2-18-6199/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.05.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-6199

Tsiviilasi

JJ (J) hagi NNa (N) vastu elatise vähendamiseks

Apellatsioonkaebuse hind

1080 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.11.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

JJ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja JJ (isikukood xxxxxxxxxx)

Kostja NN (isikukood xxxxxxxxxx), seaduslik esindaja

AA,

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Arina

Liskmann-Getsu

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23.11.2018 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

3. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline

taotleb

menetlusabi,

peab

ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. JJ (hageja) esitas 20.04.2018 Harju Maakohtule NNa (kostja) vastu hagi, milles palus

vähendada tasumisele kuuluvat elatist 130 euroni kuus.

Hagiavalduse kohaselt kinnitas 25.05.2015 Harju Maakohus määrusega tsiviilasjas

nr 2-15-1016 kompromissi, mille alusel hageja nõustus tasuma kostjale elatist tema täisealiseks

saamiseni 17.10.2026 ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses.

Hagiavalduses väitis hageja, et ta ei ole suuteline tasuma elatist kompromissi alusel. Hageja

taotleb elatise vähendamist, sest olukord on muutunud. Hagejale kuulus osaühing, mis kustutati

registrist 2013. aastal pankroti tõttu ja talle jäi osaühingu käenduskohustus. Samal aastal asutas

hageja küll uue äriühingu xxxxxx OÜ ja lootis teenida raha, et tasuda elatist ja kustutada

võlgnevus, kuid kostja seadusliku esindaja taotlusel arestis kohtutäitur osaühingu osa elatise

võlgnevuse katteks. Kuna kostja seaduslik esindaja keeldus esitamast kohtutäiturile avaldust

äriühingu osa arestist vabastamiseks, oli hageja sunnitud seetõttu lõpetama töösuhted

osaühingus ja jäi tööta. 28.02.2018 asus hageja xxxxxx OÜ-s tööle xxxxxxxna palgaga 500

eurot kuus bruto. Hagejal puudub vallas- või kinnisvara, mille võõrandamisel võiks ta elatist

tasuda.

Hagejal on peale kostja veel kaks alaealist last: MJ (sünd xx.xx.xxxx) ja SJ (sünd xx.xx.xxxx).

Hageja tasub S tema emaga kokkuleppel alates 01.03.2018 elatist 130 eurot kuus ja Mile 100

eurot kuus. Hageja leiab, et kõik lapsed peavad olema võrdses olukorras ja ta on nõus tasuma

kostjale 130 eurot kuus.

Kostja vastus

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hagejal puuduvad erandlikud asjaolud, mis

võimaldaksid teda vabastada elatise maksmisest miinimummääras. Kostja ema teenib

miinimumpalka ja tal on laenukohustus 60 000 eurot. Ta on kasvatanud last alates tema sünnist

üksinda, hageja ei ole lapse kasvatamises osalenud.

Hagejal olid 25.05.2015 kompromissi sõlmimise ajal teised lapsed olemas. Samuti on hagejale

kuulunud mitmeid äriühinguid, kus kõigis ta toimib sama skeemi alusel: võtab osaühingu

nimele laenu, siis muutub osaühing maksejõuetuks ja läheb pankrotti.

Maakohtu lahend

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendustel on kostja hageja laps, kes on õigustatud saama perekonnaseaduse

(PKS) §-dest 96 ja 97 tulenevalt oma vanematelt ülalpidamist. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei

või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära. Alates 01.01.2018 on kuutasu alammääraks 500 eurot, millest ½ on 250 eurot

(Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).

Tsiviilasjas (nr 2-15-1016) kinnitas kohus 25.05.2015 poolte kompromissi, mille kohaselt

kohustus hageja tasuma kostjale elatist alates 01.06.2015 kuni kostja täisealiseks saamiseni

17.10.2026 elatist ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses.

TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus

(p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist,

mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

Kohtuotsuse põhjendustel peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma üldjuhul

aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et

annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei tuvastatud elatise

väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi

lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist

andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).

Esmalt tuvastas kohus asjaolud, millised olid aluseks kompromissi tegemisel. Kompromissi

muutmiseks tuleb tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on

muutunud (vt selle kohta Riigikohtu lahend 3-2-1-67-17, p 11).

Tsiviilasja nr 2-15-1016 (NNa hagi JJ vastu elatuse suurendamiseks) materjalide kohaselt olid

hageja kulutused üle 400 euro kuus (eluasemekulud 122,50 eurot, kulutused toidule 50 eurot,

kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 5 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused

hügieenitarvetele 5 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 139 eurot ning kulutused

riietele ja jalanõudele 50 eurot). Kostja oli esile toonud, et ta ei olnud 2 aastat töötanud ja hetkel

töötas oma firmas miinimumpalgaga. Veel selgitas kostja, et ta ülalpidamisel on 3 alaealist last:

S, G ja M. Neil tingimustel nõustus hageja 25.05.2015 istungil tasuma kostjale elatist alates

jaanuarist 2015 miinimumsuuruses.

Praeguses vaidluses on hageja välja toonud elatise vähendamise aluseks oleva asjaoluna, et tal

on peale kostja veel kaks alaealist last ning et hageja varaline seisund on muutunud. Maakohus

leidis, et kui kompromissi sõlmimise ajal oli hagejal lisaks kostjale veel 2 alaealist last, siis

olukord praegusega ei ole muutunud. Lisaks on poeg S saanud 16.06 2018 täisealiseks.

Hageja ei ole ka välja toonud, et teiste ülalpeetavate kulud oleksid võrreldes 2015. aastaga

sedavõrd suurenenud, et see annaks aluse elatise vähendamiseks kostja suhtes. Seega ei pea

kohus vajalikuks hinnata ka teiste laste igakuiseid vajadusi ja kulutusi, s.h hageja poolt esitatud

tõendeid nimetatud kulude tasumise kokkulepete kohta.

Hageja sissetulek ei ole kohtu hinnangul võrreldes 2015. aastaga sedavõrd muutunud, et see

annaks aluse elatise vähendamiseks. Hageja poolt tsiviilasjas antud kinnitusel töötas ta siis

miinimumpalgaga 390 eurot kuus ja praeguses asjas avaldas ta, et töötab xxxxxx OÜ-s

xxxxxxxxina palgaga 500 eurot kuus. Käesoleval aastal on miinimumpalgaks 500 eurot. Seega

ei ole hageja sissetulek võrreldes 2015. aastaga muutunud. Hageja selgituste kohaselt on ta

sooviks tegeleda üksnes ettevõtlusega, mitte töötada kellegi alluvuses.

Kostja igakuised vajadused ja kulutused ei ole vähenenud võrreldes 2015. aastaga. Kostja

01.10.2018 menetlusdokumendis välja toodud kulud suuruses 789 eurot 10 senti on olnud ajas

kasvanud ning eeldus nende vähenemise osas, mis oleks aluseks elatise vähendamiseks, ei ole

täidetud. Kostja on kulusid tõendanud (tl 77-86) ja hageja ei ole kuludele ega nende suurusele

vastuväiteid esitanud.

Hageja ei ole välja toonud, et tema majanduslik seis oleks võrreldes 2015. aastaga oluliselt

muutunud. Hageja kinnitas 08.10.2018 istungil, et nii 2015 kui ka käesoleval ajal elab ta koos

vanematega, kes tasuvad kõik tema kulud. Kohus selgitas, et laenukohustuse olemasolu ei

vabasta hagejat elatise maksmise kohustusest. Samuti on ka kostja seaduslikul esindajal

laenukohustus.

Tähtsust ei oma ja kohus ei hinda kostja esitatud xxxxxxx OÜ majandusaasta aruannet,

töökuulutust, maksekorraldust, äriregistri väljavõtet, konto väljavõtet, kohtutäituri kirja, konto

väljavõte kohtutäiturile elatise tasumise kohta (tl 27, 28, 35, 37, 38, 94-98).

Apellatsioonkaebus

4. Hageja palus kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja ei nõustu

kohtuotsusega.

Olulisemaks põhjuseks, miks hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse hagiga elatise

vähendamiseks, oli asjaolude muutumine võrreldes 2015. aastaga.

Hagejal puudus kompromissi sõlmimise hetkel piisav sissetulek selle täitmiseks, kuid ta lootis,

et xxxxxxx OÜ tegevus annab võimaluse kustutada elatise võlad ja täita ülalpidamiskohustust.

Kuid kostja seadusliku esindaja avalduse alusel arestis kohtutäitur 31.10.2017 osaühingu osa.

Seejärel keeldusid laenuandjad finantseerimast xxxxxx ostmist ja nõudsid laenu kustutamist.

Kuna kostja seaduslik esindaja ei nõustunud osa arestist vabastamast, lõpetas hageja osaühingus

töötamise ja jäi tööta. Seetõttu halvenes hageja varaline seisund võrreldes kompromissi

sõlmimise ajaga.

