2-18-4615/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 09. jaanuari 2019 otsus osas, milles tunnistati osas, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus
Legislator headnote
AI generated2-18-4615/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 09. jaanuari 2019 otsus osas, milles tunnistati osas, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. mai 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-4615
Tsiviilasi
International Baltic Golfmarina OÜ hagi Akciné
draudimo bendrové „Gjensidige“ (Eesti filiaali kaudu)
vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas
nr 025/2017/3070
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09. jaanuari 2019 otsus
Kaebuste esitajad ja kaebuste
liigid
Kaebuste hinnad
Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Eesti filiaali
kaudu) apellatsioonkaebus
International
Baltic
Golfmarina
OÜ
vastuapellatsioonkaebus
Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Eesti filiaali
kaudu) apellatsioonkaebuse hind 6000 eurot
International
Baltic
Golfmarina
OÜ
vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad
Hageja: International Baltic Golfmarina OÜ (registrikood
10379578), lepinguline esindaja vandeadvokaat Artur
Sanglepp
Kostja: Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Eesti
filiaal - registrikood 11193232), lepingulised esindajad
vandeadvokaadid Alar Urm ja Kärt Saar
Istungi toimumise aeg
07. mai 2019
RESOLUTSIOON:
1. Tühistada Harju Maakohtu 09. jaanuari 2019 otsus osas, milles tunnistati
sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/3070 lubamatuks 255 646,59 euro suuruse summa
osas, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus
otsus, millega jätta hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 255 646,59 euro
suuruse summa osas rahuldamata ja jaotada menetluskulud teisiti.
2. Maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata osas, milles maakohus tunnistas
sundtäitmise täiteasjas nr 025/2017/3070 lubamatuks 486 035,39 euro ja lisanduva
viivise täitmise osas, muutes selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
3. Kohtuotsuse resolutsioon on järgmine:
3.1. Hagi rahuldada osaliselt.
3.2. Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/3070 lubamatuks 255 646, 59
euro suurust summat ületavas osas, s.o 486 035,39 euro ja lisanduva viivise täitmise
osas. Täitemenetlus on lubatav 255 646,59 euro suuruse nõude osas.
4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5. Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6. Esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad poolte
endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30
päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1. International Baltic Golfmarina OÜ esitas 26.03.2018 Harju Maakohtule hagi Akciné
draudimo bendrové „Gjensidige“ (Eesti filiaali kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks
tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2017/3070.
2. Hagiavalduse kohaselt on Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses täiteasi
nr 025/2017/3070, milles on täitedokumendiks Swedbank AS ja kostja vahel 28.11.2016
sõlmitud ühishüpoteekide loovutamise leping ja asjaõiguslepingud. Lepingu p-s 4.6.
leppisid hageja ja kostja kokku, et hagejale kuuluvatele kinnisasjadele seatud
ühishüpoteegid, kokku 4 000 000 Eesti krooni suuruses summas, tagavad kõiki kostja
nõudeid OÜ Bauschmidt (pankrotis, edaspidi Bauschmidt) vastu, mis tulenevad kostja ja
Bauschmidti vahel tulevikus sõlmitavatest garantiikindlustuse lepingutest ja nende
võimalikest lisadest.
3. Kostja väljastas 28.11.2016 ja 09.12.2016 Bauschmidtiga garantiikindlustuslepingu
sõlmimise kohta poliisid (GJEEE1005330 ja GJEEE1005594) Jensen Holding OÜ-le
(edaspidi Jensen) ja Kiikri Kodu OÜ-le (edaspidi Kiikri), mille kohaselt kohustus kostja
väljastama tööde teostamise garantii vastavalt Bauschmidti ja soodustatud isikute vahel
sõlmitud ehituse töövõtulepingute nr 30062016-1, 30.06.2016 tingimustele. Tegelikult
Jenseni ja Bauschmidti vahel sellist töövõtulepingut lepingut sõlmitud ei ole.
Töövõtuleping nr 30062016-1 on sõlmitud ainult Kiikriga.
4. Poliisi alusel väljastas kostja garantiikirja Jensenile summas 194 668 eurot ja Kiikrile
summas 320 000 eurot. Poliisidele rakendusid kindlustuse üldtingimused Ü101-2016 ja
garantiikindlustuse tingimused GK101-2016. Garantiikindlustuse tingimuste GK101-2016
p 4.5 kohaselt kohustus Bauschmidt ilma vastuväideteta tagastama kostjale kogu
väljamakstud kindlustushüvitise hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast seda, kui kostja on
soodustatud isikule kindlustushüvitise vastavalt kindlustuslepingu või garantiikirja
tingimustele välja maksnud.
5. Kostja maksis Jensenile 22.05.2017 nõude alusel 194 668 eurot ja Kiikrile 09.02.2017
nõude alusel 310 000 eurot ning esitas 04.07.2017 ja 07.07.2017 Bauschmidtile
garantiikindlustuse tingimuste GK101-2016 p 4.5 alusel tagasinõuded.
6. Kohtutäituri täitmisteate kohaselt esitas kostja sundtäitmisele 741 681,98 euro suuruse
nõude, millele lisandub viivis alates 13.10.2017 põhinõudelt 504 668 eurolt 0,5% päevas.
Täitemenetlus on Jensenile ja Kiikrile tehtud väljamakse osas lubamatu, kuna nende
garantiikohustuse täitmise nõuded olid alusetud.
7. Jensen nõudis Bauschmidtilt pärast viimase saneerimismenetluse algatamist taganemise
ähvardusel alusetult kinnitust ja tagatisi lepinguliste kohustuste täitmiseks. Bauschmidt sai
mõista Jenseni 17.01.2017 taganemisähvardust teatena, et Jensen ei kavatse edaspidi oma
ehitusprojekti finantseerimise kohustust täita, mistõttu võis ka Bauschmidt keelduda
kohustuste täitmisest. Jensen esitas 14.02.2017 töövõtulepingust taganemise avalduse,
leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude, tasaarvestuse avalduse ja rahaliste kohustuste
täitmisest keeldumise teate. Samas võlgnes Jensen seisuga 14.02.2017 Bauschmidtile
umbes 320 000 eurot.
