2-18-127416/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.05.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-127416

Tsiviilasi

CREDITREFORM EESTI OÜ hagi A K vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

220,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood

10887820, asukoht Pirita tee 20a, 10127 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (RT Capital

Estonia OÜ, e-posti aadress: carlo@rtce.ee);

Kostja: A K (isikukood XXX , registreeritud elukoht

puudub, muu sideaadress XXX, e-post: XXX).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A K hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks E E AS ja

A K vahel sõlmitud võrgulepingust nr 5245333997 tulenev põhivõlgnevus 80,78 eurot

ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 15,46 eurot.

3. Mõista kostjalt A K hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks välja alates

27.03.2019 viivis protsendina põhinõudelt (80,78 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1

sätestatud määras kuni põhinõude (80,78 eurot) täitmiseni, kuid mitte enam, kui 65,32

euro ulatuses.

4. Välja mõista kostjalt A K hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks E E AS ja

A K vahel sõlmitud võrgulepingust nr 5245333997 tulenev põhivõlgnevus 45,38 eurot

ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 8,60 eurot.

5. Mõista kostjalt A K hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks välja alates

27.03.2019 viivis protsendina põhinõudelt (45,38 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1

sätestatud määras kuni põhinõude (45,38 eurot) täitmiseni, kuid mitte enam, kui 36,78

euro ulatuses.

6. Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 60 euro nõudes.

2-18-127416

2 (3)

7. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

7.1 Jätta menetluskulud 71% ulatuses kostja ja 29% ulatuses hageja kanda.

7.2 Mõista kostjalt A K hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks välja

menetluskuluna riigilõiv 53,25 eurot.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

2-18-127416

3 (3)

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude kokku 60 euro nõudes.

 VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks hageja taotletud

sissenõudmiskulu hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude

hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Hagiavaldustest ei nähtu, kuidas

nimetatud sissenõudmiskulu tekkis ja mis lepingust tulenevalt. Lähtuda ei saa ainuüksi

eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal

tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata

sisse nõuda. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist, peavad kulud olema

reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama.

 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuste

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab

hagi ligikaudu 71% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta

menetluskulud 29% ulatuses hageja ja 71% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja

taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on tasunud

liidetud hagiavaldustelt kokku riigilõivu 150 eurot (75+75). Kuivõrd tsiviilasja hinnalt

220,31 eurot tuleb tasuda riigilõiv 75 eurot, siis on TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS §

139 lg-st 2 lähtuvalt põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot. See, et

hageja esitas ühe kostja vastu samast lepingust tulenevad nõuded arusaamatul viisil kahes

erinevas hagiavalduses, oli hageja enda valik ja sellest tulenevaid riske ei saa panna kostja

kanda. Muude menetluskulude olemasolu toimikust ei nähtu ning hageja ei ole esitanud

kohtu poolt 28.03.2019 kohtumääruses antud tähtajaks ka oma menetluskulude nimekirja.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 53,25

eurot (s.o 75-st eurost 71%).

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik

kohtunik