3-18-1169/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedteatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 1. juuli 2019. 28. novembri 2017. a korralduse nr 12.2-3/042071-1 alusel kontrollis Maksu- ja Tolliamet
Legislator headnote
AI generated3-18-1169/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 1. juuli 2019. 28. novembri 2017. a korralduse nr 12.2-3/042071-1 alusel kontrollis Maksu- ja Tolliamet
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. mai 2019, Tartu
Haldusasja number
3-18-1169
Haldusasi
Logos OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 12. märtsi 2018. a
teate nr 12.2-3/042071-9 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 14. novembri 2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Logos OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/apellant Logos OÜ
esindaja Vello Luik
Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
esindaja Karin Kask
RESOLUTSIOON
Jätta
Logos
OÜ
apellatsioonkaebus
rahuldamata
ja
Tartu
Halduskohtu
14. novembri 2018. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 1. juuli 2019.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 28. novembri 2017. a korralduse nr 12.2-3/042071-1 alusel kontrollis Maksu- ja Tolliamet
(MTA) Logos OÜ käibemaksukohustust maksustamisperioodi detsember 2016 osas, mis puudutas
Personal2Go OÜ 23. detsembri 2016. a arvel nr 16122301 näidatud tehingut kaebaja ja
Personal2Go OÜ vahel.
12. märtsi 2018. a teatega nr 12.2-3/042071-9 lõpetas MTA kontrolli ning teavitas kaebajat, et ei
tuvastanud Logos OÜ maksukohustust muutvaid asjaolusid, Personal2Go OÜ poolt
23. detsembri 2016. a arvel nr 16122301 näidatud käibemaks 1 200 200 000 eurot ei kuulunud
deklareerimisele Logos OÜ 2016. aasta detsembrikuu KMD-l. Maksuhaldur märkis, et määrab
siduvalt kindlaks, et arvel nr 16122301 näidatud käibemaks ei kuulu deklareerimisele ning kaebaja
maksukohustus ei muutu selles osas. MTA selgitas, et pärast teate kättetoimetamist puudub
kaebajal õigus kontrollitud perioodi KMD-d ise parandada, s.t teade on võrdväärne kontrolli
tulemusel tehtud maksuotsusega.
2. Pärast edutut vaidemenetlust esitas Logos OÜ Tartu halduskohtule kaebuse, milles taotles
MTA 12. märtsi 2018. a teate nr 12.2-3/042071-9 tühistamist.
Kaebuse kohaselt rikuti maksumenetluses kaebaja õigusi. Maksuhaldur lõi sisuliselt olukorra, kus
kaebajale ei olnud tagatud õigus olla ärakuulatud ja seega võeti võimalus esitada seisukohti ja
tõendeid
enne
haldusakti
andmist.
Maksuhaldur
pani
kaebajale
tõendamis-
ja
kaasaaitamiskohustuse, jättes kaebaja teadmatusse, kas tegemist on kriminaalõigusliku
iseloomuga menetlusega või mitte ja kas kaebaja esitatud tõendeid võidakse hilisemas võimalikus
süüteomenetluses kasutada tema vastu. Maksuhaldur rikkus uurimiskohustust, samuti ei taganud
maksuhaldur kaebajale kaitseõigust ja ei andnud kaebajale võimalust esitada tõendeid kaitsja
vahendusel.
3. Vastuses kaebusele MTA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.
MTA leidis, et kaebaja väited on alusetud ja paljasõnalised. Vaidlustatud teade üksnes kinnitab
kaebaja maksustamisperioodi detsember 2016 KMD-s esitatud andmete õigsust. Kaebaja väide
tema õiguste piiramisest on ilmselgelt põhjendamatu. Kaebaja väide, nagu oleks
sisendkäibemaksu deklareerimata jätmine olnud tingitud hirmust maksuhalduri ebaseadusliku
tegevuse ees, on kohatu.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
4. Tartu Halduskohtu 14. novembri 2018. a otsusega jäeti Logos OÜ kaebus rahuldamata.
5. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et kaebaja esitas MTA-le 20. jaanuaril 2017
2016. aasta detsembrikuu KMD, millel deklareeris maksustatavat käivet 1745 eurot, sellelt
arvestatud käibemaksu 349 eurot ja sisendkäibemaksu 333,33 eurot. Kaebaja ei deklareerinud
23. detsembri 2016. a OÜ Personal2Go arvel nr 16122301 näidatud sisendkäibemaksu
1 200 200 000 eurot.
6. Menetlusliku rikkumisena viitab kaebaja alusetult sellele, et tal ei lubatud tutvuda
maksumenetluse nr 12.2-3/039374 toimikuga. Selline õigus ei tulene maksukorralduse seaduse
(MKS) § 14 lg-st 3, kuivõrd nimetatud säte ei anna alust nõuda teise isiku menetlustoimikuga
tutvumist. Maksumenetluses nr 12.2-3/039374 kontrolliti Personal2Go OÜ maksukohustuste
täitmise õigsust. Asjaolu, et maksuhaldur kasutas kaebaja maksumenetluses Personal2Go OÜ
kontrollimise käigus kogutud teavet, ei tähenda, et kogu Personal2Go OÜ maksutoimik peaks
olema kaebajale kättesaadav. Selline õigus ei tulene ka haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 37,
kuna MKS-ga on menetluse avalikkuse põhimõtet piiratud.
7. Kuigi üldreeglina MKS § 13 lg 1 kohaselt isikul on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti
andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited, siis MKS § 13 lg 2 sätestab erandid
sellest reeglist. Muuhulgas sätestab MKS § 13 lg 2 p 3, et maksukohustuslasele ei tule tagada
ärakuulamisõigust, kui asja ei otsustata maksukohustuslase kahjuks. Kaebaja deklareeritud
maksukohustust ei muudetud, seega ei otsustatud asja kaebaja kahjuks. Seega on põhjendamatu
kaebaja etteheide, nagu rikuks teade kaebaja õigusi ning seetõttu on alusetu ka kaebaja etteheide
ärakuulamisõiguse rikkumisest.
8. Maksuhaldur andis menetluses kaebajale korralduse dokumentide ja teabe esitamiseks. Kaebaja
korraldust ei täitnud, vaatamata ka hiljem määratud sunnirahale. Seega ei ole maksuhaldur
rikkunud uurimispõhimõtet, vaid kaebaja on rikkunud kaasaaitamiskohustust, jättes
põhjendamatult täitmata 28. novembri 2017. a teabe nõudmise korralduse nr 12.2-3/042071-1.
Kaebaja suhtes toimunud menetlus ei olnud suunatud karistuse määramisele ning mis päädis
kontrolli lõpetamisega ilma kaebaja maksukohustust muutmata. Seega ei olnud tegemist
kriminaalõigusliku iseloomuga menetlusega. Vastavalt on ekslik kaebaja seisukoht, et teade,
millega võeti kaebajalt õigus sisendkäibemaksule summas 1 200 200 000 eurot, on karistava
iseloomuga teade, millega otsustati asi kaebaja kahjuks.
Vastustaja on teates tuvastanud, et kaebaja ja Personal2Go OÜ vahelise tehingu puhul on tegemist
tegelikkuses mittetoimunud ehk näiliku tehinguga. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud ühtegi asjaolu
ega tõendit, mis võiks maksuhalduri järelduse tehingu näilikkusest kahtluse alla seada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9. Logos OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja
uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
10. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et vaidlustatud teade on õigusvastane kaebaja
menetluslike õiguste rikkumise tõttu maksumenetluses. Maksuhaldur tugines menetluses teises
maksumenetluses kogutud teabele, samal ajal keeldudes OÜ-le Logos vastavat teavet
tutvustamast.
Kaebajale ei olnud maksumenetluses tagatud õigust olla ärakuulatud. Väär on maksuhalduri
seisukoht, et käesoleval juhul ei otsustatud asja kaebaja kahjuks. Teatega on maksuhaldur siduvalt
tuvastanud, et kaebajal Personal2Go OÜ-ga sõlmitud tehingust tulenev käibemaks
deklareerimisele ei kuulu. Seega on teade otseselt kaebaja huvisid kahjustav. Lisaks ei vabane aga
kaebaja Peronal2Go OÜ-le tehingu järgse tasu maksmise kohustusest arvel märgitud täissummas,
k.a käibemaks. Seega tekib OÜ-le Logos kahju 1 200 200 000 eurot. Kaebaja ei olnud varem
tehingust tulenevat sisendkäibemaksu deklareerinud hirmust maksuhalduri ebaseadusliku
tegevuse ees (tehingust tuleneva sisendkäibemaksu deklareerimisele järgneb kriminaalmenetluse
alustamine). Maksuhaldur ei ole andnud seadusega sätestatud korras kaebajale võimalust
kaasaaitamiskohustust täita. MTA ei koostanud kontrollakti ega määranud kaebajale tähtaega oma
seisukohtade ja tõendite esitamiseks.
Siduv teade, millega võetakse kaebajalt ära õigus sisendkäibemaksule summas 1 200 200 000
eurot, on karistava iseloomuga teade. Seega pidi kaebajale olema tagatud kõik EIÕK-s, Euroopa
Liidu Põhiõiguste Hartas, EV Põhiseaduses ja KrMS-s kahtlustatavale/süüdistatavale sätestatud
õigused, muuhulgas õigus kaitsjale.
11. Vastuses apellatsioonkaebusele Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja
palub jätta selle rahuldamata.
Vastustaja selgitab, et kaebaja ei deklareerinud 2016. aasta detsembrikuu käibedeklaratsioonis
sisendkäibemaksu kaebuses näidatud summas ning maksuhaldur on maksumenetluse käigus
jõudnud järeldusele, et sellise sisendkäibemaksu deklareerimiseks oleks apellandil puudunud ka
alus. Kuigi kaebuses on apellant väitnud, et on Personal2Go OÜ-ga sõlminud tehingu, mille
kohaselt on kohustatud tasuma 6 001 000 000 eurot, ei ole ta selle tehingu toimumist millegagi
tõendanud ning ei ole seda kajastanud ka käibedeklaratsioonis.
Halduskohus on põhjendatult leidnud, et MTA ei rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi. MTA
andis Logos OÜ-le korralduse dokumentide ja teabe esitamiseks, mida viimane ei täitnud. MKS §
92 lg 4 kohaselt ei ole maksuhaldur maksusumma määramisel kohustatud arvestama
maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud
maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase
tahteavalduseta. Kui maksuhaldur ei näe kontrolli tulemusel põhjust teha maksuarvestuses
muudatusi (nagu vaatlusalusel juhul), siis kontrollakti koostamiseks vajadus puudub. Sellisel juhul
väljastatakse üldjuhul vaid kontrolli lõpetamise teade. MKS § 13 lg 2 p 3 sätestab, et
maksukohustuslasele ei tule tagada ärakuulamisõigust, kui asja ei otsustata maksukohustuslase
kahjuks. Antud juhul deklareeritud maksukohustust ei muudetud, seega ei ole otsustatud asja
kaebaja kahjuks.
Kaebaja väited vaidlusaluse teate karistavast iseloomust on kohatud. Kaebaja esindaja
õigusteadmisi ja kogemusi arvestades ei ole tõenäoline, et ta ei tee vahet süüteomenetlusel ja
haldusmenetlusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4
ei korda neid.
Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
13. 28. novembri 2017. a korraldusega nr 12.2-3/042071-1 (tl 10) teavitas MTA kaebajat, et alustas
käibemaksu kontrolli kaebajale Personal2Go OÜ nimel 23. detsembril 2016 vormistatud arvel
nr 16122301 märgitud tehingu ja käibemaksu (1 200 200 000 eurot) osas. Maksuhaldur selgitas,
et menetluse tulemusel määratakse siduvalt kindlaks sellest tehingust tulenev kaebaja
maksukohustus ning kohustas kaebajat esitama dokumendid ja teave tehingu kohta.
Vaidlust ei ole selles, et kaebaja MTA korralduses nimetatud tehingut oma maksuarvestuses ei
kajastanud ning tehingust tulenevat sisendkäibemaksu ei deklareerinud.
Samuti ei esitanud kaebaja maksuhaldurile korralduses nõutud teavet ega dokumente. Kaebaja
esitas vaide korralduse kehtetuks tunnistamiseks, kuid jättis korralduse täitmata ka pärast edutut
vaidemenetlust ja sunniraha määramist.
14. Kohtumenetluses on kaebaja läbivalt väitnud, et jättis sisendkäibemaksu deklareerimata ning
kontrollimenetluses teabe ja dokumendid esitamata hirmust süüteomenetluse alustamise ees.
Kaebaja hinnangul oli ka MTA korraldusega alustatud maksumenetlusel süüteomenetluse
iseloom.
Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
15. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on tõepoolest sedastatud, et isiku suhtes kohaldatava
meetme määratlemisel karistusena tuleb hinnata õigusrikkumise liigitust riigisiseste seaduste
kohaselt, õigusrikkumise olemust ning kohaldatava karistuse iseloomu ja raskust1. Seetõttu võib
ka siseriiklikult süüteomenetlusena mitte määratletud menetluses olla tegemist isiku karistamisega
EIÕK art 6 tähenduses ning talle tuleb tagada süüteomenetlusele omased menetluslikud garantiid
oma õiguste kaitseks.
Käesoleval juhul on kaebaja suhtes toimunud menetlus Eestis määratletud haldusmenetlusena
tulenevalt maksukorralduse seaduse §-dest 1, 45 ja 43. Vastavalt käibemaksuseaduse
(KMS) § 29 lg-le 1 on maksukohustuslasel õigus oma käibemaksukohustusest maha arvata
maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud KMS § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute
või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad
tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi
sisendkäibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et kaebaja maksukohustust vähendava
(või riigi vastu tagastusnõude andva) asjaolu tuvastamise menetlus ei sarnane süüteomenetlusele.
Isiku maksukohustus tekib tema tegevusest vahetult seaduse alusel. Kuigi maksumenetluses
võidakse isiku maksukohustus kindlaks määrata, ei ole tegemist MTA pädevusega panna isikule
rahalisi koormisi või võtta temalt ära soodustusi. Maksuhaldur teeb menetluses üksnes kindlaks
maksukohustust mõjutavate asjaolude esinemise ning arvutab neist lähtuvalt maksukohustuse.
16. Seetõttu on väljaspool kahtlust, et MTA 28. novembri 2017. a korraldusega
nr 12.2-3/042071-1 kaebaja suhtes alustatud kontrollimenetlus oli haldus-, mitte süüteomenetlus.
Selles menetluses ei olnud maksuhalduril kohustust tagada kaebajale kvalifitseeritud õigusabi ega
muid süüteomenetlusele omaseid menetluslikke õigusi. Kuna menetluse tulemusel puudus kaebaja
suhtes sanktsiooni kohaldamise võimalus, siis ei saa nimetatud õigused tuleneda ka Euroopa Liidu
õigusest.
1 Vt EIK 8. juuni 1976. a otsus liidetud asjas nr 5100/71; 5101/71; 5102/71; 5354/72; 5370/7 Engel jt vs Holland.
17. Kaebaja väitel oli kontrollitavast tehingust väidetavalt tuleneva sisendkäibemaksu
deklareerimine takistatud, kuna kaebajal oli alust karta tema või tema juhtorgani liikmete suhtes
süüteomenetluse alustamist. Samal põhjusel ei saanud kaebaja esitada MTA-le teavet ja
dokumente kontrollimenetluses.
Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
18. Ka haldusmenetlusena käsitatavas maksumenetluses on isikul õigus keelduda maksuhaldurile
teabe ja dokumentide andmisest küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või lähedase
õigusrikkumises süüditunnistamist. Selline õigus on otsesõnu sätestatud MKS § 64 lg 1 p-s 6.
Samas ei ole teabe ja dokumentide esitamisest keeldumise õigus piiramatu, vastandudes isiku
kaasaaitamiskohustusele maksumenetluses ja kohustusele pidada maksuarvestust ning esitada
maksudeklaratsioone (MKS § 56). Tuginedes EIK lahenditele on siseriiklikud kohtud leidnud, et
enese mittesüüstamise privileegi kaitseala ei hõlma kõiki maksumenetluses esitatavaid andmeid.
Teabe ja dokumentide nõudmise õigus on MTA-le vajalik maksukorralduse efektiivseks
toimimiseks. Kaebaja saanuks enese mittesüüstamise õigusele tugineda eelkõige olukorras, kus
juba on alustatud maksumenetluse kontrolliesemega seotud asjaoludel süüteomenetlust või on
sellise süüteomenetluse alustamise võimalus nõutava teabe iseloomust tulenevalt äratuntav. Teabe
andmisest keeldumise õigus ei saa aga seonduda konkreetsete asjaoludega seostamata kartusega,
et süüteomenetlust võidakse alustada. Ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul ei saa
maksudeklaratsioonis ning hiljem kontrollimenetluses teabe ja dokumentide andmisest hoidumist
õigustada süüteomenetluse alustamise kartusega, kuna on ilmne, et tegelikkusele vastavate
andemete esitamine ei saanud tingida süüteomenetluse alustamist, kaebajal aga puudub
subjektiivne õigus tegelikkusele mittevastavate andmete esitamise kaudu maksueelise saamiseks.
28. novembri 2017. a korralduses on MTA menetluse olemust ja eesmärki piisavalt selgitanud,
mistõttu on alusetu ka kaebaja arusaam, et teabest ja dokumentide esitamisest keeldumise aluseks
võiks olla ebaselgus selles, mis liiki menetluses ja milleks kaebajalt teavet ja dokumente nõuti.
19. Kaebaja soov tutvuda Personl2Go OÜ maksumenetluse toimikuga ei seondu käesolevas asjas
vaidlustatud teate andmise menetlusega. Kahtlemata on kaebajal õigus teada, mis asjaoludel ja
millistele tõenditele tuginedes tema maksukohustus määratakse. See aga ei tähenda õigust tutvuda
kolmanda isiku maksumenetluses kogutud kõigi tõendite ja andmetega. Kaebaja ei ole
täpsustanud, milliste dokumentide ja teabega tutvumine oli vajalik tema õiguste teostamiseks
kontrollimenetluses ja hiljem halduskohtule kaebuse esitamiseks, kuid millele tal juurdepääs
puudus. Arvestades, et vaidlustatud teates on detailselt esitatud nii tuvastatud asjaolud kui
järeldustele viinud tõendid, siis oli kaebajal hiljemalt teate saamisel võimalik osutada, millistele
tõenditele varasem juurdepääs oli vajalik tema õiguste teostamiseks. Kuna kaebaja ei ole oma
väidet käesoleva ajani konkretiseerinud, siis järeldab ringkonnakohus, et kaebajal puudus tegelik
takistus kontrollimenetluses osalemiseks ja hiljem teate vaidlustamiseks halduskohtus.
20. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud teatel on mõju tema õigustele, kuna
teatega määrati siduvalt kindlaks vaidlusaluse tehingu maksustamist puudutavad asjaolud ning
kaebaja kaotas seega võimaluse maksudeklaratsiooni selles osas hiljem parandada2.
Siiski on vähemalt kaheldav, kas kaebuse asjaoludel saab ainuüksi seetõttu väita, et teate
andmisega lahendas MTA asja kaebaja kahjuks. Ringkonnakohus peab siinkohal oluliseks, et
kaebaja ei olnud varasemalt deklareerinud maksukohustust vaidlusaluse tehingu osas erinevalt
maksuhalduri teates tuvastatust ning ei väitnud ka kontrollimenetluses tehingu toimumist ega
esitanud selle kohta teavet ja dokumente.
Lisaks oli kaebajale teada kontrollimenetluse eesmärk ning ka menetluse võimalik tulemus, kui ta
asjaolude tuvastamisele kaasa ei aita. MKS § 92 lg 4 kohaselt maksuhaldur ei ole maksusumma
2 Vt ka RKHK 17. mai 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-3-16 (p 19).
määramisel kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase
poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik
ilma maksukohustuslase tahteavalduseta. Seega oli kaebajale teada ka see, et kui ta
kontrollimenetluses oma seisukohti ning neid kinnitavaid tõendeid ei esita, siis maksuhaldur
kaebaja maksukohustust vähendavat asjaolu kontrollimenetluses ei arvesta ning vastavalt saab
teatis üksnes kinnitada kaebaja deklareeritud maksukohustuse ulatuse õigsust.
Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et sõltumata sellest, kas käesolevas asjas on tegemist
ärakuulamisõigusest MKS § 13 lg 2 p 3 alusel tehtava erandiga, ei ole kaebaja õigust rikutud, kuna
talle on menetluses olnud tagatud tegelik võimalus oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks.
Kaebaja ise on jätnud selle võimaluse kasutamata. Menetluse iseloomust tulenevalt ei olnud
ärakuulamisõiguse teostamiseks vajalik kontrollakti või teate projekti koostamine ja kaebajale
selle kohta vastuväidete esitamiseks võimaluse andmine.
21. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud ega põhjendanud, et maksuhalduri ja halduskohtu
järeldus vaidlusaluse tehingu mittetoimumise kohta oleks sisuliselt ebaõige. Arvestades, et kaebaja
ei ole konkretiseerinud ka kartust enda suhtes süüteomenetluse alustamise osas, siis puudub
ringkonnakohtul võimalus kontrollida kaebuse väidet teate õigusvastasusest. Kehtivast õigusest ei
tulene eeldust, et tehingu toimumise tõendamiseks piisavate andmete ja tõendite esitamata jätmisel
enese mittesüüstamise õigusele viitamise korral eeldatakse tehingu toimumist, õigust tehingu järgi
sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning vastavalt läheb tõendamiskoormus üle maksuhaldurile.
Kaebaja väited ja seletused tema menetluslike õiguste rikkumisest on üldsõnalised ja eluliselt
mitteusutavad ega lükka ümber maksuhalduri seisukohta, et kaebaja ei ole vaidlusalusel arvel
märgitud teenust või kaupa tegelikult saanud ega selle eest tasunud. Tehingu väidetav maht
iseenesest väljub kaebaja eelnevat majandustegevust arvestades elulise usutavuse piiridest.
Maksumenetluses
piisab
põhjendatud
ja
eluliselt
usutavast
mõistlikust
kahtlusest
maksukohustuslase väidetud asjaolude suhtes. Teates on maksuhaldur põhjalikult selgitanud oma
seisukohti tehingu puudumises, seostades väited neid kinnitavate tõenditega ning neist tehtud
järeldustega. Kaebajale on seetõttu MKS § 150 lg 1 alusel tõendamiskoormus üle läinud, kuid ta
ei ole isegi üritanud maksuhalduri seisukohti ümber lükata.
22. Eeltoodud
põhjustel
jääb
apellatsioonkaebus
rahuldamata
ja
Tartu
Halduskohtu
14. novembri 2018. a otsus muutmata.
23. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega
menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja
kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.
/allkirjastatud digitaalselt/