega. Neist T.T. andis ka maakohtus ütlusi ja tema vastu

pretensioone ei esitatud.

107.

Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et tunnistajate T.T. i ja H.M. i ütlused on ümber lükatud

tunnistajate L.M. a ja E.D. i ütlustega ning nende poolt koostatud ekspertarvamustega.

108.

Esiteks tuleb arvestada, et T.T. , H.M. ja H.S. e teostasid kontrollimised ja mõõtmised n.ö

värsketel jälgedel, s.o oktoobris 2013 (tõendite toimik lk 1-32). L.M. a arvamus on antud

17.06.2014 ja E.D. i arvamus 23.11.2015 (tõendite toimik lk 55 ja 59-60). Seejuures L.M.

ise sündmuskohal ei käinud ja andis arvamuse taksaatori poolt koostatud väliandmete

alusel. Ta leidis, et on vale inimene ütlusi andma (I kd lk 137). Sellele vaatamata kuulati ta

tunnistajana üle. E.D. küll käis sündmuskohal ja hindas seda, mida sel hetkel nägi, kuid ta

ei anna hinnangut sellele, mis seal varem oli (I kd lk 140).

109.

Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et Metsakorralduse Büroo OÜ poolt

17.06.2014 koostatud arvamus ei ole usaldusväärne ja jälgitav, kuna sellest ei nähtu,

milliseid mõõtevahendeid ja proovitükkide asukohti, sh mõõtemääramatust kasutati. Samas

süüdistuse aluseks olevas objekti kontrollimise protokollis nr 1036745 on nõutud andmed

välja toodud (võrdle tõendite toimik lk 1-3 ja 59-60). Seda järeldust ei väära ka kaitsja

väide, et ei ole esitatud taatlustunnistusi (vt käesoleva otsuse p-d 104-105).

110.

Ringkonnakohus vastupidiselt kaitsjale leiab, et E.D. i 23.11.2015 ekspertarvamusest ei saa

järeldada, et eraldistel nr 5 ja 6 tuli metsa halva tervisliku seisundi tõttu teostada lageraie,

mistõttu süüdistuses näidatud raie ei olnud ebaseaduslik.

111.

Nagu eelpool märgitud, nimetatud ekspertiis tehti mitu aastat hiljem. Selles fikseeriti

ekspertiisi tegemise aegne olukord ja E.D. i ütluste kohaselt ei antud hinnangut sellele, mis

olukord võis olla süüdistuses näidatud raide tegemise ajal. Maakohus on leidnud, et

23.11.2015 ekspertiis, mille käigus tuvastati, et Mänukse kinnistu eraldisel 5 on ligi pool

kasvavast puistust juurepessu või põdrakahjustusega, kinnitab Keskkonnainspektsiooni

poolt 2013. aastal tehtud järeldust, et väljaraie moodustasid terved puud ning kasvama jäeti

peamiselt haiged ja kahjustatud puud (vt käesoleva otsuse p-d 52-54). Ringkonnakohus

nõustub maakohtu järeldusega.

112.

Ringkonnakohus märgib, et kaitsja väide, et objekti kontrollimise protokollist ei nähtu

ühtegi kahjustatud kändu (puud), on ümber lükatud nimetatud protokolli juures olevate

kasvavate puude lugemise lehtedega, millelt nähtuvad ka kahjustatud puud (lisa nr 9 = 74

tk ja lisa nr 12 = 80 tk – vt tõendite toimik lk 13 ja 17).

113.

Kaitsja toetub kriminaalmenetluse lõpetamise määruse 15.07.2016 põhistusele, kus

leitakse, et puudub viide, mis alusel on kontrollija hinnanud osa kände värskeks ja osa

mitte.

Fotode järgi ei ole võimalik sellekohast hinnangut anda, kuna kände pole fotodelt näha. Selline

kahtlus tuleb tõlgendada kahtlustatava kasuks (I kd lk 39-40).

114.

Ringkonnakohus märgib, et nimetatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 28.07.2016

tühistati ja seega pole alust tõendina käsitleda selles toodud põhistusi.

115.

Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et eksitav on J. Kronbergi väide, et

metsateatises määratud raiemaht ei ole oluline. Metsateatise alusel oli Mänukse maaüksuse

kinnistu eraldiselt 5 lubatud teostada santaarraiet 17 tm. Sanitaarraie puhul on

metsateatisele märgitud maht oluline, kuivõrd sanitaarraiele ei kehti harvendusraie

alammäärad, vaid sanitaarraie teostamiseks on MS § 31 lg 3 alusel kehtestatud metsa

majandamise eeskirja §-s 7 sätestatud äärmiselt täpselt, milliseid puid sanitaarraie korras

raiuda võib. Kui sanitaarraie käigu selgub, et puistu kahjustus on suurem, kui varasemalt

arvati, tuleb raie peatada, esitada uus metsateatis või tellida metsakaitseline ekspertiis

kahjustuse ulatuse tuvastamiseks. Alles peale täiendava metsateatise kinnitamist võib

raiega jätkata. Antud juhul neid eeskirju ei järgitud.

116.

Ringkonnakohus kõike eeltoodut kokku võttes ei tuvastanud kõrvaldamata kahtlusi KrMS

§ 7 lg 3 tähenduses ja vastupidiselt kaitsjale leiab, et kuriteosündmus on tuvastatud.

117.

Kaitsja väidab, et tegu ei ole toime pannud J. Kronberg, sest ta ei olnud väidetava

ebaseadusliku raide keskseks figuuriks ega hoidnud raide kulgemist enda kontrolli all.

Selliseks kontrolliks ei saa pidada asjaolu, kui J. Kronberg käis aeg-ajalt metsas kohal.

Tunnistajad J.S. ja S.S. kinnitasid, et kuigi süüdistatav näitas kätte raiekoha lintidega,

andis ta neile ka metsateatise, millest nähtub raie liik ja raiutav maht. Nemad ise määrasid,

millised puud ja kui palju võib langetada, mitte süüdistatav, juhindudes nende käes

olevatest metsateatistest. Tunnistajad lõikasid metsa vastavalt seadusele ning üleraiet ei

toimunud. Kuivõrd J. Kronberg ei kontrollinud metsas puude langetamist, ei saa väidetavalt

toimunud ebaseaduslikku raiet pidada ühelgi juhul KarS § 356 lg 1 mõttes süüdistatava

tahtlikuks teoks. Olukorras, kus süüdistatav ei kontrollinud metsas puude langetamist, ei

saanud ta ka möönda väidetavat raiemahu ületamist. Puuduvad tõendid, et J. Kronberg

oleks käskinud J.S. el ja S.S. el raiuda rohkem puid kui oli lubatud metsateatisega või oleks

määranud, et nad raiuksid puid ebaseaduslikul viisil (et nad teostaksid üleraiet). J. Kronberg

tuleks mõista õigeks, kuivõrd ei ole tõendatud, et väidetava kuriteo on teovalitsemise

teooria kohaselt pannud tahtlikult toime tema, mitte tunnistajad, kellele ta näitas kätte vaid

raiekoha lintidega ja kes otsustasid ise, kuidas raiet läbi viia.

118.

Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud väitega.

119.

Maakohus on kogutud tõendite pinnalt õigesti leidnud, et J. Kronberg, kes oli huvitatud

metsast kasu saama, määras ära, kus kohast ja kuidas raiet teostada ning juhtis raiet ja hoidis

raie kulgemist oma kontrolli all. Ta ise kinnitas, et igapäevaselt metsas ei käinud, kuid

jälgis tööde kulgu ja käis üle kolme päeva metsas kohal. Ta lasi harvesterimeestel S.S. el

ja J.S. el raiet teostada. Tööde teostamiseks olid vormistud dokumendid J. Kronbergi

ettevõtte OÜ Hansamets nimel, mida kinnitab kasvava metsa raieõiguse võõrandamise

leping. Lepinguga oli ära määratud raie teostamise tähtaeg, milleks oli üks aasta,

01.05.2013 kuni 01.05.2014. Metsateatise koos metsade plaani ja takseerkirjeldusega andis

Mänukse maaüksuse omanik J. Kronbergi kätte, et raietöid tähtaegselt teostada.

Metsateatise jm dokumendid andis J. Kronberg harvesterimeeste kätte, kes pidid raietöid

teostama. Seega välisel vaatlusel on tegemist toimepanijate paljususega, õiguslikus mõttes

aga (vahendliku) üksiktäideviimisega.

120.

Maakohus märkis, et KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui

ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Süüdistatav teadis tegelikult, et metsas eraldusel 5 on rohkem kahjustatud puid, kui teatises

märgitud 17 tm, sest ta käis enne metsas ära. Samuti teadis ta S.S. e ütlustest, et

kahjustatuid puid on palju. Kuid vaatamata sellele teadmisele lasi ta raidel jätkuda.

Süüdistatava ütlus, et tema hinnangul oli eraldusel 5 kõik õige ja vastas teatisele, ei ole

usutav, sest 17 tm ja 118,9 tm vahel on ikka suur vahe. Samuti oli peale raiet ikkagi

kahjustatud mets püsti. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu eesmärk saab olla

materiaalne kasu, vastasel juhul ju puuduks süüdistataval eesmärk sellist lepingut teha.

Seega saab üleraide teostamise põhjuseks olla selle realiseerimine, mis toob kasu. See

näitab, et süüdistatav teadlikult eiras mahavõetava metsa kogust ega peatanud raiet.

Asjaolu, et puud võtsid kohati valesti maha harvesterimehed, ei välista süüdistatava

vastutust, sest vendade S. te ütlustest nähtub, et olgugi, et nad enda hinnangul teavad

metsast palju, siis tegelikult ei teadnud nad, et J. Kronberg pidi metsaraide jätkumiseks

võtma uue metsateatise.

121.

Seega sai J. Kronberg aru, et ta teostab süüteokoosseisule vastava teo ja möönis seda. Tema

tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

122.

Ringkonnakohus

nõustub

eelmistes

punktides

toodud

maakohtu

järeldustega

kuriteokoosseisu objektiivse ja subjektiivse külje tõendatuse kohta ning ei pea vajalikuks

neid korrata.

123.

Kuna J. Kronbergile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud, siis pole alust teda õigeks

mõista ega tsiviilhagi läbi vaatamata jätta ning apellatsioon jääb selles osas rahuldamata.

124.

Alternatiivse taotlusena palutakse tühistada kohtuotsus karistuse mõistmise osas ning

kohaldada rahalist karistust. J. Kronberg kinnitas ringkonnakohtus, et kuigi ta ennast süüdi

ei tunnista, tema majanduslik seis võimaldab vajadusel tasuda nii tsiviilhagi kui kanda

rahalist karistust.

125.

Kaitsja leiab, et kuna prokurör taotles maakohtus rahalist karistust, kohus seda siiski ei

kohaldanud ega põhjendanud, miks see karistusliik ei ole piisav.

126.

Ringkonnakohus märgib, et kohtuistungi protokolli kohaselt prokurör ei taotlenud

maakohtus rahalist karistust (vt I kd lk 165). Samas see ei oma ka määravat tähtsust, sest

karistuse mõistmisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste vastavate ettepanekutega, kuigi

peab omapoolsed põhjendused tooma. Antud juhul on maakohus leidnud, et rahaline

karistus ei oma J. Kronbergi suhtes karistuslikku mõju. Kuna ta on kohustatud tasuma

tsiviilhagi, siis rahalise karistuse mõistmine ei soosiks teda kahju hüvitama (vt käesoleva

otsuse p 73).

127.

Ringkonnakohus leiab, et kuigi J. Kronberg kinnitas ringkonnakohtus, et tema majanduslik

seis võimaldab vajadusel tasuda nii tsiviilhagi kui kanda rahalist karistust, ei ole alust

tühistada maakohtu otsust karistuse mõistmise osas. Arvestades tema süü suurust ja

karistust kergendavate asjaolude puudumist, on maakohus õigustatult kohaldanud

lühiajalist tingimisi vangistust ilma käitumiskontrolli nõudeid rakendamata. Seega ka

karistuse kergendamise taotluse osas jääb apellatsioon rahuldamata.

128.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru

Maakohtu 19.03.2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

129.

Kaitsja esitas taotluse J. Kronbergi poolt valitud kaitsjale makstud maakohtu menetluses

kantud kulude 6411,60 euro ja apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 1881,60 euro

ulatuses. Kokku seega 8293,20 eurot. Taotlusele on lisatud advokaadibüroo arvete

ärakirjad koos spetsifikatsioonidega osutatud õigusabi kohta.

130.

Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlus vastab tehtud töö mahule ja kvaliteedile.

131.

Kaitsja taotleb, et riik hüvitaks J. Kronbergile nimetatud summa.

132.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Antud asjas tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud

lahend ja sellest tulenevalt KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel jäävad

apellatsioonimenetluse kulud J. Kronbergi kanda. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata,

siis jäävad maakohtu menetluses kantud kulud samuti tema kanda, nagu seda ka maakohtu

otsuses märgiti.

(digitaalallkirjad)

Mati Kartau Aarne Sarjas Tiit Lõhmus

31.05.2019 kohtuotsus 1-17-5210 jõustus osaliselt 28.11.2019 Riigikohtu otsusega.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. mai 2019. a ja Viru Maakohtu 19. märtsi 2019. a

otsus osas, millega Janek Kronberg tunnistati süüdi KarS § 356 lg 1 järgi.

2. Tunnistada Janek Kronberg süüdi KarS § 356 lg 1 – § 22 lg 3 järgi, jättes talle maakohtu

otsusega mõistetud karistuse muutmata.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Mõista Eesti Vabariigilt Janek Kronbergi kasuks välja 1008 (üks tuhat kaheksa) eurot,

sh käibemaks 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, valitud kaitsjale

ringkonnakohtus ja kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.