2-19-4104/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku

e-toimiku kaudu 30. mai 2019

Tsiviilasja number

2-19-4104

Tsiviilasi

Rävala Õigusbüroo OÜ hagi XXXi vastu võla

väljamõistmiseks

Hagihind

1189,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462,

asukoht Rävala pst 8, Tallinn 10143) volitatud esindaja

Alar Liivamägi (e-post info@ravalaburoo.ee)

Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht teadmata)

Menetluse liik

lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Rävala Õigusbüroo OÜ hagi XXXi vastu

võla väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista XXXilt põhivõlgnevus 607,67 eurot

(kuusada seitse eurot ja 67 senti), intress 118,38 eurot

(ükssada kaheksateist eurot ja 38 senti), võla

sissenõudmiskulu

(kakskümmend)

eurot

ja

sissenõutavaks

muutunud

viivis

25,86

eurot

(kakskümmend viis eurot ja 86 senti), kokku 771,91

eurot (seitsesada seitsekümmend üks eurot ja 91 senti)

Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks.

3. Välja mõista XXXilt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 607,67 eurot alates 19.03.2019 kuni

põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 69% ulatuses XXXi kanda ja 31%

ulatuses Rävala Õigusbüroo OÜ kanda.

2. Mõista XXXilt välja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks

riigilõiv 138 eurot ja õigusabikulud 165,60 eurot,

kokku 303,60 eurot (kolmsada kolm eurot ja 60 senti).

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

XXXilt

tasuda

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt (303,60 eurot) Rävala Õigusbüroo

OÜ viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

1. Kostja ja Express Credit AS sõlmisid 29.07.2017 laenulepingu nr XXX, mille kohaselt

anti kostjale üle laenusumma 800 eurot. Samal päeval maksis laenuandja kostjale

laenusumma välja. Laenulepingu alusel võttis kostja laenu intressiga 45,5 % aastas,

tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 29.08.2017 annuiteetgraafiku

alusel iga kuu laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid summas 51,35 eurot,

viimane makse oli 01.08.2019 summas 51,26 eurot. Kostja on maksegraafikus sätestatud

kohustuse täitmiseks tasunud 410,80 eurot, millega on ära tasunud 8 esimest

maksegraafikujärgset makset (aug. 2017–aprill 2018). Järgnevad maksed on kõik

tasumata. Lisaks sellele on kostja tasunud 5 eurot ühe tasulise meeldetuletuskirja eest.

2. Tasumata maksete makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui

tasulisi meeldetuletusi. Tasulisi meeldetuletusi saatis laenuandja kostjale 17.02.18

(tasutud), 22.05.18 ja 19.06.2018, igaüks neist hinnaga 5 eurot. 16.07.2018 tegi

laenuandja kostjale tasulise (5 €) laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja 26.09.2018 saatis

laenuandja kostjale tasulise (20 €) teatise laenulepingu ülesütlemise kohta. Võla tasumata

jätmise tõttu loovutas laenuandja 13.11.2018 laenulepingust tuleneva nõude hagejale,

mille kohta saatis kostjale tasulise kirja (5 €), sisult samuti meeldetuletuse tasumiseks.

3. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 607,67 eurot, intress 118,38 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised 147,10 eurot ja põhivõlalt arvestatud viivis 45,5 %

aastas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Samuti palub

hageja mõista kostjalt välja tasutud riigilõivu 200 eurot, õigusabikulud 240 eurot ja

väljamõistetud

menetluskuludelt

menetluskulude

suurust

kindlakstegeva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

4. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus koos lisadega kätte

12.04.2019 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid

esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui

see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel

viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82

lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel.

6. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostja sõlminud Express Credit AS-ga

laenulepingu, mida tõendavad 29.07.2017 laenulepingu põhitingimused ja üldtingimused

(lk 7-10). Laen tuli tagastada 01.08.2019. Leping on üles öeldud 26.09.2018 laenumaksete

tasumata jätmise tõttu (lk 14). Arvestades, et kostja on tagasi maksnud kaheksa esimese

makse põhiosad summas 192,33 eurot, tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 607,67 eurot

(800-192,33).

7. Laenulepingu järgi on aastane intressimäär 45,5% aastas ja krediidikulukuse määr 56,28%

aastas. Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud keskmine

krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92%. Seega krediidi kulukuse

määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda.

8. Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-141-12 punktis 10 märkinud, et leppides kokku

intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu

kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata,

kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu

tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise

(sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse

täitmisega viivitamise eest). Eeltoodust järeldub, et intressi saab nõuda kuni laenu

tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumiseni, s.o kuni 26.09.2018. Arvestades

tasutud intresse, on kostjal maksmata perioodi 01.05.2018-26.09.2018 eest 118,38 eurot,

mis tuleb talt hageja kasuks välja mõista.

9. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 9.3 on

viivis võrdne intressimääraga, so 0,13% päevas ja 45,5% aastas.

10. Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega.

Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see

lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega

on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt

rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale

seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu

olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine

muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse

lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1

kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s

3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes

ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva

viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat

iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---

] muud hüvitist" alusel (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)

11. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses

sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine

lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8%

aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas

seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8 % aastas.

12. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1

järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul

kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse

viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik

mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui

tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära

ligikaudu kuus korda. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat

ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine.

13. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib

leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või

lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel

kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse

korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel

(Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja

õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sissenõutavaks muutunud viivis on kokku 25,86 eurot.

Võlaperiood

% aastas Võla summa

Viivitatud päevade

arv

viivise summa

02.05.2018 - 26.09.2018

28,32

0,92

02.06.2018 – 26.09.2018

29,39

0,75

02.07.2018 – 26.09.2018

30,51

0,58

02.08.2018 – 26.09.2018

31,66

0,39

02.09.2018 - 26.09.2018

32,86

0,18

27.09.2018 – 18.03.2019

607,67

23,04

14. VÕS § 113 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5

eurot.

Eelmises

lauses

nimetatud

sissenõudmiskulude

hüvitis

suureneb

iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud

hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne

vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu

lõppemist võib nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja

kuni 1000 eurot.

15. Hageja nõuab hagiavalduses võla sissenõudmiskulude hüvitist summas 40 eurot. Hageja

väidab, et ta on saatnud SMS-i või e-posti teel 15 tasuta meeldetuletust, mille kohta aga ei

ole esitatud ühtegi tõendit. Kohus on seisukohal, et tasuta meeldetuletuste saatmine on

tõendamata. Samuti ei ole see eluliselt usutav, et kõik väidetavalt saadetud SMS ja e-

kirjad on seotud võla sissenõudmisega, kuna hagiavaldusest ei tulene, et kostja oleks

varasemate maksetega hilinenud (laenuandja ei ole maksetega hilinemiste eest arvestanud

viivist ja viivist ei ole ka tasutud). Kohus ei nõustu hagejaga, et 26.09.2018 teadet

laenulepingu ülesütlemisest saab lugeda meeldetuletuseks pärast lepingu lõppu. Kuna

leping lõppes 26.09.2018, siis peale lepingu lõppemist seotud kuludeks, saab lugeda kõiki

toiminguid alates 27.09.2018.

16. Arvestades, et esimene meeldetuletuskiri (so 17.02.2018) oleks pidanud kostjale olema

tasuta, siis loeb kohus tasutuks 22.05.2018 meeldetuletuskirja. Seega on kostjal tasumata

enne lepingu lõppemist 19.06.2018 meeldetuletuskiri (5 eurot), 16.07.2018 laenulepingu

ülesütlemise hoiatus (5 eurot) ja 26.09.2018 teade laenulepingu ülesütlemisest (5 eurot)

ning pärast lepingu lõppemist tehtud kulu, milleks on teatis nõude loovutamisest (5 eurot).

Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmisega seotud kulu 20

eurot.

17. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 607,67 eurot, intress 118,38, sissenõutavaks

muutunud viivised 25,86 eurot ja võla sissenõudmiskulu 20 eurot, kokku 771,91 eurot.

Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt 607,67 eurot arvestatud

viivise seadusjärgses määras alates 19.03.2019.

Menetluskulude jaotus

18. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd

kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 69% ja hageja kanda 31%

ulatuses.

19. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 240 eurot, kokku 440

eurot.

Menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

esindajal

kulunud

0,5

tundi

alusdokumentidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks 1,5 tundi, tunnihinnaga 120

eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et tunnihind ja õiguabikulud on mõistlikud ja

põhjendatud. Arvestades menetluskulude jaotust jääb kostja kanda hageja riigilõivust 138

eurot (200*69%) ja õigusabikuludest 165,60 eurot (240*69%), kokku 303,60 eurot.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

Kohtunik