1-09-7916/19 · Tallinna Ringkonnakohus

1-09-7916

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellant Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS

29. detsember 2009.a.,Tallinn Jüri Paap, Igor Amann, Paavo Randma Tatjana Derkatš

Pärnu Maakohtu 01.10.2009.a. kohtuotsus Z.E süüdistuses

kannatanu A. P. esindaja Mihkel Tuus Svetlana Maripuu adv. Andres Tamm

Pärnu Maakohtu 01.10.2009.a. kohtuotsus Z.E süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Apelleeritud kohtuotsusega tunnistati süüdi

Z.E , Eesti kodanik, varem karistatud , sünd. XXX

kriminaalkorras üks kord, elukoht XXXXX XXXXXXXXX XXXXX XXXXXX XXXXX XXXXX XXXXXXX XXXXX,

KarS § 169 järgi süüdi selles, et ta hoidub kuritahtlikult kõrvale igakuuliselt elatusraha maksmisest, mis on talt välja mõistetud Saare Maakohtu 08.12.1997.a. ja 25.10.2005.a. kohtuotsustega tütre L. ja poja T. ülalpidamiseks

A. P. kasuks. Maakohus mõistis Z.E karistuseks 6 kuud vangistust tingimisi 2 aastase katseajaga ühes tema allutamisega kriminaalhooldaja järelevalvele. Maakohus tuvastas, et 2009.a. septembrikuu seisuga on Z.E võlg laste ülalpidamiskohustuse mittetäitmise tõttu summas üle 100 000.- krooni, kohustuse täitmiseks on tal vahendid olemas.

Apellatsioon ja taotluse sisu

Apellant leiab, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja Z.E isikule, mistõttu palub kohtuotsus tühistada mõistetud karistuse osas ja uue otsusega mõista Z.E karistuseks 9 kuud vangistust, millest esimesed kaks kuud tuleks ära kanda koheselt, ülejäänud seitse kuud mõista tingimisi ühes allutamisega kriminaalhooldaja järelevalvele, kusjuures üheks kontrollnõudeks oleks täita poja T. ülalpidamiskohustust.

Taotlust põhjendab apellant asjaoluga, et käesolev kriminaalmenetlus samas küsimuses on juba kolmas, mis näitab süüdistatava hoolimatut suhtumist eelmistesse karistamistesse. Viimase 16 kuu jooksul sai kannatanu süüdistatavalt poja ülalpidamiseks kokku 2656.- krooni, ülalpidamiskohustusest

kõrvalehoidumine on jätkunud ka pärast käesoleva kriminaalmenetluse alustamist. Neil asjaoludel pole karistamine KarS § 169 sanktsiooni keskmises määras põhjendatud. Arvestades Z.E varasemat käitumist arvab kaebaja, et ilma šokivangistuse kohaldamiseta süüdistatav oma käitumist ei muuda ja poja ülalpidamiskohustust täitma ei hakka.

Vaatamata sellele, et alaealise poja ülalpidamise kohustus tuleneb juba tsiviilkohtu otsustest, tagaks käitumiskontrolli ajaks sama nõudmise kordamine elatusraha maksmise tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramise ähvardusel.

Ringkonnakohtu seisukoht

1. Kuna ükski menetlusosaline pole vaidlustanud Z.E kuriteo tõendatust ja kvalifikatsiooni, puudub vajadus nende asjaolude kordamiseks. Ka pole vaidlustatud kaevatud kohtuotsuse järeldusi, et süüdistataval on vahendid kõnesoleva kohustuse täitmiseks olemas, sellele vaatamata on võlg üle 100.000.- krooni. Käesoleva apellatsioonmenetluse ülesandeksarvestades apellatsiooni väiteidon anda hinnang Z.E-le mõistetud karistuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kohta.

2. Apelleeritud kohtuotsuses on õigesti näidatud, et KarS § 169 sanktsioonis on sätestatud alternatiivkaristus. Kriminaalasjamaterjalidest nähtub, et samasuguse õigusrikkumise eest on Z.E kriminaalkorras karistatud ka varem (rahaline karistus). Süüdistatava poolt laste ülalpidamiskohustuse jätkuv mittetäitmine näitab, et senirakendatud riiklik sund kriminaalõiguslike meetmetena on tema käitumise suunamisel olnud ebatõhus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et, tulenevalt KarS § 56 lg-s 1 nimetatud karistuse eesmärkidest ja süüdistatava teistest rahalistest kohustustest, ei ole Z.E karistamine rahalise karistusega põhjendatud, teda tuleb karistada vangistusega.

3. Mõistetud vangistuse aja määramisel on igati põhjendatud lähtuda seaduses sätestatud keskmisest määrast, vangistusaeg kuulub pikendamisele või lühendamisele, kui tehakse kindlaks vastavalt karistust raskendavad või karistust kergendavad asjaolud. Kuna maakohus leidis, et sellised asjaolud puuduvad ja nende tuvastamist pole ka apellatsioonis taotletud, on maakohtu poolt mõistetud vangistuse ajaline pikkus- 6 kuudringkonnakohtu arvates seaduslik ja põhjendatud.

4. Kannatanu esindaja ja kaitsja väidetest kohtus võib järeldada, et tegemist on kõnesolevate laste vanemate omavahelise vaenuga, arvatavasti tulenevalt omavahelise kooselu lõppemise asjaoludest. Lapse normaalseks kasvatamiseks on ilmselt ebapiisav nii peale apelleeritud kohtuotsuse tegemist so. 2009.a.

viimases kvartalis faktiliselt makstud 700 krooni kuus kui ka kohtuotsusega väljamõistetud 1345 krooni kuus (praeguseks alaealise poja elatisraha suurus). Neist asjaoludest lähtudes leiab ringkonnakohus, et mõistetud vangistuse reaalne kandmine võib süüdistatava ja kannatanu vahelisi suhteid veelgi enam pingestada ja tuua endaga kaasa sellegi elatisraha maksmise lõpetamise.

5. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata Z.E käitumiskontrolli nõuetes, et ta peab täitma poja ülalpidamiskohustust. Selline nõue on näidatud kohtuotsuses, millega temalt on poja ülalpidamiseks raha välja mõistetud.

Süüdistatava allutamine kriminaalhooldaja järelevalvele tähendab muu hulgas kohustust esitada andmeid elatusvahendite kohta (KarS § 75 lg 1 p 3).

6. Nimetatud asjaoludel jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse KrMS §

337 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

7.

KrMS § 185 lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seetõttu kannatanu poolt valitud esindajale makstud tasu ja kulud jäävad tema enda kanda.

Jüri Paap Igor Amann Paavo Randma