8. Bauschmidt ja Kiikri ehituse töövõtulepingu kohaselt pidi betoonkarkassi maa-aluse osa
ehitus lõppema hiljemalt 03.02.2017. Bauschmidtil tekkinud likviidsusprobleemide
ületamiseks leppisid pooled kokku, et Bauschmidti asemel võtab ehitustööde tegemise üle
asutatav äriühing Kiikri Ehitus OÜ. Kiikri asus hea usu põhimõtte vastaselt kokkulepet
ignoreerima, kostja väljastatud garantiid sisse nõudma ja nõudma lisaks veel ülekulu
garantiid. 07.02.2017 teatas Kiikri Bauschmidtile, et viimane on alates 04.02.2017 töödega
viivituses ja andis ebamõistlikult lühikese täiendava tähtaja, ühe päeva, rikkumise
kõrvaldamiseks. Kiikri tingis Bauschmidti viivitusse sattumise ja kasutas seda pahauskselt
ära garantiisumma väljamaksmise nõude esitamiseks. Tegelikult ei ole Kiikril kahju
tekkinud. 10.02.2017 sõlmisid Bauschmidt ja Kiikri kokkuleppe lepingu lõpetamise kohta,
milles Bauschmidt nõustus, et Kiikril on õigus nõuda kostjalt kokkuleppes toodud
asjaoludel garantiikirja alusel summade väljamaksmist rikkumise tõttu juba tekkinud kahju
hüvitamiseks. Väidetava kahju minimaalne suurus 320 000 eurot oli üksnes Kiikri hinnang.
Kuigi kostja esialgu keeldus Kiikrile väljamakse tegemisest, muutis ta hiljem oma
seisukohta ja maksis garantiisumma välja.
9. Kostja sundtäitmisele esitatud nõue ületab ühishüpoteekide summasid. Kostja esitas
täitmisele 741 681,98 euro suuruse nõude (lisandub viivis). Notariaalakti kohaselt tagavad
hageja kinnistutele seatud ühishüpoteegid 4 000 000 krooni (255 646,59 eurot).
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 359 lg 1 ja § 346 lg 1 kohaselt tagavad ühishüpoteegid nõudeid
üksnes
hüpoteegisumma
ulatuses.
Kostja
nõuete
sundtäitmine
on
lubamatu
hüpoteegisummat ületavas osas.
10. Sundtäitmisele esitatud nõuete alus, s.o garantiikindlustuse tingimuste GK101-2016 p 4.5,
on tühine tüüptingimus (võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1, §-st 44 ja § 42 lg 3 p 5) või on
sellele tuginemine välistatud tulenevalt hea usu põhimõttest. Viidatud punkti kohaselt peab
kindlustusvõtja
ilma
vastuväideteta
tagastama
kostjale
kogu
väljamakstud
kindlustushüvitise hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast seda, kui kostja on soodustatud
isikule kindlustushüvitise vastavalt sõlmitud kindlustuslepingu või garantiikirja
tingimustele välja maksnud. Kostja kindlustuse üldtingimuste Ü101-2016 p 13.1. kohaselt
hüvitab kostja kindlustusjuhtumi toimumisel kahju, p 14.1. kohaselt vabaneb kostja osaliselt
või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kahju ei ole tekkinud
kindlustusjuhtumi tagajärjel ja p 13.3. kohaselt ei hüvita kostja kahju, kui kindlustusjuhtumi
tagajärjel tekkinud kahju suurus või selle põhjus on terviklikult tõendamata. Sama tuleneb
VÕS § 476 lg-st 1 ja § 489 lg-st 1. Garantiikindlustuslepingu olemusest tulenevalt on
kindlustusandjal kindlustusvõtja ees kaitsekohustus, mis seisneb hoolsuskohustuses, et
hüvitist ei maksta välja, kui kahju tekkimine ei ole tõendatud ega tuvastatud. Jensen ja Kiikri
esitasid kostjale nõude garantiikohustuse täitmiseks, kuid kahju tekkimine on tõendamata.
Garantiikindlustuse tingimuste p 4.5 piirab Bauschmidti võimalust tugineda soodustatud
isikul kahju puudumisele. Leping ei saa välistada hageja õigust tugineda kostja tagasinõuete
materiaalõiguslike eelduste puudumisele.
11. Kostjal puudub ka muul põhjusel Jensenile tehtud väljamakse tagasinõue ja kõrvalnõuded
Bauschmidti vastu. Bauschmidt kohustus kindlustushüvitise tagastama üksnes tingimusel,
et kostja on kindlustushüvitise maksnud välja vastavalt sõlmitud kindlustuslepingu või
garantiikirja tingimustele. Nii poliisi kui garantiikirja kohaselt tagas garantii Bauschmidti
ja Jenseni vahel 30.06.2016 sõlmitud töövõtulepingust nr 30062016-1 tulenevate kohustuste
täitmist. Sellist lepingut ei ole Jenseni ja Bauschmidt sõlminud. Sõlmitud on 08.03.2016
töövõtuleping, mida poliis ega garantiikiri ei nimeta. Nõue ei vastanud rangetele
formaalsetele eeldustele.
12. Kostjal puudub muul põhjusel ka Kiikrile tehtud garantii väljamaksel põhinev tagasinõue.
Kostja tegi Kiikrile väljamakse hoolimata sellest, et Kiikri ja Bauschmidt olid garantiikirjas
nimetatud töövõtulepingut oluliselt muutnud. Garantiikindlustuse üldtingimuste p 3.2
kohaselt ei maksta sellisel juhul hüvitist välja. Kostja oli teadlik, et Bauschmidt ja Kiikri
sõlmisid 10.02.2017 kokkuleppe ehituslepingu lõpetamise kohta. Sarnase kokkuleppe
sõlmis Bauschmidt Simonsen Holding OÜ-ga, kellele kostja keelduski sellel alusel
garantiisumma väljamaksmisest. Kuna kostja ei keeldunud Kiikrile väljamakse tegemisest,
on ta rikkunud Bauschmidti suhtes garantiikindlustuse tingimuste p 3.2 ja kaitsekohustust.
Seega on kostja tagasinõue põhjustatud tema enda rikkumisega ja tal ei saa olla tagasinõuet
(VÕS § 101 lg 3).
13. Kostja rikkus garantiisumma väljamaksete tegemisega garantiikindlustuslepingu tingimusi
ja tal ei tekkinud seega tagasinõuet. Kostja maksis Jensenile ja Kiikrile garantii välja
hoolimata sellest, et nad ei tõendanud kindlustusjuhtumi tulemusena kahju tekkimist ja
kostja ei teinud kahju tekkimist kindlaks, nagu nõudsid garantiikindlustuse tingimused ja
kindlustuse üldtingimused. Garantiikindlustuslepingu olemusest ja eesmärgist tuleneb
kindlustusandjal kindlustusvõtja ees kaitsekohustus, mis seisneb hoolsuskohustuses, et
kindlustusandja ei maksaks hüvitist välja olukorras, kus kahju tekkimine ei ole tõendatud ja
tuvastatud. Seega rikkus kostja kindlustuslepingut. Tagasinõue on kostja enda põhjustatud.
Kostja vastuväited
14. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda
15. Hageja leiab ekslikult, et Bauschmidti ja Jenseni vahel sõlmitud töövõtulepingut ei taga
ükski garantiikindlustusleping. Kuigi Jensenile väljastatud poliisile on ekslikult märgitud
ebaõige töövõtulepingu number, olid nii kostja, Bauschmidt kui ka Jensen teadlikud ja nõus
sellega, et poliis väljastati 08.03.2016 töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise
tagamiseks.
