2-18-16856/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-16856

Tsiviilasi

OÜ Landscape avaldus osaühingu ADORA GRUPP

pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 28. märtsi 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Landscape määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlausaldaja OÜ Landscape (registrikood 11284006),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson

Võlgnik osaühing ADORA GRUPP (registrikood

10419668), lepinguline esindaja advokaat Mari Agarmaa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28. märtsi 2019 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud OÜ Landscape kanda.

3. Mõista OÜ-lt Landscape osaühingule ADORA GRUPP määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulude hüvitamiseks välja 675 eurot. Menetluskulude tasumisega

viivitamise korral tuleb OÜ-l Landscape tasuda osaühingule ADORA GRUPP

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist alates praeguse

määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

4. Välja mõista OÜ-lt Landscape riigituludesse määruskaebuselt vähem tasutud

riigilõiv 250 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse

jõustumisest (andmed makseinfos). Tasumisega viivitamisel tuleb tasumata summalt

maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja riigilõivu riigituludesse

sissenõudmise osas esitada määruskaebuse. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

2 (4)

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Landscape (võlausaldaja) esitas 8. novembril 2018 Harju Maakohtule avalduse

osaühingu ADORA GRUPP (võlgniku) pankroti väljakuulutamiseks ja ajutise pankrotihalduri

nimetamiseks.

2. Pankrotiavalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue võlgnikuga 6. veebruaril 2018

(laenuleping I) ja 12. märtsil 2018 (laenuleping II) sõlmitud laenulepingutest, mille alusel

võlausaldaja laenas võlgnikule kokku 40 000 eurot. Laenude tagastamise tähtaeg oli

1. juuni 2018. 5. juunil 2018 sõlmitud võlatunnistusega kinnitasid võlgnik ja võlausaldaja

nõude olemasolu ning leppisid kokku, et võlg tasutakse hiljemalt 5. juuliks 2018. Võlgnik

laenusummasid ei tagastanud. 7. novembri 2018 seisuga oli laenulepingust I tulenev põhinõue

25 000 eurot, intressid 1575,34 eurot ja viivised 7950 eurot ning laenulepingust II tulenev

põhinõue 15 000 eurot, intressid 665,75 eurot ja viivised 4770 eurot. Kokku on võlausaldaja

nõue võlgniku vastu 54 961,09 eurot.

3. Võlgnik ei tunnistanud tema vastu pankrotiavalduses esitatud nõuet ja leidis, et

laenulepingud on fiktiivsed. Võlgnik ei ole võlausaldajalt kunagi laenu saanud.

4. Maakohus jättis 28. märtsi 2019 määrusega ajutise halduri nimetamata ning lõpetas

pankrotiavalduse menetluse. Maakohus leidis, et võlgniku vastuväidetest lähtudes tuleb vaidlus

nõude olemasolu ja õigusliku aluse üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohtu

hinnangul on võlgniku vastuväited piisavad selleks, et kahelda võlausaldaja nõude selguses.

Maakohus leidis, et võlausaldaja ei ole tõendanud, et kahe äriühingu vahel on laenulepinguline

suhe. Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses

põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Pankrotiavalduse

menetlemise eesmärgiks ei ole ajutise halduri nimetamise otsustamisel hagimenetlusega

sarnaste vaidluste lahendamine võlausaldaja ja võlgniku vahel. PankrS § 15 lg 3 p 1 mõtte

kohaselt ei saa kohus ajutist haldurit määrata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja toob

esile asjaolud, mis muudavad nõude kohtu jaoks kaheldavaks.

5. Võlausaldaja

esitas

12. aprillil 2019

maakohtu

28. märtsi 2019

määruse

peale

määruskaebuse, milles palus määrusekaebuse rahuldada ning maakohtu määruse tühistada,

nimetada ajutine pankrotihaldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlausaldaja leidis, et

maakohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS § 15 lg 3 p 1. Maakohus on asjas esitatud tõendeid

valesti hinnanud ning teinud nende pinnalt ebaõigeid järeldusi. Kohtu põhjendused ajutise

halduri nimetamata jätmise kohta ei ole õiguspärased, kuna võlgnik ei esitanud ühtegi tõendit

selle kohta, et ta ei ole raha saanud.

6. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Vaidlustatud määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel. Ringkonnakohus

nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea

vajalikuks neid korrata.

9. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

3 (4)

Maakohus jättis ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata, kuna leidis, et vaidlus

nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohtu seisukoht on kooskõlas

kohtupraktikaga (vt Riigikohtu 6. märtsi 2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10).

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda, sest maakohus ei ole

ületanud diskretsioonipiire.

Võlausaldaja on esitanud tõendid, et tõendada sularahas laenude andmist (kassajäägi

olemasolu, laenude eesmärk). Muuhulgas tugineb võlausaldaja võlgniku poolt allkirjastatud

võlatunnistusele ning endise juhatuse liikme e-kirjale. Võlgnik on võlausaldaja poolt esitatud

asjaoludele vastu vaielnud ning maakohus on, hinnates võlausaldaja poolt esitatud tõendeid,

pidanud võlgniku vastuväiteid põhjendatuks.

Juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse nõude tõendatust ja selgust PankrS § 15 lg 3 p-

de 1 ja 4 järgi üksnes ajutise halduri määramisel. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga,

et võlausaldaja nõue on ebaselge. Kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma

põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist

ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa

pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks. Nõuet tuleb tõendada hagimenetluses.

10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

võlausaldaja kanda. Kolleegium määrab TsMS § 174 lg 1 ja TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks

võlgniku hüvitavate määruskaebemenetluse kulude rahalise suuruse ja mõistab need

võlausaldajalt võlgniku kasuks välja.

Võlgniku ringkonnakohtule esitatud määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramise

taotluse kohaselt oli võlgniku lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 1093,50 eurot (ilma

käibemaksuta), sh määruskaebuse arutamine kliendiga 0,9 tundi, määruskaebuse vastuse

koostamine ja kohtupraktika analüüs 4,70 tundi, määruskaebuse vastuse täiendamine 1,50

tundi, määruskaebuse analüüs 0,50 tundi, määruskaebuse täiendamine ja e-toimiku kaudu

esitamine 0,50 tundi. Keskmine tunnihind on 135 eurot/tund. Võlgniku menetluskulud on

käibemaksuta.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kolleegiumi hinnangul ei ületa võlgniku esindaja tunnitasu ringkonnakohtus keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

Asja olemust, vaidluse keerukust ja määruskaebemenetluses tehtud toiminguid arvestades ei

ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu 8,1 tundi.

Võlausaldaja võlgniku menetluskulude nimekirja kohta seisukohta ei esitanud. Arvestades

määruskaebuses tõstatatud küsimuste mahtu ja seda, et määruskaebuse vastuses on võlgnik

teinud kokkuvõtte varem maakohtu menetluses esitatud seisukohtadest, peab ringkonnakohus

põhjendatuks ajakuluks 5 tundi, mis sisaldab endas määruskaebusega tutvumise, vastuse

koostamise ja selle kohtule esitamise toiminguid.

11. Võlgniku esindaja põhjendatud tasu kokku on 675 eurot. Võlgnik on taotlenud, et

võlausaldaja tasuks hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi

(TsMS § 177 lg 4).

12. Määruskaebuse esitamisel on võlausaldaja tasunud riigilõivu 50 eurot. Riigilõivuseaduse

(RLS) § 59 lg 15 järgi tuleb hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel

tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule,

arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 9 järgi tasutakse võlausaldaja pankrotiavalduse

esitamisel riigilõivu 300 eurot. Seega tuleb kohustatud isikult vähem tasutud riigilõiv

riigituludesse välja mõista (TsMS § 179 lg 1). Määruskaebuselt oli kohustatud lõivu ette tasuma

4 (4)

võlausaldaja (TsMS § 147 lg 1 esimene lause). Kõik menetluskulud on samuti jäetud

võlausaldaja kanda. TsMS § 146 lg 1 p 1 kohaselt vastutab määruskaebuselt vähem tasutud

riigilõivu tasumise eest võlausaldaja, kellelt tuleb 250 eurot välja mõista riigituludesse. TsMS

§ 179 lg 9 kohaselt tuleb tasumisega viivitamisel maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

13. Käesolev määrus on osaliselt vaidlustatav. Tulenevalt PankrS § 5 lg-st 2 koosmõjus § 15

lg-ga 5 ei saa määruse resolutsiooni p 1 peale esitada määruskaebust. TsMS § 178 lg 1 ja § 179

lg 3 alusel saab vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist ja sissenõudmist riigituludesse

(resolutsiooni p-d 2–4).

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest