2-18-4615/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-4615

Tsiviilasi

International Baltic Golfmarina OÜ hagi Akciné

draudimo bendrové „Gjensidige“ (Eesti filiaali kaudu)

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 025/2017/3070

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09. jaanuari 2019 otsus

Kaebuste esitajad ja kaebuste

liigid

Kaebuste hinnad

Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Eesti filiaali

kaudu) apellatsioonkaebus

International

Baltic

Golfmarina

OÜ

vastuapellatsioonkaebus

Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Eesti filiaali

kaudu) apellatsioonkaebuse hind 6000 eurot

International

Baltic

Golfmarina

OÜ

vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: International Baltic Golfmarina OÜ (registrikood

10379578), lepinguline esindaja vandeadvokaat Artur

Sanglepp

Kostja: Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ (Eesti

filiaal - registrikood 11193232), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Alar Urm ja Kärt Saar

Istungi toimumise aeg

07. mai 2019

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 09. jaanuari 2019 otsus osas, milles tunnistati

sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/3070 lubamatuks 255 646,59 euro suuruse summa

osas, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus

otsus, millega jätta hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 255 646,59 euro

suuruse summa osas rahuldamata ja jaotada menetluskulud teisiti.

2. Maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata osas, milles maakohus tunnistas

sundtäitmise täiteasjas nr 025/2017/3070 lubamatuks 486 035,39 euro ja lisanduva

viivise täitmise osas, muutes selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

3. Kohtuotsuse resolutsioon on järgmine:

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/3070 lubamatuks 255 646, 59

euro suurust summat ületavas osas, s.o 486 035,39 euro ja lisanduva viivise täitmise

osas. Täitemenetlus on lubatav 255 646,59 euro suuruse nõude osas.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

6. Esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu

1. International Baltic Golfmarina OÜ esitas 26.03.2018 Harju Maakohtule hagi Akciné

draudimo bendrové „Gjensidige“ (Eesti filiaali kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2017/3070.

2. Hagiavalduse kohaselt on Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses täiteasi

nr 025/2017/3070, milles on täitedokumendiks Swedbank AS ja kostja vahel 28.11.2016

sõlmitud ühishüpoteekide loovutamise leping ja asjaõiguslepingud. Lepingu p-s 4.6.

leppisid hageja ja kostja kokku, et hagejale kuuluvatele kinnisasjadele seatud

ühishüpoteegid, kokku 4 000 000 Eesti krooni suuruses summas, tagavad kõiki kostja

nõudeid OÜ Bauschmidt (pankrotis, edaspidi Bauschmidt) vastu, mis tulenevad kostja ja

Bauschmidti vahel tulevikus sõlmitavatest garantiikindlustuse lepingutest ja nende

võimalikest lisadest.

3. Kostja väljastas 28.11.2016 ja 09.12.2016 Bauschmidtiga garantiikindlustuslepingu

sõlmimise kohta poliisid (GJEEE1005330 ja GJEEE1005594) Jensen Holding OÜ-le

(edaspidi Jensen) ja Kiikri Kodu OÜ-le (edaspidi Kiikri), mille kohaselt kohustus kostja

väljastama tööde teostamise garantii vastavalt Bauschmidti ja soodustatud isikute vahel

sõlmitud ehituse töövõtulepingute nr 30062016-1, 30.06.2016 tingimustele. Tegelikult

Jenseni ja Bauschmidti vahel sellist töövõtulepingut lepingut sõlmitud ei ole.

Töövõtuleping nr 30062016-1 on sõlmitud ainult Kiikriga.

4. Poliisi alusel väljastas kostja garantiikirja Jensenile summas 194 668 eurot ja Kiikrile

summas 320 000 eurot. Poliisidele rakendusid kindlustuse üldtingimused Ü101-2016 ja

garantiikindlustuse tingimused GK101-2016. Garantiikindlustuse tingimuste GK101-2016

p 4.5 kohaselt kohustus Bauschmidt ilma vastuväideteta tagastama kostjale kogu

väljamakstud kindlustushüvitise hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast seda, kui kostja on

soodustatud isikule kindlustushüvitise vastavalt kindlustuslepingu või garantiikirja

tingimustele välja maksnud.

5. Kostja maksis Jensenile 22.05.2017 nõude alusel 194 668 eurot ja Kiikrile 09.02.2017

nõude alusel 310 000 eurot ning esitas 04.07.2017 ja 07.07.2017 Bauschmidtile

garantiikindlustuse tingimuste GK101-2016 p 4.5 alusel tagasinõuded.

6. Kohtutäituri täitmisteate kohaselt esitas kostja sundtäitmisele 741 681,98 euro suuruse

nõude, millele lisandub viivis alates 13.10.2017 põhinõudelt 504 668 eurolt 0,5% päevas.

Täitemenetlus on Jensenile ja Kiikrile tehtud väljamakse osas lubamatu, kuna nende

garantiikohustuse täitmise nõuded olid alusetud.

7. Jensen nõudis Bauschmidtilt pärast viimase saneerimismenetluse algatamist taganemise

ähvardusel alusetult kinnitust ja tagatisi lepinguliste kohustuste täitmiseks. Bauschmidt sai

mõista Jenseni 17.01.2017 taganemisähvardust teatena, et Jensen ei kavatse edaspidi oma

ehitusprojekti finantseerimise kohustust täita, mistõttu võis ka Bauschmidt keelduda

kohustuste täitmisest. Jensen esitas 14.02.2017 töövõtulepingust taganemise avalduse,

leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude, tasaarvestuse avalduse ja rahaliste kohustuste

täitmisest keeldumise teate. Samas võlgnes Jensen seisuga 14.02.2017 Bauschmidtile

umbes 320 000 eurot.

8. Bauschmidt ja Kiikri ehituse töövõtulepingu kohaselt pidi betoonkarkassi maa-aluse osa

ehitus lõppema hiljemalt 03.02.2017. Bauschmidtil tekkinud likviidsusprobleemide

ületamiseks leppisid pooled kokku, et Bauschmidti asemel võtab ehitustööde tegemise üle

asutatav äriühing Kiikri Ehitus OÜ. Kiikri asus hea usu põhimõtte vastaselt kokkulepet

ignoreerima, kostja väljastatud garantiid sisse nõudma ja nõudma lisaks veel ülekulu

garantiid. 07.02.2017 teatas Kiikri Bauschmidtile, et viimane on alates 04.02.2017 töödega

viivituses ja andis ebamõistlikult lühikese täiendava tähtaja, ühe päeva, rikkumise

kõrvaldamiseks. Kiikri tingis Bauschmidti viivitusse sattumise ja kasutas seda pahauskselt

ära garantiisumma väljamaksmise nõude esitamiseks. Tegelikult ei ole Kiikril kahju

tekkinud. 10.02.2017 sõlmisid Bauschmidt ja Kiikri kokkuleppe lepingu lõpetamise kohta,

milles Bauschmidt nõustus, et Kiikril on õigus nõuda kostjalt kokkuleppes toodud

asjaoludel garantiikirja alusel summade väljamaksmist rikkumise tõttu juba tekkinud kahju

hüvitamiseks. Väidetava kahju minimaalne suurus 320 000 eurot oli üksnes Kiikri hinnang.

Kuigi kostja esialgu keeldus Kiikrile väljamakse tegemisest, muutis ta hiljem oma

seisukohta ja maksis garantiisumma välja.

9. Kostja sundtäitmisele esitatud nõue ületab ühishüpoteekide summasid. Kostja esitas

täitmisele 741 681,98 euro suuruse nõude (lisandub viivis). Notariaalakti kohaselt tagavad

hageja kinnistutele seatud ühishüpoteegid 4 000 000 krooni (255 646,59 eurot).

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 359 lg 1 ja § 346 lg 1 kohaselt tagavad ühishüpoteegid nõudeid

üksnes

hüpoteegisumma

ulatuses.

Kostja

nõuete

sundtäitmine

on

lubamatu

hüpoteegisummat ületavas osas.

10. Sundtäitmisele esitatud nõuete alus, s.o garantiikindlustuse tingimuste GK101-2016 p 4.5,

on tühine tüüptingimus (võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1, §-st 44 ja § 42 lg 3 p 5) või on

sellele tuginemine välistatud tulenevalt hea usu põhimõttest. Viidatud punkti kohaselt peab

kindlustusvõtja

ilma

vastuväideteta

tagastama

kostjale

kogu

väljamakstud

kindlustushüvitise hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast seda, kui kostja on soodustatud

isikule kindlustushüvitise vastavalt sõlmitud kindlustuslepingu või garantiikirja

tingimustele välja maksnud. Kostja kindlustuse üldtingimuste Ü101-2016 p 13.1. kohaselt

hüvitab kostja kindlustusjuhtumi toimumisel kahju, p 14.1. kohaselt vabaneb kostja osaliselt

või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kahju ei ole tekkinud

kindlustusjuhtumi tagajärjel ja p 13.3. kohaselt ei hüvita kostja kahju, kui kindlustusjuhtumi

tagajärjel tekkinud kahju suurus või selle põhjus on terviklikult tõendamata. Sama tuleneb

VÕS § 476 lg-st 1 ja § 489 lg-st 1. Garantiikindlustuslepingu olemusest tulenevalt on

kindlustusandjal kindlustusvõtja ees kaitsekohustus, mis seisneb hoolsuskohustuses, et

hüvitist ei maksta välja, kui kahju tekkimine ei ole tõendatud ega tuvastatud. Jensen ja Kiikri

esitasid kostjale nõude garantiikohustuse täitmiseks, kuid kahju tekkimine on tõendamata.

Garantiikindlustuse tingimuste p 4.5 piirab Bauschmidti võimalust tugineda soodustatud

isikul kahju puudumisele. Leping ei saa välistada hageja õigust tugineda kostja tagasinõuete

materiaalõiguslike eelduste puudumisele.

11. Kostjal puudub ka muul põhjusel Jensenile tehtud väljamakse tagasinõue ja kõrvalnõuded

Bauschmidti vastu. Bauschmidt kohustus kindlustushüvitise tagastama üksnes tingimusel,

et kostja on kindlustushüvitise maksnud välja vastavalt sõlmitud kindlustuslepingu või

garantiikirja tingimustele. Nii poliisi kui garantiikirja kohaselt tagas garantii Bauschmidti

ja Jenseni vahel 30.06.2016 sõlmitud töövõtulepingust nr 30062016-1 tulenevate kohustuste

täitmist. Sellist lepingut ei ole Jenseni ja Bauschmidt sõlminud. Sõlmitud on 08.03.2016

töövõtuleping, mida poliis ega garantiikiri ei nimeta. Nõue ei vastanud rangetele

formaalsetele eeldustele.

12. Kostjal puudub muul põhjusel ka Kiikrile tehtud garantii väljamaksel põhinev tagasinõue.

Kostja tegi Kiikrile väljamakse hoolimata sellest, et Kiikri ja Bauschmidt olid garantiikirjas

nimetatud töövõtulepingut oluliselt muutnud. Garantiikindlustuse üldtingimuste p 3.2

kohaselt ei maksta sellisel juhul hüvitist välja. Kostja oli teadlik, et Bauschmidt ja Kiikri

sõlmisid 10.02.2017 kokkuleppe ehituslepingu lõpetamise kohta. Sarnase kokkuleppe

sõlmis Bauschmidt Simonsen Holding OÜ-ga, kellele kostja keelduski sellel alusel

garantiisumma väljamaksmisest. Kuna kostja ei keeldunud Kiikrile väljamakse tegemisest,

on ta rikkunud Bauschmidti suhtes garantiikindlustuse tingimuste p 3.2 ja kaitsekohustust.

Seega on kostja tagasinõue põhjustatud tema enda rikkumisega ja tal ei saa olla tagasinõuet

(VÕS § 101 lg 3).

13. Kostja rikkus garantiisumma väljamaksete tegemisega garantiikindlustuslepingu tingimusi

ja tal ei tekkinud seega tagasinõuet. Kostja maksis Jensenile ja Kiikrile garantii välja

hoolimata sellest, et nad ei tõendanud kindlustusjuhtumi tulemusena kahju tekkimist ja

kostja ei teinud kahju tekkimist kindlaks, nagu nõudsid garantiikindlustuse tingimused ja

kindlustuse üldtingimused. Garantiikindlustuslepingu olemusest ja eesmärgist tuleneb

kindlustusandjal kindlustusvõtja ees kaitsekohustus, mis seisneb hoolsuskohustuses, et

kindlustusandja ei maksaks hüvitist välja olukorras, kus kahju tekkimine ei ole tõendatud ja

tuvastatud. Seega rikkus kostja kindlustuslepingut. Tagasinõue on kostja enda põhjustatud.

Kostja vastuväited

14. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

15. Hageja leiab ekslikult, et Bauschmidti ja Jenseni vahel sõlmitud töövõtulepingut ei taga

ükski garantiikindlustusleping. Kuigi Jensenile väljastatud poliisile on ekslikult märgitud

ebaõige töövõtulepingu number, olid nii kostja, Bauschmidt kui ka Jensen teadlikud ja nõus

sellega, et poliis väljastati 08.03.2016 töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise

tagamiseks.

16. Hageja eksib esimesel nõudel garantiikindlustuslepingu olemuses. Garantii sisuks on

garandi lubadus teha garantiis sätestatud eelduste täitmise korral garantii järgi soodustatud

isiku kasuks garantiis nimetatud toiming. Garantii andja võib esitada üksnes garantiist

tulenevaid vastuväiteid (VÕS § 155 lg 3). Garantii väljamaksmise eeldused olid täidetud ja

kostja oli kohustatud garantiisummad välja maksma.

17. Garantii andjal ei ole õigust hinnata garantii taotleja ja garantii saaja vahelist võlasuhet ja

lepinguliste kohustuste rikkumist. Garantii ja garantiist tulenevad nõuded on garantiiga

tagatavast kohustusest sõltumatud. Puudus ilmne garantii saaja õiguste kuritarvitamine, mis

oleks andnud kostjale aluse väljamakse tegemisest keeldumiseks. Isegi kui kostjal oleks

olnud õigus hinnata faktilisi asjaolusid, ei oleks olnud alust garantiisummade

väljamaksmisest keeldumiseks.

18. Jensen ja Kiikri ei otsinud pahatahtlikult põhjuseid töövõtulepingute lõpetamiseks pärast

Bauschmidti saneerimismenetluse algatamist, nagu väidab hageja. Bauschmidtil olid

makseraskused alltöövõtjate ees, ta ei suutnud täita töövõtulepingutest tulenevaid kohustusi

ja oli tööde teostamisega viivituses. Bauschmidt oli maksejõuetu juba 2016.a. Arvestades,

et hageja ja Bauschmidti juhatuse liikmeks on sama isik, MS, ja hageja osanikuks on MS-

le kuuluv äriühing OÜ Schmidt & Sons, kes on ka Bauschmidti suurosanik, oli hageja

Bauschmidti maksejõuetusest teadlik. MS tagas ühe enda ettevõtte kohustusi teise temale

kuuluva ettevõtte varaga. Hageja 2016.a tegevusaruande kohaselt on tema põhitegevus

EGCC Golf Resort arendamine ja tema tegevust mõjutab Bauschmidti pankrot.

Bauschmidti alltöövõtjad ei olnud nõus jätkama tööde tegemist ja alates 29.12.2016 seiskus

Jenseniga ja 20.01.2017 Kiikriga kokku lepitud tööde tegemine. Jensen ja Kiikri nõudsid

suurema kahju ärahoidmiseks viivitamatult kohustuste täitmist, s.t tööde jätkamist. Kuna

Bauschmidt seda ei teinud, oli Jensenil ja Kiikril õigus lepingud üles öelda.

19. Ebaõige ja tõendamata on hageja väide, nagu oleks Bauschmidt ja Kiikri muutnud

10.02.2017 kokkuleppega oluliselt töövõtulepingut, mis välistas garantiisumma

väljamakse. Kokkuleppe p 2.2 kohaselt oli Kiikril õigus nõuda kostjalt Bauschmidti poolt

töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist vähemalt

320 000 euro ulatuses. Kokkuleppest tuleneb selgelt, et Bauschmidt oli selle summaga nõus.

Viide Simonsen Holding OÜ-ga sõlmitud kokkuleppele on asjakohatu.

20. Garantiikindlustuse tingimuste CK101-2016 p 4.5 ei ole ebamõistlikult kahjustav

tüüptingimus. Tingimus keelab tugineda tagasinõude puhul kahju puudumisele, kuna see

läheks vastuollu garantiikindlustuse lepingu olemusega. Garantii võtjal on õigus nõuda

garantiisumma tagastamist soodustatud isikult. Selle tingimuse puudumisel kaoks sisuliselt

garantiilepingute sõlmimise eesmärk, kuna garantiiandjal oleks igal juhul kohustus summa

välja maksta, kuid garantii võtja ei oleks kohustatud seda hüvitama.

21. Garantii andjal ei ole ka VÕS § 6 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 alusel

õigust keelduda garantiisumma väljamaksmisest. Väärad on viited VÕS 24. peatükile,

justkui oleks seal sätestatud garantiikindlustuse lepingute imperatiivsed tingimused. VÕS

§ 427 lg 2 p 5 kohaselt on pooltel õigus seaduses sätestatust erinevalt kokku leppida.

22. Asjaolu, et kostja saab täitemenetluses enda nõude rahuldada ühishüpoteekide väärtuses

(kokku 255 646,59 eurot), ei tähenda, et ta ei saa näidata enda garantiikirjadest tekkinud

tegeliku nõude suurust. Kohtutäitur on seotud AÕS § 346 lg 1 regulatsiooniga. Seega on

kostja nõue hüpoteegi realiseerimiseks põhjendatud AÕS § 346 lg 1 ulatuses.

Esimese astme kohtu otsus

23. Maakohus rahuldas hagi ja jättis hagi tagamise abinõu jõusse kuni kohtulahendi

jõustumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulude hüvitamiseks 4910,86 eurot koos sellelt viivise tasumise kohustusega.

24. Otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: Jensen ja Bauschmidt sõlmisid

08.03.2016 töövõtulepingu, millega viimane kohustus teostama kõik Vana-Kalamaja 10

korterelamu ehitustööd; Kiikri ja Bauschmidt sõlmisid 01.07.2016 töövõtulepingu

nr 30062016-1, millega viimane pidi teostama kõik Kiikri 2 A-hoone ehitustööd;

28.11.2016 väljastas kostja Bauschmidtiga garantiikindlustuslepingu sõlmimise kohta

poliisi nr GJEEE1005330, mille alusel kohustus kostja väljastama tööde teostamise garantii

Bauschmidti

ja

Jenseni

vahel

30.06.2016

sõlmitud

ehituse

töövõtulepingule

nr 30062016-1; poliisi alusel väljastas kostja Jensenile garantiikirja nr GJEEE1005330

summas

eurot;

09.12.2016

väljastas

kostja

Bauschmidtiga

garantiikindlustuslepingu sõlmimise kohta poliisi nr GJEEE1005594, millega kohustus

kostja väljastama tööde teostamise garantii Bauschmidti ja Kiikri vahel 30.06.2016

sõlmitud ehituse töövõtulepingule nr 30062016-1; poliisi alusel väljastas kostja Kiikrile

garantiikirja nr GJEEE1005594 summas 320 000 eurot; kindlustuslepingutele kohaldusid

kindlustuse üldtingimused Ü101-2016 ja garantiikindlustuse tingimused GK101-2016;

garantiikindlustuse tingimuste GK101-2016 p 4.5 kohaselt kohustus kindlustusvõtja

Bauschmidt ilma vastuväideteta tagastama kostjale kogu väljamakstud kindlustushüvitise

hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast seda, kui kostja on soodustatud isikule

kindlustushüvitise vastavalt sõlmitud kindlustuslepingu või garantiikirja tingimustele välja

maksnud; hageja, Swedbank AS ja kostja sõlmisid 28.11.2016 notariaalselt tõestatud

ühishüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt tagasid hagejale

kuuluvatele kinnistutele seatud ühishüpoteegid kostja nõudeid Bauschmidti vastu tulenevalt

garantiikindlustuse lepingutest; ühishüpoteekide summa on 4 000 000 krooni ehk

255 646,59 eurot; Harju Maakohtu 20.12.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-18963 algatati

Bauschmidt saneerimismenetlus; kostja maksis Jensenile garantiikirja alusel välja

194 668 eurot ja Kiikrile 310 000 eurot ning esitas Bauschmidtile tagasinõuded; Tallinna

kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses on täiteasi nr 025/2017/3070 hageja, Swedbank AS ja

kostja

vahel

28.11.2016

sõlmitud

ühishüpoteekide

loovutamise

lepingu

ja

asjaõiguslepingute

alusel;

kohtutäitur

saatis

hagejale

16.10.2017

täitmisteate

741 681,98 euro sundtäitmise kohta, millele lisandub viivis alates 13.10.2017 põhinõudelt

504 668 eurolt.

25. Pooled vaidlevad selle üle, kas sundtäitmine on lubatav, kui täitmisteates märgitud nõude

summa ületab ühishüpoteekide summat; kas kostja täitis Kiikrile ja Jensenile garantiikirjade

alusel väljamakseid tehes kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi ja kas hagejal on

kohustus hüvitada kindlustusvõtja eest kindlustusandjale väljamaksete summa.

26. Õige ei ole kostja seisukoht, et ta ei pidanud täitmisavalduse esitamisel ühishüpoteekide

summast lähtuma ja sellest pidi lähtuma kohtutäitur. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi

sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Nõuded on hüpoteegiga tagatud vaid

hüpoteegisumma ulatuses (AÕS § 346 lg 1). Kuna kostjale kuuluvad hüpoteegid väärtusega

255 646,59 eurot, kuid täitmisavalduse ja täitmisteate kohaselt on hageja kohustus

741 681,98 eurot (lisandub viivis), soovib kostja viia täitemenetlust läbi ühishüpoteekide

väärtust ületavas ulatuses. Seega on täitemenetlus lubamatu, kuna seda viiakse läbi

ühishüpoteekide summat ületavas osas.

27. Õige ei ole hageja seisukoht, et sundtäitmine on lubamatu, kuna poliisile nr GJEEE1005330

oli

märgitud

ebaõige

töövõtulepingu

kuupäev

ja

number.

Jenseni

ja

Bauschmidti 08.03.2016 projektijuhtimise töövõtulepingust, kostja ja Bauschmidti

kirjavahetusest, kindlustuspakkumistest ning kindlustuslepingust nähtub, et ebaõige viide

poliisil ja garantiikirjas oli eksimus. Sellest ei saa lepingu tõlgendamisel lähtuda.

28. Kostja pidi kindlustuslepingu alusel viima läbi kahjukäsitluse. See, et garant annab

abstraktne lubaduse täita garantiis nimetatud eelduste täitmisel võlausaldajale kindla sisuga

kohustus ning garantiileping ja sellest tulenevad nõuded on sõltumatud tagatud võlasuhtest,

omab tähtsust kostja ja garantii saajate suhetes. Kostja ja Bauschmidti vahel oli

kindlustusleping ja selles õigussuhtes pidi kostja kindlustusandjana tegema kindlaks kahju

tekkimise ja selle suuruse vaatamata sellele, et kostja ei saanud keelduda soodustatud

isikutele garantiisumma väljamaksmisest põhjendusel, et kahju suurus ei ole tõendatud

(VÕS § 155 lg 5; 476, § 489).

29. Tõenditest, sh lepingueelsest kirjavahetusest, ei nähtu, et kostjal ja Bauschmidtil oleks

olnud erikokkulepe selle kohta, et kostjal puudub kohustus tuvastada kahju suurus ja läbi

viia kahjukäsitluse toimingud. Sellest, et Bauschmidt soovis soodustatud isikutele esimesel

nõudmisel garantiide väljastamist, ei järeldu tahe välistada kindlustustingimuste

kohaldumist. Kostja möönis detsembris 2016 saadetud e-kirjas, et kindlustustingimused

olid garantiikirjadest erinevad.

30. Õige on kostja väide, et ta väljastas Jensenile ja Kiikrile esimesel nõudmisel garantiid

vastavalt Bauschmitdi soovidele, kuid garantiikirjade alusel tekkis kostjal iseseisev

õigussuhe garantii saajatega. Garantiikirjas toodud tingimused ei olnud kostja ja

Bauschmidti sõlmitud lepingu osaks ega andnud kostjale võimalust jätta enda

kindlustustingimustes toodud kohustused täitmata. Garantiikirjadest ei tulenenud kostjale

täiendavaid õigusi tagasinõude esitamisel.

31. Kindlustuslepingutele kohaldusid tervikuna kostja kindlustuse üldtingimused Ü101-2016,

mille p 13.1 kohaselt pidi kostja hüvitama kahju kindlustuslepingus kokku lepitud

tingimuste järgi. Samade tingimuste p 14.1 järgi vabanes kostja osaliselt või täielikult

kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kahju ei olnud tekkinud kindlustusjuhtumi

tagajärjel. Samade tingimuste p 8.2.4 nägi ette, et kostja on kohustatud alustama pärast

kindlustusvõtjalt kirjaliku avalduse saamist viivitamatult kindlustusjuhtumi käsitlemist ja

tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Kahju hüvitamise või sellest

keeldumise otsuse pidi kostja p 8.2.6 järgi tegema kohe, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva

jooksul alates kõigi nõutavate dokumentide saamisest ning kahju suuruse ja tekkimise

asjaolude kindlakstegemisest.

32. Garantiikindlustuse tingimuste GK101-2016 kohaselt kohaldatakse garantiikindlustuse

tingimusi kindlustuslepingute suhtes, milles kindlustatud esemeks on kindlustusvõtja

kohustuste täitmine soodustatud isiku ees, mis tuleneb kindlustusvõtja ja soodustatud isiku

vahel sõlmitud kindlustuslepingu välisest võlasuhtest. Tingimuste p-dest 1.3, 1.5, 3 ja 4.3

tuleneb, et kostjal oli kohustus enne hüvitise maksmist kindlaks teha, kas kindlustusvõtja

on lepingut rikkunud või kas seda on muudetud.

33. Garantiikindlustuslepingu tüüptingimus p 4.5, mis kohustab kindlustusvõtjat tasuma

vastuvaidlematult kindlustusandja tagasinõude, andmata võimalust viidata kahju suuruse

tõendamise vajadusele, on kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustav. Tüüptingimus nägi

ette, et kui kostja on garantiisumma välja maksnud garantiikirja kohaselt, eirates

kindlustuslepingu tingimusi ja tegemata kindlaks kahju tegelikku suurust, on

kindlustusvõtja

siiski

kohustatud

teostama

tagasimakse

vastuväideteta.

Selline

tüüptingimus on vastuolus kahjukindlustuse lepingu olemuse ja eesmärgiga ning tühine.

Tüüptingimust ei muuda kehtivaks see, et kindlustusvõtjal oli õigus esitada nõue garantii

saajate vastu ja tõendada kahju puudumist.

34. Jensenile ja Kiikrile töövõtulepingute rikkumise tõttu kahju tekkimine summades, milles

kostja neile garantiiväljamakse tegi ja mille tagastamist ta nõuab, ei ole tõendatud. Kostja

ei väitnud ega tõendanud, et ta oleks tuvastanud lepingute rikkumised või tekkinud kahju

suuruse. Jenseni ja Bauschmidti vahel oli tekkinud vaidlus, kuid tõendeid kohustuste

rikkumise kohta ei ole esitatud. Kuigi suhetes Jenseniga pidi kostja garantiisumma välja

maksma esimesel nõudmisel, pidi ta suhetes kindlustusvõtjaga kindlaks tegema lepingu

rikkumise ja kahju tekkimise.

35. Asjas kogutud tõenditest ei ole võimalik tuvastada, kas Bauschmidt rikkus Kiikriga

sõlmitud lepingut ja kas sellega seoses tekkis viimasel kahju 320 000 euro suuruses. Kostja

ei pööranud tähelepanu sellele, et Bauschmidt ja Kiikri muutsid 10.02.2017 kokkuleppel

töövõtulepingu ennetähtaegse lõpetamisega oluliselt lepingut. Bauschmidt ei kinnita selles

kokkuleppes Kiikrile tekkinud kahju suurust.

36. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja nõue riigilõivude (425 euro) hüvitamiseks on põhjendatud. Hageja lepingulise

esindaja tunnitasu 103,40 eurot on mõistlik ja kooskõlas asja keerukusega. Rahuldamisele

ei kuulu transpordikulu 4,80 eurot seoses 17.09.2018 istungil osalemisega. Istungil

osalemiseks oli esindajatel Tallinna piires võimalik kasutada tasuta ühistransporti.

37. Hagejal oli õigus kasutada kahe esindaja abi, kuid hüvitatavad on ühe esindaja kulud.

Hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulus kahel esindajal kokku 47,6 tundi. Mõistlik

on ühe esindaja ajakulu 20 tundi, mis on kooskõlas hagiavalduse sisu ja mahuga.

Asjakohane on kulu 0,5 tundi hagi tagamise määrusega tutvumisele. Asjakohane ja

kohtumenetlusega seotud ei ole kulu 0,3 tundi seoses kohtutäituri arestimisakti

analüüsimisega ja kohtutäituri peale kaebuse koostamise vajaduse hindamisega. Kostja

vastuse analüüsimisele ja sellele vastamisele kulunud 5,8 tundi on mõistlik ja põhjendatud,

arvestades menetlusdokumentide sisu. Istungiks valmistumise ajakulu on põhjendatud 1

tunni ulatuses, sest 17.09.2018 istungil ei esitanud hageja uusi sisulisi seisukohti. Istungil

osalemise eest on põhjendatud ühe esindaja kulu 1 tund. Istungi protokolliga tutvumiseks

kulunud 0,2 tundi ja täiendavate tõendite kogumise vajaduse analüüs 0,2 tundi on

põhjendatud ja mõistlik. Hageja 15.10.2018 seisukohtade koostamise ajakulu 5,7 tundi on

põhjendatud ja kooskõlas menetlusdokumendi sisu ja mahuga. Kostja 12.11.2018

seisukohtadega tutvumise ja hageja 03.12.2018 seisukoha koostamise mõistlik ajakulu on

dokumentide sisu ja mahtu arvestades 7 tundi. Viimaseks kohtuistungiks valmistumise

mõistlik aeg ei saanud ületada 1 tundi, hageja ei esitanud istungil uusi seisukohti. Istungil

osalemise ajakulu on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses ühe esindaja osas. Kokku on hageja

lepinguliste esindajate mõistlik ja põhjendatud ajakulu õigusabi osutamisel 42,9 tundi, s.o

4435,86 eurot.

Kostja apellatsioonkaebus

38. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

39. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse (VÕS § 155 jj) ja

menetlusõiguse norme. Otsus on vastuoluline ja arusaamatu.

40. Kostja täitis väljamaksete tegemisel seadusest ja lepingust tulenevat kohustust. Tal ei olnud

õigust keelduda garantiisummade väljamaksmisest, kuna garantii väljamaksmise eeldused

olid täidetud. Garantii on mitteaktsessoorne tagatis.

41. Tagasinõude kokkulepe on kehtiv. Garantiikindlustuse tingimuste p 4.5 ei ole tühine

tüüptingimus. Maakohtu järeldus on vastuolus kindlustuslepingu poolte kokkuleppe ja

materiaalõigusega. Tingimuste p-s 4.5 on lepingu põhiline kokkulepe: garant maksab

esimesel nõudel garantiisumma välja ja kindlustusvõtja tagastab selle 3 tööpäeva jooksul.

Garantii mõte ei ole kindlustada võlgnikku võimalike kahjuhüvitise nõuete suhtes, vaid

anda võlausaldajatele tagatis, mis lihtsustab kahjuhüvitise saamist. Kokkulepe ei ole

keelatud, ebatavaline ega ebamõistlikult kahjustav. Ka VÕS § 155 lg 5 kohaselt on garantii

andjal tagasinõudeõigus, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest.

42. Maakohus lahendas valesti üld- ja erinormi vastuolu, kui kohaldas kindlustuse ültingimuste

sätteid, mis antud poliisile üldse ei kohaldu, kuna need on poliisil sätestatud eritingimustega

vastuolus. Kohtu järeldus muudab kindlustuslepingu sisu hoopis muuks sellest, milles

kokku lepiti. Peamised erikokkulepped seisnesid selles, et tegemist on esimesel nõudmisel

garantiiga ja kui kostja on garantiisumma võlausaldajatele välja maksnud, peab

kindlustusvõtja selle ilma vastuväideteta 3 tööpäeva jooksul tagastama. Antud juhul olid

üldtingimused ja poliis omavahel vastuolus. Kindlustuse üldtingimuste p 2.2 kohaselt

lähtutakse kindlustuslepingu dokumentide vastuolu korral esmalt poliisist, seejärel

kindlustustoote tingimustest, edasi kindlustuse üldtingimustest ja eelnevates reguleerimata

küsimustes seadusest. Sama tuleneb VÕS §-st 38.

43. Maakohtu viidatud kahjukäsitluse läbiviimisel ei oleks ka mõtet, kuna sellest ei sõltuks

garantiisumma väljamaksmise kohustus. VÕS § 155 lg 2 kohaselt tuli garantiisumma välja

maksta olenemata võlausaldajate ja Bauschmidt vahelisest suhtest. Garantii andja ei tohi

seega asuda hindama, kas ja millises ulatuses on tagatav kohustus olemas.

44. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et lepingu sõlmimisele eelnenud e-kirjadest või lepingutest

endist ei nähtu viiteid erikokkulepete olemasolu kohta. Kõik kokkulepped, mis märgitakse

poliisile ja garantiikirjale, on üldtingimuste suhtes erikokkulepped, isegi kui neid selliselt

ei nimetata. Garantiikindlustuse tingimused on erikokkulepped kindlustuse üldtingimuste

suhtes.

45. Kohus leidis ebaõigesti, et täitemenetlus on tervikuna lubamatu, sest seda viiakse läbi

ühishüpoteekide summat ületavas osas. Sundtäitmine on lubatav vähemalt 255 646,59 euro

ulatuses sõltumata sellest, kas täitmisavalduses oli õige ära nimetada kogu kostja nõue

Bauschmidti vastu. Täitedokument on kehtiv.

Hageja vastuapellatsioonkaebus

46. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis kostjalt hageja kasuks

välja mõistmata hageja menetluskulude hüvitamiseks 2858,64 eurot ja teha uue otsuse,

millega mõista see summa hageja kasuks välja. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista

viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

47. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti TsMS § 175 lg-d 1 ja 3. Kohus vähendas

diskretsiooni piire ületades meelevaldselt hagiavalduse koostamise kulu 27,6 tunni võrra

pelgalt kahe esindaja kasutamise tõttu.

48. Kuna ka kostja kasutas kahte lepingulist esindajat, olid pooled üksmeelel, et kahe esindaja

kulud on asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Kuna kostja ei vaielnud hageja

menetluskuludele vastu, pidi kohus TsMS § 231 lg 4 alusel lugema menetluskulude

põhjendatuse omaks võetuks. Hageja ja kostja menetluskulude suurusjärk oli võrreldav.

49. Hageja 12.12.2018 menetluskulude nimekirjast ei järeldu, et esindajad oleksid hagiavalduse

koostamisel tööd dubleerinud. Kuna Artur Sanglepp oli maakohtu menetluse ajal

vandeadvokaadi abi, lasus hagiavalduse koostamisel 95% kirjalikust tööst temal.

Vandeadvokaat Paul Kerese panus oli töö juhtimine ja kontrollimine. Seega ei dubleerinud

esindajad tööd.

50. Ajakulu 47,6 tundi oli sisuliselt vajalik. Hagiavaldusele on lisatud umbes 160 lehekülge

tõendeid, mille põhjal on koostatud 28 leheküljeline avaldus koos hagi tagamise avaldusega.

Ainuüksi tõendite läbivaatamisele kulus 10-16 tundi. Sellele lisandub hagiavalduse ja hagi

tagamise avalduse koostamise orienteeruv ajakulu 1-2 tundi lehekülje kohta. Samas ei saa

ajakulu põhjendatust hinnata üksnes hagi ja tõendite mahu järgi. Hagi esitamine eeldab ka

õiguslikku analüüsi, suhtlust kliendiga ja sellise materjali uurimist, mis hagiavaldusse ei

jõua. Hagi oli selge, kuid arvestades asja keerukust, on hagi koostamisele kulunud aeg

põhjendatud.

51. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata transpordikulu 4,80 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt

peab vastaspool mõistlike sõidukulude hüvitamisega arvestama. Menetlusosalise töötajaga

seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud (§ 175 lg 2). Tähtsust ei oma see, kas

kohtusse sõitmiseks eksisteerib ka odavam või tasuta variant.

Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele

52. Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

53. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 § lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles tunnistati

sundtäitmine täiteasjas nr 025/2017/3070 lubamatuks 255 646,59 euro suuruse summa osas,

samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue otsuse, millega jätab hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eeltoodud

summa osas rahuldamata ja jaotab teisiti menetluskulud. Maakohtu otsuse resolutsioon jääb

muutmata osas, milles maakohus tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 025/2017/3070

lubamatuks 486 035,39 euro ja lisanduva viivise täitmise osas, kuid ringkonnakohus

muudab selles osas TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel otsuse põhjendusi. Kostja

apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja hageja vastuapellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

54. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud:

 Jensen ja Bauschmidt sõlmisid 08.03.2016 töövõtulepingu, millega Bauschmidt

kohustus teostama kõik Vana-Kalamaja 10 korterelamu ehitustööd;

 Kiikri ja Bauschmidt sõlmisid 01.07.2016 töövõtulepingu nr 30062016-1, millega

Bauschmidt kohustus teostama kõik Tallinnas, Kiikri 2 A-hoone ehitustööd;

 28.11.2016 väljastas kostja Bauschmidtiga garantiikindlustuslepingu sõlmimise kohta

poliisi nr GJEEE1005330, mille alusel kohustus kostja väljastama tööde teostamise

garantii Bauschmidti ja Jenseni vahel 30.06.2016 sõlmitud ehituse töövõtulepingule

nr 30062016-1;

 poliisi alusel väljastas kostja Jensenile garantiikirja nr GJEEE1005330 summaga

194 668 eurot;

 09.12.2016 väljastas kostja Bauschmidtiga garantiikindlustuslepingu sõlmimise kohta

poliisi nr GJEEE1005594, mille alusel kohustus kostja väljastama tööde teostamise

garantii Bauschmidti ja Kiikri vahel 30.06.2016 sõlmitud ehituse töövõtulepingule

nr 30062016-1;

 poliisi alusel väljastas kostja Kiikrile garantiikirja nr GJEEE1005594 summaga 320 000

eurot;

 garantiikindlustuslepingutele kohaldusid kindlustuse üldtingimused Ü101-2016 ja

garantiikindlustuse tingimused GK101-2016;

 garantiikindlustuse tingimuste GK101-2016 p 4.5 kohaselt kohustus kindlustusvõtja

Bauschmidt

ilma

vastuväideteta

tagastama

kostjale

kogu

väljamakstud

kindlustushüvitise hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast seda, kui kostja on soodustatud

isikule kindlustushüvitise vastavalt sõlmitud kindlustuslepingu või garantiikirja

tingimustele välja maksnud;

 hageja, Swedbank AS ja kostja sõlmisid 28.11.2016 notariaalselt tõestatud

ühishüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt tagavad

hagejale kuuluvatele kinnistutele seatud ühishüpoteegid kostja nõudeid Bauschmidti

vastu, mis tulenevad garantiikindlustuslepingutest;

 ühishüpoteekide summa on 4 000 000 krooni ehk 255 646,59 eurot;

 Harju Maakohtu 17.04.2017 määrusega kuulutati välja Bauschmidti pankrot;

 kostja maksis Jensenile garantiikirja alusel välja 194 668 eurot ja Kiikrile 310 000 eurot

ning esitas Bauschmidtile tagasinõuded vastavalt 04.07.2017 ja 07.07.2017, mida

viimane ei täitnud;

 kostja esitas 12.10.2017 Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsile täitmisavalduse põhinõude

504 668 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 237 013,98 euro ning edasiulatuva

viivise sissenõudmiseks hageja, Swedbank AS ja kostja vahel 28.11.2016 sõlmitud

ühishüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingute alusel;

 Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts saatis täiteasjas nr 025/2017/3070 hagejale 16.10.2017

täitmisteate 741 681,98 euro sundtäitmise kohta, millele lisandub viivis alates

13.10.2017 põhinõudelt 504 668 eurolt.

55. Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas sundtäitmine on lubatav, kui täitmisteates märgitud

nõude summa ületab ühishüpoteekide summat; kas kostja täitis Kiikrile ja Jensenile

garantiikirjade alusel väljamakseid tehes garantiikindlustuslepingust tulenevaid kohustusi

ja kas hagejal on kohustus hüvitada kostjale summad, mis kostja maksis Jensenile ja Kiikrile

välja garantiikirjade alusel.

56. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja oleks pidanud täitmisavalduse

esitamisel lähtuma ühishüpoteekide summast, sest kostja nõuded on hüpoteekidega tagatud

vaid hüpoteegisumma ulatuses (AÕS § 346 lg 1). Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi

sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kuna kostja kasuks on seatud

ühishüpoteegid summas 255 646,59 eurot, kuid täitmisteate kohaselt on täitmisel nõue

suurusega 741 681,98 eurot (lisandub viivis), soovib kostja täitemenetlust läbi viia

ühishüpoteekide väärtust ületavas ulatuses, mis ei ole lubatav.

57. Samas on ekslik maakohtu seisukoht, nagu oleks täitemenetlus tervikuna lubamatu, kui

täitmisele esitatud nõue ületab ühishüpoteekide summat. Sellisel juhul on sundtäitmine

lubamatu osas, mis ületab ühishüpoteekide summat, st sundtäitmine võib sellistel asjaoludel

olla osaliselt lubamatu.

58. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et poliisile ja garantiikirjale

nr GJEEE1005330 oli ekslikult märgitud ebaõige töövõtulepingu kuupäev ja number, kuid

selle eksimuse tõttu ei ole sundtäitmine lubamatu. Maakohus tegi selle järelduse järgmisi

tõendeid kogumis hinnates: Jenseni ja Bauschmidt OÜ vahel 08.03.2016 sõlmitud

töövõtuleping, kostja ja Bauschmidti e-kirjavahetus koos lisadega 2016.a novembrist,

25.11.2016 kostja poolt Bauschmidtile saadetud kindlustuspakkumine soovitud garantiidele

koos kindlustustingimustega, 28.11.2016 kostja poolt väljastatud poliis nr GJEEE1005330,

millest järeldub, et Bauschmidt soovis saada muuhulgas täitmisgarantiid Jenseniga

08.03.2016 sõlmitud töövõtulepingule, kostja mõistis seda soovi ja nõustus andma garantii

sellest töövõtulepingust tulenevate Bauschmidti kohustuste täitmise tagamiseks. Maakohus

on oma seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud.

59. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et kostja kindlustusandjana oleks

pidanud tema ja Bauschmidti vahelises õigussuhtes, st kindlustuslepingu alusel läbi viima

kahjukäsitluse, mille käigus tegema kindlaks kahju olemasolu ja selle suuruse vaatamata

sellele, et kostja ei saanud keelduda garantiisummade väljamaksmisest soodustatud

isikutele. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hageja seisukohaga, mille ta avaldas

ringkonnakohtu istungil, et kahjukäsitlus oleks tulnud läbi viia juba enne garantiisummade

väljamaksmist soodustatud isikutele. Maakohus leidis ekslikult, et garantiikirjade alusel

tekkis kostja ja soodustatud isikute Jenseni ja Kiikri vahel iseseisev õigussuhe, mis ei olnud

kostja ja Bauschmidti vahel sõlmitud lepingu osaks.

60. Ringkonnakohtu

hinnangul

nähtub

garantiikirjadest,

et

need

on

seotud

garantiikindlustuslepingutega. Nende seotusele viitavad eelkõige garantiikirjadele ja

poliisidele märgitud kattuvad numbrid. Jenseni osas on garantiikirja number GJEE1005330

ja sama numbriga on Bauschmidtile välja antud poliis (I kd lk 22 ja 29). Kiikri osas on

garantiikirja number GJEEE1005594 ja sama numbriga on Bauschmidtile välja antud poliis

(I kd lk 30 ja 31).

61. Maakohus lähtus ebaõigest eeldusest, et tegemist on tavapärase kahjukindlustusega.

Garantiikindlustuslepingute sisuks oli garantii andja (kostja) kohustus väljastada

Bauschmidti kui garantii taotleja soovil soodustatud isikutele Jensenile ja Kiikrile

garantii(kirjad). Selline kokkulepe nähtub kindlustuspoliisidelt, kus on märgitud, et

kindlustuskaitseks on tööde teostamise garantii vastavalt kindlustusvõtja ja soodustatud

isikute vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingute tingimustele. Garantiikirjade p-des 3

sisaldub kostja kohustus maksta garantii saajatele Jensenile ja Kiikrile garantiisumma välja

esimese kirjaliku nõude saamisest, kui garantii taotleja (Bauschmidt) on jätnud täitmata

kohustuse, mille tagamiseks on garantiikiri väljastatud (first demand guarantee). Asjaolu,

et Bauschmidt soovis nimelt first demand garantiikirjade väljastamist, on tõendatud

Bauschmidti ja kostja 02.12.2016 e-kirjavahetusega, kus Baushmidt kinnitab, et tema

arusaama järgi on tegemist first demand garantiikirjadega ja ta tunneb muret, kas see on

tellijate jaoks piisava selgusega lepingu tingimustes välja toodud ning palub juhul, kui see

nii ei ole, kirjutada see tingimus kas lepingu tingimustesse või garantiikirjale juurde. Kostja

vastas sellele, et garantiikirja sõnastus esimesel nõudmisel garantii kohta on garantiikirja

p-s 3 selgelt välja kirjutatud (I kd lk 114). Seega on garantiikirjad koostatud ja väljastatud

Baushmidti taotlusel ja tema soovitud sisuga. Kostja ja Bauschmidti vahel on õigussuhe

garantii alusel.

62. Esimese nõude garantii puhul on garantiist tuleneva nõude maksmapaneku ainus eeldus

soodustatud isiku poolt garantiis sätestatud vorminõuetele vastava nõude esitamine garandi

vastu. Tegemist on nõudegarantiiga, mis on oma olemuselt abstraktne ja seega sõltumatu

selle andmise aluseks olevast õigussuhtest ( vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-9-03, p-d 29-

31). VÕS § 155 lg 2 kohaselt ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja

ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui

garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. See tähendab, et garantiileping ja sellest tulenev

nõue ei sõltu sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab (vt nt Riigikohtu

lahendit nr 3-2-1-49-12, p 10). Seega ei pidanud kostja enne Jensenile ja Kiikrile

garantiisummade väljamaksmist ega ka enne Baushmidtile tagasinõude esitamist läbi viima

kahjukäsitlust, st tegema kindlaks Baushmidti poolt tellijatele tekitatud kahju olemasolu ja

selle suurust, nagu leidis maakohus ja leiab jätkuvalt hageja. Samuti ei pidanud kostja

käesolevas menetluses eeltoodud asjaolusid tõendama. Teistsuguse käsitluse korral ei oleks

tegemist esimesel nõudmisel väljamakstava garantiiga, milles leppisid kokku Bauschmidt

ja kostja.

63. VÕS § 155 lg 5 sätestab, et kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on

tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleb nendevahelisest suhtest ehk

sisesuhtest. Selline sisesuhe vastab käsunduslepingu tüüpi lepingu tunnustele. Lepingu

alusel võtab garant endale kohustuse garantiilepingu sõlmimiseks ja garantiist tulenevate

kohustuste kandmiseks (garandi teenus). Garandi ja võlgniku vaheline sisesuhe tekib

tavaliselt võlgniku initsiatiivil, kes taotleb garandilt garantii andmist võlausaldajale

teatavate võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks. Garandi regressinõuete ulatus ja

eeldused on üldjuhul eraldi reguleeritud vastavas lepingus või selle suhtes kohaldatavates

garandi tüüptingimustes. Tavaliselt saab garant võlausaldaja nõude rahuldamise korral

nõuda võlgnikult kõigi kantud kulutuste hüvitamist.

64. Kuigi

garantiikindlustuse

poliiside

järgi

kehtivad

vaidlusalustele

garantiikindlustuslepingutele

nii

kindlustuse

üldtingimused

Ü101-2016

kui

ka

garantiikindlustuse tingimused GK101-2016, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda

sellest, et tagasinõue nõudegarantii alusel tehtud maksete osas on garandil üksnes garantii

andmise aluseks oleva õigussuhte alusel ja garant ei saa esitada soodustatud isikute

maksenõuetele põhivõlgniku vastuväiteid (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-9-03). Antud

juhul oli garantii andmise aluseks olev õigussuhe (sisesuhe) Bauschmiti ja kostja vahel

sõlmitud garantiikindlustusleping koos selles viidatud kindlustuse üldtingimuste ja

garantiikindlustuse tingimustega.

65. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti kindlustuse

üldtingimuste ja VÕS sätteid (§ 476 lg 1 ja § 489 lg 1), mis vaidlusalustele

garantiikindlustuslepingutele ei kohaldu. Garantiikindlustuse tingimused on erisätted

kindlustuse üldtingimuste suhtes, kuna neid kohaldatakse tingimuste preambula järgi

üksnes nende kindlustuslepingute suhtes, milles on kindlustatud esemeks kindlustusvõtja

kohustuste täitmine soodustatud isiku ees, mis tuleneb kindlustusvõtja ja soodustatud isiku

vahel sõlmitud kindlustuslepingu välisest võlasuhtest. Ka kindlustuse üldtingimuste p 2.2

kohaselt lähtutakse esmalt poliisist, seejärel kindlustustoote tingimustest, edasi kindlustuse

üldtingimustest ja eelnevates reguleerimata küsimustes seadusest, mis kinnitab

ringkonnakohtu veendumust, et garantiikindlustuse tingimused on eritingimused

kindlustuse üldtingimuste suhtes.

66. Kostja esitas Bauschmidtile sisesuhtes tagasinõude garantiikindlustuse tingimuste

CK101-2016 p 4.5 alusel, mille kohaselt peab kindlustusvõtja ilma vastuväideteta tagastama

Gjensidigele kogu väljamakstud kindlustushüvitise hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast

seda, kui Gjensidige on soodustatud isikule kindlustushüvitise vastavalt kindlustuslepingu

ja garantiikirjatingimustele välja maksnud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu

seisukohaga, et tingimuste p 4.5 on kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus

ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi tühine, kuna sellega on Bauschmidtilt ära võetud

võimalus nõuetele vastu vaielda.

67. Kuna antud juhul andis kostja Bauschmidti soovil välja esimesel nõudmisel garantiid,

kostja on garantiisummad võlausaldajatele välja maksnud ning tegemist on

nõudegarantiidega, mis on oma olemuselt abstraktsed ja seega sõltumatud selle andmise

aluseks olevatest õigussuhetest, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tingimus, mille kohaselt

ei saa kindlustusvõtja esitada vastuväiteid kostja nõudele väljamakstud summade

tagastamiseks, kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustav. Vastupidine käsitlus on

ringkonnakohtu arvates vastuolus garantiikindlustuslepingute poolte kokkulepete ja garantii

olemusega. Kostja regressinõuete ulatus ja eeldused on antud juhul eraldi reguleeritud

garantiikindlustuse tingimuste p-s 4.5 ja see tingimus ei ole keelatud, ebatavaline ega

ebamõistlikult kahjustav. Nagu eelnevalt märgitud, tuleneb kostja tagasinõudeõigus tema ja

Bauschmidti vahelisest suhtest, mis on kooskõlas VÕS § 155 lg-s 5 sätestatuga.

68. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et sundtäitmine on hageja suhtes lubatav kostja

kasuks seatud ühishüpoteekide summa, s.o 255 646,59 euro ulatuses ja hageja nõue tuleb

jätta selles osas rahuldamata. Sundtäitmine on lubamatu seda summat ületavas osas, s.o

486 035,39 euro ja lisanduva viivise täitmise osas.

69. Vastuseks vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 175 lg 1

kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole õigusabikulude suuruse määramisel

diskretsioonipiire ületanud. Maakohus analüüsis hageja õigusabikulude suurust piisava

põhjalikkusega ja põhjendas, millises ulatuses on menetluskulude nimekirjades toodud

esindaja kulud põhjendatud.

70. Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldatakse hagi osaliselt,

apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata,

peab ringkonnakohus käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades õiglaseks jätta poolte

maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte

endi kanda.

71. Uue menetluskulude jaotuse tõttu jääb hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna

hagi osalise rahuldamise ja sellest tulenevalt menetluskulude teistsuguse jaotamise tõttu

kaotas vastuapellatsioonkaebus sisulise tähenduse, ei käsitle ringkonnakohus kaebuse

väiteid põhjalikumalt.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm

Iko Nõmm

Ande Tänav