2-18-124993/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-124993

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-124993

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi Vladimir Menshikovi vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1460,4 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OK Incure OÜ (registrikood: 11542046; asukoht:

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (e-post:

anne-liis.veski@okincure.ee)

Kostja Vladimir Menshikov (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Vladimir Menshikovilt OK Incure OÜ kasuks:

2.1 põhivõlgnevus 1000 eurot,

2.2 intress 140,40 eurot,

2.3 viivis 49,32 eurot.

3. Jätta hagi viivise 220,68 euro ning sissenõudmiskulu 50 euro osas rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 81,47% ulatuses Vladimir Menshikovi ja 18,53% ulatuses OK

Incure OÜ kanda.

5. Välja mõista Vladimir Menshikovilt OK Incure OÜ kasuks menetluskulu 162,94

eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja kohtu põhjendused

Tartu Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ (hageja) hagi Vladimir Menshikovi (kostja)

vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1000 eurot, intressi

140,40 eurot, viivise 270 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Nõude lauseks on

XX.XX.XXXX IPF Digital Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr XXX. Hageja

omandas nõude kostja vastu loovutamise teel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on

kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded 8.04.2019. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid

kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei

ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist

rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude

lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13

märkinud, et eelduslikult tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab

sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära

suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Lepingus kokku

lepitud intressimäär 44,88% aastas (0,12% päevas), mida hageja soovib kohaldada ka

viivisemäärana, ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (24% aastas). Kohus leiab, et

viivisemäär 44,88% aastas (0,12% päevas) on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1

järgi tühine. Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Arvestades hageja nõuet kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis

põhivõlgnevuselt 1000 eurot alates 9.05.2018 kuni 20.12.2018 summas 49,32 eurot (1000

eurot x 8% aastas x 225 päeva). Hageja viivisenõue jääb rahuldamata 220,68 euro (270 eurot -

49,32 eurot) ulatuses.

Võla sissenõudmiskulu nõude suuruse määramisel on hageja lähtunud VÕS § 1132 lg-st 2

ning oma nõude suurusest. Kohus selgitab hagejale, et VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat

nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks, vaid sätestab hüvitiste ülempiirid.

Kuna hagiavaldusest ei nähtu, mida on hageja võla sissenõudmiseks teinud ning millises

summas on hageja kulusid tegelikult kandnud või millises summas on hagejal õigus nõuda

kulude hüvitamist üldtingimustest/hinnakirjast tulenevalt, leiab kohus, et sissenõudmiskulu 50

euro osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi rahuldamise ulatust on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 alusel 81,47% ulatuses kostja kanda ja 18,53% ulatuses hageja kanda.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 200 eurot. Hageja on tasunud

riigilõivu seadusega ettenähtud ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust mõistab kohus

kostjalt hageja kasus menetluskulude katteks välja 162,94 eurot (200 eurot x 81,47%).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik