Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-19-7411/4 AI generated

2-19-7411/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-19-7411/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu, avaldaja) esitas 18. veebruaril 2019 kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus teha järgmised kanded. Kinnistusraamatu registriosa nr 14617402 esimesse jakku: Katastritunnus 65301:001:4997 Aadressiandmed Harju maakond, Rae vald, Jüri alevik, Aruküla tee 22 Sihtotstarve

Legislator headnote

AI generated

2-19-7411/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: 2 (3) maakorraldusseaduse (MaaKS) § 11 lg-le 4, maakatastriseaduse (MaaKatS) § 4 lg-le 4¹ ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg-le 4.

Keywords

AI generated
change in country conditions revision of the Treaty cassation review internal flight alternative rectification reservation disruption of public transport
AI generated
2-08-7372/2
31.01.2008.a esitas OÜ K. seaduslik esindaja A. B. kohtule hagi Eesti Vabariigi vastu kinnistamisavalduse tühisuse ja kehtetuse tuvastamises, maaüksuse ja ehitiste riigikaitsemaa funktsioonide tuvastuse, ehitusaluse ja ehitiste teenindamiseks vajaliku maa erastamise õiguse tuvastamises, kinnistusraamatus ebaõige kande kustutamise ning OÜ K. kinnistusraamatu registriosa teise jakku omanikuna kandmise nõudes.
3-08-70/9
Kaubanduslik Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ esitas 11.01.2008.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palutakse tühistada 13.12.2007.a tehtud registrikanne katastriüksuse Paavli tn 10 Tallinnas riiklikusse maaregistrisse kandmise kohta ning tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Tallinna Linnavalitsuse taotlus sellise registrikande tegemiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt määrati Tallinna Linnavalitsuse 16.05.2007.a korraldusega nr 882-k Paavli tn 10 ehitise teenindamiseks vajalik maa ostueesõigusega erastamiseks ehitiste omanikule Baltex-2000. Kaebaja on naaberkinnistu Paavli tn 6a omanik ning vaidlustas korralduse nr 882-k halduskohtus. Jõustunud kohtulahend asjas puudub. Kaebaja kutsuti 12.10.2007.a moodustatava katastriüksuse piiriprotokolli allkirjastamisele, mida kaebaja ei pidanud võimalikuks teha põhjusel, et korraldusega nr 882-k määratud Paavli tn 10 krundi suurus ei vasta detailplaneeringul näidatule, rajatiste pindala on ilmses mittevastavuses tegelikkusega, maakorraldaja esitatud taotlusi ja vastuväiteid ei arvestatud, krundi piire looduses kätte ei näidatud. Kaebaja vastuväidetele ja pooleliolevale kohtuvaidlusele vaatamata taotles Tallinna Maa-amet 08.11.2007.a kirjaga katastriüksuse Paavli tn 10 registreerimist, edastas vigase katastriüksuse plaani ja seadusega sätestatud protseduuridega vastuolus koostatud piiriprotokollid katastripidajale ning 13.12.2007.a registreeriti Paavli tn 10 katastriüksus riiklikus maaregistris.
2-08-80335/2
kinnistu registriosa nr 1453039, ühisomandis Tiia Jõerand ja Toomas Jõerand, käsutamise täielikuks keelamiseks; 2) kinnistu registriosa nr 3652439, omanik Kalev Kiholane, käsutamise täielikuks keelamiseks.
3-14-51997/7
M. S esitas 08.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Ülenurme Vallavalitsuse 08.09.200 korralduse nr 171 „ Riigi omandisse jäetava maa suuruse ja sihtotstarbe määramine, maa maksustamishinna akti kinnitamine“ osaliseks tühistamiseks ning teedeja sideministri 24.10.2000 käskkirja nr 272 „Maa riigi omandisse jätmine“ osaliseks tühistamiseks. Kaebusest nähtuvalt piirneb Eesti Vabariigile kuuluv Tartu-Petseri raudtee 5,3-7,8 km katastriüksus (Raudteemaa) kaebajale kuuluva Vahtra 2 kinnistuga. Kaebaja märgib, et Raudteemaa moodustamisel on tekkinud kattuvus viis aastat varem Tartumaal Ülenurme alevikus moodustatud Vahtra 2 kinnistu tagastamisaegsete piiridega ja kattuvus on Vahtra 2 kinnistu omaniku kahjuks enam kui 1000 m2 (tl 6-10).
2-03-345/1
Eesti Vabariik esitas kohtule hagiavalduse A V, M I – B ja A E vastu solidaarselt 34 010.10 krooni õppelaenu võla, 2 450.- krooni riigilõivu ja 1 200.- krooni õigusabikulude nõudes põhjusel, et „15“novembril 1999.a. sõlmisid Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank ja A V õppelaenu lepingu nr.S990005990, mille kohaselt laenas A V Aktsiaseltsilt SEB Eesti Ühispank 30 000.- krooni õppelaenu. Õppelaen kanti A V laenukontole üle kahes osas 17.novembril 1999.a. ja 15.septembril 2000.a. ning A V kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. A V õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendajatena M I – B, kes „15“novembril 1999.a. ja A E, kes

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-7411 Tsiviilasi Eesti Vabariigi kandeavaldus Vaidlustatud kohtulashend Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

30. aprilli 2019 kandemäärus nr 461732019 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Vabariigi määruskaebus Menetlusosaline ja tema esindaja Avaldaja Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu, registrikood 70003098), lepinguline esindaja Kaire Bamberg Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 30. aprillil 2019 kinnistamisasjas nr 13016201950 tehtud kandemäärus nr 461732019 ja saata asi kande tegemise otsustamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. 2. Määruskaebus rahuldada. 3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu, avaldaja) esitas 18. veebruaril 2019 kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus teha järgmised kanded. Kinnistusraamatu registriosa nr 14617402 esimesse jakku: Katastritunnus 65301:001:4997 Aadressiandmed Harju maakond, Rae vald, Jüri alevik, Aruküla tee 22 Sihtotstarve

Ühiskondlike ehitiste maa 100% Pindala

12445 m²

Kinnistusraamatu registriosa nr 3078050 esimesse jakku: Katastritunnus 65301:001:4998 Aadressiandmed Harju maakond, Rae vald, Jüri alevik, Talli tn 2 Sihtotstarve

Ühiskondlike ehitiste maa 100% Pindala

17073 m² Kinnistamisavalduse esitamise tingis asjaolu, et külgnevate katastriüksuste piiride muutmisel on tekkinud uued katastriüksused ja senised katastriüksused lõpetati. Avaldaja tugineb

2 (3) maakorraldusseaduse (MaaKS) § 11 lg-le 4, maakatastriseaduse (MaaKatS) § 4 lg-le 4¹ ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg-le 4.

2. Kohtunikuabi jättis 19. märtsi 2019 määrusega kinnistamisavalduse KRS § 46 lg 3 alusel käiguta ja määras tähtaja tehinguväärtuse kohta andmete esitamiseks ja vastavalt sellele riigilõivu tasumiseks. Kohtunikuabi leidis, et tasuda tuleb riigilõiv. Tuginedes riigilõivuseaduse (RLS) §-dele 25, 74 ja 81, jõudis kohtunikuabi järeldusele, et tegemist on kinnistusraamatusse muu sissekande tegemisega, mille eest tuleb tasuda riigilõivu 25 protsenti täismäärast. RLS §

5 järgi pidi riigilõivu tasuma Rae vald.

3. Avaldaja eest riigilõivu ei tasutud ning kohtunikuabi jättis kinnistamisavalduse 30. aprilli 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata. Kohtunikuabi tugines KRS § 46 lg-le 5 ja leidis, et kuna riigilõivu ei ole tasutud, tuleb kinnistamisavaldus jätta rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas 14. mail 2019 vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja kinnistamisavaldus rahuldada. Avaldaja ei nõustu kinnistusosakonna seisukohaga, et taotletav toiming on lõivustatav. Tegemist on maakorralduse käigus piiride muutmisega. RLS ei sätesta riigilõivu tasumise kohustust maakorraldustoimingu raames kinnisasja piiride muutmisel. Samuti ei ole võimalik sellise kande tegemisel tehinguväärtuse leidmine. RLS § 347 lg 1 järgi määratakse tehinguväärtus kinnistamise alusdokumendi järgi. Maakorraldustoimingu käigus ei moodustata tehingu eset, millele saaks määrata väärtust. MaaKS § 2 lg 5 järgi ei toimu MaaKS-i alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle 16. mail 2019 TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Harju Maakohtu kohtunikule.

6. Harju Maakohus jättis 21. mail 2019 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 tühistada. Asi tuleb saata kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

8. Ringkonnakohus nõustub avaldaja seisukohaga, et vaidlusaluse kinnistamisavalduse alusel kannete tegemisel ei tule riigilõivu tasuda. Kannete tegemist taotletakse seetõttu, et maakorralduse käigus muutusid külgnevate katastriüksuste piirid. MaaKatS § 4 lg 4¹ esimese lause kohaselt, kui katastriandmeid ei vahetata elektroonilise ristkasutuse teel, esitab katastripidaja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks. MaaKS § 2 lg 5 järgi ei toimu MaaKS-i alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. Kinnistamisavalduse alusel taotletakse kannete tegemist kinnistusregistriosade nr 14617402 ja nr 3078050 esimesse jakku „Kinnistu koosseis“. KRS § 13 lg 4 esimese lause järgi, kui katastriüksuse piirid muutuvad looduses, esitab riigi maakatastri pidaja kinnistamisavalduse andmete muutmiseks. Keskkonnaministri 2. mai 2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ §

5 lg 2 järgi on tegemist Maa-ameti kui katastripidaja ametiülesannete täitmisega. KRS § 13 lg

1 p-des 1–3 ja 5 sätestatud andmed (katastritunnus, sihtotstarve, asukoht, pindala) esitab enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja. Nimetatud andmed ei ole kanneteks asjaõigusseaduse ega KRS-i tähenduses (KRS § 13 lg 2). Kolleegiumi hinnangul, arvestades taotletavate

3 (3) kinnistusraamatu kannete sisu ja eesmärki ning RLS §-st 3 tulenevat lõivustatud toimingu mõistet, ei ole KRS § 13 lg 4 alusel esitatud kinnistamisavalduses taotletavad toimingud lõivustatavad RLS-i mõttes. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja kinnistusosakond peab avalduse kande tegemiseks läbi vaatama (KRS § 46 lg 5).

9. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Avaldaja ei pidanud määruskaebuselt riigilõivu tasuma (TsMS § 145 lg 1).

10. Tulenevalt TsMS §-st 599 ei saa määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada.

/ allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur Margo Klaar Indrek Parrest