16. Hageja eksib esimesel nõudel garantiikindlustuslepingu olemuses. Garantii sisuks on
garandi lubadus teha garantiis sätestatud eelduste täitmise korral garantii järgi soodustatud
isiku kasuks garantiis nimetatud toiming. Garantii andja võib esitada üksnes garantiist
tulenevaid vastuväiteid (VÕS § 155 lg 3). Garantii väljamaksmise eeldused olid täidetud ja
kostja oli kohustatud garantiisummad välja maksma.
17. Garantii andjal ei ole õigust hinnata garantii taotleja ja garantii saaja vahelist võlasuhet ja
lepinguliste kohustuste rikkumist. Garantii ja garantiist tulenevad nõuded on garantiiga
tagatavast kohustusest sõltumatud. Puudus ilmne garantii saaja õiguste kuritarvitamine, mis
oleks andnud kostjale aluse väljamakse tegemisest keeldumiseks. Isegi kui kostjal oleks
olnud õigus hinnata faktilisi asjaolusid, ei oleks olnud alust garantiisummade
väljamaksmisest keeldumiseks.
18. Jensen ja Kiikri ei otsinud pahatahtlikult põhjuseid töövõtulepingute lõpetamiseks pärast
Bauschmidti saneerimismenetluse algatamist, nagu väidab hageja. Bauschmidtil olid
makseraskused alltöövõtjate ees, ta ei suutnud täita töövõtulepingutest tulenevaid kohustusi
ja oli tööde teostamisega viivituses. Bauschmidt oli maksejõuetu juba 2016.a. Arvestades,
et hageja ja Bauschmidti juhatuse liikmeks on sama isik, MS, ja hageja osanikuks on MS-
le kuuluv äriühing OÜ Schmidt & Sons, kes on ka Bauschmidti suurosanik, oli hageja
Bauschmidti maksejõuetusest teadlik. MS tagas ühe enda ettevõtte kohustusi teise temale
kuuluva ettevõtte varaga. Hageja 2016.a tegevusaruande kohaselt on tema põhitegevus
EGCC Golf Resort arendamine ja tema tegevust mõjutab Bauschmidti pankrot.
Bauschmidti alltöövõtjad ei olnud nõus jätkama tööde tegemist ja alates 29.12.2016 seiskus
Jenseniga ja 20.01.2017 Kiikriga kokku lepitud tööde tegemine. Jensen ja Kiikri nõudsid
suurema kahju ärahoidmiseks viivitamatult kohustuste täitmist, s.t tööde jätkamist. Kuna
Bauschmidt seda ei teinud, oli Jensenil ja Kiikril õigus lepingud üles öelda.
19. Ebaõige ja tõendamata on hageja väide, nagu oleks Bauschmidt ja Kiikri muutnud
10.02.2017 kokkuleppega oluliselt töövõtulepingut, mis välistas garantiisumma
väljamakse. Kokkuleppe p 2.2 kohaselt oli Kiikril õigus nõuda kostjalt Bauschmidti poolt
töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist vähemalt
320 000 euro ulatuses. Kokkuleppest tuleneb selgelt, et Bauschmidt oli selle summaga nõus.
Viide Simonsen Holding OÜ-ga sõlmitud kokkuleppele on asjakohatu.
20. Garantiikindlustuse tingimuste CK101-2016 p 4.5 ei ole ebamõistlikult kahjustav
tüüptingimus. Tingimus keelab tugineda tagasinõude puhul kahju puudumisele, kuna see
läheks vastuollu garantiikindlustuse lepingu olemusega. Garantii võtjal on õigus nõuda
garantiisumma tagastamist soodustatud isikult. Selle tingimuse puudumisel kaoks sisuliselt
garantiilepingute sõlmimise eesmärk, kuna garantiiandjal oleks igal juhul kohustus summa
välja maksta, kuid garantii võtja ei oleks kohustatud seda hüvitama.
21. Garantii andjal ei ole ka VÕS § 6 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 alusel
õigust keelduda garantiisumma väljamaksmisest. Väärad on viited VÕS 24. peatükile,
justkui oleks seal sätestatud garantiikindlustuse lepingute imperatiivsed tingimused. VÕS
§ 427 lg 2 p 5 kohaselt on pooltel õigus seaduses sätestatust erinevalt kokku leppida.
22. Asjaolu, et kostja saab täitemenetluses enda nõude rahuldada ühishüpoteekide väärtuses
(kokku 255 646,59 eurot), ei tähenda, et ta ei saa näidata enda garantiikirjadest tekkinud
tegeliku nõude suurust. Kohtutäitur on seotud AÕS § 346 lg 1 regulatsiooniga. Seega on
kostja nõue hüpoteegi realiseerimiseks põhjendatud AÕS § 346 lg 1 ulatuses.
Esimese astme kohtu otsus
23. Maakohus rahuldas hagi ja jättis hagi tagamise abinõu jõusse kuni kohtulahendi
jõustumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks
välja menetluskulude hüvitamiseks 4910,86 eurot koos sellelt viivise tasumise kohustusega.
24. Otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: Jensen ja Bauschmidt sõlmisid
08.03.2016 töövõtulepingu, millega viimane kohustus teostama kõik Vana-Kalamaja 10
korterelamu ehitustööd; Kiikri ja Bauschmidt sõlmisid 01.07.2016 töövõtulepingu
nr 30062016-1, millega viimane pidi teostama kõik Kiikri 2 A-hoone ehitustööd;
28.11.2016 väljastas kostja Bauschmidtiga garantiikindlustuslepingu sõlmimise kohta
poliisi nr GJEEE1005330, mille alusel kohustus kostja väljastama tööde teostamise garantii
Bauschmidti
ja
Jenseni
vahel
30.06.2016
sõlmitud
ehituse
töövõtulepingule
nr 30062016-1; poliisi alusel väljastas kostja Jensenile garantiikirja nr GJEEE1005330
summas
eurot;
09.12.2016
väljastas
kostja
Bauschmidtiga
garantiikindlustuslepingu sõlmimise kohta poliisi nr GJEEE1005594, millega kohustus
kostja väljastama tööde teostamise garantii Bauschmidti ja Kiikri vahel 30.06.2016
sõlmitud ehituse töövõtulepingule nr 30062016-1; poliisi alusel väljastas kostja Kiikrile
garantiikirja nr GJEEE1005594 summas 320 000 eurot; kindlustuslepingutele kohaldusid
kindlustuse üldtingimused Ü101-2016 ja garantiikindlustuse tingimused GK101-2016;
garantiikindlustuse tingimuste GK101-2016 p 4.5 kohaselt kohustus kindlustusvõtja
Bauschmidt ilma vastuväideteta tagastama kostjale kogu väljamakstud kindlustushüvitise
hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast seda, kui kostja on soodustatud isikule
kindlustushüvitise vastavalt sõlmitud kindlustuslepingu või garantiikirja tingimustele välja
maksnud; hageja, Swedbank AS ja kostja sõlmisid 28.11.2016 notariaalselt tõestatud
ühishüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt tagasid hagejale
kuuluvatele kinnistutele seatud ühishüpoteegid kostja nõudeid Bauschmidti vastu tulenevalt
garantiikindlustuse lepingutest; ühishüpoteekide summa on 4 000 000 krooni ehk
255 646,59 eurot; Harju Maakohtu 20.12.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-18963 algatati
Bauschmidt saneerimismenetlus; kostja maksis Jensenile garantiikirja alusel välja
194 668 eurot ja Kiikrile 310 000 eurot ning esitas Bauschmidtile tagasinõuded; Tallinna
kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses on täiteasi nr 025/2017/3070 hageja, Swedbank AS ja
kostja
vahel
28.11.2016
sõlmitud
ühishüpoteekide
loovutamise
lepingu
ja
asjaõiguslepingute
alusel;
kohtutäitur
saatis
hagejale
16.10.2017
täitmisteate
741 681,98 euro sundtäitmise kohta, millele lisandub viivis alates 13.10.2017 põhinõudelt
504 668 eurolt.
25. Pooled vaidlevad selle üle, kas sundtäitmine on lubatav, kui täitmisteates märgitud nõude
summa ületab ühishüpoteekide summat; kas kostja täitis Kiikrile ja Jensenile garantiikirjade
alusel väljamakseid tehes kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi ja kas hagejal on
kohustus hüvitada kindlustusvõtja eest kindlustusandjale väljamaksete summa.
26. Õige ei ole kostja seisukoht, et ta ei pidanud täitmisavalduse esitamisel ühishüpoteekide
summast lähtuma ja sellest pidi lähtuma kohtutäitur. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi
sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Nõuded on hüpoteegiga tagatud vaid
hüpoteegisumma ulatuses (AÕS § 346 lg 1). Kuna kostjale kuuluvad hüpoteegid väärtusega
255 646,59 eurot, kuid täitmisavalduse ja täitmisteate kohaselt on hageja kohustus
741 681,98 eurot (lisandub viivis), soovib kostja viia täitemenetlust läbi ühishüpoteekide
väärtust ületavas ulatuses. Seega on täitemenetlus lubamatu, kuna seda viiakse läbi
ühishüpoteekide summat ületavas osas.
27. Õige ei ole hageja seisukoht, et sundtäitmine on lubamatu, kuna poliisile nr GJEEE1005330
oli
märgitud
ebaõige
töövõtulepingu
kuupäev
ja
number.
Jenseni
ja
Bauschmidti 08.03.2016 projektijuhtimise töövõtulepingust, kostja ja Bauschmidti
kirjavahetusest, kindlustuspakkumistest ning kindlustuslepingust nähtub, et ebaõige viide
poliisil ja garantiikirjas oli eksimus. Sellest ei saa lepingu tõlgendamisel lähtuda.
28. Kostja pidi kindlustuslepingu alusel viima läbi kahjukäsitluse. See, et garant annab
abstraktne lubaduse täita garantiis nimetatud eelduste täitmisel võlausaldajale kindla sisuga
kohustus ning garantiileping ja sellest tulenevad nõuded on sõltumatud tagatud võlasuhtest,
omab tähtsust kostja ja garantii saajate suhetes. Kostja ja Bauschmidti vahel oli
kindlustusleping ja selles õigussuhtes pidi kostja kindlustusandjana tegema kindlaks kahju
tekkimise ja selle suuruse vaatamata sellele, et kostja ei saanud keelduda soodustatud
isikutele garantiisumma väljamaksmisest põhjendusel, et kahju suurus ei ole tõendatud
(VÕS § 155 lg 5; 476, § 489).
29. Tõenditest, sh lepingueelsest kirjavahetusest, ei nähtu, et kostjal ja Bauschmidtil oleks
olnud erikokkulepe selle kohta, et kostjal puudub kohustus tuvastada kahju suurus ja läbi
viia kahjukäsitluse toimingud. Sellest, et Bauschmidt soovis soodustatud isikutele esimesel
nõudmisel garantiide väljastamist, ei järeldu tahe välistada kindlustustingimuste
kohaldumist. Kostja möönis detsembris 2016 saadetud e-kirjas, et kindlustustingimused
olid garantiikirjadest erinevad.
30. Õige on kostja väide, et ta väljastas Jensenile ja Kiikrile esimesel nõudmisel garantiid
vastavalt Bauschmitdi soovidele, kuid garantiikirjade alusel tekkis kostjal iseseisev
õigussuhe garantii saajatega. Garantiikirjas toodud tingimused ei olnud kostja ja
Bauschmidti sõlmitud lepingu osaks ega andnud kostjale võimalust jätta enda
kindlustustingimustes toodud kohustused täitmata. Garantiikirjadest ei tulenenud kostjale
täiendavaid õigusi tagasinõude esitamisel.
31. Kindlustuslepingutele kohaldusid tervikuna kostja kindlustuse üldtingimused Ü101-2016,
mille p 13.1 kohaselt pidi kostja hüvitama kahju kindlustuslepingus kokku lepitud
tingimuste järgi. Samade tingimuste p 14.1 järgi vabanes kostja osaliselt või täielikult
kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kahju ei olnud tekkinud kindlustusjuhtumi
tagajärjel. Samade tingimuste p 8.2.4 nägi ette, et kostja on kohustatud alustama pärast
kindlustusvõtjalt kirjaliku avalduse saamist viivitamatult kindlustusjuhtumi käsitlemist ja
tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Kahju hüvitamise või sellest
keeldumise otsuse pidi kostja p 8.2.6 järgi tegema kohe, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva
jooksul alates kõigi nõutavate dokumentide saamisest ning kahju suuruse ja tekkimise
asjaolude kindlakstegemisest.
32. Garantiikindlustuse tingimuste GK101-2016 kohaselt kohaldatakse garantiikindlustuse
tingimusi kindlustuslepingute suhtes, milles kindlustatud esemeks on kindlustusvõtja
kohustuste täitmine soodustatud isiku ees, mis tuleneb kindlustusvõtja ja soodustatud isiku
vahel sõlmitud kindlustuslepingu välisest võlasuhtest. Tingimuste p-dest 1.3, 1.5, 3 ja 4.3
tuleneb, et kostjal oli kohustus enne hüvitise maksmist kindlaks teha, kas kindlustusvõtja
on lepingut rikkunud või kas seda on muudetud.
33. Garantiikindlustuslepingu tüüptingimus p 4.5, mis kohustab kindlustusvõtjat tasuma
vastuvaidlematult kindlustusandja tagasinõude, andmata võimalust viidata kahju suuruse
tõendamise vajadusele, on kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustav. Tüüptingimus nägi
ette, et kui kostja on garantiisumma välja maksnud garantiikirja kohaselt, eirates
kindlustuslepingu tingimusi ja tegemata kindlaks kahju tegelikku suurust, on
kindlustusvõtja
siiski
kohustatud
teostama
tagasimakse
vastuväideteta.
Selline
tüüptingimus on vastuolus kahjukindlustuse lepingu olemuse ja eesmärgiga ning tühine.
Tüüptingimust ei muuda kehtivaks see, et kindlustusvõtjal oli õigus esitada nõue garantii
saajate vastu ja tõendada kahju puudumist.
34. Jensenile ja Kiikrile töövõtulepingute rikkumise tõttu kahju tekkimine summades, milles
kostja neile garantiiväljamakse tegi ja mille tagastamist ta nõuab, ei ole tõendatud. Kostja
ei väitnud ega tõendanud, et ta oleks tuvastanud lepingute rikkumised või tekkinud kahju
suuruse. Jenseni ja Bauschmidti vahel oli tekkinud vaidlus, kuid tõendeid kohustuste
rikkumise kohta ei ole esitatud. Kuigi suhetes Jenseniga pidi kostja garantiisumma välja
maksma esimesel nõudmisel, pidi ta suhetes kindlustusvõtjaga kindlaks tegema lepingu
rikkumise ja kahju tekkimise.
35. Asjas kogutud tõenditest ei ole võimalik tuvastada, kas Bauschmidt rikkus Kiikriga
sõlmitud lepingut ja kas sellega seoses tekkis viimasel kahju 320 000 euro suuruses. Kostja
ei pööranud tähelepanu sellele, et Bauschmidt ja Kiikri muutsid 10.02.2017 kokkuleppel
töövõtulepingu ennetähtaegse lõpetamisega oluliselt lepingut. Bauschmidt ei kinnita selles
kokkuleppes Kiikrile tekkinud kahju suurust.
36. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Hageja nõue riigilõivude (425 euro) hüvitamiseks on põhjendatud. Hageja lepingulise
esindaja tunnitasu 103,40 eurot on mõistlik ja kooskõlas asja keerukusega. Rahuldamisele
ei kuulu transpordikulu 4,80 eurot seoses 17.09.2018 istungil osalemisega. Istungil
osalemiseks oli esindajatel Tallinna piires võimalik kasutada tasuta ühistransporti.
37. Hagejal oli õigus kasutada kahe esindaja abi, kuid hüvitatavad on ühe esindaja kulud.
Hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulus kahel esindajal kokku 47,6 tundi. Mõistlik
on ühe esindaja ajakulu 20 tundi, mis on kooskõlas hagiavalduse sisu ja mahuga.
Asjakohane on kulu 0,5 tundi hagi tagamise määrusega tutvumisele. Asjakohane ja
kohtumenetlusega seotud ei ole kulu 0,3 tundi seoses kohtutäituri arestimisakti
analüüsimisega ja kohtutäituri peale kaebuse koostamise vajaduse hindamisega. Kostja
vastuse analüüsimisele ja sellele vastamisele kulunud 5,8 tundi on mõistlik ja põhjendatud,
arvestades menetlusdokumentide sisu. Istungiks valmistumise ajakulu on põhjendatud 1
tunni ulatuses, sest 17.09.2018 istungil ei esitanud hageja uusi sisulisi seisukohti. Istungil
osalemise eest on põhjendatud ühe esindaja kulu 1 tund. Istungi protokolliga tutvumiseks
kulunud 0,2 tundi ja täiendavate tõendite kogumise vajaduse analüüs 0,2 tundi on
põhjendatud ja mõistlik. Hageja 15.10.2018 seisukohtade koostamise ajakulu 5,7 tundi on
põhjendatud ja kooskõlas menetlusdokumendi sisu ja mahuga. Kostja 12.11.2018
seisukohtadega tutvumise ja hageja 03.12.2018 seisukoha koostamise mõistlik ajakulu on
dokumentide sisu ja mahtu arvestades 7 tundi. Viimaseks kohtuistungiks valmistumise
mõistlik aeg ei saanud ületada 1 tundi, hageja ei esitanud istungil uusi seisukohti. Istungil
osalemise ajakulu on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses ühe esindaja osas. Kokku on hageja
lepinguliste esindajate mõistlik ja põhjendatud ajakulu õigusabi osutamisel 42,9 tundi, s.o
4435,86 eurot.
Kostja apellatsioonkaebus
38. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
39. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse (VÕS § 155 jj) ja
menetlusõiguse norme. Otsus on vastuoluline ja arusaamatu.
40. Kostja täitis väljamaksete tegemisel seadusest ja lepingust tulenevat kohustust. Tal ei olnud
õigust keelduda garantiisummade väljamaksmisest, kuna garantii väljamaksmise eeldused
olid täidetud. Garantii on mitteaktsessoorne tagatis.
41. Tagasinõude kokkulepe on kehtiv. Garantiikindlustuse tingimuste p 4.5 ei ole tühine
tüüptingimus. Maakohtu järeldus on vastuolus kindlustuslepingu poolte kokkuleppe ja
materiaalõigusega. Tingimuste p-s 4.5 on lepingu põhiline kokkulepe: garant maksab
esimesel nõudel garantiisumma välja ja kindlustusvõtja tagastab selle 3 tööpäeva jooksul.
Garantii mõte ei ole kindlustada võlgnikku võimalike kahjuhüvitise nõuete suhtes, vaid
anda võlausaldajatele tagatis, mis lihtsustab kahjuhüvitise saamist. Kokkulepe ei ole
keelatud, ebatavaline ega ebamõistlikult kahjustav. Ka VÕS § 155 lg 5 kohaselt on garantii
andjal tagasinõudeõigus, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest.
42. Maakohus lahendas valesti üld- ja erinormi vastuolu, kui kohaldas kindlustuse ültingimuste
sätteid, mis antud poliisile üldse ei kohaldu, kuna need on poliisil sätestatud eritingimustega
vastuolus. Kohtu järeldus muudab kindlustuslepingu sisu hoopis muuks sellest, milles
kokku lepiti. Peamised erikokkulepped seisnesid selles, et tegemist on esimesel nõudmisel
garantiiga ja kui kostja on garantiisumma võlausaldajatele välja maksnud, peab
kindlustusvõtja selle ilma vastuväideteta 3 tööpäeva jooksul tagastama. Antud juhul olid
üldtingimused ja poliis omavahel vastuolus. Kindlustuse üldtingimuste p 2.2 kohaselt
lähtutakse kindlustuslepingu dokumentide vastuolu korral esmalt poliisist, seejärel
kindlustustoote tingimustest, edasi kindlustuse üldtingimustest ja eelnevates reguleerimata
küsimustes seadusest. Sama tuleneb VÕS §-st 38.
43. Maakohtu viidatud kahjukäsitluse läbiviimisel ei oleks ka mõtet, kuna sellest ei sõltuks
garantiisumma väljamaksmise kohustus. VÕS § 155 lg 2 kohaselt tuli garantiisumma välja
maksta olenemata võlausaldajate ja Bauschmidt vahelisest suhtest. Garantii andja ei tohi
seega asuda hindama, kas ja millises ulatuses on tagatav kohustus olemas.
44. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et lepingu sõlmimisele eelnenud e-kirjadest või lepingutest
endist ei nähtu viiteid erikokkulepete olemasolu kohta. Kõik kokkulepped, mis märgitakse
poliisile ja garantiikirjale, on üldtingimuste suhtes erikokkulepped, isegi kui neid selliselt
ei nimetata. Garantiikindlustuse tingimused on erikokkulepped kindlustuse üldtingimuste
suhtes.
45. Kohus leidis ebaõigesti, et täitemenetlus on tervikuna lubamatu, sest seda viiakse läbi
ühishüpoteekide summat ületavas osas. Sundtäitmine on lubatav vähemalt 255 646,59 euro
ulatuses sõltumata sellest, kas täitmisavalduses oli õige ära nimetada kogu kostja nõue
Bauschmidti vastu. Täitedokument on kehtiv.
Hageja vastuapellatsioonkaebus
46. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis kostjalt hageja kasuks
välja mõistmata hageja menetluskulude hüvitamiseks 2858,64 eurot ja teha uue otsuse,
millega mõista see summa hageja kasuks välja. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista
viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi
jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja
kanda.
47. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti TsMS § 175 lg-d 1 ja 3. Kohus vähendas
diskretsiooni piire ületades meelevaldselt hagiavalduse koostamise kulu 27,6 tunni võrra
pelgalt kahe esindaja kasutamise tõttu.
48. Kuna ka kostja kasutas kahte lepingulist esindajat, olid pooled üksmeelel, et kahe esindaja
kulud on asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Kuna kostja ei vaielnud hageja
menetluskuludele vastu, pidi kohus TsMS § 231 lg 4 alusel lugema menetluskulude
põhjendatuse omaks võetuks. Hageja ja kostja menetluskulude suurusjärk oli võrreldav.
49. Hageja 12.12.2018 menetluskulude nimekirjast ei järeldu, et esindajad oleksid hagiavalduse
koostamisel tööd dubleerinud. Kuna Artur Sanglepp oli maakohtu menetluse ajal
vandeadvokaadi abi, lasus hagiavalduse koostamisel 95% kirjalikust tööst temal.
Vandeadvokaat Paul Kerese panus oli töö juhtimine ja kontrollimine. Seega ei dubleerinud
esindajad tööd.
50. Ajakulu 47,6 tundi oli sisuliselt vajalik. Hagiavaldusele on lisatud umbes 160 lehekülge
tõendeid, mille põhjal on koostatud 28 leheküljeline avaldus koos hagi tagamise avaldusega.
Ainuüksi tõendite läbivaatamisele kulus 10-16 tundi. Sellele lisandub hagiavalduse ja hagi
tagamise avalduse koostamise orienteeruv ajakulu 1-2 tundi lehekülje kohta. Samas ei saa
ajakulu põhjendatust hinnata üksnes hagi ja tõendite mahu järgi. Hagi esitamine eeldab ka
õiguslikku analüüsi, suhtlust kliendiga ja sellise materjali uurimist, mis hagiavaldusse ei
jõua. Hagi oli selge, kuid arvestades asja keerukust, on hagi koostamisele kulunud aeg
põhjendatud.
51. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata transpordikulu 4,80 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt
peab vastaspool mõistlike sõidukulude hüvitamisega arvestama. Menetlusosalise töötajaga
seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud (§ 175 lg 2). Tähtsust ei oma see, kas
kohtusse sõitmiseks eksisteerib ka odavam või tasuta variant.
Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
52. Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
53. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et
maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 § lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles tunnistati
sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/3070 lubamatuks 255 646,59 euro suuruse summa osas,
samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud
osas uue otsuse, millega jätab hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eeltoodud
summa osas rahuldamata ja jaotab teisiti menetluskulud. Maakohtu otsuse resolutsioon jääb
muutmata osas, milles maakohus tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 025/2017/3070
lubamatuks 486 035,39 euro ja lisanduva viivise täitmise osas, kuid ringkonnakohus
muudab selles osas TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel otsuse põhjendusi. Kostja
apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja hageja vastuapellatsioonkaebus jääb
rahuldamata.
54. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud:
Jensen ja Bauschmidt sõlmisid 08.03.2016 töövõtulepingu, millega Bauschmidt
kohustus teostama kõik Vana-Kalamaja 10 korterelamu ehitustööd;
Kiikri ja Bauschmidt sõlmisid 01.07.2016 töövõtulepingu nr 30062016-1, millega
Bauschmidt kohustus teostama kõik Tallinnas, Kiikri 2 A-hoone ehitustööd;
28.11.2016 väljastas kostja Bauschmidtiga garantiikindlustuslepingu sõlmimise kohta
poliisi nr GJEEE1005330, mille alusel kohustus kostja väljastama tööde teostamise
garantii Bauschmidti ja Jenseni vahel 30.06.2016 sõlmitud ehituse töövõtulepingule
nr 30062016-1;
poliisi alusel väljastas kostja Jensenile garantiikirja nr GJEEE1005330 summaga
194 668 eurot;
09.12.2016 väljastas kostja Bauschmidtiga garantiikindlustuslepingu sõlmimise kohta
poliisi nr GJEEE1005594, mille alusel kohustus kostja väljastama tööde teostamise
garantii Bauschmidti ja Kiikri vahel 30.06.2016 sõlmitud ehituse töövõtulepingule
nr 30062016-1;
poliisi alusel väljastas kostja Kiikrile garantiikirja nr GJEEE1005594 summaga 320 000
eurot;
garantiikindlustuslepingutele kohaldusid kindlustuse üldtingimused Ü101-2016 ja
garantiikindlustuse tingimused GK101-2016;
garantiikindlustuse tingimuste GK101-2016 p 4.5 kohaselt kohustus kindlustusvõtja
Bauschmidt
ilma
vastuväideteta
tagastama
kostjale
kogu
väljamakstud
kindlustushüvitise hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast seda, kui kostja on soodustatud
isikule kindlustushüvitise vastavalt sõlmitud kindlustuslepingu või garantiikirja
tingimustele välja maksnud;
hageja, Swedbank AS ja kostja sõlmisid 28.11.2016 notariaalselt tõestatud
ühishüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt tagavad
hagejale kuuluvatele kinnistutele seatud ühishüpoteegid kostja nõudeid Bauschmidti
vastu, mis tulenevad garantiikindlustuslepingutest;
ühishüpoteekide summa on 4 000 000 krooni ehk 255 646,59 eurot;
Harju Maakohtu 17.04.2017 määrusega kuulutati välja Bauschmidti pankrot;
kostja maksis Jensenile garantiikirja alusel välja 194 668 eurot ja Kiikrile 310 000 eurot
ning esitas Bauschmidtile tagasinõuded vastavalt 04.07.2017 ja 07.07.2017, mida
viimane ei täitnud;
kostja esitas 12.10.2017 Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsile täitmisavalduse põhinõude
504 668 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 237 013,98 euro ning edasiulatuva
viivise sissenõudmiseks hageja, Swedbank AS ja kostja vahel 28.11.2016 sõlmitud
ühishüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingute alusel;
Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts saatis täiteasjas nr 025/2017/3070 hagejale 16.10.2017
täitmisteate 741 681,98 euro sundtäitmise kohta, millele lisandub viivis alates
13.10.2017 põhinõudelt 504 668 eurolt.
55. Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas sundtäitmine on lubatav, kui täitmisteates märgitud
nõude summa ületab ühishüpoteekide summat; kas kostja täitis Kiikrile ja Jensenile
garantiikirjade alusel väljamakseid tehes garantiikindlustuslepingust tulenevaid kohustusi
ja kas hagejal on kohustus hüvitada kostjale summad, mis kostja maksis Jensenile ja Kiikrile
välja garantiikirjade alusel.
56. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja oleks pidanud täitmisavalduse
esitamisel lähtuma ühishüpoteekide summast, sest kostja nõuded on hüpoteekidega tagatud
vaid hüpoteegisumma ulatuses (AÕS § 346 lg 1). Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi
sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kuna kostja kasuks on seatud
ühishüpoteegid summas 255 646,59 eurot, kuid täitmisteate kohaselt on täitmisel nõue
suurusega 741 681,98 eurot (lisandub viivis), soovib kostja täitemenetlust läbi viia
ühishüpoteekide väärtust ületavas ulatuses, mis ei ole lubatav.
57. Samas on ekslik maakohtu seisukoht, nagu oleks täitemenetlus tervikuna lubamatu, kui
täitmisele esitatud nõue ületab ühishüpoteekide summat. Sellisel juhul on sundtäitmine
lubamatu osas, mis ületab ühishüpoteekide summat, st sundtäitmine võib sellistel asjaoludel
olla osaliselt lubamatu.
58. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et poliisile ja garantiikirjale
nr GJEEE1005330 oli ekslikult märgitud ebaõige töövõtulepingu kuupäev ja number, kuid
selle eksimuse tõttu ei ole sundtäitmine lubamatu. Maakohus tegi selle järelduse järgmisi
tõendeid kogumis hinnates: Jenseni ja Bauschmidt OÜ vahel 08.03.2016 sõlmitud
töövõtuleping, kostja ja Bauschmidti e-kirjavahetus koos lisadega 2016.a novembrist,
25.11.2016 kostja poolt Bauschmidtile saadetud kindlustuspakkumine soovitud garantiidele
koos kindlustustingimustega, 28.11.2016 kostja poolt väljastatud poliis nr GJEEE1005330,
millest järeldub, et Bauschmidt soovis saada muuhulgas täitmisgarantiid Jenseniga
08.03.2016 sõlmitud töövõtulepingule, kostja mõistis seda soovi ja nõustus andma garantii
sellest töövõtulepingust tulenevate Bauschmidti kohustuste täitmise tagamiseks. Maakohus
on oma seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud.
59. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et kostja kindlustusandjana oleks
pidanud tema ja Bauschmidti vahelises õigussuhtes, st kindlustuslepingu alusel läbi viima
kahjukäsitluse, mille käigus tegema kindlaks kahju olemasolu ja selle suuruse vaatamata
sellele, et kostja ei saanud keelduda garantiisummade väljamaksmisest soodustatud
isikutele. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hageja seisukohaga, mille ta avaldas
ringkonnakohtu istungil, et kahjukäsitlus oleks tulnud läbi viia juba enne garantiisummade
väljamaksmist soodustatud isikutele. Maakohus leidis ekslikult, et garantiikirjade alusel
tekkis kostja ja soodustatud isikute Jenseni ja Kiikri vahel iseseisev õigussuhe, mis ei olnud
kostja ja Bauschmidti vahel sõlmitud lepingu osaks.
60. Ringkonnakohtu
hinnangul
nähtub
garantiikirjadest,
et
need
on
seotud
garantiikindlustuslepingutega. Nende seotusele viitavad eelkõige garantiikirjadele ja
poliisidele märgitud kattuvad numbrid. Jenseni osas on garantiikirja number GJEE1005330
ja sama numbriga on Bauschmidtile välja antud poliis (I kd lk 22 ja 29). Kiikri osas on
garantiikirja number GJEEE1005594 ja sama numbriga on Bauschmidtile välja antud poliis
(I kd lk 30 ja 31).
61. Maakohus lähtus ebaõigest eeldusest, et tegemist on tavapärase kahjukindlustusega.
Garantiikindlustuslepingute sisuks oli garantii andja (kostja) kohustus väljastada
Bauschmidti kui garantii taotleja soovil soodustatud isikutele Jensenile ja Kiikrile
garantii(kirjad). Selline kokkulepe nähtub kindlustuspoliisidelt, kus on märgitud, et
kindlustuskaitseks on tööde teostamise garantii vastavalt kindlustusvõtja ja soodustatud
isikute vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingute tingimustele. Garantiikirjade p-des 3
sisaldub kostja kohustus maksta garantii saajatele Jensenile ja Kiikrile garantiisumma välja
esimese kirjaliku nõude saamisest, kui garantii taotleja (Bauschmidt) on jätnud täitmata
kohustuse, mille tagamiseks on garantiikiri väljastatud (first demand guarantee). Asjaolu,
et Bauschmidt soovis nimelt first demand garantiikirjade väljastamist, on tõendatud
Bauschmidti ja kostja 02.12.2016 e-kirjavahetusega, kus Baushmidt kinnitab, et tema
arusaama järgi on tegemist first demand garantiikirjadega ja ta tunneb muret, kas see on
tellijate jaoks piisava selgusega lepingu tingimustes välja toodud ning palub juhul, kui see
nii ei ole, kirjutada see tingimus kas lepingu tingimustesse või garantiikirjale juurde. Kostja
vastas sellele, et garantiikirja sõnastus esimesel nõudmisel garantii kohta on garantiikirja
p-s 3 selgelt välja kirjutatud (I kd lk 114). Seega on garantiikirjad koostatud ja väljastatud
Baushmidti taotlusel ja tema soovitud sisuga. Kostja ja Bauschmidti vahel on õigussuhe
garantii alusel.
62. Esimese nõude garantii puhul on garantiist tuleneva nõude maksmapaneku ainus eeldus
soodustatud isiku poolt garantiis sätestatud vorminõuetele vastava nõude esitamine garandi
vastu. Tegemist on nõudegarantiiga, mis on oma olemuselt abstraktne ja seega sõltumatu
selle andmise aluseks olevast õigussuhtest ( vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-9-03, p-d 29-
31). VÕS § 155 lg 2 kohaselt ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja
ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui
garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. See tähendab, et garantiileping ja sellest tulenev
nõue ei sõltu sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab (vt nt Riigikohtu
lahendit nr 3-2-1-49-12, p 10). Seega ei pidanud kostja enne Jensenile ja Kiikrile
garantiisummade väljamaksmist ega ka enne Baushmidtile tagasinõude esitamist läbi viima
kahjukäsitlust, st tegema kindlaks Baushmidti poolt tellijatele tekitatud kahju olemasolu ja
selle suurust, nagu leidis maakohus ja leiab jätkuvalt hageja. Samuti ei pidanud kostja
käesolevas menetluses eeltoodud asjaolusid tõendama. Teistsuguse käsitluse korral ei oleks
tegemist esimesel nõudmisel väljamakstava garantiiga, milles leppisid kokku Bauschmidt
ja kostja.
63. VÕS § 155 lg 5 sätestab, et kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on
tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleb nendevahelisest suhtest ehk
sisesuhtest. Selline sisesuhe vastab käsunduslepingu tüüpi lepingu tunnustele. Lepingu
alusel võtab garant endale kohustuse garantiilepingu sõlmimiseks ja garantiist tulenevate
kohustuste kandmiseks (garandi teenus). Garandi ja võlgniku vaheline sisesuhe tekib
tavaliselt võlgniku initsiatiivil, kes taotleb garandilt garantii andmist võlausaldajale
teatavate võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks. Garandi regressinõuete ulatus ja
eeldused on üldjuhul eraldi reguleeritud vastavas lepingus või selle suhtes kohaldatavates
garandi tüüptingimustes. Tavaliselt saab garant võlausaldaja nõude rahuldamise korral
nõuda võlgnikult kõigi kantud kulutuste hüvitamist.
64. Kuigi
garantiikindlustuse
poliiside
järgi
kehtivad
vaidlusalustele
garantiikindlustuslepingutele
nii
kindlustuse
üldtingimused
Ü101-2016
kui
ka
garantiikindlustuse tingimused GK101-2016, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda
sellest, et tagasinõue nõudegarantii alusel tehtud maksete osas on garandil üksnes garantii
andmise aluseks oleva õigussuhte alusel ja garant ei saa esitada soodustatud isikute
maksenõuetele põhivõlgniku vastuväiteid (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-9-03). Antud
juhul oli garantii andmise aluseks olev õigussuhe (sisesuhe) Bauschmiti ja kostja vahel
sõlmitud garantiikindlustusleping koos selles viidatud kindlustuse üldtingimuste ja
garantiikindlustuse tingimustega.
65. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti kindlustuse
üldtingimuste ja VÕS sätteid (§ 476 lg 1 ja § 489 lg 1), mis vaidlusalustele
garantiikindlustuslepingutele ei kohaldu. Garantiikindlustuse tingimused on erisätted
kindlustuse üldtingimuste suhtes, kuna neid kohaldatakse tingimuste preambula järgi
üksnes nende kindlustuslepingute suhtes, milles on kindlustatud esemeks kindlustusvõtja
kohustuste täitmine soodustatud isiku ees, mis tuleneb kindlustusvõtja ja soodustatud isiku
vahel sõlmitud kindlustuslepingu välisest võlasuhtest. Ka kindlustuse üldtingimuste p 2.2
kohaselt lähtutakse esmalt poliisist, seejärel kindlustustoote tingimustest, edasi kindlustuse
üldtingimustest ja eelnevates reguleerimata küsimustes seadusest, mis kinnitab
ringkonnakohtu veendumust, et garantiikindlustuse tingimused on eritingimused
kindlustuse üldtingimuste suhtes.
66. Kostja esitas Bauschmidtile sisesuhtes tagasinõude garantiikindlustuse tingimuste
CK101-2016 p 4.5 alusel, mille kohaselt peab kindlustusvõtja ilma vastuväideteta tagastama
Gjensidigele kogu väljamakstud kindlustushüvitise hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast
seda, kui Gjensidige on soodustatud isikule kindlustushüvitise vastavalt kindlustuslepingu
ja garantiikirjatingimustele välja maksnud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu
seisukohaga, et tingimuste p 4.5 on kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus
ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi tühine, kuna sellega on Bauschmidtilt ära võetud
võimalus nõuetele vastu vaielda.
67. Kuna antud juhul andis kostja Bauschmidti soovil välja esimesel nõudmisel garantiid,
kostja on garantiisummad võlausaldajatele välja maksnud ning tegemist on
nõudegarantiidega, mis on oma olemuselt abstraktsed ja seega sõltumatud selle andmise
aluseks olevatest õigussuhetest, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tingimus, mille kohaselt
ei saa kindlustusvõtja esitada vastuväiteid kostja nõudele väljamakstud summade
tagastamiseks, kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustav. Vastupidine käsitlus on
ringkonnakohtu arvates vastuolus garantiikindlustuslepingute poolte kokkulepete ja garantii
olemusega. Kostja regressinõuete ulatus ja eeldused on antud juhul eraldi reguleeritud
garantiikindlustuse tingimuste p-s 4.5 ja see tingimus ei ole keelatud, ebatavaline ega
ebamõistlikult kahjustav. Nagu eelnevalt märgitud, tuleneb kostja tagasinõudeõigus tema ja
Bauschmidti vahelisest suhtest, mis on kooskõlas VÕS § 155 lg-s 5 sätestatuga.
68. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et sundtäitmine on hageja suhtes lubatav kostja
kasuks seatud ühishüpoteekide summa, s.o 255 646,59 euro ulatuses ja hageja nõue tuleb
jätta selles osas rahuldamata. Sundtäitmine on lubamatu seda summat ületavas osas, s.o
486 035,39 euro ja lisanduva viivise täitmise osas.
69. Vastuseks vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 175 lg 1
kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi
kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude
põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema
astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole õigusabikulude suuruse määramisel
diskretsioonipiire ületanud. Maakohus analüüsis hageja õigusabikulude suurust piisava
põhjalikkusega ja põhjendas, millises ulatuses on menetluskulude nimekirjades toodud
esindaja kulud põhjendatud.
70. Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldatakse hagi osaliselt,
apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata,
peab ringkonnakohus käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades õiglaseks jätta poolte
maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte
endi kanda.
71. Uue menetluskulude jaotuse tõttu jääb hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna
hagi osalise rahuldamise ja sellest tulenevalt menetluskulude teistsuguse jaotamise tõttu
kaotas vastuapellatsioonkaebus sisulise tähenduse, ei käsitle ringkonnakohus kaebuse
väiteid põhjalikumalt.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav