3-18-1169/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2019, Tartu

Haldusasja number

3-18-1169

Haldusasi

Logos OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2018. a

teate nr 12.2-3/042071-9 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14. novembri 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Logos OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Logos OÜ

esindaja Vello Luik

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

esindaja Karin Kask

RESOLUTSIOON

Jätta

Logos

OÜ

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Halduskohtu

14. novembri 2018. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 1. juuli 2019.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28. novembri 2017. a korralduse nr 12.2-3/042071-1 alusel kontrollis Maksu- ja Tolliamet

(MTA) Logos OÜ käibemaksukohustust maksustamisperioodi detsember 2016 osas, mis puudutas

Personal2Go OÜ 23. detsembri 2016. a arvel nr 16122301 näidatud tehingut kaebaja ja

Personal2Go OÜ vahel.

12. märtsi 2018. a teatega nr 12.2-3/042071-9 lõpetas MTA kontrolli ning teavitas kaebajat, et ei

tuvastanud Logos OÜ maksukohustust muutvaid asjaolusid, Personal2Go OÜ poolt

23. detsembri 2016. a arvel nr 16122301 näidatud käibemaks 1 200 200 000 eurot ei kuulunud

deklareerimisele Logos OÜ 2016. aasta detsembrikuu KMD-l. Maksuhaldur märkis, et määrab

siduvalt kindlaks, et arvel nr 16122301 näidatud käibemaks ei kuulu deklareerimisele ning kaebaja

maksukohustus ei muutu selles osas. MTA selgitas, et pärast teate kättetoimetamist puudub

kaebajal õigus kontrollitud perioodi KMD-d ise parandada, s.t teade on võrdväärne kontrolli

tulemusel tehtud maksuotsusega.

2. Pärast edutut vaidemenetlust esitas Logos OÜ Tartu halduskohtule kaebuse, milles taotles

MTA 12. märtsi 2018. a teate nr 12.2-3/042071-9 tühistamist.

Kaebuse kohaselt rikuti maksumenetluses kaebaja õigusi. Maksuhaldur lõi sisuliselt olukorra, kus

kaebajale ei olnud tagatud õigus olla ärakuulatud ja seega võeti võimalus esitada seisukohti ja

tõendeid

enne

haldusakti

andmist.

Maksuhaldur

pani

kaebajale

tõendamis-

ja

kaasaaitamiskohustuse, jättes kaebaja teadmatusse, kas tegemist on kriminaalõigusliku

iseloomuga menetlusega või mitte ja kas kaebaja esitatud tõendeid võidakse hilisemas võimalikus

süüteomenetluses kasutada tema vastu. Maksuhaldur rikkus uurimiskohustust, samuti ei taganud

maksuhaldur kaebajale kaitseõigust ja ei andnud kaebajale võimalust esitada tõendeid kaitsja

vahendusel.

3. Vastuses kaebusele MTA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

MTA leidis, et kaebaja väited on alusetud ja paljasõnalised. Vaidlustatud teade üksnes kinnitab

kaebaja maksustamisperioodi detsember 2016 KMD-s esitatud andmete õigsust. Kaebaja väide

tema õiguste piiramisest on ilmselgelt põhjendamatu. Kaebaja väide, nagu oleks

sisendkäibemaksu deklareerimata jätmine olnud tingitud hirmust maksuhalduri ebaseadusliku

tegevuse ees, on kohatu.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Halduskohtu 14. novembri 2018. a otsusega jäeti Logos OÜ kaebus rahuldamata.

5. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et kaebaja esitas MTA-le 20. jaanuaril 2017

2016. aasta detsembrikuu KMD, millel deklareeris maksustatavat käivet 1745 eurot, sellelt

arvestatud käibemaksu 349 eurot ja sisendkäibemaksu 333,33 eurot. Kaebaja ei deklareerinud

23. detsembri 2016. a OÜ Personal2Go arvel nr 16122301 näidatud sisendkäibemaksu

1 200 200 000 eurot.

6. Menetlusliku rikkumisena viitab kaebaja alusetult sellele, et tal ei lubatud tutvuda

maksumenetluse nr 12.2-3/039374 toimikuga. Selline õigus ei tulene maksukorralduse seaduse

(MKS) § 14 lg-st 3, kuivõrd nimetatud säte ei anna alust nõuda teise isiku menetlustoimikuga

tutvumist. Maksumenetluses nr 12.2-3/039374 kontrolliti Personal2Go OÜ maksukohustuste

täitmise õigsust. Asjaolu, et maksuhaldur kasutas kaebaja maksumenetluses Personal2Go OÜ

kontrollimise käigus kogutud teavet, ei tähenda, et kogu Personal2Go OÜ maksutoimik peaks

olema kaebajale kättesaadav. Selline õigus ei tulene ka haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 37,

kuna MKS-ga on menetluse avalikkuse põhimõtet piiratud.

7. Kuigi üldreeglina MKS § 13 lg 1 kohaselt isikul on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti

andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited, siis MKS § 13 lg 2 sätestab erandid

sellest reeglist. Muuhulgas sätestab MKS § 13 lg 2 p 3, et maksukohustuslasele ei tule tagada

ärakuulamisõigust, kui asja ei otsustata maksukohustuslase kahjuks. Kaebaja deklareeritud

maksukohustust ei muudetud, seega ei otsustatud asja kaebaja kahjuks. Seega on põhjendamatu

kaebaja etteheide, nagu rikuks teade kaebaja õigusi ning seetõttu on alusetu ka kaebaja etteheide

ärakuulamisõiguse rikkumisest.

8. Maksuhaldur andis menetluses kaebajale korralduse dokumentide ja teabe esitamiseks. Kaebaja

korraldust ei täitnud, vaatamata ka hiljem määratud sunnirahale. Seega ei ole maksuhaldur

rikkunud uurimispõhimõtet, vaid kaebaja on rikkunud kaasaaitamiskohustust, jättes

põhjendamatult täitmata 28. novembri 2017. a teabe nõudmise korralduse nr 12.2-3/042071-1.

Kaebaja suhtes toimunud menetlus ei olnud suunatud karistuse määramisele ning mis päädis

kontrolli lõpetamisega ilma kaebaja maksukohustust muutmata. Seega ei olnud tegemist

kriminaalõigusliku iseloomuga menetlusega. Vastavalt on ekslik kaebaja seisukoht, et teade,

millega võeti kaebajalt õigus sisendkäibemaksule summas 1 200 200 000 eurot, on karistava

iseloomuga teade, millega otsustati asi kaebaja kahjuks.

Vastustaja on teates tuvastanud, et kaebaja ja Personal2Go OÜ vahelise tehingu puhul on tegemist

tegelikkuses mittetoimunud ehk näiliku tehinguga. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud ühtegi asjaolu

ega tõendit, mis võiks maksuhalduri järelduse tehingu näilikkusest kahtluse alla seada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. Logos OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

10. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et vaidlustatud teade on õigusvastane kaebaja

menetluslike õiguste rikkumise tõttu maksumenetluses. Maksuhaldur tugines menetluses teises

maksumenetluses kogutud teabele, samal ajal keeldudes OÜ-le Logos vastavat teavet

tutvustamast.

Kaebajale ei olnud maksumenetluses tagatud õigust olla ärakuulatud. Väär on maksuhalduri

seisukoht, et käesoleval juhul ei otsustatud asja kaebaja kahjuks. Teatega on maksuhaldur siduvalt

tuvastanud, et kaebajal Personal2Go OÜ-ga sõlmitud tehingust tulenev käibemaks

deklareerimisele ei kuulu. Seega on teade otseselt kaebaja huvisid kahjustav. Lisaks ei vabane aga

kaebaja Peronal2Go OÜ-le tehingu järgse tasu maksmise kohustusest arvel märgitud täissummas,

k.a käibemaks. Seega tekib OÜ-le Logos kahju 1 200 200 000 eurot. Kaebaja ei olnud varem

tehingust tulenevat sisendkäibemaksu deklareerinud hirmust maksuhalduri ebaseadusliku

tegevuse ees (tehingust tuleneva sisendkäibemaksu deklareerimisele järgneb kriminaalmenetluse

alustamine). Maksuhaldur ei ole andnud seadusega sätestatud korras kaebajale võimalust

kaasaaitamiskohustust täita. MTA ei koostanud kontrollakti ega määranud kaebajale tähtaega oma

seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

Siduv teade, millega võetakse kaebajalt ära õigus sisendkäibemaksule summas 1 200 200 000

eurot, on karistava iseloomuga teade. Seega pidi kaebajale olema tagatud kõik EIÕK-s, Euroopa

Liidu Põhiõiguste Hartas, EV Põhiseaduses ja KrMS-s kahtlustatavale/süüdistatavale sätestatud

õigused, muuhulgas õigus kaitsjale.

11. Vastuses apellatsioonkaebusele Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja

palub jätta selle rahuldamata.

Vastustaja selgitab, et kaebaja ei deklareerinud 2016. aasta detsembrikuu käibedeklaratsioonis

sisendkäibemaksu kaebuses näidatud summas ning maksuhaldur on maksumenetluse käigus

jõudnud järeldusele, et sellise sisendkäibemaksu deklareerimiseks oleks apellandil puudunud ka

alus. Kuigi kaebuses on apellant väitnud, et on Personal2Go OÜ-ga sõlminud tehingu, mille

kohaselt on kohustatud tasuma 6 001 000 000 eurot, ei ole ta selle tehingu toimumist millegagi

tõendanud ning ei ole seda kajastanud ka käibedeklaratsioonis.

Halduskohus on põhjendatult leidnud, et MTA ei rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi. MTA

andis Logos OÜ-le korralduse dokumentide ja teabe esitamiseks, mida viimane ei täitnud. MKS §

92 lg 4 kohaselt ei ole maksuhaldur maksusumma määramisel kohustatud arvestama

maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud

maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase

tahteavalduseta. Kui maksuhaldur ei näe kontrolli tulemusel põhjust teha maksuarvestuses

muudatusi (nagu vaatlusalusel juhul), siis kontrollakti koostamiseks vajadus puudub. Sellisel juhul

väljastatakse üldjuhul vaid kontrolli lõpetamise teade. MKS § 13 lg 2 p 3 sätestab, et

maksukohustuslasele ei tule tagada ärakuulamisõigust, kui asja ei otsustata maksukohustuslase

kahjuks. Antud juhul deklareeritud maksukohustust ei muudetud, seega ei ole otsustatud asja

kaebaja kahjuks.

Kaebaja väited vaidlusaluse teate karistavast iseloomust on kohatud. Kaebaja esindaja

õigusteadmisi ja kogemusi arvestades ei ole tõenäoline, et ta ei tee vahet süüteomenetlusel ja

haldusmenetlusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4

ei korda neid.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

13. 28. novembri 2017. a korraldusega nr 12.2-3/042071-1 (tl 10) teavitas MTA kaebajat, et alustas

käibemaksu kontrolli kaebajale Personal2Go OÜ nimel 23. detsembril 2016 vormistatud arvel

nr 16122301 märgitud tehingu ja käibemaksu (1 200 200 000 eurot) osas. Maksuhaldur selgitas,

et menetluse tulemusel määratakse siduvalt kindlaks sellest tehingust tulenev kaebaja

maksukohustus ning kohustas kaebajat esitama dokumendid ja teave tehingu kohta.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja MTA korralduses nimetatud tehingut oma maksuarvestuses ei

kajastanud ning tehingust tulenevat sisendkäibemaksu ei deklareerinud.

Samuti ei esitanud kaebaja maksuhaldurile korralduses nõutud teavet ega dokumente. Kaebaja

esitas vaide korralduse kehtetuks tunnistamiseks, kuid jättis korralduse täitmata ka pärast edutut

vaidemenetlust ja sunniraha määramist.

14. Kohtumenetluses on kaebaja läbivalt väitnud, et jättis sisendkäibemaksu deklareerimata ning

kontrollimenetluses teabe ja dokumendid esitamata hirmust süüteomenetluse alustamise ees.

Kaebaja hinnangul oli ka MTA korraldusega alustatud maksumenetlusel süüteomenetluse

iseloom.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

15. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on tõepoolest sedastatud, et isiku suhtes kohaldatava

meetme määratlemisel karistusena tuleb hinnata õigusrikkumise liigitust riigisiseste seaduste

kohaselt, õigusrikkumise olemust ning kohaldatava karistuse iseloomu ja raskust1. Seetõttu võib

ka siseriiklikult süüteomenetlusena mitte määratletud menetluses olla tegemist isiku karistamisega

EIÕK art 6 tähenduses ning talle tuleb tagada süüteomenetlusele omased menetluslikud garantiid

oma õiguste kaitseks.

Käesoleval juhul on kaebaja suhtes toimunud menetlus Eestis määratletud haldusmenetlusena

tulenevalt maksukorralduse seaduse §-dest 1, 45 ja 43. Vastavalt käibemaksuseaduse

(KMS) § 29 lg-le 1 on maksukohustuslasel õigus oma käibemaksukohustusest maha arvata

maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud KMS § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute

või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad

tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi

sisendkäibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et kaebaja maksukohustust vähendava

(või riigi vastu tagastusnõude andva) asjaolu tuvastamise menetlus ei sarnane süüteomenetlusele.

Isiku maksukohustus tekib tema tegevusest vahetult seaduse alusel. Kuigi maksumenetluses

võidakse isiku maksukohustus kindlaks määrata, ei ole tegemist MTA pädevusega panna isikule

rahalisi koormisi või võtta temalt ära soodustusi. Maksuhaldur teeb menetluses üksnes kindlaks

maksukohustust mõjutavate asjaolude esinemise ning arvutab neist lähtuvalt maksukohustuse.

16. Seetõttu on väljaspool kahtlust, et MTA 28. novembri 2017. a korraldusega

nr 12.2-3/042071-1 kaebaja suhtes alustatud kontrollimenetlus oli haldus-, mitte süüteomenetlus.

Selles menetluses ei olnud maksuhalduril kohustust tagada kaebajale kvalifitseeritud õigusabi ega

muid süüteomenetlusele omaseid menetluslikke õigusi. Kuna menetluse tulemusel puudus kaebaja

suhtes sanktsiooni kohaldamise võimalus, siis ei saa nimetatud õigused tuleneda ka Euroopa Liidu

õigusest.

1 Vt EIK 8. juuni 1976. a otsus liidetud asjas nr 5100/71; 5101/71; 5102/71; 5354/72; 5370/7 Engel jt vs Holland.

17. Kaebaja väitel oli kontrollitavast tehingust väidetavalt tuleneva sisendkäibemaksu

deklareerimine takistatud, kuna kaebajal oli alust karta tema või tema juhtorgani liikmete suhtes

süüteomenetluse alustamist. Samal põhjusel ei saanud kaebaja esitada MTA-le teavet ja

dokumente kontrollimenetluses.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

18. Ka haldusmenetlusena käsitatavas maksumenetluses on isikul õigus keelduda maksuhaldurile

teabe ja dokumentide andmisest küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või lähedase

õigusrikkumises süüditunnistamist. Selline õigus on otsesõnu sätestatud MKS § 64 lg 1 p-s 6.

Samas ei ole teabe ja dokumentide esitamisest keeldumise õigus piiramatu, vastandudes isiku

kaasaaitamiskohustusele maksumenetluses ja kohustusele pidada maksuarvestust ning esitada

maksudeklaratsioone (MKS § 56). Tuginedes EIK lahenditele on siseriiklikud kohtud leidnud, et

enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei hõlma kõiki maksumenetluses esitatavaid andmeid.

Teabe ja dokumentide nõudmise õigus on MTA-le vajalik maksukorralduse efektiivseks

toimimiseks. Kaebaja saanuks enese mittesüüstamise õigusele tugineda eelkõige olukorras, kus

juba on alustatud maksumenetluse kontrolliesemega seotud asjaoludel süüteomenetlust või on

sellise süüteomenetluse alustamise võimalus nõutava teabe iseloomust tulenevalt äratuntav. Teabe

andmisest keeldumise õigus ei saa aga seonduda konkreetsete asjaoludega seostamata kartusega,

et süüteomenetlust võidakse alustada. Ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul ei saa

maksudeklaratsioonis ning hiljem kontrollimenetluses teabe ja dokumentide andmisest hoidumist

õigustada süüteomenetluse alustamise kartusega, kuna on ilmne, et tegelikkusele vastavate

andemete esitamine ei saanud tingida süüteomenetluse alustamist, kaebajal aga puudub

subjektiivne õigus tegelikkusele mittevastavate andmete esitamise kaudu maksueelise saamiseks.

28. novembri 2017. a korralduses on MTA menetluse olemust ja eesmärki piisavalt selgitanud,

mistõttu on alusetu ka kaebaja arusaam, et teabest ja dokumentide esitamisest keeldumise aluseks

võiks olla ebaselgus selles, mis liiki menetluses ja milleks kaebajalt teavet ja dokumente nõuti.

19. Kaebaja soov tutvuda Personl2Go OÜ maksumenetluse toimikuga ei seondu käesolevas asjas

vaidlustatud teate andmise menetlusega. Kahtlemata on kaebajal õigus teada, mis asjaoludel ja

millistele tõenditele tuginedes tema maksukohustus määratakse. See aga ei tähenda õigust tutvuda

kolmanda isiku maksumenetluses kogutud kõigi tõendite ja andmetega. Kaebaja ei ole

täpsustanud, milliste dokumentide ja teabega tutvumine oli vajalik tema õiguste teostamiseks

kontrollimenetluses ja hiljem halduskohtule kaebuse esitamiseks, kuid millele tal juurdepääs

puudus. Arvestades, et vaidlustatud teates on detailselt esitatud nii tuvastatud asjaolud kui

järeldustele viinud tõendid, siis oli kaebajal hiljemalt teate saamisel võimalik osutada, millistele

tõenditele varasem juurdepääs oli vajalik tema õiguste teostamiseks. Kuna kaebaja ei ole oma

väidet käesoleva ajani konkretiseerinud, siis järeldab ringkonnakohus, et kaebajal puudus tegelik

takistus kontrollimenetluses osalemiseks ja hiljem teate vaidlustamiseks halduskohtus.

20. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud teatel on mõju tema õigustele, kuna

teatega määrati siduvalt kindlaks vaidlusaluse tehingu maksustamist puudutavad asjaolud ning

kaebaja kaotas seega võimaluse maksudeklaratsiooni selles osas hiljem parandada2.

Siiski on vähemalt kaheldav, kas kaebuse asjaoludel saab ainuüksi seetõttu väita, et teate

andmisega lahendas MTA asja kaebaja kahjuks. Ringkonnakohus peab siinkohal oluliseks, et

kaebaja ei olnud varasemalt deklareerinud maksukohustust vaidlusaluse tehingu osas erinevalt

maksuhalduri teates tuvastatust ning ei väitnud ka kontrollimenetluses tehingu toimumist ega

esitanud selle kohta teavet ja dokumente.

Lisaks oli kaebajale teada kontrollimenetluse eesmärk ning ka menetluse võimalik tulemus, kui ta

asjaolude tuvastamisele kaasa ei aita. MKS § 92 lg 4 kohaselt maksuhaldur ei ole maksusumma

2 Vt ka RKHK 17. mai 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-3-16 (p 19).

määramisel kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase

poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik

ilma maksukohustuslase tahteavalduseta. Seega oli kaebajale teada ka see, et kui ta

kontrollimenetluses oma seisukohti ning neid kinnitavaid tõendeid ei esita, siis maksuhaldur

kaebaja maksukohustust vähendavat asjaolu kontrollimenetluses ei arvesta ning vastavalt saab

teatis üksnes kinnitada kaebaja deklareeritud maksukohustuse ulatuse õigsust.

Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et sõltumata sellest, kas käesolevas asjas on tegemist

ärakuulamisõigusest MKS § 13 lg 2 p 3 alusel tehtava erandiga, ei ole kaebaja õigust rikutud, kuna

talle on menetluses olnud tagatud tegelik võimalus oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

Kaebaja ise on jätnud selle võimaluse kasutamata. Menetluse iseloomust tulenevalt ei olnud

ärakuulamisõiguse teostamiseks vajalik kontrollakti või teate projekti koostamine ja kaebajale

selle kohta vastuväidete esitamiseks võimaluse andmine.

21. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud ega põhjendanud, et maksuhalduri ja halduskohtu

järeldus vaidlusaluse tehingu mittetoimumise kohta oleks sisuliselt ebaõige. Arvestades, et kaebaja

ei ole konkretiseerinud ka kartust enda suhtes süüteomenetluse alustamise osas, siis puudub

ringkonnakohtul võimalus kontrollida kaebuse väidet teate õigusvastasusest. Kehtivast õigusest ei

tulene eeldust, et tehingu toimumise tõendamiseks piisavate andmete ja tõendite esitamata jätmisel

enese mittesüüstamise õigusele viitamise korral eeldatakse tehingu toimumist, õigust tehingu järgi

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning vastavalt läheb tõendamiskoormus üle maksuhaldurile.

Kaebaja väited ja seletused tema menetluslike õiguste rikkumisest on üldsõnalised ja eluliselt

mitteusutavad ega lükka ümber maksuhalduri seisukohta, et kaebaja ei ole vaidlusalusel arvel

märgitud teenust või kaupa tegelikult saanud ega selle eest tasunud. Tehingu väidetav maht

iseenesest väljub kaebaja eelnevat majandustegevust arvestades elulise usutavuse piiridest.

Maksumenetluses

piisab

põhjendatud

ja

eluliselt

usutavast

mõistlikust

kahtlusest

maksukohustuslase väidetud asjaolude suhtes. Teates on maksuhaldur põhjalikult selgitanud oma

seisukohti tehingu puudumises, seostades väited neid kinnitavate tõenditega ning neist tehtud

järeldustega. Kaebajale on seetõttu MKS § 150 lg 1 alusel tõendamiskoormus üle läinud, kuid ta

ei ole isegi üritanud maksuhalduri seisukohti ümber lükata.

22. Eeltoodud

põhjustel

jääb

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Halduskohtu

14. novembri 2018. a otsus muutmata.

23. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/