3-16-517/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.05.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-16-517

Haldusasi

OÜ Axenture Arendus kaebus maksuotsuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Axenture Arendus, volitatud esindajad

v.adv-d Kaspar Lind ja Madis Uusorg

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Kristel Uibo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.07.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 08.05.2019

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15.07.2016 otsus ning teha asjas uus otsus, millega

jätta OÜ Axenture Arendus kaebus rahuldamata.

3. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.06.2019.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-16-517

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis OÜ Axenture Arendus 2014. a oktoobri ja 2015. a

septembri käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmete õigsust. MTA rahuldas 11.02.2016

maksuotsusega nr 12.2-3/035365-9 OÜ Axenture Arendus 20.10.2015 tagastusnõude 18,99

euro ulatuses ja jättis selle rahuldamata 37 581,88 euro ulatuses. Lisaks nõudis MTA tagasi

ettemaksukontole täidetud ja pangakontole tagastatud 9569,31 eurot.

OÜ Axenture Arendus soetas kontrollitaval perioodil põhivarana korteriomandi (eluruum)

üldpinnaga 126,50 m2 aadressil Staadioni 4-81, Tallinn, ja mitteeluruumi (panipaik) üldpinnaga

12,50 m2 aadressil Staadioni 4-99, Tallinn, ning kajastas arvetel märgitud käibemaksu 2014. a

oktoobri ja 2015. a septembri käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas. Samuti on OÜ

Axenture Arendus arvestanud 2014. a oktoobri sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu

notarikulult ning 2015. a septembri sisendkäibemaksu hulgas käibemaksu notarikulult ja

kommunaalkuludelt. OÜ-l Axenture Arendus pole õigust korteriomandi soetamisel tasutud

käibemaksu ning korteriomandi soetamisega seotud notari- ja kommunaalkuludelt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata, sest need kaubad ja teenused ei ole soetatud

maksustatava käibe tarbeks.

Eluruumi ei muuda äriruumiks pelgalt asjaolu, et äriühing nimetab seda äriruumiks. Eluruum

on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Kuna korteriomand on möbleerimata

ning ruume ei ole veel kasutusele võetud, ei ole võimalik hinnata ruumide tegelikku kasutust.

Lähtuda tuleb kinnistusraamatu ja ehitisregistri andmetest ning notariaalsest lepingust, mille

kohaselt on tegemist eluruumiga. Elukorrustel äriruumide pidamine väljub üldjuhul omandi

tavakasutusest, mistõttu tuleks eluruume eeldatavasti käsitada just eluruumidena. Teisalt osutab

eelöeldu sellele, et OÜ Axenture Arendus väidetav eesmärk soetatavat korterit kontorina

kasutada ei pruugi realiseeruda. Kasutusotstarbe muutmisest saab rääkida ainult juhul, kui on

tuvastatud mingisuguste ümberkorralduste tegemine, millest nähtub ruumi kasutusotstarbe

muutmise soov. Kui OÜ Axenture Arendus peaks hakkama tulevikus korteriomandit kasutama

äriühingu kontorina, on tal õigus korrigeerida korteriomandi soetamisel tasutud käibemaksu.

2. OÜ Axenture Arendus esitas 14.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada MTA 11.02.2016 maksuotsus.

1)

Maksuhaldur ei arvestanud käibemaksu neutraalsuse ja sisendkäibemaksu kohese

mahaarvamise põhimõtetega. Samuti on jäetud tähelepanuta majandusliku tõlgendamise

põhimõte, mille kohaselt lähtutakse maksustamisel tehingu tegelikust majanduslikust sisust,

mitte vormist. Maksuotsus on vastuolus Euroopa Kohtu lahenditega (C-153/11; C-460/07) ja

Riigikohtu praktikaga (haldusasi nr 3-3-1-47-15).

2)

Kinnisasja kasutamiseks ettevõtluse tarbeks ei saa lugeda mitte üksnes selle otsest

kasutamist, vaid ka lühi- ja pikaajalist investeeringut ning raha paigutamise võimalust.

Maksuhaldur ei ole tuvastanud pettust ega kuritarvitust. Kui kuritarvitust ei ole tuvastatud, ei

saa sisendkäibemaksu mahaarvamist piirata põhjusel, et kinnisasja ei ole veel kasutusele

võetud. Juhul, kui kaebaja esialgne äriplaan ei realiseeru ja korteriomandit ei võetagi kasutusele

ning kaebaja võõrandab korteriomandi, on kaebaja kohustatud selle müügihinnale lisama

käibemaksu. Isegi kui pärast kinnisasja kasutuselevõttu võimaldataks sisendkäibemaks maha

arvata, ei täidaks see soovitud eesmärki ega tagaks käibemaksu neutraalsuse põhimõtte

järgimist. Maksuhaldur ei ole kontrollaktis ega ka maksuotsuses asunud seisukohale, et

tegemist ei olnud ettevõtlusega seotud kuluga.

3)

Kaebaja jaoks on tegemist investeeringuga. Üldteada on asjaolu, et eluruumina

kasutatavat kinnisasja on märkimisväärselt lihtsam realiseerida kui äripinda. Ekslik on

maksuhalduri arvamus, et korteriomandi kasutamine ärilisel eesmärgil ületab igal juhul omandi

3-16-517

3(8)

tavakasutusest tekkivad mõjud teistele korteriomanikele. Korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg

1 kohaselt võib omanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud

siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga.

Korteriomandi kasutamine kontorina ei ole KOS § 10 lg-ga 1 vastuolus.

3. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Kinnisvara iseloomu ja ettenähtud jälgimisperioodi arvestades on äriühingul kinnisvara

soetamisel kohustus tõendada, et ta kasutab kinnisvara maksustatava käibe tarbeks. Kaebaja ei

ole peale oma tulevikus teostuda võivate plaanide esitanud ühtegi tõendit, mis oleks usutavalt

tõendanud korteri kasutamist maksustatava käibe tarbeks. Kasutusotstarbe muutmiseks

sammude astumine või nende astumata jätmine võib olla üheks asjaoluks, mis viitab koostoimes

muude asjaoludega elamu või selle osa tegelikule kasutusele tulevikus.

2) Arvestades eluruumide isikliku kasutamise riski ja kinnisasjade maksustatava käibe tarbeks

kasutamise piiratumaid võimalusi, ei saa eluruumidena registrisse kantud korteriomandite

soetamisel antud selgitust, et korter võetakse kasutusse kontorina, pidada piisavaks,

järeldamaks, et seda kasutatakse kindlasti maksustatava käibe tarbeks. Ei ole tõenäoline, et

äriühingul, kellel puuduvad töötajad ja kelle juhatuse liige on palgaline töötaja teises äriühingus,

on vajadus kontori järele. Äriühingu majandustegevuse näitajate põhjal ei saa järeldada, et

äriühingu tegevus paraneks. Kaebaja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit, millest võiks järeldada,

et kaebaja on hakanud endale töötajaid värbama. Kui isikul puudub kinnisvara soetamisel

suutlikkus tõendada korteri kasutamist maksustatava käibe tarbeks, saab käibemaksuseaduse

(KMS) § 32 alusel lähtuda järgneva kümne aasta jooksul selle tegelikust kasutamisest.

3) Ekslik on kaebaja väide, et maksuhaldur on lähtunud üksnes registrikandest. MTA lähtus

ka kaebaja selgitustest, vaatluse andmetest, internetis olevatest andmetest, kaebaja

majandustegevuse iseloomust ning majandusnäitajatest.

4) Korteriomandi kasutamisel tuleb arvestada ka teiste korteriomanike huvidega.

Korterelamus äriruumide pidamine väljub üldjuhul omandi tavakasutusest.

5) Asjaolu, et maksuhaldur ei ole maksustanud korteriomandi soetamiseks tehtud

väljamakseid, ei tähenda automaatselt, et vastustaja peab korteri soetamiseks tehtud kulusid

kaebaja majandustegevusega seotuks.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.07.2016 otsusega kaebuse ja tühistas MTA 11.02.2016

maksuotsuse.

1)

Käibemaksuseadus

ei

nõua

sisendkäibemaksu

mahaarvamise

eeldusena,

et

maksukohustuslasel oleks detailne äriplaan, mille põhjal oleks võimalik tõsikindlalt tuvastada,

et soetatud kaupa asutakse kasutama maksustatava käibe tarbeks. Riigikohtu otsusest

haldusasjas nr 3-3-1-47-15 saab teha järelduse, et kauba maksustatava käibe tarbeks kasutamist

selgitav äriplaan peab olema usutav. Adekvaatse ja usutava äriplaaniga on tegemist kõigil neil

juhtudel, kui kirjeldatud tegevus ja selle tulemusena maksustatava käibe teke on vähemalt

põhimõtteliselt võimalik. Üksnes kahtlus, et maksukohustuslane ei pruugi kaupa maksustatava

käibe tarbeks kasutada, ei õigusta sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramist.

Olukorras, kus andmed põhinevad maksukohustuslase prognoosil tulevikus aset leidvate

asjaolude kohta, mille realiseerumist ta täielikult tagada ei saa, on maksuhalduril tavalisest

suurem põhjendamiskohustus. Piiripealsetes ja ebaselgetes situatsioonides tuleb nii õigusnorme

kui ka asjaolusid tõlgendada maksukohustuslase kasuks.

2)

KMS § 32 sõnastus viitab sellele, et kui maksukohustuslasel on käibe tekkimise ajal

mõistlik ja adekvaatne arusaam sellest, et ta asub soetatud kaupa või teenust täies ulatuses

3-16-517

4(8)

kasutama oma ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks, on tal õigus sisendkäibemaks kohe täies

ulatuses maha arvata ning hiljem, kui plaan ei realiseeru, on tal kohustus sisendkäibemaksu

korrigeerida. Seetõttu ei saa sisendkäibemaksu kohese mahaarvamise keelamist õigustada

sellega, et isikul on tulevikus võimalik KMS § 32 alusel sisendkäibemaks siiski tagasi saada.

3)

Kaebaja selgitused korteri maksustatava käibe tarbeks kasutamise kavatsuse kohta on

üldsõnalised. Siiski ei õigusta maksuhalduri kahtlused sisendkäibemaksu mahaarvamise

piiramist. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine oleks lubatav, kui kaebaja oleks asunud

neid ruume kasutama eesmärgil, mis pole seotud maksustatava käibega, ning kõigi korteri

soetamise ja kasutama asumisega seotud asjaolude põhjal saaks teha eluliselt kõige usutavama

järelduse, et korter soetatigi muul otstarbel. Olukorras, kus soetatud korterit ei ole ühelgi

otstarbel kasutama hakatud, ei saa rääkida maksupettuse toimepanemisest või selle

toimepanemise kahtlusest. Praegusel juhul saaks maksuhalduri tuvastatud asjaolude põhjal teha

küll järelduse, et kaebajal võis kõnealuse korteri soetamisega seotud sisendkäibemaksu

mahaarvamisel olla maksupettuse toimepanemise kavatsus, ent kuna ta ei ole seda kavatsust

realiseerinud ning soetatud korteri maksustatava käibe tarbeks kasutamine ei ole välistatud, on

tal õigus sisendkäibemaks maha arvata. Kaebajal on võimalus hakata korterit kasutama kas

büroona või muul maksustatava käibega seotud eesmärgil. Sellisel juhul tooks praegu

sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramine kaasa topeltmaksustamise.

4)

Eluruumina ehitatud korterit on võimalik büroona kasutada. Ka see, et tegemist on

elamumaa sihtotstarbega maaga, ei takista ühelgi moel ruumide büroona kasutamist. Ruumide

kasutamiseks ettevõtja büroona ei ole vaja eriluba, mille andmisel või andmisest keeldumisel

saaks kinnistu sihtotstarvet arvesse võtta. Põhjendamatu on viide korteriomandiseadusest

tulenevatele piirangutele. Normaalse ja sihipärase kasutamise korral ei ületa korteri büroona

kasutamisest tulenevad mõjud naaberkorterite omanikele mõjusid, mis tekiksid sama ruumi

kasutamisest eluruumina.

5)

Kõnealust korterit saab käsitada ka investeeringuna. Kuigi see, et ettevõtja soetab

kõigepealt majandustegevuse laiendamiseks vajalikud bürooruumid ning alles hiljem hakkab

välja töötama konkreetseid plaane majandustegevuse laiendamiseks, ei pruugi olla kooskõlas

tavapärase äripraktikaga, ei saa sellise käitumise otstarbekust välistada olukorras, kus ettevõtjal

on selliste ruumide soetamiseks vabad rahalised vahendid olemas. Kaebaja on kohtumenetluses

loogiliselt selgitanud, et kui ettevõttel peaks tekkima vajadus saada täiendavaid

käibevahendeid, on korterit märksa lihtsam võõrandada kui büroopinda.

5. Maksu- ja Tolliamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus

ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.01.2018 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohtu halduskolleegium rahuldas 15.11.2018 otsusega

MTA kassatsioonkaebuse, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2018 otsuse ja saatis asja

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

1)

Kolleegium on oma varasemas praktikas asunud seisukohale, et bürooruumid võivad

asuda mitteelamu kasutusotstarbega hoones. Ka 01.07.2015 jõustunud EhS § 50 lg 7 p 1 alusel

kehtestatud määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa ei näe ette elamu

kasutusotstarbega hoone kasutamist büroohoonena. EhS § 16 lg 2 esimese lause järgi tuleb

ehitist kasutada kasutusotstarbe kohaselt.

2)

Maksuhaldur on maksuotsust mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud. Kui

maksuhaldur on maksuotsust nõuetekohaselt põhjendanud, lasub MKS § 150 lg 1 järgi

maksukohustuslasel kohustus tõendada, et ehitusõiguslikule kasutusotstarbele mittevastav

äriplaan on realistlik. Kavatsuse tõendamise puhul ei kehti tavapärasest leebem

3-16-517

5(8)

tõendamisstandard. Kui esineb õiguslikke takistusi, mis ei lase kaebaja äriplaani ellu viia, peaks

maksukohustuslane esile tooma, milliseid abinõusid on ta kasutanud või plaanib kasutada, et

viia eluruumi kasutusotstarve kavandatava kasutusotstarbega kooskõlla. Ehitusõiguslik

kasutusotstarve takistas kaebaja äriplaani teostamist, kuid kaebaja ei ole maksumenetluses

näidanud, et ta oleks astunud samme selle takistuse kõrvaldamiseks.

3)

Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et maksuhaldur pidanuks esitama täiendavaid

tõendeid selle kohta, et kaebaja juhatuse liige on võtnud korteri pärast maksuotsuse tegemist

kasutusele oma elukohana. Maksuotsust ei ole põhjendatud väitega, et korter soetati kaebaja

juhatuse liikme elukoha tarbeks. Seetõttu ei pidanud vastustaja seda asjaolu ka tõendama. Kuna

vastustaja lähtus maksumenetluses kaebaja seletusest, et ta soetas korteri äriühingule kontoriks,

lasub kaebajal tõendamiskoormus tõendite osas, mis kinnitaksid, et tal oli maksuotsuse

tegemise ajal tõepoolest kavatsus võtta korter kasutusele äriühingu kontorina. Kaebaja ei ole

esitanud tõendeid näiteks töötajate palkamise ega kontori sisustamise kohta. Ringkonnakohus

on tõendamiskoormuse jagamisel eksinud ning see võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

4)

Kaebaja hilisem plaanimuutus ei mõjuta maksuotsuse õiguspärasust, sest maksuhaldur

hindas äriplaani usutavust maksuotsuse tegemise ajal teada olnud info alusel.

MENETLUSOSALISTE

SEISUKOHAD

RINGKONNAKOHTUS

ASJA

UUEL

LÄBIVAATAMISEL

7. Maksu- ja Tolliamet palub halduskohtu 15.07.2016 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega jätta kaebus rahuldamata.

1)

Kaebaja väide korteriomandi soetamise kohta investeeringuks tuleb jätta kõrvale, kuna

selle väite on kaebaja esitanud alles halduskohtus. Maksumenetluses antud selgituste kohaselt

kavatses kaebaja kasutada korterit kontorina. Kaebaja ei ole tõendanud asjaolusid, mis kinnitaks

korteri kasutusele võtmist kontorina.

2)

Arvestades, et EhS § 48 annab pädevale asutusele õiguse kasutusteatises esitatud andmeid

täiendavalt kontrollida, ei saanud kaebaja eeldada, et ta saab korteriomandit kontorina kasutada

juba 10 päeva pärast kasutusteatise esitamist. Kaebaja ei ole ära näidanud, milliseid abinõusid

on ta kasutusele võtnud või plaanib kasutusele võtta, et kõrvaldada seadusest tulenev takistus

korteri kasutamiseks äriruumina.

3)

Maksuhaldur on kontrollaktis esitanud oletuse, et korter on soetatud kaebaja juhatuse

liikme elukohaks, kuid ei ole maksustamise alusena sellele tuginenud.

8. OÜ Axenture Arendus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1)

Riigikohus leidis ekslikult, et kuna maksuotsust ei ole põhjendatud väitega, et korter

soetati kaebaja juhatuse liikme elukoha tarbeks, ei pea maksuhaldur seda asjaolu ka tõendama.

Kontrollaktis on välja toodud kahtlus, et korteriomand on soetatud kaebaja juhatuse liikme

Dmitri Eivini elukohaks ning ka apellatsioonkaebuses on vastustaja sellele asjaolule viidanud.

Seega on maksuhaldur sisendkäibemaksu määramisel tuginenud asjaolule, mida ta ei ole

tõendanud. Maksuhalduri kahtlus ei ole kinnitust leidnud: korteriomandit ei ole eluruumina

kasutusele võetud ning see seisab jätkuvalt tühjana samas seisundis, nagu see oli

maksumenetluses toimunud vaatluse ajal.

2)

Asjaõiguslepingu sõlmimise ajal oli kaebajal kavatsus korteriomand sisustada ja

kontorina kasutusele võtta. Selleks plaanis kaebaja kasutada tagastatava käibemaksu summat.

Tagastusnõude rahuldamise korral oleks kaebaja esitanud enne kontori kasutusele võtmist

3-16-517

6(8)

kasutusteatise kasutusotstarbe muutmise kohta. Kuna tagastusnõue jäeti rahuldamata, otsustas

kaebaja kuni vaidluse tulemuste selgumiseni korterit mitte sisustada ning seetõttu ei ole

kaebajal võimalik esitada dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja kavatsust võtta

korteriomand kasutusele äriruumina. Puudub igasugune põhjus kahelda kaebaja kavatsuses

võtta korteriomand kasutusse kontorina, kuna äriühing ei saa jäädagi oma tegevust korraldama

juhatuse liikme vanaema elukohas.

3)

Riigikohus jättis ebaõigesti tähelepanuta maksumenetluses antud kaebaja seadusliku

esindaja selgituse, et kaebaja tegevus seisneb ettevõtetesse ja kinnisvarasse investeerimises.

Seega käsitati korterit juba selle soetamise hetkel investeeringuna ning vastavast kavatsusest

informeeriti ka maksuhaldurit.

4)

Puudub seadusest tulenev takistus Staadioni 4-81 korteriomandi kasutusele võtmiseks

kontorina. Kasutusotstarbe muutmine on võimalik EhS § 48 lg 2 alusel kasutusteatise

esitamisega. EhS § 16 lg-t 2 ei saa sisustada selliselt, et see välistab ehitise kasutamise muul

otstarbel kui ehitisregistrisse kantud peamine kasutusotstarve. Arvestades, et tänapäeval on

levinud kaugtöö tegemine kodust, tähendaks EhS § 16 lg 2 range tõlgendus kodus töötavatele

inimestele kohustust esitada 10 päeva enne töötama hakkamist kasutusteatis ehitisregistrile. Kui

tõlgendada EhS § 16 lg-s 2 sätestatut absoluutse piiranguna, on see norm vastuolus põhiseaduse

§ 32 lg-s 2 tuleneva omandiõiguse põhimõttega. Sellisel juhul tuleks EhS § 16 lg 2 suhtes

algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

5)

Ka juhul, kui asuda seisukohale, et esineb seadusest tulenev takistus, ei saa formaalse

nõude täitmata jätmine olla sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramise aluseks. Euroopa

Kohus leidis asjas nr C-153/11, et liikmesriigi seadusest tuleneva kohustuse – muuta kinnisasja

kasutusotstarvet – täitmata jätmine ei anna alust piirata sisendkäibemaksu mahaarvamist.

Praeguses asjas on viidatud lahendiga sarnane olukord. Arvestades, et maksuhalduri seisukohad

on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga ja direktiivist 2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv)

tuleneva käibemaksu neutraalsuse ja kohese mahaarvamise põhimõtetega, tuleks asja õigeks

lahendamiseks küsida eelotsust Euroopa Kohtult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et MTA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

10. Riigikohtu 15.11.2018 otsuse järgi lasub kaebajal kohustus tõendada, et ehitusõiguslikule

kasutusotstarbele mittevastav äriplaan on realistlik.

Varasema kohtupraktika kohaselt ei lähtuta elu- ja äriruumi eristamisel pelgalt

detailplaneeringus ja ehitus- või kasutusloas märgitud hoone kasutusotstarbest (elamu või

mitteelamu), vaid ka kavatsusest ning tegelikust võimalusest ruume ühel või teisel otstarbel

kasutada. Mõistlik on eeldada, et ehitist hakatakse kasutama otstarbel, mis on näidatud

detailplaneeringus või ehitusloas (Riigikohtu 02.03.2016 otsus nr 3-3-1-47-15, p-d 14 ja 15).

Ringkonnakohus märgib, et ehitusõiguslikule kasutusotstarbele tuleb omistada suurem tähtsus

olukorras, kus ruume pole veel reaalselt kasutama hakatud ehk pole võimalik lähtuda nende

tegelikust kasutusest. Sisendkäibemaksu mahaarvamist poleks saanud välistada näiteks

olukorras, kus kaebaja oleks sõltumata kasutusotstarbe muutmisest korterit juba enne

maksukontrolli algatamist büroona kasutanud. Seega ei piira EhS § 16 lg-s 2 sätestatud kohustus

kasutada ehitist kasutusotstarbe kohaselt iseenesest sisendkäibemaksu mahaarvamist ning

puudub vajadus algatada nimetatud sätte suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

Kaebaja pole väitnud, et ta on teinud toiminguid korteri kasutusotstarbe muutmiseks. Samuti

pole kaebaja maksu- ega ka kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis kinnitaks Staadioni 4-81

3-16-517

7(8)

korteriomandi kasutamist kontorina. Maksumenetluses esitatud väidete kohaselt kavatses

kaebaja ettevõtte kontori Staadioni 4-81 korterisse kolida 2016. aastal. Samas kinnitas kaebaja

ringkonnakohtule, et korterit ei olnud veel ka 2018. aasta lõpuks sisustatud, ning selgitas, et

kaebaja plaanis seda teha tagastatava sisendkäibemaksu arvelt; kuna tagastusnõuet ei

rahuldatud, ei tekkinud kaebajal ka vabasid vahendeid korteri sisustamiseks (19.12.2018

menetlusdokumendi p-d 2.1.4 ja 2.2.4; D. Eivini selgitused ringkonnakohtu 08.05.2019 istungil,

helisalvestis 10:36:50 ja 11:13:33). Ringkonnakohus ei pea sellist äriplaani tõsiseltvõetavaks.

Esiteks ei ole kuni kolme töökohaga kontori sisustamine sedavõrd suur väljaminek – iseäranis

võrreldes korteri hinnaga –, et tagastusnõude rahuldamata jätmine selle plaani nurjaks. Teiseks

väitis kaebaja, et esialgu asub kontoris tööle poole kohaga raamatupidaja ning alles äritegevuse

edenedes palgatakse töötajaid juurde. Maksuhaldur tuvastas, et kontrollakti tegemise seisuga ei

olnud OÜ Axenture Arendus deklareerinud väljamakseid ühelegi töötajale. Arvestades, et

raamatupidajad saavad töötada ka oma kodus, on ebausutav suure ja hinnalise korteri soetamine

üksnes poole kohaga töötama hakkava raamatupidaja jaoks, kui pole isegi kindel, millal

võidakse töötajaid juurde palgata. Kaebaja suutis põhjendada neljast toast vaid kolme

kasutamise vajadust (töötajate tuba, konverentsiruum, arhiiviruum). Lisaks on maksuhaldur

kummutanud kaebaja väited korteri hea hinna ja pakutavate bürooruumide vähesuse kohta.

Kaebaja oleks saanud soetada äripinna kõnealuse korteri eest tasutud hinnaga võrreldes oluliselt

odavamalt või büroopinna hoopis üürida – kui selleks üldse vajadus esines. Sellisel juhul oleks

kaebajal jäänud rohkem vahendeid, mida oma majandustegevuse arendamiseks kasutada (vt

19.12.2018 menetlusdokumendi p 2.2.3).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja kokkuvõttes veenvalt põhjendanud, et Staadioni 4-81

eluruum ja selle juurde kuuluv panipaik on soetatud ettevõtte maksustatava käibe tarbeks.

11. Kaebajal

sisendkäibemaksu

kohese

mahaarvamise

piiramine

ei

ole

vastuolus

käibemaksudirektiivist tulenevate põhimõtete ega Euroopa Kohtu praktikaga. Praeguses asjas

vaidluse all olevates küsimustes on Euroopa Kohus käibemaksudirektiivi kohaldamist piisavalt

selgitanud, mistõttu ei esine vajadust küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Kaebaja viidatud

kohtuasja nr C-153/11 p-s 41 märkis Euroopa Kohus, et küsimus, kas maksukohustuslane soetas

kauba oma majandustegevuse tarbeks, on fakti küsimus, mida hinnates tuleb arvestada

konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid, muu hulgas asjaomase kauba omadusi ja ajavahemikku,

mis jääb kauba soetamise ja selle maksukohustuslase majandustegevuse eesmärkidel

kasutamise vahele. Lisaks võib arvesse võtta seda, kas ümberkorralduste tegemiseks ning asja

majandustegevuses kasutamiseks vajalike lubade saamiseks oli aktiivselt tegutsetud. Kohus

leidis kokkuvõttes, et eelotsusetaotluse esitanud kohus peab välja selgitama, kas

maksukohustuslane omandas kapitalikauba oma majandustegevuse tarbeks, ja hindama

vajadusel kuritarvituse olemasolu. Praeguses asjas ei saa lugeda mahaarvamise eeldusi

täidetuks.

12. Kontrollakti p-s 12 on maksuhaldur viidanud võimalusele, et kaebaja juhatuse liige D. Eivin

asub soetatud korterit kasutama eluruumina. Kuna eluruumi puhul on suur isikliku kasutamise

risk, ei saa sellise võimalusega arvestamist pidada põhjendamatuks. Kui kaebaja juhatuse liige

oleks soetanud korteri enda nimel, oleks ta pidanud tasuma käibemaksu. Äriühingu kaudu ostes

sai ta korteri aga käibemaksu võrra soodsamalt. See oletus ei ole siiski maksuotsuse tegemise

aluseks, vaid viitab kuritarvituse riskile ning toetab maksuhalduri järeldust, et korterit ei

soetatud kaebaja maksustatava käibe tarbeks.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et tema seaduslik esindaja andis juba

maksumenetluses vastustajale teada, et korteriomandit kavatsetakse kasutada investeeringuna.

02.12.2015 suuliste seletuste andmisel vastas D. Eivin maksuhalduri küsimusele kaebaja

tegevuse kohta, et äriühing investeerib ettevõtetesse ja kinnisvarasse. Selle üldise väite põhjal

3-16-517

8(8)

ei saanud vastustajalt eeldada järelduste tegemist konkreetse kinnisasja kohta. Seejuures ei

kinnita ka D. Eivini 08.05.2019 istungil antud ütlused, et kinnisvarasse investeerimine oleks

olnud oluline osa kaebaja majandustegevusest. Nimelt selgitas D. Eivin, et Staadioni 4-81 korter

oli kaebaja esimene ja seni ainus investeering kinnisvarasse Eestis (helisalvestis 10:36:43 ja

10:37:24). Staadioni 4-81 korteriomandi soetamise eesmärgina tõi kaebaja maksumenetluses

välja üksnes selle, et korterit hakatakse kasutama OÜ Axenture Arendus kontorina. Seega sai

vastustaja maksumenetluses lähtuda üksnes kontorina kasutamise eesmärgist ning kaebaja

hilisemad väited korteri kasutamise kohta investeeringuna ei saa mõjutada maksuotsuse

õiguspärasust.

14. Eelneva põhjal tühistab ringkonnakohus halduskohtu 15.07.2016 otsuse ning teeb asjas uue

otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna OÜ

Axenture Arendus kaebus jääb rahuldamata ning MTA pole menetluskulude hüvitamist

taotlenud, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)