2-18-128679/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2019, Pärnu

Tsiviilasja number

2-18-128679

Tsiviilasi

A.-R. L. hagi H. L. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1798,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.-R. L. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:

xxxx-xxxxx xx x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxx

xxxxxxx) lepinguline esindaja T.B. (e-post xxx)

Kostja: H. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxx-

xxx xx xxx-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx

xxxxxxx; e-post xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista H. L.lt A.-R. L. kasuks 01.03.2017 H. L. ja A.-R. L. vahel sõlmitud

laenulepingust tulenev põhivõlg 1500,00 eurot, intress 63,95 eurot (periood 01.03.2017

– 24.03.2018) ja sissenõutavaks muutunud viivis 109,15 eurot (periood 25.04.2018 –

22.03.2019), kokku 1673,10 eurot.

3. Välja mõista H. L.lt A.-R. L. kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1500,00

eurot) alates 22.03.2019 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

4. Jätta menetluskulud H. L. kanda.

5. Määrata A.-R. L. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 537 eurot

(millest 225 eurot on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 312

eurot lepingulise esindaja tasu) millest 535,44 eurot mõista H. L.lt A.-R. L. kasuks välja.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on H. L. kohustatud tasuma A.-R. L.le viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

Tsiviilasi nr 2-18-128679

2 (5)

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. A.-R. L. esitas 10.11.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

H. L.lt 1667,02 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik H.

L. esitas vastuväite. 14.03.2019 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle

Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.03.2019 jättis kohus

hagiavalduse käiguta ja tegi hagejale ettepaneku esitada oma nõue ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu.

Tsiviilasi nr 2-18-128679

3 (5)

2. A.-R. L. esitas 22.03.2019 hagiavalduse H. L. vastu võlgnevuse põhinõudes 1500,00 euro,

sissenõutavaks muutunud intressi (4 % aastas) perioodi eest 01.03.2017 kuni 24.03.2018

summas 68,88 eurot, sissenõudekulu 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi eest

24.04.2018 – 22.03.2019 summas 109,48 eurot ja viivise alates 22.03.2019 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja jätta

menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS

§-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja 27.03.2019 loobus sissenõudmiskulude

hüvitamise nõudest.

3. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja leppisid 2016a. novembris kokku, et 2017a. jaanuarist

tasub kostja hagejale igakuiselt 100 eurot kuni on tasutud 1500 eurot, hüvitamaks hageja xxx

xx korteri sisustusele tekitatud kahju. Tegemist oli kompromissiga, kuna hageja oli nõus

vähendama oma nõuet ja andma kostjale tema soovidele vastava tähtaja. Kui 2017a. jaanuaris

ei laekunud 100 eurot hageja pangakontole, siis 04.02.2017. a. tegi hageja ettepaneku

laenulepingu sõlmimiseks. 01.03.2017 allkirjastasid pooled kahju hüvitamise kokkuleppe

laenulepinguna, mille kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale 1500 eurot alates 15.03.2017

igakuselt 100 eurot kuni laenu täieliku tagastamiseni hiljemalt 15.06.2018. Laenusummalt

arvestatakse intessi 4 % aastas, mis kuulus tasumisele viimase laenumaksega. Kostja ei

tagastanud hagejale laenu ning hageja ütles 01.03.2017 laenulepingu üles ja nõudis kostjalt

laenu summas 1500 eurot kohest tasumist. Pooled on kokku leppinud, et 01.03.2017 sõlmitud

laenuleping annab iseseisva nõudealuse (konstitutiivne võlatunnistus). Kostja hagejale laenu

tasunud ei ole.

4. Pärnu Maakohus võttis 29.03.2019 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 04.04.2019, seega kostjale vastamiseks määratud 28-

päevane tähtaeg lõppes 18.04.2019 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

5. 03.05.2019 edastas hageja kohtu nõudel menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja

menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja kulud 390 eurot. Hageja

kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning hageja ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Kostjale

toimetati menetluskulude nimekiri kätte 09.05.2019. Kostja ei ole hageja menetluskuludele

vastu vaielnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

7. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

8. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Tsiviilasi nr 2-18-128679

4 (5)

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub

üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga.

10. Kostja ei ole täitnud hagejaga 01.03.2017 sõlmitud laenulepingust tulenevat rahalist

kohustust kohaselt. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja

6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel nõuda lepingust tuleneva rahalise

kohustuse täitmist kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.

11. Hageja nõuab hagejalt sissenõutavaks muutunud intressi (4 % aastas) perioodi eest

01.03.2017 kuni 24.03.2018 summas 68,88 eurot. Kohtu hinnangul on nõutav intressisumma

arvestatud valesti. Hageja poolt märgitud perioodil on 389 päeva mitte 419 päeva, mistõttu on

intressisumma 63,95 eurot.

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 390 eurot.

TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Menetluskulude nimekirjale lisatud 22.03.2019 arve nr 390301 kohaselt on hageja poolt

esindajale makstud tasu 390,00 eurot (sh käibemaks) ning esindaja on osutanud teenust 100

eur/h millele lisandub käibemaks.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,25 tundi on selles asjas põhjendatud ja vajalik. Samas kohus

leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis, millele lisandub

käibemaks on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks

advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid

kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta

peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev

vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks

80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja

kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 312 eurot (3,25 h x

80 € + 20% käibemaks).

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

99,71 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 535,44 eurot kostja kanda ja

Tsiviilasi nr 2-18-128679

5 (5)

1,56 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei

ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik