3-19-39/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-39

Haldusasi

Juri

Kolesnikovi

kaebus

Tartu

Vangla

vastu

tervisekahju hüvitamiseks seoses 1.-2. novembril 2017

toimunud sündmustega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu

26. veebruari 2019. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks ja toimikuga tutvumiseks

rahuldamata.

2. Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 26. veebruari 2019. a

määruse resolutsiooni punkti 2 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

26. veebruari 2019. a määrus selles osas muutmata.

3. Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 26. veebruari 2019. a

määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

26. veebruari 2019. a määrus selles osas muutmata.

4. Tagastada Juri Kolesnikovile 10. märtsil 2019 esitatud määruskaebuse lisa ühel lehel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 21. novembril 2018 Tartu Vanglale taotluse kahju

heastamiseks või hüvitamiseks. J. Kolesnikov leidis, et 1. novembril 2017 talle ratastooli

mitteandmine jalutuskäigule ja meditsiiniosakonda minemiseks ning 2. novembril 2017 tema

suhtes käeraudade kasutamine, mistõttu ta kukkus, tekitasid talle kehavigastusi, valu ja

kannatusi.

2. Tartu Vangla tagastas 10. detsembri 2018. a otsusega nr 1-13/206-2 J. Kolesnikovi taotluse

läbivaatamatult, kuna J. Kolesnikov esitas eelnevalt, 7. novembril 2017 samasisulise taotluse

vanglale ja vangla jättis 5. jaanuari 2018. a otsusega nr 1-13/232-2 taotluse rahuldamata.

3. J. Kolesnikov esitas 8. jaanuaril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles leiab, et vangla

põhjustas talle füüsilist ja hingelist valu kui 1.-2. novembril 2017 ei antud talle ratastooli ja

kasutati käeraudu, mille tagajärjel kaebaja kukkus. Kaebaja leiab, et vaatamata Tartu Vangla

5. jaanuari 2018. a otsusele nr 1-13/232-2 ja pooleliolevale kohtumenetlusele haldusasjas nr 3-

18-267, on kaebajal õigus taotleda tervise rikkumise eest hüvitist. Kaebaja palub anda talle

advokaat ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.

4. Tartu Halduskohus jättis 26. veebruari 2019. a määrusega J. Kolesnikovi taotluse riigi

kulul õigusabi saamiseks rahuldamata ja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata

(resolutsiooni punkt 2), tagastas J. Kolesnikovi kaebuse Tartu Vangla vastu tervisekahju

hüvitamiseks seoses 1. novembril 2017 ratastooli andmata jätmisega (resolutsiooni punkt 3) ja

jättis J. Kolesnikovi kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas menetluse

haldusasjas nr 3-19-39 (resolutsiooni punkt 4).

Halduskohus tuvastas, et haldusasjas nr 3-18-267 on kaebaja kaebuse nõudeks hüvitise

väljanõudmine mittevaralise kahju eest, kuna kaebajale ei antud 1. novembril 2017 ratastooli

meditsiiniosakonda minemiseks. Antud kohtuasja menetlus on pooleli, kuna kaebaja vaidlustas

Tartu Ringkonnakohtu poolt tema apellatsioonkaebuse tagastamise.

Halduskohtu hinnangul on kaebaja juba nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist samadel

asjaoludel ja praegusel juhul ei ole võimalik uuesti nõuda mittevaralise kahju hüvitamist seoses

1. novembri 2017 intsidendiga. Kaebaja kirjeldab kaebuses, kuid ka Tartu Vanglale

7. novembril 2017 ja 21. novembril 2018 esitatud taotlustes asjaolusid, mis on õige, vaatamata

viidetest tervise kahjustamisele, kvalifitseerida inimväärikuse alandamisena. Kaebaja

hüvitamiskaebus Tartu Vangla vastu seoses 1. novembril 2017 ratastooli andmata jätmisega on

korduv kaebus, mis kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121

lg 1 p 3 alusel.

Kaebaja esitas kohtule ka nõude tervisekahju hüvitamiseks seoses asjaoluga, et 2. novembril

2017 pandi kaebajale käerauad selja taha, misjärel kaebaja kukkus ja sai vigastusi. Kaebaja

kirjeldas kaebuses toodud asjaolusid ja enda kannatusi 7. novembril 2017 Tartu Vanglale

esitatud taotluses. Kuna kaebaja on varasemalt samadel asjaoludel ja samade väidetega vangla

poole pöördunud ning kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks oli Tartu Vangla 5. jaanuari

2018. a otsus, siis on ta esitanud kaebuse hilinenult. Hüvitamiskaebuse võib esitada kohtule 30

päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend.

Kohtueelset menetlust lõpetavast lahendist on möödunud enam kui aasta. Kaebaja ei ole

esitanud ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus lõpetab nimetatud nõude

osas menetluse HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel. Isegi kui kohus ennistaks

tähtaja, on väidetava tervisekahju eest rahalise hüvitise väljamõistmine seoses 2. novembril

2017 toimunud sündmustega ebatõenäoline ja kaebus seega väheste edulootustega.

Halduskohus tõlgendab kaebaja taotlust riigi õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS)

§ 4 lg 1 mõttes. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles on iseseisvalt suutnud välja tuua

kaebuse asjaolud ja selgitanud, mida soovib kaebusega saavutada. Kuna kaebaja on varasemalt

korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja kohtumenetluses osalenud, on kaebaja ise võimeline

oma õigusi käesolevas asjas kaitsma. Kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata.

5. J. Kolesnikov esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, kus palub tühistada Tartu

Halduskohtu 26. veebruari 2019. a määrus. Kohus sai kaebaja tahtest valesti aru, kuna kaebaja

ei palunud midagi ratastooli kohta. Kohus ei andnud kaebusest koopiat ja kaebaja ei mäleta,

mida ta kohtule kirjutas. Kaebajal on raske kirjutada ja ta ei saa advokaadi abita hakkama.

Kaebaja palub tutvustada toimikut, et ta saaks esitada määruskaebuse ringkonnakohtule. Samuti

palub kaebaja anda advokaat, et ringkonnakohtule kaebus esitada ja kes esindaks kaebajat

määruskaebemenetluses. Kaebaja soovib, et halduskohus annaks talle advokaadi, kuna kaebaja

ei ole suuteline ennast ise kaitsma ja kaotab kohtuvaidlusi. Kaebaja ei nõustu kohtu

seisukohaga, et tal pole õigust uuesti kohtu poole pöörduda. Kui kaebaja eelmisel korral kohtu

poole pöördus, ei olnud asja juures kõiki dokumente, nt 2. novembri 2017. a käskkirja nr 6-

1/1082 ja kohus ei vabastanud kaebajat riigilõivu tasumisest, kuna kohtul ei olnud kogu

informatsiooni sündmuste kohta. Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja

ei ole jurist, vaid keskmise puudega invaliid, kellel on traumajärgne ajukahjustus ja probleemid

mäluga. Kaebaja palub, et halduskohtus menetleks asja teine kohtu koosseis. Kaebaja vaidlustas

seda, et talle pandi käerauad selja tagant peale. Kõige tähtsam on preventiivne eesmärk ning

tunnistada, et ametnikud käitusid valesti kui ei teavitanud kaebaja palvel tekkinud olukorrast

üksuse juhti või meditsiiniosakonda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et J. Kolesnikovi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203

lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda.

7. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et kaebaja 8. jaanuaril 2019

halduskohtule saadetud kaebusest saab kohtu hinnangul järeldada, et kaebaja soovib tervisele

tekitatud kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et 1. novembril 2017 ei antud talle ratastooli

liikumiseks jalutusboksi ja meditsiiniosakonda. Seega on ekslik kaebaja väide, et ta pole seoses

ratastooli mitteandmisega praeguses haldusasjas kohtult midagi nõudnud. Samuti tuvastas

halduskohus õigesti, et haldusasjas nr 3-18-267 taotles kaebaja 1. novembril 2017 temale

liikumiseks ratastooli mitteandmisega tekitatud iniväärikuse alandamise eest kahju hüvitamist.

Praeguses haldusasjas vaidlustatava halduskohtu 26. veebruari 2019. a määruse vormistamise

ajal oli haldusasja nr 3-18-267 kohtumenetlus pooleli, s.t J. Kolesnikovi määruskaebus Tartu

Ringkonnakohtu 5. veebruari 2019. a määruse peale oli Riigikohtus menetlusse võtmise

otsustamise staadiumis. Riigikohus tegi määruse J. Kolesnikovi määruskaebuse menetlusse

mittevõtmise osas alles 9. aprilli 2019.

Asjaolu, et halduskohus kvalifitseeris kaebaja nõude tervisekahju tekitamise osas ümber

inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, ei ole kaebaja määruskaebuses

vaidlustanud. Samuti ei ole kaebaja asja materjalide põhjal selgitanud, mille alusel ta leiab, et

ratastooli mitteandmisega 1. novembril 2017 tekitati tema tervisele kahju või kuidas tema tervis

seetõttu halvenes. Asjaolu, et kaebaja kambris oli küünarkark ja ametnikud pidid seetõttu

järeldama, et kaebaja vajab liikumiseks ratastooli, ei tõenda tervisekahju tekkimist.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidluse asjaolusid arvestades võib

kaebaja nõude kvalifitseerida inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna

sama nõudega esitatud kaebuse menetlus oli kohtus pooleli, tagastas halduskohus õigesti

J. Kolesnikovi kaebuse Tartu Vangla vastu tervisekahju hüvitamiseks seoses 1. novembril 2017

ratastooli andmata jätmisega HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.

8. Kaebaja esitas 8. jaanuaril 2019 halduskohtule saadetud kaebuses ka nõude seoses

2. novembril 2017 käeraudade kasutamisest tingitud kukkumisega tekitatud tervisekahju

hüvitamiseks. Nimetatud juhtumi osas esitas kaebaja Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse

7. novembril 2017 ja vangla lahendas taotluse 5. jaanuari 2018. a otsusega. Kaebaja pöördus

halduskohtu poole tervisekahju hüvitamise nõudega alles 8. jaanuaril 2019 ehk veidi üle aasta

pärast kohtueelset menetlust lõpetava otsuse tegemist. Kuna kaebaja ei ole kohtule

põhjendanud, miks ta kaebuse esitamisega niivõrd pikalt viivitas, jättis halduskohus õigesti

kaebaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

9. Määruskaebuses on kaebaja taotlenud toimikuga tutvumist ja riigi õigusabi saamist

põhjusel, et esitada määruskaebus ringkonnakohtule ning, et advokaat esindaks kaebajat

määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kaebaja esitas 10. märtsil

2019 ringkonnakohtule neljal leheküljel paikneva selge ja arusaadava määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 26. veebruari 2019. a määruse peale, siis puudub igasugune vajadus kaebajale

riigipoolse õigusabi määramiseks ning toimiku tutvustamiseks sellel eesmärgil, et ta saaks

esitada eeltoodud määruskaebuse. Samuti lahendab ringkonnakohus tulenevalt HKMS § 210

lg-st 4 määruskaebuse kirjalikus menetluses, mistõttu kohus ei korralda kohtuistungit, kus

riigipoolne advokaat saaks kaebajat esindada.

10. HKMS § 2 lg 4 alusel tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude

väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks

menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel

esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja, et

halduskohus lahendaks asja teises koosseisus. Ringkonnakohus leidis eespool, et halduskohtu

vaidlustatud määrus on õiguspärane ja puuduvad alused nimetatud määruse tühistamiseks.

Kuna ringkonnakohus ei rahulda J. Kolesnikovi määruskaebust Tartu Halduskohtu

26. veebruari 2019. a määruse peale ega saada kohtuasja halduskohtule tagasi menetluse

jätkamiseks, siis ei ole kohtumenetluses ühtegi kaebaja nõuet, mida kohus saaks menetleda.

11. Kaebaja 10. märtsil 2019 määruskaebuse lisana esitatud terviseseisundi kokkuvõttest ei

selgu, et see on koostatud kaebaja tervisliku seisundi kohta ning samuti ei tõenda see tõend, et

kaebajale tekkis tervisekahju seoses 1.-2. novembril 2017 asetleidnud sündmustega. Kaebaja

poolt kohtule esitatud dokumentide sisust ei nähtu ka, et kaebaja vajaks terviseseisundist

lähtuvalt riigi õigusabi korras advokaati oma seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Eeltoodu

alusel tagastab ringkonnakohus kaebajale määruskaebuse lisa ühel lehel.

(allkirjastatud digitaalselt)