Hageja arvates takistas kostja seaduslik esindajal tal tulu teenimist, mille arvelt hageja planeeris

elatist maksta. Arvestada tuli, et hageja ülalpidamisel on 3 last, kelle suhtes on hagejal kohustusi

kokku 480 euro ulatuses kuus (S 130 eurot kuus, M 100 eurot ja N 250 eurot kuus). Kuigi S on

täisealine, on ta õigustatud saama ülalpidamist, sest õpib xx. Keskkoolis. Lapsed peavad olema

kindlustatud võrdsel määral. Käesoleval juhul hageja palub vähendada elatise summa kuni 130

eurot kuus. Kostja seaduslikul esindajal on endal piisavalt rahalisi vahendeid, et last ülal pidada,

kuna tal on raha kanda suuri õigusabikulusid.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja seaduslik esindaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Kohtuotsus on seaduslik ja selle muutmiseks ei ole alust. Kuna hageja ei ole kompromissi

tingimusi täitnud, esitas kohtutäitur kohtule avalduse võlgniku õiguste peatamiseks, mille

järgselt kandis hageja 10.08.2018 üle 500 eurot augusti ja septembri elatist. Alates sellest

ülekandest ei ole hageja elatist maksnud. Hageja rõhutas, et ta ülalpidamisel on kolm last, kuid

poeg S on täisealine ja tal on võimalus tööle asuda.

Ringkonnakohtu otsus

6. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus

on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja

kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses

põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6

tulenevalt neid ei korda.

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut

tuvastamist vajalikuks.

TsMS § 459 järgi on võimalik muuta jõustunud kohtuotsust korduvate perioodiliste maksete

suuruse osas juhul, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud,

mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja need asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende

asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise

üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama,

kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (vt Riigikohtu lahend

3-2-1-35-17, p-d 32, 36).

Hageja kohustus tasuma elatist Harju Maakohtu 25.05.2015 kompromissi kinnitava määruse

alusel tsiviilasjas nr 2-15-1016 PKS-is ettenähtud miinimummääras, s.o ulatuses, mis vastab

poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Maakohus olulist põhjust

elatise suuruse muutmiseks ei tuvastanud. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud

väiteid, millised ta esitas maakohtu menetluses ja neid kõiki on maakohus menetluses

käsitlenud ning otsuses veenvalt ja jälgitavalt selgitanud, miks hagi rahuldamisele ei kuulunud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt ei ole muutunud

asjaolud, mis annaksid aluse muuta kompromissimääruses määratud elatise suurust.

Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 459 kohaldamise aluseks olevate asjaolude hindamine

kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohtul on võimalik sekkuda vaid

diskretsiooni piiride ületamise korral. Praegusel juhul ei näe ringkonnakohus alust seda

maakohtule ette heita.

Hageja tugines peamiselt kahele asjaolule: tema ülalpidamisel on kolm last ja ta sissetulek on

vähenenud. Maakohus on hageja väiteid hinnanud ja õigesti märkinud, et kompromissi

sõlmimise ajal oli hagejal ülalpidamisel kolm alaealist last, kuid tänaseks on hagejal

ülalpidamiskohustused vähenenud, kuna maakohtu menetluse kestel sai üks laps täisealiseks ja

tema suhtes ei kohaldu PKS § 101 lg 1. Seega ei andnud esimene argument alust järeldada, et

asjaolud on muutunud sedavõrd, mis annaks aluse hagi rahuldada.

Sissetuleku väidetava vähenemise osas märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja sissetulekute

kõikumised, sissetulekuallikate vahetused ja ajutine töötus ei ole sellised asjaolud, mis tooksid

kaasa seadusega kehtestatud minimaalmäärast oluliselt väiksema elatise maksmise. Hageja

otsus kord tegeleda ettevõtlusega ja siis jällegi töötada töölepingu alusel, ei tohi kahjustada

alaealiste laste huve. Valides vahendeid ja viise sissetuleku hankimiseks, peab vanem alati

arvestama ka alaealiste laste ülalpidamiskohustusega. Pelgalt vanema soov teostada end

ettevõtluses, mitte kellegi teise alluvuses, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse laste

ülalpidamiskohustuse vähendamiseks.

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel,

piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike

(vt Riigikohtu lahend 3-2-1-160 12, p 17).

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu

otsuse muutmata.

Menetluskulud

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude

jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles

osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

Kuna maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust vastavalt

TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing