1-18-7624/93 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

21. mai 2019

Kriminaalasja number

1-18-7624 (kirjalik menetlus)

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Juhan Sarv, Mati Kartau

Kriminaalasi

Jako Orav ja Janek Gingel-Käär süüdistuses KarS § 184 lg 2

p 2 järgi ja Eigo Grüner süüdistuses KarS 184 lg 2 p-de 1 ja

2 järgi

üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2019 otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav Jako Orav ja tema kaitsja vandeadvokaat

Nikolai Kõiv, süüdistatav Janek Gingel-Kääri kaitsja

vandeadvokaadi abi Andres Veski, süüdistatav Eigo

Grüneri kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt

Prokurör

ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa

Süüdistatavad

Jako Orav, isikukood: 37806176011, asukoht: Tartu

Vangla; kriminaalkorras karistatud

Janek Gingel-Käär, isikukood: 37512302232, asukoht:

Tartu Vangla; kriminaalkorras karistatud

Eigo Grüner, isikukood: 38612166015, elukoht: XXX ;

kriminaalkorras karistamata

Kaitsjad

vandeadvokaat Nikolai Kõiv, vandeadvokaadi abi Andres

Veski, vandeadvokaat Anu Vilt

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2019 otsus osas, millega:

1) Jako Orav tunnistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi selles, et ta omandas

2018. aasta juunis 45 mg pruuni ainet, mis sisaldas fentanüüli ja atsetüül-

fentanüüli, toimetas selle Viljandi linna ja hoidis enda käes kuni 7. juunini 2018;

2) Jako Orav tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti selle sätte järgi

karistuseks 6 aastat vangistust;

3) Jako Oravale mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel kogumis Tartu Maakohtu 10. aprilli

2017. a otsusega asjas nr 1-17-2770 liitkaristuseks 7 aastat 17 päeva vangistust;

4) Jako Oravalt mõisteti kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses tekkinud

menetluskulu katteks riigi kasuks välja 4988 eurot 88 senti.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

1) mõista Jako Orav resolutiivosa punkti 1 alapunktis 1 nimetatud teos õigeks;

2) tunnistada Jako Orav süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega

5 (viis) aastat 6 (kuus) kuud;

3) mõista Jako Oravale KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel kogumis kriminaalasjas

nr 1-18-4096 tehtud Harju Maakohtu 7. juuni 2018. a otsusega liitkaristus 6 (kuus)

aastat 6 (kuus) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust. Rahaline karistus summas

600 (kuussada) eurot viia täide iseseivalt;

4) KarS § 68 lg 1 alusel arvata Jako Orava karistusaja algust 7. juunist 2018;

5) mõista Jako Oravalt kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses tekkinud

menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 4540 (neli tuhat viissada

nelikümmend) eurot 88 senti. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel

näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu

on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud,

saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Ülejäänud osas jätta kohtueelses menetluses ja esimese astme kohtu menetluses

tekkinud menetluskulu Jako Oravat puudutavas osas riigi kanda.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Jako Orava kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt, Jako Orava enda, Janek Gingel-

Kääri ning Eigo Grüneri kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata.

5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Nikolai Kõiv Jako Oravale apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 150 (ükssada viiskümmend)

eurot (sh käibemaks 25 eurot) ja riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulu

hüvitiseks 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti (sh käibemaks 9 eurot 60 senti). Jätta

see menetluskulu riigi kanda.

6. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must Janek Gingel-Käärile apellatsiooni-

menetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 120 (ükssada

kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 eurot.

7. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Janek Gingel-Käärilt Eesti

Vabariigi kasuks välja 120 (ükssada kakskümmend) eurot. See menetluskulu tuleb

tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult

täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

8. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo LMP Eigo Grünerile apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 (üheksakümmend) eurot,

sh käibemaks 15 eurot.

9. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Eigo Grünerilt Eesti

Vabariigi kasuks välja 90 (üheksakümmend) eurot. See menetluskulu tuleb tasuda

makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud,

saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Jako Oravale esitati süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et tema omandas

ebaseaduslikult jätkuva kuriteona ajavahemikul veebruar 2018 kuni aprill 2018 Tallinnas

eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses, s.o vähemalt 73

grammi narkootilist ainet amfetamiin, mille toimetas Viljandi linna XXX ning andis mõne aja

pärast sellest erinevatel aegadel, kohtades ja kogustes turustamise eesmärgil edasi J.K. ule

(täpsem edasiandmine süüdistusaktis).

Samuti süüdistatakse J. Oravat selles, et tema omandas ebaseaduslikult juunis 2018

eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohast ja isikult suures koguses, s.o 0,045 grammi ehk

45 mg pruuni ainet, mis sisaldas narkootilist ainet fentanüüli ja atsetüülfentanüüli ning toimetas

selle Viljandi linna ja hoidis enda käes kuni 07.06.2018, mil see politsei poolt tema

kinnipidamisel leiti ja ära võeti.

1.1. Janek Gingel-Käärile esitati süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et tema omandas

eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet

amfetamiin, mille toimetas Viljandi linna ja andis sellest vähemalt 6 grammi 24.02.2018 kella

04.00 paiku XXX juures turustamise eesmärgil edasi M.R. le (M.R. ), kes müüs saadud aine

edasi erinevatele isikutele.

1.2. Eigo Grünerit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et tema tellis

eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 19.12.2017 suures koguses narkootilise aine

omandamise eesmärgil internetikeskkonna vahendusel Saksamaalt, Eesti Posti teenust

kasutades ebaseaduslikult narkootilist ainet. Postisaadetis sisaldas turvaümbrikus kahte

kilepakendit pulbriga: esimese kilepakendis oli valge pulbriline aine massiga 26,4 g koos

pakendiga ja teises kilepakendis valge pulbriline aine massiga 1,9 g koos pakendiga.

Postisaadetis saabus Eestisse 19.12.2017 ning oli adresseeritud E. Gräneri nimele, saaja

aadressina oli märgitud XXX , Estonia. Maksu- ja Tolliamet pidas 19.12.2017 E. Grüneri poolt

tellitud postisaadetise kinni. Uuringuaktist nr 17U-AN0533 nähtub, et nimetatud pulber

massiga 18,90 g sisaldas 16 % amfetamiinsulfaati, amfetamiinsulfaat sisaldab 73,4%

amfetamiini, seega sisaldub pulbris 2,21 g amfetamiini ja valge pulber massiga 0,45 g, mis

sisaldab 92% alprosalaami, seega sisaldub pulbris 0,41 g alprosalaami.

Samuti süüdistatakse E. Grünerit selles, et tema isikute grupis koos M.S. i ja A.K. ga,

organiseeris välismaalt postisaadetise Eestisse, milles oli kokku kuus 100 grammist pudelit

kokku 600 grammi narkootilise ainega gammabutüroloktoon (GBL), mis saabus 07.03.2018

Viljandi maakonnas Viljandi vallas Musta postkontorisse, kus A.K. võttis postisaadetise välja

ning andis edasi M.S. ile, kes toimetas narkootilise aine edasi E. Grünerile.

1.3. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on

narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil

ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks

või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub

sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja ja

fentanüül II nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse

§ 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe

tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul loetakse suureks koguseks 1,3 g ja

fentanüüli puhul 1,3 mg.

Alprosalaam kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja

psühhotroopsete ning nende lähteainete IV nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning

nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud

meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alates 13.05.2016 jõustunud narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et narkootilise aine suureks

koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

2. Tartu Maakohtu 24.01.2019 otsusega:

2.1. karistati J. Oravat KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 6 aasta vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati J. Oravale Tartu Maakohtu 10.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2770

mõistetud karistuse ärakandmata osa 382 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 382 päeva ehk

1 aasta 17 päeva vangistust, võrra, mõistes liitkaristuseks kahe kohtuotsuse kogumis 7 aastat

17 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati J. Orava karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ja

karistuse kandmise alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.06.2018.

Tühistati J. Oravale 11.06.2018 määrusega KrMS § 1431 alusel kohaldatud suhtlemispiirangud.

Kohtuotsusega mõisteti välja J. Oravalt riigi tuludesse menetluskulud sundraha 1350 eurot,

ekspertiisikulud 1848 eurot ja kaitsjale kohtueelses ning kohtumenetluses makstav riigi

õigusabi kulud 1790,88 eurot. Kokku tuleb J. Oraval tasuda riigituludesse 4988,88 eurot. Riigi

tuludesse menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse

jõustumisest;

2.2. karistati J. Gingel-Kääri KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 5 aasta vangistusega, millega KarS § 64

lg 1, § 65 lg-te 1 ja 3 alusel moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu 19.04.2018 otsusega

kriminaalasjas nr 1-18-3146 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 1 aasta 10 kuud

vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. Liitkaristuseks mõisteti 5

aastat vangistust;

2.3. karistati E. Grünerit KarS § 184 lg 1- § 25 lg 2 järgi (19.12.2017 episood) 3 aasta

vangistusega. Süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 07.03.2018 toime pandud kuriteos

mõisteti E. Grüner õigeks.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

E. Grüner määratud katseaja 3 aastat 6 kuud kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid, elukohaga XXX , ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel

pandud kohustust.

3. Maakohtu seisukoht J. Oravale esitatud süüdistuses 73 grammi narkootilise aine amfetamiin

omandamises ja edasiandmises turustamise eesmärgil J.K. ule.

3.1. J. Orava süüd tõendavad asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, sideettevõtjalt saadud

andmete protokoll perioodi kohta 01.01.2018 kuni 28.02.2018, tunnistajate E.V. i, P.P. e

ütlused, tunnistaja J.K. u kohtueelses menetluses antud ütlused, jälitustoimingute protokoll.

20.12.2018 kohtuistungil maakohus rakendas tunnistaja J.K. u küsitlemise, selgitades

muuhulgas KrMS § 2871 lg 5 järgi õigust keelduda ütluste andmisest. J.K. keeldus ütluste

andmisest. Prokurör taotles võtta vastu tunnistaja ütlused kohtueelses menetluses KrMS § 291

lg 1 p 2, lg 3, § 296 lg 1 alusel. Vastuväiteid taotlusele ei esitatud, maakohus rahuldas taotluse.

Prokurör avaldas ettelugemise teel J.K. u 30.05.2018 ja 30.08.2018 kahtlustatavana antud

ütlused.

J. Orava kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv esitas tunnistajale küsimuse avaldatud ütluste

pinnalt. Tunnistaja vastas ühele küsimusele. Enamatele küsimustele keeldus tunnistaja

vastamast, kinnitades, et kõik oli nii nagu etteloetud ütlustes kirjas oli.

Maakohus leidis, et J.K. u ütluste avaldamine kohtuistungil on kooskõlas KrMS § 71 lg 2 p 2,

§ 2871 lg 5, § 291 lg 1 p 2, lg 3 p-de 1-3 sätetega ja tagab kaastäideviijana juba süüdi mõistetud

tunnistajale temale kuuluva vaikimisõiguse tegeliku sisu. Vastaspoolele ehk J. Orava kaitsjale

on tagatud võimalus esitada tunnistaja ütlustele vastuväiteid ja täita sellega KrMS § 291 lg 3 p

3 nõue.

Neist uuritud tõenditest kogumis tuleneb, et J. Orav viibib Tallinnas, jõuab Viljandisse, peab

ühendust J.K. uga ja seejärel teatab J.K. M.R. le, et tal on viina. M.R. teatab soovijatele viina

saabumisest, M.R. tuleb viinale järele või viib J.K. viina M.R. le. Räägitakse läbi, kas soovijal

on raha olemas või maksab hiljem.

E.V. kohtuistungil ja J.K. kahtlustatavana ülekuulamisel andsid selgitusi, et amfetamiini

nimetatakse viinaks, aga ka moosipurgiks. Neist uuritud tõenditest, sh. jälitusprotokollidest

nähtuvatest kogustest on võimalik kokku lugeda, et J.K. sai J. Oravalt 20., 22., 26. veebruaril,

02., 07., 08., 12., 13., 17. ja 30. märtsil ja 21. ja 22. aprillil 2018 kokku vähemalt 73 grammi

amfetamiini, mille ta andis edasi M.R. le.

3.2. Maakohtu hinnangul kinnitavad J. Orava süüd ka J. Orava elukoha Viljandis XXX

07.06.2018 läbiotsimisprotokoll ning selle käigus ära võetud asitõendid, 22.06.2018

ekspertiisimäärus, ekspertiisiakt nr 18E-AN0766.

Eksperdiarvamus ütleb, et J. Orava elukohast ära võetud erinevatel esemetel, mida kasutatakse

tavapäraselt narkootilise aine käitlemiseks – kaal, minigripkotid, süstlad, jms – on jälgi, mis

tõendavad nende esemete kasutamist narkootilise aine käitlemisel. See on kooskõlas J.K. u

ütlustega selle kohta, et ta sai J. Oravalt kindla tellitud koguse amfetamiini, mis oli valmis

kaalutud ja mille õiget kaalumist J. Orava poolt ta usaldas, ise üle ei kaalunud. Süüd kinnitavad

ka J. Orava telefoni vaatlusprotokollis kajastuvad telefoni kirjed.

J. Orav 07.01.2019 kohtuistungil tunnistas, et ta on ise narkootilise aine tarvitaja. Ta ei ole

kellelegi narkootilist ainet edasi andnud, ei J.K. ule ega kellelegi teisele, ainult koos tarvitanud.

Korterist ära võetud esemed ei ole narkootilise aine käitlemise otstarbega: Minigripkotid on

varutud põhjusel, et tema abikaasa soovis hakata tegelema kulla kokkuostmisega, süstlad on

haige abikaasa süstimiseks või J. Oravale endale amfetamiini süstimiseks, huulikud aine

suitsetamiseks, muud asjad on korterisse jäänud tema abikaasa endiselt elukaaslaselt, kes oli

narkomaan. J. Orav kinnitab, et ta käib sageli Tallinnas, kuna tema ema elab seal ja ta on pärit

Tallinnast – kõik tema tuttavad on sealt. J. Orav andis ütlusi, et tema karistus – vangistus –

asendati üldkasuliku tööga ja ta tegi tööd loomade varjupaigas. J.K. on tema naise tuttav. J.K.

u ütlused on temalt välja pressitud, teda on hirmutatud, need on valeütlused.

3.3. Maakohus asus seisukohale, et nii J. Orav kui ka tunnistajad on olnud pikaajalised

narkootilise aine tarvitajad. Nii J. Orava kui tunnistajate ütlustest tuleneb, et narkootiline aine

on pakendatud tavaliselt väikestesse minigripkottidesse, ühes kotis ainet 1 gramm. J. Orav ja

tunnistajad andsid ütlusi, et nad suudavad oma kogemusest tulenevalt ka juba silma järgi

hinnata, missugune kogus on 1 gramm. Nad oskavad hinnata kotikeses oleva aine kvaliteeti.

Jälitustoimingute protokollidest selgub, et isikud omavahelises suhtluses käsitlevad saadava,

üleantava aine kvaliteeti ja mõju, seda osatakse hinnata ja kritiseerida. 1 kotikeses olevast ainest

ehk 1 grammist saadakse mitu-mitu doosi.

Kõigi tõendite uurimine kogumis lõi maakohtus veendumuse, et narkootilise aine käitlemine

toimus viisil, et J. Orav tõi narkootilise aine Tallinnast, kaalus soovitud koguse ja andis selle

edasi J.K. ule, kes andis selle edasi osa M.R. le, ja osa teistele isikutele. Isik, keda

jälitustoimingute protokollides (telefonikõnedes) J.K. nimetab „inimene“, „see“- isikut, kellelt

ta ainet (viina) saab on J. Orav- see isik oli koos A.O. aga 26.02.2018 Tartus, see isik käis

loomade varjupaigas tööl. Et J. Orav käis loomade varjupaigas tööl, kinnitavad tema ütlused

kohtuistungil.

3.4. Maakohus oli seisukohal, et J.K. u ütlused, aga ka E.V. di ütlused ei ole valeütlused.

Uuritud tõendid kogumis on loonud maakohtule pildi objektiivsest olustikust 2018 veebruaris-

aprillis Viljandis: M.R. soovib J.K. ult ainet saada. Lepitakse kokku, et kui J.K. ul aine olemas,

ta teatab sellest. Kui J.K. ul aine olemas, lepitakse kokku, kuidas M.R. aine kätte saab, lepitakse

kokku ka hind. M.R. korduvalt helistab ja saadab sõnumeid J.K. ule teadetega selle kohta, et

konkreetsed soovijad on ootel, millal J.K. toob aine. Selline objektiivne olustik ja tegevused

tõendavad toimiva süsteemi olemasolu: kuidas narkootiline aine jõuab J. Oravalt J.K. u ja M.R.

vahendusel tarvitajani. Selline kaudsete tõendite põhjal kujunenud tervikpilt on kooskõlas J.K.

u ütlustega aine saamise ja edasiandmise kohta. Sellise objektiivse tervikpildiga on ümber

lükatud J. Orava ütlused selle kohta, et J.K. on hirmutatuna andnud valeütlusi.

Et J. Orava elukohast ära võetud narkootilise aine käitlemisega seotud ja sellekohaseid jälgi

kandvad esemed on seotud just J. Orava tegevusega- narkootilise aine kaalumise ja

pakendamisega, tõendavad tunnistaja E.V. di ütlused (Jako tegi aine valmis, see oli süstlas

valmis). Et J. Orav andis J.K. ule edasi õiges koguses kaalutud-pakitud aine, selgub

jälitustoimingute protokollidest- edasi antakse üks viin, kolm viina, 11 viina. J.K. usaldas J.

Orava kaalumist. Kaalutud koguse alusel maksti ka raha.

Jälitustoimingute protokollidest ja muudest tõenditest nähtub, et J. Orav oli teadlik sellest, et

J.K. annab narkootilise aine edasi teistele isikutele tasu eest. Isikute omavahelisest suhtlusest

tuleneb, et J.K. annab J. Oravale aine eest raha üle siis, kui ta raha kätte saab. Seega oli J.

Oravale teada, et aine saajad ja selle eest maksjad on järgmised isikud ehk siis turustamise

eesmärk oli J. Oravale teada.

4. Maakohtu seisukoht J. Orava süüdistuses 0,045 grammi pruuni aine, mis sisaldas narkootilist

ainet fentanüül ja atsetüülfentanüüli omandamises ja toimetamises Viljandi linna.

4.1. Nimetatud episood on maakohtu hinnangul tõendatud J. Orava kahtlustatavana

kinnipidamise protokolliga, asitõendite vaatlusprotokolliga, ekspertiisiks aine esitamisega,

ekspertiisiaktiga nr 18E-AN0766 23.07.2018 narkootilise aine kohta, kohtutoksikoloogia

eksperdi Mailis Tõnissoni saadetud tabeliga, milles märgitud narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad

annused.

Tabeli arvandmetest tuleneb, et J. Oraval kinnipidamisel kaasas olnud pruun aine

fooliumvoldikus, mille mass oli 0,045 grammi ehk 45 milligrammi on enam kui 34 korda

suurem kogus kui on kümnele inimesele piisav kogus (1,3mg). Seega on 0,045 grammi

fentanüüli puhul tegemist kogusega, millest piisaks vähemalt 340 inimesele. Ehkki käesolevas

asjas ei ole täpselt kindlaks tehtav protsentuaalne sisaldus, ületab aine mass sedavõrd suurel

määral kümnele inimesele piisava koguse, et seda on põhjendatud lugeda suureks koguseks.

J. Orav omas kinnipidamisel hõbepaberis narkootilist ainet fentanüüli, sellega toimus tema

poolt narkootilise aine käitlemine NPALS § 2 p 3 tähenduses.

4.2. Süüdistuse kohaselt J. Orav omandas ebaseaduslikult aine 2018 juunis tuvastamata ajal,

kohas ja isikult. Maakohus leidis, et olukorras, kus J. Oraval on kinnipidamisel taskus

narkootiline aine koos selle tarvitamiseks sobiliku plasttoruga, on tegemist objektiivse

olukorraga, mida tuleb nimetada narkootilise aine omamiseks. Maakohus ei pidanud eluliselt

usutavaks, et narkootiline aine leitakse linnatänavalt ja siis hoitakse seda riiete taskus enam kui

aasta. Samas ei oma see (J. Orava selgitus tänavalt leidmise kohta aasta tagasi) teo

kvalifitseerimisel ka äramuutvat tähendust. Maakohus leidis, et J. Orav, kellel on mitmeaastane

narkootilise aine tarvitamise kogemus ja kellel koos narkootilise ainega oli taskus ka selle aine

manustamiseks sobiv vahend, oli selle omandanud teadlikult, hoidis seda ja sellega pani toime

suures koguses narkootilise aine käitlemise.

5. J. Orav on temale mõlemas episoodis etteheidetavad süüteod pannud toime kavatsetult:

kooskõlastades narkootilise aine saamise ja edasiandmise teiste isikutega (1.episoodis) ja

omades narkootilist ainet koos manustamise vahendiga, kandes seda endaga kaasas ja hoides

kuni äravõtmiseni politsei poolt (2. episoodis).

Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase

arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad) lisa 1 I nimekirja ja fentanüül II nimekirja.

Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt

loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks

vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul loetakse suureks koguseks 1,3 g ja fentanüüli

puhul 1,3 mg.

6. Maakohtu seisukoht J. Gingel-Käärile esitatud süüdistuses.

6.1. J. Gingel–Kääri süü on tõendatud J. Gingel-Kääri ütlustega 07.01.2019 kohtuistungil antud

ütlustega, Tartu Maakohtu 30.10.2018 otsusega, M.R. kohtueelses menetluses antud ütlustega,

asitõendi vaatlusprotokolliga, jälitustoimingute protokollidega.

Pärast M.R. kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist KrMS § 291 lg 1 p 2, lg 3 korras

nõustus M.R. vastama J. Gingel-Kääri kaitsja küsimustele. Vastates kaitsja küsimustele

kinnitas M.R. avaldatud ütluste sisu õigsust, sh seda, et J. Gingel-Kääri käest on ta saanud

narkootilist ainet ühe korra, teistele edasi andmiseks. J. Gingel-Käär kohtuistungil avaldas

vastuseks prokuröri küsimusele, et M.R. on öelnud, et ta teeb kõik, et vangi mitte minna,

seetõttu on M.R. rääkinud ülekuulamisel mida tahes. Tema ütlusi ei saa arvestada.

Maakohus leidis, et M.R. ütluste avaldamine kohtuistungil on kooskõlas KrMS § 71 lg 2 p 2,

§ 2871 lg 5, § 291 lg 1 p 2, lg 3 p-de 1-3 sätetega ja tagab kaastäideviijana juba süüdi mõistetud

tunnistajale temale kuuluva vaikimisõiguse tegeliku sisu. Vaatamata asjaolule, et M.R. on juba

süüdi tunnistatud, on tal jätkuvalt õigus kasutada ütluste andmisest keeldumise õigust seoses

tema poolt toime pandud teoga ja selline õigus on talle tagatud KrMS § 2871 lg 5 järgi ka siis,

kui ta esineb tunnistajana. Samas on tal õigus ka ütlusi anda kui ta otsustab seda teha (KrMS §

34 lg 1 p. 1). Seetõttu ei ole vastuoluline ega ebaseaduslik olukord, kus M.R. otsustas

küsimustele vastata pärast tema ütluste avaldamist. KrMS § 2871 lg 5 järgi isikut, kes on

kaastäideviijana samas kuriteos süüdi mõistetud, ei hoiatata kriminaalkaristuse eest. Sellega on

realiseeritud ka vastaspoolele ehk J. Gingel-Kääri kaitsjale küllaldane võimalus esitada

tunnistaja ütlustele vastuväiteid ja täita sellega KrMS § 291 lg 3 p 3 nõue.

Jälitustoimingute protokollides kirjas olevast infovahetusest M.R. ja teiste isikute vahel nähtub,

et 23.02.2018 ei saa M.R. anda küsijatele soovitud ainet (Ei saa aidata). Seejärel pärast J.

Gingel-Kääri telefonikõnet ja tema saabumist M.R. korteriukse taha teatab M.R. soovijatele

võimalusest saada ainet (Saan aidata), talle toodi kuus viina, hind 20, kvaliteet OK.

Maakohus märgib, et M.R. on 30.10.2018 kohtuotsusega süüdi tunnistatud narkootilise aine

edasiandmises suurele hulgale erinevatele isikutele. Kohtulike tõendite uurimise käigus uuritud

jälitustoimingute protokollidest nähtub, et M.R. on isik, kelle poole pöörduti pidevalt paljude

erinevate isikute poolt sooviga saada temalt narkootilist ainet. Sama kinnitas ka J. Gingel-Käär

(kui küsid kelleltki, kust saab, siis öeldi, et temalt saab). See tähendab, et M.R. oli paljudele

narkootilise aine soovijatele teada kui kindel ja usaldusväärne narkootilise aine hankija. Uuritud

tõendid kinnitavad samas, et M.R. kontrollib hoolikalt saadava ja edasimüüdava aine kogust ja

kvaliteeti.

6.2. Nende tõendite alusel kogumis on maakohus veendumusel, et J. Gingel–Käär andis M.R.

le edasi 6 pakendit ehk 6 grammi amfetamiini (mille kohta kasutati omavahelises kõnepruugis

sõna „viin“), mis vastas sellele narkootilisele ainele esitatavale kvaliteedinõudele. J. Gingel-

Kääri ütlused, et ta andis M.R. le purustatud glükoosi, on ümber lükatud muude tõenditega.

Maakohus märgib M.R. ütluste usaldusväärsuse kohta, et kahtlustatavana ülekuulamisel

19.06.2018 annab ta ütlusi, et J. Gingel-Käärilt saadud pakendid pidid väidetavalt olema 1-

grammised, kuid keegi ostjatest mainis, et tegelikult oli pakendites vähem kui 1 gramm sees.

Jälitustoimingute protokollidest nähtub, et tegelikult on M.R. 24.02.2018 saadud pakendid üle

kaalunud ja J. Gingel-Käärile teada andnud, et kogused on väiksemad. See tähendab, et

19.06.2018 kahtlustatavana ülekuulamisel on M.R. rääkinud tegelikult toimunust, et tegelikult

olid pakendid lubatust väiksemad ja M.R. ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda.

6.3. J. Gingel-Käär on isik, kes on varem toime pannud suures koguses narkootilise aine

ebaseadusliku käitlemise – ta on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 30.08.2012 otsusega KarS

§ 184 lg 2 p-de 1, 2, § 188 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõistetud karistus.

6.4. J. Gingel- Kääri tegevus 24.02.2018 kella 04 paiku öösel, kui ta andis suures koguses

narkootilist ainet edasi M.R. le on narkootilise aine käitlemine NPALS § 2 p 3 tähenduses.

Seega pani J. Gingel-Käär toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud korduvalt.

6.5. Maakohus kontrollis jälitustoimingute aluseks olevate kohtu lubade andmist ja tutvus

jälitustoimikuga nr 1826000015. Lubasid jälitustoiminguteks on taotletud kriminaalasja

nr 17284000387 menetluses.

Maakohus leidis, et jälitustoimikus olevad eelandmed, koostööteated ja esitatud teave on piisav,

et kohus on saanud loa jälitustoiminguks anda põhjendatult. Puutuvalt ultima ratio põhimõttest

kinnipidamise nõudesse loa andmisel märkis maakohus, et kohtule esitatud eelandmetest

nähtuvalt oli ilmne, et isikud tegutsevad varjatult, mistõttu ka tõendite kogumine varjatult oli

ainus võimalus selle kuriteo kohta tõendite kogumiseks. Ka nüüdseks kohtule esitatud

jälitusprotokollide sisust nähtub, et seotud isikud tegutsesid konspiratiivselt, varjatult. Seetõttu

oli ainuvõimalik teha uurimistoiminguid – salajast pealtkuulamist – ja vaatamist

jälitustoimingutena ja varjatult.

Samadel alustel on taotletud jälitustoimingu luba M.R. suhtes, luba antud Tartu Maakohtu

määrusega KM5246/2018 alates 19.02.2018 kuni 18.04.2018.

Seejärel on maakohtule esitatud jälitustoimingute pikendamise taotlused. Maakohtule on koos

jälitustoimikuga esitatud seniste andmete kokkuvõte perioodi 20.02.2018-16.04.2018 kohta. On

nimetatud kontakteeruvad isikud, esitatud koostööteated. Kohtule esitatud andmete pinnalt on

ilmne, et kontakteeruvate ja seotud isikute ring on lai.

Maakohus märkis, et käesolevas kriminaalasjas kohtumenetluses esitatud jälitustoimingute

protokollidest nähtub, et isikute ülesannete jaotuse ja süsteemi toimimise saab tuletada

jälitustoimingute alusel, need ei ole kindlal ajahetkel avalikult nähtavad ja fikseeritavad

tegevused. Neid tegevusi on võimalik kindlaks teha üksnes varjatult pealt kuulates, vaadates,

salvestades, st loa andmine on toimunud ultima ratio põhimõtet järgides. Seetõttu on kohus ka

alates 18.04.2018 andnud põhjendatult load jälitustoimingute läbiviimiseks perioodiks

18.04.2018-18.06.2018 M.S. i suhtes (Tartu Maakohtu määrus KM5563/2018) ja M.R. suhtes

(Tartu Maakohtu määrus KM5565/2018 M.R. suhtes).

Teostatud jälitustoimingute kaudu on selgunud uued seotud isikuid – J.K. , J. Orav ja E. Grüner.

Kohtule on esitatud seniste jälitustoimingute kokkuvõtted ja koostööteateid. Informatsiooni

analüüsist nähtub J.K. u ja J. Orava seotus. Maakohus leidis, et J.K. u ja J. Orava suhtes

jälitustoiminguteks antud load on antud kohtu poolt põhjendatult, kuna muude, avalike

menetlustoimingute kaudu tõendite kogumine olnuks välistatud. Tartu Maakohtu määrus KM

5569/2018 jälitustoiminguteks J.K. u suhtes, Tartu Maakohtu määrus nr KM 5573/2018

jälitustoiminguteks J. Orava suhtes ja Tartu Maakohtu määrus nr KM5575/2018

jälitustoiminguteks E. Grüneri suhtes on antud põhjendatult.

Maakohus luges selles kriminaalasjas jälitustoimingute protokollid lubatavateks tõenditeks.

Isikuid on teavitatud nende suhtes läbi viidud jälitustoimingutest 06.09.2018, jälitustoimiku

andmetega soovis tutvuda J. Orav.

7. Maakohtu seisukoht E. Grünerile esitatud süüdistuses seoses narkootilise aine omandamisega

posti teel. (teises episoodis mõisteti E. Grüner õigeks, seda ei vaidlustata ning sellel siinkohal

ei peatuta)

7.1. E. Grüneri tegutsemine suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisena on

tõendatud järgmiste kohtumenetluses uuritud tõenditega: 27.12.2017 koostatud läbivaatuse akt,

28.12.2017 on Maksu- ja Tolliamet küsinud ekspertarvamust Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudilt, uuringuakt nr 17U-AN0533, kohtutoksikoloogia ekspert M. Tõnissoni saadetud

tabeli, milles märgitud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja

vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused, E. Grüneri kahtlustatavana

ülekuulamisel avaldatu (elukoht).

Need uuritud tõendid tõendavad, et Saksamaalt saabus E. Grüneri aadressile Eestisse

Viljandisse postipakk, milles kahes eraldi pakendis suures koguses – koguses, millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele – amfetamiini (saabus 2,21 grammi, 10

inimesele piisab 1,3 grammist) ja alprosalaami (saabus 0,41 grammi, kümnele inimesele piisab

23 milligrammist).

Viljandis XXX trepikoja välisuks on lukus, postkastid trepikojas sees seinal, korteri nr X

postkast on lukustatud, vaatlus teostatud 04.04.2018.

Nendest tõenditest järeldub, et E. Grüneri aadressile saabunud postisaadetis oli määratud

jõudma E. Grüneri tegelikku elukohta Viljandis. Postisaadetis on tavakirja mõõtmetega ja

mahub seega korteri nr X postkasti. Postisaadetised toimetab saaja postkasti postiteenuse

osutaja. Käesoleval juhul vastab Viljandisse XXX adresseeritud postisaadetis nõuetele, mis

tagab saadetise jõudmise saatjalt selle saajani. Maakohtu hinnangul ei tähenda postisaadetise

ümbrikul olev nime erinevus „Gräner“, et postisaadetis ei oleks jõudnud XXX korteri nr X

elaniku E. Grünerini. Postisaadetised toimetab postiteenuse osutaja kohale aadressi järgi.

7.2. E. Grüneri süüd tõendavad ka jälitustoimingutega saadud andmete protokoll ja E. Grüneri

kahtlustatavana ülekuulamine.

Nendest tõenditest järeldub üheselt, et Maksu- ja Tolliametis ülekuulatav sõber on E. Grüner,

kes on tellinud pakke, mille Maksu- ja Tolliamet on ära võtnud.

Küsimusele E. Grüneri võimaliku huvi kohta tellida ja omandada narkootilist ainet tuleb vastata

jaatavalt: E. Grüneril on narkootiliste ainete tarvitamise kogemus, ta kinnitas seda ise

ülekuulamisel. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjad tõendavad, et 09.04.2018 on E. Grüneril

tehtud

kindlaks

amfetamiini,

metamfetamiini,

kokaiini,

alprosalaami

sisaldus

uuringumaterjalis, sama 03.08.2018 uuringumaterjalis. Ekspert ja arst on teinud kindlaks, et

E. Grüneril 30.07.2018 esineb narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine

tarvitamisest tingitud joove. Seega on E. Grüneril tehtud korduvalt kindlaks narkootilise aine

tarvitamise faktid.

E. Grüner elab Viljandis XXX koos elukaaslasega, kellega räägib narkootikumide tarvitamisest

ja kes on teadlik E. Grüneri seosest narkootikumidega. See viitab, et tegeliku elulise olukorraga

ei ole kooskõlas E. Grüneri eitus kahtlustatavana ülekuulamisel, et ta ei telli narkootikume oma

elukaaslase ja lapse aadressile.

7.3. Maakohus märkis, et postipaki saatmine ei ole tasuta teenus, samuti ei ole narkootilise aine

kasutajate jaoks väärtusetu E. Grünerile adresseeritud postisaadetise sisu- suur kogus

narkootilist ainet. Sellises olukorras ei ole tõepärane E. Grüneri esitatud versioon, et tal on

küllalt vaenlasi, kes võisid tema aadressile sellise – kallihinnalise – saadetise saata. Edaspidine

ütluste andmisest keeldumine E. Grüneri poolt viitab, et ta väldib selle versiooni usutavuse

kontrollimist.

Neil asjaoludel leidis maakohus, et suures koguses narkootilise aine saabumine postisaadetisega

E. Grüneri kodusele aadressile on toimunud E. Grüneri enda initsiatiivil, tema enda poolt

algatatud tahteavaldusega ehk tellimisega. Tellimisega on käivitunud tellitava kauba (aine)

liikumine kindlal marsruudil ja kindla saajani ehk siis eesmärgipäraselt. Eesmärgiks saab olla

tellitud aine omandamine.

7.4. Suures koguses narkootilise aine tellimisega enda aadressil, kui see narkootiline aine on

juba ka jõudnud Eesti Vabariigi postiasutusse ja ootab edastamist tellijale tema antud aadressil,

on tellija teinud temast oleneva postiseadusega reguleeritud piires, et tema poolt tellitud

narkootiline aine ka temani jõuab. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et narkootiline aine

postisaadetises E. Grünerini ei jõudnud- see võeti Posti piiripunktis Maksu- ja Tolliameti

töötajate poolt ära. Seega ei jõudnud narkootiline aine E. Grünerini temast mitteolenevatel

põhjustel ja tema käitumine tuleb kvalifitseerida kui narkootilise aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise katse, st KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

7.5. E. Grüner on narkootilise aine tarvitaja, tema puhul puuduvad NPALS § 3 lg 1 nimetatud

lubavad asjaolud. Seega on tema puhul tegemist narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega

ehk siis tegevusega, mida kirjeldatakse NPALS § 2 p 3.

E. Grünerile esitatud süüdistus sisaldab narkootilise aine tellimise etteheidet, narkootilise aine

käitlemist on sisustatud süüdistuses tellimisega. Kohtulikus vaidluses kasutas prokurör

etteheidet narkootilise aine sisseveos, mis on lõpule viidud kui vahendlik täideviimine.

Maakohus märkis selle etteheite kohta esmalt viitega KrMS § 268 lg-le 1, et kriminaalasja

kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui käesolevas

paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul ei ole tegemist KrMS § 268 lg 2 ega muu

selles paragrahvis sätestatud juhtumiga. Teiseks on maakohus seisukohal, et ehkki NPALS § 2

ja selle p 3 loetleb erinevaid võimalikke tegusid, mis võivad igaüks eraldi moodustada

narkootilise aine käitlemise objektiivse külje, on tegemist erinevate osategude avatud loeteluga,

millest mõnesid kirjeldatud osategusid ei ole mõnel juhul üldse võimalik teistest osategudest

lahus toime panna (Riigikohus nr 3-1-1-56-15, p 11). Maakohtu hinnangul on selliseks osateoks

ka narkootilise aine sissevedu (käesolevas asjas kohtuvaidluses prokuröri kirjeldatud kujul) kui

puuduvad kõik muud võimalikud osateod. Neil põhjustel ei pea kohus võimalikuks asuda

hindama E. Grüneri võimalikku tegevust, mis seisneb narkootilise aine suures koguses

sisseveos.

Seega pani E. Grüner toime KarS § 184 lg 1- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures

koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise katse.

7.6. Süüteokatse toimepanemine E. Grüneri poolt on toimunud kavatsetult – ta on alustanud

narkootilise aine käitlemistegudega, eesmärgiga tellitud ja saabuv aine kätte saada. Aine saabus,

kuid ei jõudnud E. Grünerini temast mitteolenevatel põhjustel.

8. Maakohtu seisukoht mõistetavate karistuste osas.

8.1. J. Oravale mõistetav karistus.

J. Orava poolt toimepandud kuriteod tuleb kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, kuna J. Orav

on käidelnud narkootilisi aineid korduvalt. Seega tuleb J. Orav süüdi tunnistada KarS § 184 lg

2 p 2 järgi ja mõista talle karistus.

Süü suuruse puhul arvestas maakohus, et J. Orav on korduvalt käidelnud ebaseaduslikult

narkootilisi aineid amfetamiin, fentanüül, atsetüülfenatnüül suures koguses. Lisaks panustas

J. Orav aktiivselt selleks, et narkootiline aine amfetamiin saaks turustatud, sh veetud laiali üle

Eestimaa ja seeläbi kahjustatud paljude inimeste tervis (arvestades edasiantud amfetamiini

kogust, s.o vähemalt 73 grammi, oleks saanud narkojoobe tekitada ligikaudu 550-le inimesele).

Maakohtu hinnangul on oluline seegi, et J. Orav andis turustamise eesmärgil edasi narkootilist

ainet ligikaudu kolme kuu vältel ning vähemalt 12-l korral. Maakohus märgib toimepandud

kuriteo ohtlikkuse ja toimepanija süü suuruse juures, et asja materjalist nähtub, kuidas kümnete

kaupa isikuid on olnud igapäevaselt seotud huviga narkootilise aine saamise, edasiandmise või

tarvitamise vastu: isikud on narkootilise ainega seoses tegelenud töö ajal, kodus lapsi vältides,

öösiti ja kurtes oma halba enesetunnet. Narkootikumi saamiseks on kasutatud lastele laekuvat

toetusraha. Kõik need asjaolud moodustavad rahvatervisevastase süüteo kahjulikud järelmid.

Tegemist on paljusid isikuid laostava ja laastava süüteoga.

Maakohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58

mõttes.

Karistuse eripreventiivsete eesmärkide puhul on oluline arvestada süüdistatav J. Orava

varasemat karistatust. Karistusregistri andmetel on süüdistatav varasemalt korduvalt karistatud.

J. Oraval on 3 kehtivat kriminaalkaristust ning hulgaliselt kehtivaid väärteokaristusi (sh on

J. Oravat 26.07.2017 karistatud NPALS § 151 lg 1 alusel). J. Oravat on karistatud peamiselt

varavastaste kuritegude toimepanemise eest, aga ka liiklussüüteo toimepanemise eest. Viimati

karistati J. Oravat kriminaalkorras Tartu Maakohtu 10.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-

17-2770, millega J. Orav tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 8

kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati J. Sooperele (praegune Orav) mõistetud

karistust Harju Maakohtu 10.08.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa võrra.

J. Sooperele mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. KarS § 74 lg 5 ja § 69

lg-te 1, 3 alusel asendati J. Sooperele mõistetud vangistus 713 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga

2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati J. Sooperet üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §

75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Seega pani J. Orav narkootikumidega seotud süüteod toime ajal, mil ta pidi Tartu Maakohtu

10.04.2017 otsuse (kriminaalasi nr 1-17-2770) alusel tegema üldkasulikku tööd. Vaatamata

J. Oravale karistuseks mõistetud vangistusele, mis asendati üldkasuliku tööga, pani J. Orav

üldkasuliku töö tegemise ajal toime uued narkootikumidega seotud süüteod, s.o esimese astme

süüteod.

J. Orava

poolt

toimepandud

kuriteod

on

muutunud

oma

olemuselt

ühiskonnaohtlikumaks. Süüdistatav J. Orava poolt varasemalt toimepandud kuritegude

asjaolusid arvestades järeldub selgelt, et süüdistatava käitumises on säilinud kuritegelik

käitumismuster. Kuigi süüdistatav J. Oravale anti Tartu Maakohtu 10.04.2017 otsusega

võimalus kanda talle mõistetud karistust vabaduses, siis mõistetud karistus ei ole ilmselgelt

avaldanud talle piisavat mõju ja nii on süüdistatav J. Orav jätkanud uute ning raskemate

kuritegude toimepanemist.

Maakohus peab oluliseks arvestada ka karistuse üldpreventiivseid asjaolusid. Käesoleval juhul

pidas maakohus äärmiselt oluliseks, et tegemist on isikuga, kes on järjepidevalt jätkanud

süütegude

toimepanemist,

seejuures

on

toimepandud

kuriteod

muutunud

ühiskonnaohtlikumaks, hõlmanud suuremat hulka inimesi. Kuna mõistetav karistus peab

näitama riiklikku hukkamõistu sellisele järjepidevale käitumisele, peavad korduvkurjategijatele

mõistetavad karistused olema piisavalt ranged. Seda ka põhjusel, et ilmselgelt ei ole J. Orava

puhul varasemalt mõistetud karistused täitnud eesmärke.

Eeltoodud asjaolusid arvestades pidas maakohus põhjendatuks mõista süüdistatav J. Oravale

karistuseks 6 aastat vangistust. Sellises määras mõistetav karistus vastab süüdistatav J. Orava

süüle ja karistuseesmärkidele ja arvestab, et J. Orav pani kuriteod toime ajal, mil ta pidi tegema

üldkasulikku tööd. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et J. Orav on teinud temale määratud

713-st üldkasuliku töö tunnist ära teinud 331 tundi. Seega mõistetud karistuse ärakandmata osa

on 382 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 382 päeva ehk 1 aasta 17 päeva vangistust.

J. Oravale tuleb mõista liitkaristuseks kahe kohtuotsuse kogumis 7 aastat 17 päeva vangistust.

Vastusena J. Orava kaitsja väitele, et mõistetav karistus peab olema teiste isikutega võrreldav,

märgib maakohus, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdlase isikut, tema

karistustundlikkust, st ka varasemat karistatust.

8.2. J. Gingel-Käärile mõistetav karistus.

Tartu Maakohtu 30.08.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5843 mõisteti süüdistatav süüdi

KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 alusel ning mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks

4 aastat vangistust, samuti tunnistati KarS § 188 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle

karistuseks 1 aasta vangistust ja KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks

4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust talle Tartu Maakohtu 17.02.2009 otsusega mõistetud

ja ärakandmata karistuse võrra. J. Gingel-Käärile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis 5 aastat 19 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg

karistusaja hulka. Kohtuotsus jõustus 09.10.2012 J. Gingel-Käär vabanes karistuse kandmiselt

09.09.2014 tingimisi enne tähtaega. Sellest tulenevalt on J. Gingel-Käär KarS § 184 lg 2 p 2

sätestatud isik, s.o isik, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo.

J. Gingel-Kääri poolt käideldud narkootilise aine kogus on suur. J. Gingel-Käär pani toime

rahvatervisevastase süüteo ning seejuures panustas selleks, et omandatud narkootiline aine

saaks turustatud ning seeläbi kahjustatud paljude inimeste tervis. J. Gingel-Kääri poolt

turustatud narkootilisest ainest oleks saanud narkojoobe tekitada rohkem kui 40-le inimesele.

Maakohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58

mõttes.

Süüdistatavat J. Gingel-Kääri on varasemalt korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud.

Maakohus, hinnates J. Gingel-Kääri varasemat karistatust, leiab, et kuivõrd J. Gingel-Käär on

jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist, nähtub sellest, et mõistetud karistused ei ole

J. Gingel-Käärile ilmselgelt vajalikku mõju avaldanud. Märkimist väärib, et eelmisel korral kui

J. Gingel-Kääri karistati KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi, vabanes ta vangistuse kandmiselt

tingimisi enne tähtaega. Kuna J. Gingel-Käär on pärast ennetähtaegset vabanemist, s.o pärast

seda, kui talle anti võimalus vabaneda vangistusest ja elada seaduskuulekat elu karistust lõpuni

kandmata ja on pannud toime uued kuriteod, siis on see selge märk, et varasemad ärakantud

karistused ei ole olnud piisavad tema mõjutamiseks jääma seaduskuulekaks käitujaks.

Maakohtu hinnangul on karistuse põhimõtete järgi oluline valida isikule järjest

individualiseeritum ja vajadusel rangem karistus, et tagada karistuseesmärkide saavutamine.

Lõpptulemusena on oluline, et J. Gingel-Käär edasiselt enam süütegusid toime ei paneks. Siiani

ei ole mõistetud karistused talle vajalikku mõju avaldanud. Sellest järeldas maakohus, et

J. Gingel-Käärile senini mõistetud karistused ei ole olnud efektiivsed, sh ei ole avaldanud

püsivat mõju tema ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt. Karistuse kestuse üle

otsustades võttis maakohus arvesse, et tegemist on ühe süüteoepisoodiga. Seetõttu pidas

maakohus võimalikuks kohaldada karistust määras, mis jääb allapoole sanktsiooni keskmist

määra.

Maakohus pidas põhjendatuks määrata J. Gingel-Käärile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi toimepandud

kuriteo eest karistuseks 5 aastat vangistust.

Kuna J. Gingel-Käär kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 19.04.2018 otsusega mõistetud

tingimuslikku karistust (katseaeg kuni 18.04.2021), kuuluvad mõistetud karistused KarS § 64

lg 1 ja § 65 lg 1 alusel omavahel liitmisele.

8.3. E. Grünerile mõistetav karistus.

Süü suuruse puhul arvestas maakohus, et E. Grüner tellis ebaseaduslikult välisriigist

(Saksamaalt) narkootilisi aineid ja seda suures koguses. Käideldud narkootiliste ainete kogus

on seejuures küllaltki suur (pulber massiga 18,90 g sisaldas 2,21 g amfetamiini, joobe

tekitamiseks piisav veidi rohkem kui 15-le inimesele ja pulber massiga 0,45 g sisaldas 0,41 g

alprosalaami, joobe tekitamiseks piisav rohkem kui 150-le inimesele). Samas on E. Grüner

tellinud narkootilisi aineid ühel korral. Lisaks arvestas maakohus, et narkootilised ained, mida

E. Grüner ebaseaduslikult käitles, reaalselt temani ei jõudnud (kuna postisaadetised võeti enne

ära). Seega ei ole narkootilised ained jõudnud reaalselt tarvitajateni ja kahju selles osas tekkinud

ei ole.

Maakohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58

mõttes.

Maakohus arvestas, et E. Grüner on varem kriminaalkorras karistamata ning väärteokorras on

E. Grüneril 1 kehtiv karistus, mis on määratud 14.06.2011 liiklusseaduse rikkumise alusel.

Süüdistatav E. Grünerile tuleb karistuseks mõista vangistus selle sanktsiooni alammäära

lähedal, s.o 3 aastat vangistust. Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinevad alused

(kuriteo toimepanemise asjaolud ja E. Grüneri isikust tulenevad asjaolud), mis võimaldavad

kohaldada KarS § 74 lg-te 1, 3 sätteid ja jätta tingimisi mõistetud vangistus täitmisele

pööramata. KarS § 74 lg 3 alusel määras maakohus katseajaks 3 aastat 6 kuud.

E. Grünerile tuleb KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata kohustuseks mitte omada või tarvitada

narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kohustus mitte omada või tarbida narkootilisi aineid

vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist ja seeläbi maandab uute kuritegude

toimepanemise riske.

Apellatsioonid ja vastus apellatsioonidele

9. Tartu Maakohtu 24.01.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J. Orav, kes

vaidlustab maakohtu otsusega määratud rahaliste nõuete kui ka mõistetud vangistuse pikkuse.

Süüdistatav toob välja, et tal on võimatu rahalisi nõudeid ka parima tahtmise juures täita 30

päeva jooksul, kuna on töötu narkomaan. J. Orav toob välja, et ta on 100% töövõimetu.

Mõistetud karistus on ülekohtune. J. Orva eitab prokuröri poolt väljatoodut, et süüdistatava

tegevus oli konspiratiivne ja üle-eestiline. Ka ei ole J. Orav käskinud kellelgi narkootikumide

ostmiseks oma laste rahasid ära anda – tema ei saa käskida-keelata kellelegi narkootikume

tarvitada. Prokurör on hoopis valesid laste emasid hirmutanud vangistusega, kui nad

süüdistatava kahjuks ütlusi ei anna.

10. Tartu Maakohtu 24.01.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav J. Orava kaitsja

vandeadvokaat N. Kõiv, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega mõista

J. Orav talle esitatud süüdistuses õigeks. Alternatiivselt palub kaitsja, kui kohus leiab, et on

leidnud tõendamist J. Orava poolt toimepandud tegu ja süü, siis vähendada J. Oravale mõistetud

karistust.

10.1. J. Orava kaitsja leiab, et tõenditest ei nähtu üheselt, et J. Orav oleks käidelnud narkootilisi

aineid süüdistuses märgitud viisil, mis omakorda annaks õigusliku aluse tema

süüdimõistmiseks. Süüdistuses on ära märgitud konkreetsed kuupäevad ja J. Orava poolt

teistele isikutele üleantavad narkootiliste ainete kogused. J. Orava kaitsja arvates oleks

maakohus pidanud süüdistuses märgitud iga kuupäeva käsitlema eraldi, mitte aga tervikuna.

Kui palju narkootilisi aineid J. Orava poolt ühel või teisel päeval teistele isikutele üle anti on

jäänud küllaldaselt tõendamata.

10.2. J. Oravalt läbiotsimisel äravõetud asitõendid ja nende vaatlemine ei tõenda veel

narkootiliste ainete käitlemist suures ulatuses. Neid tõendeid võiks käsitleda narkootiliste ainete

tarvitamisena J. Orava poolt. J. Orav tunnistas kohtuistungil, et ta tarvitas narkootilisi aineid ja

seetõttu võisid teatud narkootiliste ainete jäägid sattuda äravõetud esemetele, kuid narkootiliste

ainete käitlemist suures ulatuses J. Orav kategooriliselt eitab. Samuti tunnistas J. Orav

kohtuistungil, et tema praeguse abikaasa endine elukaaslane tegeles narkootiliste ainete

käitlemisega ja seetõttu võisid narkootiliste ainete jäägid sattuda kaalule, mis on J. Orava

abikaasa omand ja mis oli soetatud enne tema abiellumist.

10.3. Jälitustõenditest ei nähtu, et J. Orav oleks andnud kellelegi teisele üle narkootilisi aineid

suures ulatuses. J. Orav ei eita, et ta suhtles jälitusdokumentides märgitud isikutega, kuid see ei

tähenda omakorda seda, et ta oleks andnud narkootilisi aineid üle nendele isikutele, kellega ta

telefoni teel oli suhelnud. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kui E.V. kohtuistungil ja J.K.

eeluurimisel antud ütlustes andsid selgitusi, et amfetamiini nimetatakse viinaks aga ka

moosipurgiks siis nähtavatest kogustest on võimalik välja lugeda, et J.K. sai J. Oravalt 20., 22.,

26., veebruaril, 02., 07., 08., 12., 13., 17. ja 30. märtsil ja 21. ja 22. aprillil 2018 kokku vähemalt

73 grammi amfetamiini, mille ta andis edasi M.R. le.

Maakohtu nimetatud seisukoht ei ühti kohtus tunnistajate poolt antud ütlustega.

10.4. Apellatsioonis leitakse, et maakohtus avaldatud J.K. u poolt eeluurimisel antud ütlusi ei

saa võtta aluseks J. Orava süüdimõistmisel, kuna need ütlused ei ole objektiivsed ja J. Orava

arvates on need mõjutatud menetleja poolt. Samuti esineb olulisi vastuolusid J.K. u poolt antud

ütluste ja süüdistusaktis märgitud süüdistuse osas.

Nii näiteks on märgitud süüdistusaktis, et J. Orav andis J.K. ule üle 20.02.2018 vähemalt 11

grammi narkootilist ainet amfetamiin. Samas aga J.K. u poolt eeluurimisel antud ütlustest

nähtub, et ta sai J. Oravalt narkootilisi aineid 1-2 grammi kaupa ja ostis seda ainult enda

tarbimiseks, hiljem aga M.R. le edasimüümiseks. M.R. poolt antud ütlustest nähtub, et ta sai

narkootilisi aineid J.K. ult, kes aga sai tema teada ühe naisterahva käest, kes elab Viljandis ja

keda J. sõbrannaks nimetas. Seega J.K. ise on avaldanud narkootilisi aineid ostnud M.R. le, et

ta sai narkootilisi aineid ühelt naiselt, süüdistuses ja kohtuotsuses aga on märgitud, et

narkootilisi aineid müüs J.K. ule J. Orav, kes tema kaitsja teada on meesterahvas ja ei ole J.K.

u sõbranna. M.R. ütlustest nähtub, et ta on seda naisterahvast, kes J.K. ule narkootilisi aineid

on müünud, isegi näinud, kuid nime ei tea. Siit saab järeldada, et J.K. ostis tegelikult

narkootilisi aineid kelleltki naisterahvalt, kelle nime ta ei ole avaldanud ja on püüdnud

eeluurimisel antud ütlustes väita, et ta ostis narkootilisi aineid J. Oravalt, selleks et varjata talle

tegelikult narkootilisi aineid müünud isiku (sõbranna) nime. Siit tulenevalt on arusaadav, miks

J.K. keeldus kohtuistungil ütlusi andmast, kuna ta kartis, et tema poolt eeluurimisel antud

ütlused võivad osutuda valedeks.

10.5. Süüdistuse kohaselt andis J. Orav teistele isikutele edasi vähemalt 73 grammi narkootilist

ainet amfetamiini. Süüdistusest ei nähtu milline oli üle antud aines puhta amfetamiini sisaldus.

Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et üleantud aine oleks sisaldanud 100% puhast amfetamiini,

vaid ta pidi olema segatud mingi muu ainega.

Riigikohtu 08.06.2011 kohtulahendist nr 3-1-1-38-11 nähtub, et narkootilise aine suure koguse

kindlaksmääramisel NPALS § 31 lg 3 esimese lause mõttes tuleb lähtuda puhta, mitte aga

segatud narkootilise aine kogusest.

Riigikohtu 25.11.2016 kohtulahendis nr 3-1-1-95-16 punktis 21 asus kohus seisukohale, et

NPALS § 31 lg 3 järgi on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus,

millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Vaadeldava sätte mõttes

tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus,

millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma

puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet

isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. (Vt nt RKKKo 3-

1-1-121-06, p 11, 3-1-1-52-07, p 10, 3-1-1-101-07, p 13, 3-1-1-67-08, p 12, 3-1-1-68-09, p 8 ja

3-1-1-100-13, p 11).

Et käideldud aine tekitas narkojoovet ja et sellest piisas joobe tekitamiseks vähemalt kümnele

isikule, peab tõendama prokuratuur.

Antud juhul ei ole maakohtus leidunud küllaldast tõendamist J. Orava poolt müüdud väidetava

aine puhta narkootilise aine (amfetamiini) kontsentratsioon ja ei ole leidnud tõendamist, et

J. Orava poolt müüdud narkootilise aine kogusest oleks jätkunud vähemalt 10-le isikule joobe

tekitamiseks.

10.6. J. Oravale esitatud süüdistuse 2. episoodis leidis maakohus, et nimetatud süüdistus on

leidnud tõendamist J. Orava kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, asitõendite

vaatlusprotokolliga, ekspertiisiks aine esitamise, ekspertiisiaktiga nr 18E-AN0766 23.07.2018

narkootilise aine ekspertiisi kohta ja kohtutoksikoloogia ekspert M. Tõnissoni saadetud

tabeliga, milles on märgitud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja

vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused.

Maakohus ekslikult tuletas, et nendest arvandmetest tuleneb, et J. Oraval kinnipidamisel kaasas

olnud pruun aine fooliumvoldikus, mille mass oli 0,045 grammi ehk 45 milligrammi on enam

kui 34 korda suurem kogus kui on kümnele inimesele piisav kogus (1,3mg). J. Orava kaitsja ei

jaga maakohtu eespoolnimetatud seisukohta. Juhul, kui ekspert ei ole võimeline määrama

äravõetud aines narkootilise aine kogust, siis isiku süüdimõistmisel ei saa võtta aluseks

süüdistatavalt äravõetud tundmatu aine üldkogust ja oletuse põhjal tuletada, mitmele isikule

piisab selle ainega joobe tekitamiseks. Kohtulahend peab tuginema usaldusväärsetele

tõenditele, mitte aga oletustele. Juhul, kui ekspert ei ole võimeline kindlaks määrama aines

sisalduva narkootilise aine kogust, siis süüdistatav tuleb selles episoodis õigeks mõista

olenemata üldaine kogusest, kas selleks on 45 milligrammi või kümme kilogrammi. Kohtus ei

ole leidnud ka muul viisil tõendamist, mil viisil seda ainet tarvitatakse ja mitmele isikule ning

millises koguses see aine on joovet tekitanud. J. Orava kaitsja on seisukohal, et kui puuduvad

küllaldased tõendid isiku süüdimõistmiseks, siis kahtluse korral tuleb tõlgendada seda

süüdistatava kasuks. Seega tuleb J. Orav teises süüdistusepisoodis tõendite puudumise tõttu

õigeks mõista.

10.7. J. Oravale mõistetud karistus on liialt suur ja ei ole proportsionaalne teistele narkootilisi

aineid suures koguses ebaseaduslikus käitlemises süüdimõistetud isikutele mõistetud

karistustega. Nii näiteks J.K. ule mõistis kohus 30.10.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-

18-7654 karistuseks 5 aastat vangistust, millest 8 kuud kannab J.K. ära koheselt ja ülejäänud

vangistus 4 aastat 4 kuud jääb tingimisi kohaldamata tingimusel, kui J.K. ei pane 5-aastase

katseaja jooksul toime uut kuritegu.

11. Tartu Maakohtu 24.01.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J. Gingel-Kääri

kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja teha

J. Gingel-Kääri suhtes õigeksmõistev otsus.

Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna on jätnud andmata

hinnangu osadele uuritud tõenditele, samuti andnud uuritud tõenditele ebaõige hinnangu,

mistõttu on kokkuvõttes asunud J. Gingel-Kääri süüküsimuse lahendamisel ebaõigele

seisukohale.

11.1. Maakohtus uuritud tõenditega pole tõendatud usaldusväärselt, et J. Gingel-Käär andis

M.R. le üle vähemalt 6 grammi amfetamiini. J. Gingel-Käär andis kohtus ütlusi selle kohta, et

ta tahtis M.R. a petta ning seetõttu andis temale üle purustatud C-vitamiini ehk askorbiinhapet

või glükoosi.

Riigikohus on asjas nr 3-1-1-121-06 leidnud, et narkootilise aine koguse kindlaksmääramisel

on tähtis puhta, mitte segatud aine kogus. Isegi kui lähtuda sellest, et J. Gingel-Käär andis üle

M.R. le narkootilist ainet, siis pole millegagi tõendatud nendes pakendite sisalduva puhta aine

kogus.

11.2. Maakohtu poolt jälitustoimingute protokollidest väljatoodust nähtub, et tegelikult on M.R.

24.02.2018 saadud pakendid üle kaalunud ja J. Gingel-Käärile teada andnud, et kogused on

väiksemad. Seega pelgalt juba selle jälitustoiminguga saadud info kohaselt pole tegemist 6

grammi vaid 4,2 grammi ainega. Kui arvestada asjaolu, et väga suure tõenäosusega kaalus M.R.

ainet koos selle pakendiga, siis ei ületa J. Gingel-Kääri poolt M.R. le antud aine kogus 3

grammi. Lisaks sellel, nagu eelnevalt märgitud, pole teada nendes pakendites oleva puhta

amfetamiini kogus, kui seda üldse oli.

11.3. Nõustuda ei saa maakohtu hinnanguga ka aine kvaliteedi osas, kus maakohus tugineb

järjekordselt M.R. väidetavale kogemusele, hinnates J. Gingel-Käärilt saadud aine kvaliteeti

heaks.

Pidev narkootilise aine tarbija, kes ka nende tehingute ajal oli narkojoobes, ei saa olla

adekvaatseks infoallikaks või „eksperdiks” osas, mis puudutab narkootilise aine kvaliteeti ning

selle alusel ei saa teha järeldust puhta narkootilise aine koguse kohta J. Gingel-Kääri poolt

väidetavalt üle antud pakendites.

Lisaks sellele, kui maakohus on arvestanud M.R. kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, siis

nendest ilmneb vastupidine teave maakohtu poolt kajastatule. Kui maakohus on märkinud, et

M.R. kontrollis hoolikalt saadava aine kvaliteeti, siis tema poolt kohtueelsel uurimisel antud

ütlustest ei nähtu, et ta oleks seda ise tarbinud, et anda „hinnang” aine kvaliteedile. M.R. ütluste

kohaselt müüs ta saadud aine edasi, saamata sealt mingit vaheltkasu rahas või ainena. Seda, et

ta ainet ise ei tarbinud, kinnitas ta lisaks veel ka kohtuistungil, millised ütlused maakohus pidas

lubatavaks tõendiks.

11.4. Samuti ei nähtu kriminaalasjas uuritud tõenditest, mitmele inimesele J. Gingel-Kääri poolt

saadud ainet edasi müüdi ning mitu inimest ja mitu korda seda ainet tarvitasid. Samuti

puuduvad andmed selle kohta, kas M.R. müüs saadud aine edasi samades pakendites või

pakendas need ümber suuremaks hulgaks. Isegi kui need asjaolud oleks kindlaks tehtud pole

olemas potentsiaalsete tarvitajate poolset hinnangut selle aine mõjule joobe tekkimisel.

Maakohus on siinkohal jätnud hindamata jälitustoimingu protokollides sisalduva teabe.

24.02.2018 kell 10.31 helistab M.A. M.R. le, kus muuhulgas ütleb: „No ja aga vaata

normaalsem, kurat, ei toimi eriti”. Kui see, mis „ei toimi eriti”, oli J. Gingel-Kääri poolt M.R.

le edasi antud aine, kinnitab see pigem J. Gingel-Kääri ütlusi.

11.5. Maakohus pole andnud hinnangut ka jälitustoimingu protokollis olevatele kõnedele J.K.

u ja M.R. vahel 24.02.18 kell 12.36 ja 14.14, kus J.K. kahtleb M.R. jutus selle kohta, et J.

Gingel-Kääril üldse oleks saanud olla mingit narkootilist ainet.

Antud juhul ei saa arvestada M.R. ütlustega kui tõendiga, mis kinnitab narkootilise aine kogust

ning seetõttu pole ka usaldusväärselt tõendatud, et J. Gingel-Kääri poolt temale üle antud kogus

ainet (tegelikkuses umbes 3 grammi) oleks selline, mis oleks narkojoobe suutnud tekitada

vähemalt kümnele inimesele. Siit järeldub ka, et tõendamata on süüdistuse väide J. Gingel-

Kääri poolt vähemalt 6 grammi amfetamiini omandamise ja sama koguse üleandmise kohta

M.R. le. Kogus 6 grammi on meelevaldselt tuletatud M.R. ütluste alusel, kuid arvestatud pole

seda, et ainet sellises koguses reaalselt ei olnud.

12. Tartu Maakohtu 24.01.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav E. Grüneri

kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, kes palub tühistada maakohtu otsuse E. Grüneri

süüditunnistamise osas ning teha uus otsus, millega mõista süüdistuses KarS § 184 lg 1 - § 25

lg 2 järgi E. Grüner õigeks. Menetluskulud jätta riigi kanda.

Maakohus on tõendeid analüüsides tõlgendanud kahtlused E. Grüneri süüdiolekus tema

kahjuks, st rikkunud süütuse presumptsiooni.

12.1. Kaebuse esitaja ei nõustu maakohtu hinnanguga uuritud tõenditele ning sellest

tulenevatele järeldustele.

Kriminaalasjas pole kogutud ega esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et E. Grüner oleks tellinud

internetikeskkonna vahendusel narkootilisi aineid. Veelgi enam, jääb arusaamatuks, millistele

tõenditele tuginedes saab antud juhul üldse rääkida internetikeskkonna vahendusel tellimisest.

Kuivõrd kohtueelse uurimisega pole suudetud tuvastada kus, kuidas ja millal tellimus on

vormistatud, või kas üldse on see vormistatud internetikeskkonnas, siis on täielikult tõendamata

antud süüdistuse kontekstis olulisim koosseisuline tegu – narkootilise aine tellimine

omandamise eesmärgil, s.o narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine.

Nimetatud episoodi puudutavate tõendite näol on tegemist kaudsete tõenditega, mis

võimaldavad küll tõstatada kahtlusi, kuid ei võimalda kuidagi järeldada tõsikindlalt E. Grüneri

süüd. Peamiselt on tegemist tõenditega, mis kinnitavad E. Gräneri nimele ja E. Grüneri

aadressiga saadetise saabumist postiasutusse, samuti selle sisu. Nimetatud asjaoludes vaidlus

puudub.

12.2. Samas pole ümber lükatud võimalus, et nimetatud saadetise on tellinud keegi teine,

mistahes eesmärgil. Asjaolu, et E. Grüneri elukohas käib trepikoja uks lukku, ei välista

võimalust, et saadetis oli tellitud kellegi teise poolt. Tegemist on kortermajaga, mille trepikotta

on juurdepääs paljudel inimestel. Eluliselt on usutav E. Grüneri selgitus, et pole loogiline

narkootilise aine tellimine enda aadressile, kus elab tema pere. Tema seisukohta toetab ka

asjaolu, et saadetisel oli E. Grüneri nimi kirjutatud vigaselt (Gräner). Kohtueelsel uurimisel

pole kaalutud ega kontrollitud E. Grüneri versiooni, et paki võis tellida keegi teine tema nimele.

12.3. Kaitsja hinnangul on lubamatu ka maakohtu hinnang E. Grüneri otsusele kasutada

seadusest tulenevat õigust- ütlusi mitte anda. Isiku poolt enda õiguse kasutamist ei saa kasutada

järelduste tegemiseks tema süüküsimise otsustamisel. E. Grüner on andnud ütlusi esimesel

ülekuulamisel ning hiljem kasutanud enda õigust täiendavaid ütlusi mitte anda, samas teades,

et tema varasemaid ütlusi võidakse avaldada ja kohtus kasutada tõendina.

12.4. Kaebuse esitaja on seisukohal, et E. Grüneri süüditunnistamine käesolevas asjas kohtus

uuritud tõendite alusel ei ole võimalik. Tegemist on KrMS §-s 7 lg 3 sätestatud olukorraga –

kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus

tõlgendatakse tema kasuks.

Kriminaalasjas puuduvad täielikult tõendid selle kohta, et saadetis, milline on märgitud

süüdistuses, on tellitud internetikeskkonnas ja et selle tellimuse on vormistanud (sh saadetise

eest tasunud) E. Grüner.

13. Tartu Ringkonnakohtu 13.03.2019 määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti

menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 20.03.2019.

14. Nimetatud ajaks esitas oma vastuse apellatsioonidele ringkonnaprokurör Marja-Liina

Talimaa, kes leiab, et esitatud apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata.

14.1. E. Grüneri kaitsja vandeadvokaat A. Vildi apellatsiooni osas märgib prokurör, et kaitsja

on esitanud samad argumendid ka maakohtus ning Tartu Maakohus on neid oma otsuses

põhjalikult käsitlenud. Tartu Maakohus on hinnanud kõiki nimetatud episoodiga seotud

tõendeid ning leidnud, et E. Grüneri süü on usaldusväärselt tõendamist leidnud.

14.2. J. Orava kaitsja vandeadvokaat N Kõivu ja J. Orava apellatsioonide osas leiab prokurör,

et maakohus on kõiki tõendeid kogumis hinnates leidnud, et narkootilise aine käitlemine toimus

viisil, et J. Orav tõi narkootilise aine Tallinnast, kaalus soovitud koguse ja andis selle edasi J.K.

ule, kes andis sellest osa edasi M.R. le ja osa teistele isikutele. Jälitusprotokollist nähtub, kuidas

toimub suhtlus J. Orava, J.K. u ja M.R. vahel. Sealt nähtub, et J. Orav viibib Tallinnas, jõuab

Viljandisse, peab ühendust J.K. uga ja seejärel teatab J.K. M.R. le, et tal on viina. M.R. teatab

soovijatele viina saabumisest, M.R. tuleb viinale järele või viib J.K. viina M.R. le. Räägitakse

läbi, kas soovijal on raha olemas või maksab hiljem. J.K. ja tunnistajana üle kuulatud E.V. on

kinnitanud, et kõnedes kasutati narkootilise aine kohta sõnu „viin“ ja „vein“.

Kaitsja järeldab, et J.K. ostis tegelikult narkootilisi aineid kelleltki naisterahvalt, kelle nime ta

ei ole avaldanud. Sellise väitega ei saa nõustuda, sest J.K. on oma eeluurimisel antud ütlustes

väitnud, et sai narkootilisi aineid Kessu-nimelise naisterahva käest, kelle õige nimi võib olla

Kristiina. Samuti sai narkootilisi aineid J. Oravalt. M.R. on oma ütlustes öelnud, et ta ei tea

kelle käest J.K. alguses ainet sai, kuid hiljem sai J.K. ainet ühe naisterahva käest. Samas

võimaldavad J.K. u ja M.R. vahel toimunud kõned, mis on fikseeritud jälitusprotokollis, väita,

et M.R. aimab, kellelt J.K. ainet saab ning et selleks isikuks on J. Orav. 27.02.2018,

11.03.2018, 12.03.2018 kõnedest võib järeldada, et jutt käib J. Oravast, kellele kohus

karistusena määras üldkasuliku töö. J. Orav on ise ka kohtuistungil kinnitanud, et tegi tunde

loomade varjupaigas. Samuti nähtub sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, et J. Orav on

olnud 26.02.2018 kell 13.14 ja 14.50 vahelisel ajal Tartus.

Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid, nende usaldusväärsust ning jõudnud õigele järeldusele

J. Orava süü küsimuses. Samale seisukohale asub prokurör ka teise J. Oravale ette heidetud

episoodi osas.

Kaitsja on esitanud alternatiivse taotluse, et juhul kui kohus loeb J. Orava süü tõendatuks, siis

tuleks kergendada J. Oravale mõistetud karistust. Ka J. Orav oma apellatsioonis on leidnud, et

temale mõistetud karistus on liialt karm. Maakohus on oma otsuses põhjalikult analüüsinud

J. Oravale mõistetavat karistust. Arvestades, et J. Orava süü on suur, sest tegeles narkootiliste

ainete käitlemisega suures koguses, samuti asjaolu, et teda on varem kriminaalkorras karistatud

ning kuriteo pani ta toime temale mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal, siis ei ole temale

mõistetud karistus ülemäära karm, sest varem mõistetud karistused ei ole mõju avaldanud ning

ei ole ära hoidnud tema poolt uute kuritegude toimepanemist.

14.3. J. Gingel-Kääri kaitsja vandeadvokaat A. Veski apellatsiooni osas leiab prokurör, et

J. Gingel-Kääri kaitsja on apellatsioonis toodud argumendid esitanud ka maakohtus ning

maakohus on neid oma otsuses põhjalikult käsitlenud. Tartu Maakohus on kõiki J. Gingel-

Kääriga seotud tõendeid põhjalikult analüüsinud ning jõudnud õigele järeldusele J. Gingel-

Kääri süü osas.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

15. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 24.01.2019 otsus tuleb tühistada osaliselt

J. Orava süüditunnistamises, mõistetud karistuses ja menetluskulude osas. Muus osas jääb otsus

muutmata. J. Orava kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt pruuni aine omamise osas ja

mõista ta selles osas õigeks. Muus osas ei ole apellatsioonides sisuliselt välja toodud midagi

uut võrreldes maakohtule esitatud väidetega ning mille osas maakohus ei oleks otsuses juba

seisukoha võtnud.

16. Ringkonnakohus nõustub üldjoontes maakohtu põhjendustega ja tulenevalt KrMS § 342

lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks korrata üle esimese astme kohtu otsuse põhistusi kogu ulatuses.

Apellatsioonides korratakse üle maakohtule esitatud seisukohad ning nende osas on maakohus

seisukoha suuresti võtnud. Ringkonnakohus peab vajalikuks välja tuua üksnes olulisima.

Siinkohal tuleb korrata, et kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses ei ole esimese

astme kohtu menetluse kordamine samasuguses mahus. See väljendub selgelt ka KrMS § 15 lg

2 p-s 2 ja § 331 lg-s 2, mille kohaselt sõltub see, missuguseid küsimusi ringkonnakohtu otsuses

käsitleda tuleb ning missuguseid tõendeid on vajalik vahetult uurida, menetletava kohtuasja

eripärast (RKKKo nr 3-1-1-76-16). Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid

kõigile apellatsioonides toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja

põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d nr 3-1-1-23-11, p 18; nr

3-1-1-92-11).

Ringkonnakohus vaatab apellatsioonid läbi esitamise järjekorras, seejärel kujundab seisukoha

karistuse ja menetluskulude osas ning seejärel võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse.

17. Süüdistatav J. Orav leiab, et temale mõistetud karistus on liiga range ning tal ei ole võimalik

tasuda menetluskulusid 30 päeva jooksul. Lisaks leiab süüdistatav, et prokuröri poolt on

tunnistajaid mõjutatud valeütlusi andma. Süüdistatav J. Orava kaitsja taotleb süüdistatava

õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja mõistetud karistuse vähendamist.

Ringkonnakohtu hinnangul väärib tähelepanu J. Orava kaitsja apellatsioon J. Orava 0,045

grammi aine omandamise osas ning see annab aluse osaliselt kahtluse alla seada maakohtu poolt

tuvastatu. Muus osas ei saa apellatsioonis toodud väidetega soostuda, mõista süüdistatavat

õigeks ega vähendada mõistetud karistust. Menetluskulude osas võtab kohus seisukoha

käesoleva otsuse punktis 21.

17.1. Süüdistatav eitab apellatsioonis prokuröri seisukohta, et tema tegevus oli konspiratiivne

ning üleeestiline, millele viitavad jälitustoimingud. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida,

et maakohtu otsuses ei ole asutud seisukohale, et J. Orava tegevus oleks olnud üle-eestiline.

Isegi, kui prokurör on seda maakohtus väitnud, ei ole maakohus sellest lähtunud. Välja on

toodud, et J. Orav on toonud narkootilist ainet Tallinnast Viljandisse, s.o vedanud seda ühest

Eesti piirkonnast teise ning turustanud mööda Eestit. Küll tuleb nõustuda, et narkootikumide

käitlemisega seotud teod on suuresti konspiratiivsed, kasutades jälgede segamiseks suhtluses

narkootikumide ja nende käitlemise kohta variväljendeid. Seda on kinnitanud nii J.K. , M.R.

kui ka E.V. .

17.2. Veel leiab süüdistatav, et otsuse tegemisel on välja toodud, et süüdistatav on käskinud

narkootikumide ostmiseks kellelegi oma lasterahad ära anda, kuid tema ei saa kedagi käskida

ja keelata. J. Orav väidab järjekordselt, et prokurör hirmutas tunnistajaid vangistusega

süüdistatava kahjuks ütlusi andma.

Kolleegium leiab, et tegemist on üksnes kaitsetaktikalise väitega, et näidata tunnistajaid halvas

valguses. Süüdistatav jätab aga arvestamata, et maakohus on lugenud tunnistajate ütlused

usaldusväärseteks ja need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Samuti ei ole eluliselt

usutav, et süüdistaja hakkab mõjutama tunnistajaid. Lisaks ei ole apellatsioonis välja toodud,

milliseid tunnistajaid süüdistatav silmas peab. Tegemist on mitte midagi ütleva üldsõnalise

väitega. Maakohus on üksnes kuriteo üldohtlikust näidates ära märkinud, et narkootikumide

saamiseks on kasutatud lastele laekuvat toetusraha, siinjuures ei ole seisukohta võetud, et

süüdistatav on selle välja pressinud.

17.3. Vastuseks kaitsja seisukohtadele J. Orava süüdimõistmises 73 grammi narkootilise aine

amfetamiin omandamises ja edasiandmises J.K. ule, märgib ringkonnakohus järgmist.

17.3.1. Kaitsja leiab, et maakohus oleks pidanud käsitlema iga narkootilise aine üleandmist

kuupäevaliselt eraldi, mitte aga tervikuna. Tulenevalt sellest olevat jäänud tõendamata, kui

palju narkootilist ainet J. Orava poolt ühel või teisel päeval teistele isikute üle anti.

J. Orava süüdistus on järgmine. J. Oravale heidetakse ette seda, et tema omandas ajavahemikul

veebruar kuni aprill 2018 Tallinnas eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ühe

jätkuva teoga suures koguses, s.o vähemalt 73 grammi narkootilist ainet amfetamiin, mille

toimetas Viljandi linna XXX . Selle aine andis ta erinevatel aegadel, kohtades ja kogustes

turustamise eesmärgil edasi J.K. ule (järgneb kuupäevade ja grammide loetelu).

Ringkonnakohus ei jaga seisukohta, et maakohus ei ole analüüsinud episoode kuupäevade ja

grammide kaupa. See, et sõnaselgelt ei ole erinevad punktid välja toodud, vaid käsitletakse

sideettevõtjatel saadud andmete protokollist saadud infot ning jälitustoimingu protokollist

tulenevat infot ja loetakse tõendatuks selle alusel grammid ja kuupäevad, ei tähenda, et

maakohus oleks analüüsi jätnud tegemata. Põhistustega mittenõustumine ei tähenda põhistuste

puudumist. Ringkonnakohus tutvus maakohtu otsuses välja toodud sideettevõtjalt saadud

andmete protokolliga ja jälitustoimingutega ning tuvastas, et maakohus on põhjendatult asunud

seisukohale, et enne, kui J.K. on kätte saanud süüdistuses märgitud kogused, on ta kokku

puutunud J. Oravaga. Näiteks 12.03.2018 episood, kus J.K. on saanud J. Oravalt vähemalt 20

grammi narkootilist ainet amfetamiini – J.K. u ja J. Orava vahel on toimunud 19.38-19.47,

20.08-20.11 vahel ja 20.19 sõnumivestlus (KoTo 2. kd, tl 36-37). Peale seda helistas J.K. M.R.

le ning selgitas, et sõimas mind, et sa ei kujuta ette millised sõnumid tulid, mille peale M.R.

küsib Kes see? ja J.K. vastas See sõimas, mida sa mulle kirjutad, värki särki, kui näed et mul

on telefon väljas, mida sa trükid, tahad mulle vangi räha tuua vä, vanglasse tähendab raha

tuua. Kui M.R. küsib, et miks telefon väljas oli, siis vastab J.K. , et …kriminaalhooldajale.

Maakohus on tuvastanud, et J. Orav oli sel ajal kriminaalhooldused, pidi sooritama

üldkasulikku tööd. Seejärel selgitab J.K. M.R. le, et no ma võtsin 20. Nimetatu kordub erinevate

episoodide puhul ning selle on välja toonud ka maakohus oma otsuses. Seega iga koguse ja

kuupäeva analüüsimata jätmise väide on vale.

17.3.2. Seejärel leiab kaitsja, et läbiotsimisel ära võetud asitõendid ja nende vaatlemine ei

tõenda veel narkootilise aine käitlemist suures ulatuses. Pigem narkootilise aine tarvitamist.

Samuti võisid aine jäägid sattuda esemetele J. Orava elukaaslase endiselt mehelt, kes tarvitas

narkootikume. Ringkonnakohus kaitsja seisukohta ei jaga. Eraldiseisvalt ei saa tõesti öelda, et

korterist leitud tõendite põhjal saaks väita, et isik tegeleb suures koguses narkootilise aine

käitlemisega, kuid tegemist ei ole ainukese tõendiga ja asjas tuleb kõiki tõendeid kogumis

hinnates näha tervikpilti. See viitab suuremamahulisemale tegevusele kui isiklik tarbimine.

Seega arvestades teisi asjas kogutud tõendeid, ei ole eluliselt usutav ka kaitseväide, mille

kohaselt püütakse narkootilise aine käitlust omistada J. Orava abikaasa eelmise elukaaslasele,

kes oli väidetavalt narkomaan.

17.3.3. Järgmiseks leitakse apellatsioonis, et jälitustõenditest ei nähtu, et J. Orav oleks kellelegi

teisele üle andud narkootilisi aineid suures koguses. Taaskord jätab kaitsja arvestamata KrMS

§ 61 lg-st 2 tuleneva põhimõtte, et kohus hindab tõendeid kogumis oma siseveendumuse

kohaselt. Arvestades jälitustoimingute käigus kogutud infot ning tunnistajate ütlusi, nähtub

üheselt, et J. Orav tegeles narkootilise aine üleandmisega J.K. ule. Seejuures tõendeid kogumis

arvestades osundavad E.V. i ja J.K. u ütlused sellele, et amfetamiini nimetatakse viinaks või

moosipurgiks. Jälitustoimingute käigus kogutud infost saab sellest tulenevalt välja lugeda ka

kogused, kui palju J. Orav oli J.K. ule üle andnud „viina“ või „moosipurke“, mida sai J.K. edasi

anda. Kaitsja toob analüüsi põhjal välja, et tunnistajate ütlused ei tõenda kohtu seisukohta

üleandmise ja koguste kohta. Seejuures ei too kaitsja välja, milliseid ütlusi ta silmas peab lisaks

amfetamiini nimetuste osale, millise väite ringkonnakohus juba ümber lükkas. E.V. on ka

selgitanud, et sai J. Oravalt, J.K. ult kui ka M.R. lt ainet grammi kaupa.

17.3.4. Apellatsioonis leitakse, et maakohtu poolt vastu võetud ja J.K. u eeluurimisel antud

ütlused ei ole objektiivsed ning need on mõjutatud menetleja poolt, mistõttu ei saa neid J. Orava

süüdimõistmisel arvesse võtta. Lisaks esineb väidetavalt vastuolusid süüdistuse tekstis ja J.K.

u antud ütlustes.

See, et J.K. u ütlused ei ole objektiivsed ning need on mõjutatud menetleja poolt, on

paljasõnaline väide. Mis asjaolud selliseks seisukohaks põhjust annavad, pole apellatsioonis

detailsemalt välja toodud. Käesolevalt puudub kohtul alus asuda seisukohale, et menetleja on

mõjutanud tunnistaja ütlusi.

Apellatsioonis väidetakse, et süüdistusaktis on näiteks märgitud, et J. Orav andis J.K. ule

20.02.2018 üle vähemalt 11 grammi amfetamiini. Samas aga J.K. u eeluurimisel antud ütlustest

nähtub, et ta sai J. Oravalt narkootilisi aineid 1-2 grammi kaupa ja ostis seda ainult enda

tarbimiseks, hiljem aga M.R. le edasimüümiseks. Kohtukolleegium tutvus J.K. u kohtueelses

menetluses antud ütlustega, mis maakohtu istungil avaldati, kuid ei leidnud nendest ütlustest

kaitsja märgitud väidet. 30.05.2018 kahtlustatavana ülekuulamisel on J.K. selgitanud, et ta sai

ainet ka J. Orava käest ning talle müüdi 1 gramm 20 euro eest ja edasi müüs J.K. 25 euro eest.

Iga müüdud grammi pealt sai endale 5 eurot (KoTo 3. kd, tl 67). J. Orava käest saadud ainet

müüs ta edasi M. le, M., A. ning lisaks neile ka J. Gingel-Käärile, E.V. ile ja A.A. ile ning

üldjuhul soovisid nad 1-2 grammi ainet osta. Sellest ei saa kuidagi järeldada, et J.K. sai

narkootilist ainet 1-2 grammi kaupa, vaid J.K. u käest telliti 1-2 grammi kaupa. Sisuliselt samale

seisukohale saab asuda ka 30.08.2018 ülekuulamisel avaldatu osas, kus J.K. toob välja, et J.

Orava käest sai ta ainet üldjuhul 5 grammi kaupa, vahel ka 1-2 grammi kaupa (KoTo 3. kd,

tl 72). Veel korratakse üle, et korraga telliti J.K. u käest 1-2 grammi ainet. Lisaks tuleneb J.K.

u ja M.R. omavahelisest vestlusest 22.02.2018 (KoTo 2. kd, tl 4), et J.K. sai J. Orava käest 11

kotikest. Kuna kotike oli tavaliselt 1 gramm, siis ei ole põhjust seada kahtluse alla 11 grammi

narkootilise aine saamist.

Kaitsja leiab, et M.R. poolt antud ütlustest nähtub, et ta sai narkootilisi aineid J.K. ult, kes aga

sai neid tema teada ühelt naisterahvalt, kes elab Viljandis ja keda J. sõbrannaks nimetas. Seega

J.K. ise on avaldanud narkootilisi aineid ostnud M.R. le, et ta sai narkootilisi aineid ühelt

naiselt, süüdistuses ja kohtuotsuses aga on märgitud, et narkootilisi aineid müüs J.K. ule J. Orav.

Siit saab kaitsja hinnangul järeldada, et J.K. ostis tegelikult narkootilisi aineid kelleltki

naisterahvalt, kelle nime ta ei ole avaldanud. Ta on püüdnud eeluurimisel antud ütlustes väita,

et ostis narkootilisi aineid J. Oravalt, selleks et varjata talle tegelikult narkootilisi aineid

müünud isiku nime. Seega on ka arusaadav, miks J.K. keeldus kohtuistungil ütlusi andmast,

kuna ta kartis, et tema poolt eeluurimisel antud ütlused võivad osutuda valedeks.

Kolleegium kaitsja arutluskäiguga ei nõustu ja leiab, et kaitsja on suhtunud J.K. u ja M.R.

ütlustesse pealiskaudselt ning on nendest välja noppinud ainult need osad, mis toetaksid

kaitseversiooni. J.K. u ütlustest on selgelt tuvastatav, et J.K. sai narkootilist ainet nii J. Oravalt,

kuid ka naisterahvalt, keda kord nimetatakse Kessuks ja sõbrannaks. J.K. on 30.05.2018

selgitanud, et viimastel kuudel sai ta amfetamiini Kessu nimeliselt naisterahvalt, selgitades

millistes kogustes, kuidas ja kellele seda edasi andis (KoTo 3. kd, tl 66). Edasiselt toob J.K.

ütlustes välja, et Kessu käest sai ta amfetamiini alates mai kuust, kuid enne seda sai ta ainet J.

Orava käest ja seda ajavahemikul jaanuar 2018 kuni mai 2018, selgitades taaskord saamist,

koguseid ja isikuid, kellele ainet edasi andis. Sama on kinnitanud ta ka 30.08.2018. M.R.

31.08.2018 ütlustest tuleneb, et ta ei tea, kelle käest J.K. alguses ainet sai, teab, et hiljem sai

ühe naisterahva käest, keda J. nimetab oma sõbrannaks (KoTo 3. kd, tl 47). Ka 19.06.2018

kinnitas M.R. , et Kristiina Kupp on talle küll võõras nimi, kuid ilmselt ongi tegemist sama

isikuga, kellelt J. viimasel ajal ainet sai (Ko To 3. kd, tl 53). Seda nime J.K. kunagi ise ei

maininud. Seega on väär kaitsja seisukoht, et avaldatud ei ole õige narkootilise aine müüjat ning

J. Oravat mainitakse üksnes selle isiku varjamiseks. J.K. keeldus tõepoolest maakohtu istungil

ütluste andmisest, kuid sellest tulevalt ei saa asuda seisukohale, et J.K. kartis, et tema

eeluurimisel antud ütlused võivad osutuda valeks. Sellise seisukohaga nõustumine viiks

olukorrani, kus seadusliku alusega ütluste andmisest keeldumise puhul saaks alati asuda

seisukohale, et isik keeldus, sest ta varasemalt valetas.

17.3.5. Viimasena toob selle episoodi osas kaitsja välja, et süüdistusest ei nähtu, milline oli

üleantud aines puhta amfetamiini sisaldus. See ei nähtu ühestki tõendist, kuigi narkootilise aine

suures koguses kindlaksmääramisel NPALS § 31 lg 3 esimese lause kohaselt tuleb lähtuda puhta

aine kogusest. Puhta aine kontsentratsioon ei ole leidnud tõendamist, seega ei ole tõendatud, et

J. Orav poolt müüdud narkootilise aine kogusest oleks jätkunud vähemalt 10-le isikule joobe

tekitamiseks.

Sarnase argumendi on tõstatanud ka J. Gingel-Kääri kaitsja vandeadvokaadi abi A. Veski.

Seega väidetavalt on probleem selles, et kuna ei ole tuvastatud üle antud amfetamiinis puhta

aine kontsentratsioon, ei ole võimalik asuda seisukohale, et tegemist oli suures koguses

narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. Küll tuleb siinkohal märkida, et nõue, mille järgi

peab narkojoobe tekitamiseks vajaliku koguse hindamisel aluseks võtma puhta, mitte segatud

aine koguse, ei ole Riigikohus käsitlenud absoluutsena.

Üldreegel ütleb, et narkootilise ja psühhotroopse aine suure koguse hindamisel peab lähtuma

NPALS § 31 lg-st 3. Kõnealuse sätte järgi on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime

või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.

Riigikohus on olnud järjekindlalt arvamusel, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse

tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab

narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte

segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles

ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. (Vt. nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 28.02.2007 otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 11, 04.10.2007 otsus asjas nr

3-1-1-52-07, p 10, 01.04.2008 otsus asjas nr 3-1-1-101-07, p 13, 01.12.2008 otsus asjas nr 3-1-

1-67-08, p 12, 22.10.2009 otsus asjas nr 3-1-1-68-09, p 8 ja 03.04.2014 otsus asjas nr 3-1-1-

100-13, p 11). See on üldpõhimõte.

Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-95-16 III jaost tuleneb ka see, et kriminaalkolleegium on eespool

osutatud lahendites leidnud ka seda, et kui tuvastatakse narkootilise aine müümine tarvitajatele

ühekordse annusena, kuid hiljem on võimatu kindlaks teha, milline oli aine

kontsentratsiooniaste, on loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab

narkootilise joobe tekitamiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.02.2007 otsus asjas nr 3-

1-1-121-06, p 13 ja 22.10.2009 otsus asjas nr 3-1-1-68-09, p 8.5). Nendes kohtuasjades, kus

narkootilist ainet kätte ei saadud, on toodud seisukoha järgi tähtis eeskätt see, et põhimõtteliselt

on teatud asjaoludel lubatav narkojoobe tekkimise võimalikkust ja narkootilise või

psühhotroopse aine suurt kogust tuvastada ka vaid tunnistajate ütlustele tuginevalt. Selline

seisukoht on põhjendatav arusaamaga, et kriminaalmenetluses kehtiva tõendite vaba hindamise

põhimõtte kohaselt ei ole ka KarS §-s 184 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste tuvastamist

piiratud kindlat liiki tõendite olemasoluga. Nõudega, et tuleb tuvastada müüdud narkootilises

aines puhta aine kontsentratsioon looks olukorra, kus äratarvitatud narkootilise aine puhul, mis

müüdi või mille puhul ei ole teada, kellele konkreetselt müüdi, ei ole võimalik isikuid karistada,

kuigi on piisavalt tõendeid asumaks seisukohale, et isikutele ainet müüdi ja puudub info joobe

mittetekkimise kohta. Seega, on võimalik eM.R. juhul tuvastada narkootilise ja psühhotroopse

aine suur kogus puhta aine kogust kindlaks määramata (RKKKo otsus asjas nr 3-1-1-95-16, p

24).

Lisaks tuleneb Riigikohtu praktikast (RKKKo asjas nr 3-1-1-95-16), et käideldud aine tekitas

narkojoovet ja et sellest piisas joobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, peab tõendama

prokuratuur. Kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-89-13 tehtud lahendis leidnud, et kuivõrd

puudub üldtunnustatud kokkulepe selle kohta, millise institutsiooni arvamus narkootilise aine

suurt kogust kinnitaks või mis oleks autoriteetne ja legitiimne, võib mõistetavalt ka kaitsja

taotleda omalt poolt asjatundja kaasamist kõnealuse küsimuse lahendamisse. Öeldust järeldub,

et kui süüdistatava või kaitsja hinnangul ei piisanud käideldud narkootilisest või

psühhotroopsest ainest narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele, kuna selle aine mõju või

kontsentratsioon ei olnud selline, nagu leitakse süüdistuses, saavad nad prokuröri väidete

kummutamiseks esitada oma tõendeid. Märgitu tähendab samas, et süüdistusversiooni

ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste süüdistusversiooni kritiseerivate argumentide

esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. Kolleegiumi arvates võib

aktiivse kaitse teostamise vajadus esmajoones tekkida nn piiripealsetes situatsioonides, mil

narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine seisneb kümne annuse või seda piiri napilt

ületava annuste koguse käitlemises. Viimati nimetatu osas käesolevalt probleemi ei ole.

Prokuratuuri esitatud kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnissoni edastatud tabelist

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele inimesele

narkootilist joovet tekitavate annuse kohta tuleneb, et amfetamiini keskmine ühekordne kogus

on 0,13 mg ning keskmine kogus 10-le inimesele on 1,3 g. Tavaline ühekordse annus piirid on

0,25 g (Ko To 1. kd, lk 165). J. Oravat süüdistatakse 73 grammi amfetamiini käitlemises.

J. Gingel-Kääri puhul esialgselt 6 grammi amfetamiini.

Lähtuvalt J. Orava süüdistusest 73 grammi aine käitlemises, on see koguseliselt tõendatud nii

tunnistajate ütlustega, jälitustoimingutega saaduga kui ka asitõendite vaatlusega. Nimetatu on

lisaks maakohtu otsuses toodule eelnevalt ka üle korratud. Seejuures, arvestades käideldud aine

koguseid, korduvaid käitlemisi, ei jaga ringkonnakohus kaitsja seisukohta, et tegemist ei ole

suures koguses narkootilise aine ebaseadustiku käitlemisega.

Lisaks kinnitab aine kvaliteeti jälitustoimingutega kogutud teave. J.K. u ja M.R. omavahelisest

vestlusest 22.02.2018 tuleneb, et J.K. on ainet saanud J. Oravalt, mille on edasi andnud M.R.

le (KoTo 2. kd, tl 5-6). J.K. uuris M.R. lt aine mõju, mille kohta M.R. ütleb, et ma ei ole praegu

teinud, kuid see sama aine, mida ta eile tegi see mõjus. J.K. toob välja, et ta ise ka pani seda

ainet ja E pani, E pidi, vaakus nii, et halb hakkas tal. Analüüsides kogu M.R. ja J.K. u vestlust

22.02.2018 kell 23.28, nähtub, et isikud kontrollisid ainet ja teavitasid üksteist selle toimimise

kvaliteedist.

17.4. Vastuseks kaitsja seisukohale, et J. Orav tuleks 0,045g fentanüüli ja atsetüülfentanüüli

sisaldanud pruuni puru omandamises õigeks mõista, märgib ringkonnakohus järgmist.

Süüdistatava 07.06.2018 kahtlustatavana kinnipidamisel võeti kaasa üks hõbepaberitükk, milles

fikseeriti narkootilist ainet – pakend 20 – ning selle aine tuvastamiseks määras PPA 22.06.2018

ekspertiisi muuhulgas ka sellele pakendile. Ekspertiisiakti nr 18E-AN0766 (KoTo 1. kd, tl 129-

131) tuleneb, et pruun aine massiga 0,045 g fooliumvoldikus pakendis nr 20 sisaldab fentanüüli

ja atsetüülfentanüüli, mille protsentuaalset sisaldust aine vähesuse tõttu ei ole võimalik määrata.

Tulenevalt NPALS § 31 lg-st 3 selgitatakse välja puhta aine kogus. Nagu eelnevalt viidatud, siis

kohtupraktikas on jaatatud suure aine koguse tuvastamiseks ka muude tõendite olemasolu kui

ekspertiisiakt. Nimetatud tõendid tuleks esitada prokuratuuril, kaitsel on võimalik see ümber

lükata. Riigikohtu praktikas on aktsepteeritud (RKKKo asjas nr 3-1-1-95-16, p 28) ka olukorda,

kus sisalduva puhta aine kogus on sedavõrd väike, et seda on sisuliselt võimatu kindlaks teha,

kuid tarvitatava aine mõju saab erandlikult hinnata annusteks jagamise kaudu ja kogumis teiste

tõenditega. Maakohus on käesolevalt tuvastanud, et süüdistatava süüd kinnitavateks tõenditeks

on J. Orava kinnipidamise protokoll, asitõendi vaatlusprotokoll, ekspertiisimäärus,

ekspertiisiakt, kohtutoksikoloogia eksperdilt saadud tabel. Maakohus teeb lihtsakoelise

järelduse, et kuna kinnipidamisel kaasas olnud pruuni aine mass, mis sisaldas muuhulgas ka

fentanüüli, oli 45 milligrammi, mis on enam kui 34 korda suurem kogus kui kümnele inimesele

joobe tekitamiseks piisav kogus (1,3 mg), siis sellise fentanüüli kogusest piisaks vähemalt 340

inimesele. Seega kuigi ei ole kindlaks tehtav puhta aine protsentuaalne sisaldus, ületab aine

mass sedavõrd suurel määral kümnele inimesele piisava koguse, mistõttu on seda põhjendatud

lugeda suureks koguseks.

Kolleegium selle järeldusega nõustuda ei saa. Esmalt väärib tähelepanu, et kinnipidamisel ära

võetud pruun aine sisaldas nii fentanüüli kui ka atsetüülfentanüüli. Lisaks on ringkonnakohtu

hinnangul märkimisväärne, et kuigi tegemist on fentanüüli mõistes väga suure kogusega, on

ekspert märkinud, et aine sisaldab fentanüüli ja atsetüülfentanüüli, mille protsentuaalset

sisaldust aine vähesuse tõttu ei ole võimalik määrata. See väide ainuüksi seab kahtluse alla

maakohtu järelduse, et aine kogumassi hinnates tuleb asuda seisukohale, et tegemist on suure

koguse ainega.

Käesolevas asjas ei ole muid tõendeid, mis viitaksid sellele, et tegemist oleks suures koguses

ainega. Seega ei ole võimalik hinnata puhta aine sisaldust ka annusteks jagamise kaudu või

tunnistajate ütlustega aine kvaliteedi kohta.

Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad küllaldased tõendid J. Orava süüdimõistmiseks juunis

2018 omandatud suure koguse narkootilise aine käitlemises ja J. Orav tuleb nimetatud episoodis

õigeks mõista ning kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

17.5. Süüdistatav leiab üldsõnaliselt, et mõistetud karistus on tema suhtes ülekohtune, ning ka

kaitsja taotleb alternatiivselt mõistetud karistuse kergendamist. Ringkonnakohus leiab, et

mõlema menetlusosalise seisukohad jäävad edutuks.

Maakohus on põhjalikult motiveerinud, miks tuleb J. Oravale mõista just selline karistus,

arvestades seejuures nii isiku süüd, karistust kergendavate kui ka raskendavate asjaolude

puudumist, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huve. J. Oravat on korduvalt kriminaalkorras

karistatud, samuti on süüdistataval mitmeid väärteokaristusi. Lisaks on süüdistatav teo toime

pannud ajal, mil tal tuli sooritada üldkasulikku tööd. Süüdistatav on näidanud oma käitumisega,

et vangistusest leebemate meetmetega ei ole võimalik panna teda hoiduma uute kuritegude

toimepanemisest. Käesoleva süüdistuse aluseks olevate tegude eest, arvestades tema süüd ja

karistuse eesmärke, tegude toimepanemist üldkasuliku töö tegemise ajal, mõistis maakohus

J. Oravale karistuseks 6 aastat vangistust. Karistus 7 aastat 17 päeva kujunes sellest, et

süüdistatavale tuli KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, kuna kandmata oli Tartu

Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2770 mõistetud karistus.

Kaitsja toob välja, et mõistetud karistus on liialt suur ega ole proportsioonis teistele narkootilise

aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises süüdimõistetud isikutele mõistetud

karistustega, näiteks J.K. u karistusega. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks juhtida

kaitsja tähelepanu KarS §-le 56, mis sätestab karistamise alused. Seega, tegemist on

süüdistatavast lähtuvate asjaoludega. Mõistetud karistus peab mõjutama süüdistatavat edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest. Kui võtta arvesse J.K. ule asjas nr 1-18-7654 mõistetud

karistust, siis peamine erinevus J. Oravaga on juba see, et J.K. on varasemalt kriminaalkorras

karistamata. Seega ei ole selline võrdlus õige, sest arvestatud ei ole kõiki karistuse mõistmise

aluseid. Lisaks arvestades, et süüdistatava käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui

ka raskendavad asjaolud, ei ole isiku süüd arvestades pidanud maakohus põhjendatuks mõista

isikule karistus sanktsiooni keskmises määras, vaid sellest väiksemas ulatuses, seega ei saa

asuda ühegi apellatsioonis toodud argumendi alusel seisukohale, et J. Oravale mõistetud

karistus oleks liiga karm. Arvestades, et süüdistatavale mõistetud karistus oli niigi alla

sanktsiooni keskmist määra ning esimeses episoodis on tegemist märkimisväärses koguses

narkootilise aine käitlemisega, on põhjendatud jätta maakohtu mõistetud karistus muutmata.

Kuna ringkonnakohus pidi korduvuse argumendi äralangemise tõttu muutma ka kuriteo

kvalifikatsiooni ja KarS § 184 lg 1 sanktsioonimäär on väiksem võrreldes KarS § 184 lg 2

sanktsioonimääraga, siis toob see kaasa ka karistuse lühenemise. Seega süüdistatava karistus

mõnevõrra kergeneb, kuid mitte süüdistatava ja kaitsja toodud argumentidel.

18. Vastuseks J. Gingel-Kääri kaitsjale, kes taotleb süüdistatava õigeksmõistmist, peab

ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

18.1. Ringkonnakohus ei jaga kaitsja seisukohta, et maakohus on süü tõendatuks lugemisel

arvestanud ka tõenditega, mis iseenesest J. Gingel-Kääri süüd mingilgi moel ei kinnita.

Nendeks on kaitsja hinnangul J. Gingel-Kääri ütlused, kus ta ei eitagi, et suhtles M.R. ga ning

andis talle edasi ainet, mis aga ei olnud narkootiline aine. Samuti ei tõenda tema süüd asitõendi

vaatlusprotokoll, millest nähtub, et M.R. mobiiltelefonis on salvestatud J. Gingel-Kääri

telefoninumber. Omavahelist suhtlust erinevatel põhjustel on kinnitanud nii J. Gingel-Käär kui

ka M.R. . Taaskord tuleb rõhutada, et tõendeid hinnatakse kogumis. Viidatud tõendid, sh nii

süüdistatava kui ka M.R. ütlused kinnitavad seda, et nende isikute vahel oli suhtlus. Tõendid

on vajalikud suhtluse kinnitamiseks.

18.2. Veel leiab kaitsja, et maakohtus uuritud tõenditega pole usaldusväärselt tõendatud, et

J. Gingel-Käär andis M.R. le üle vähemalt 6 grammi amfetamiini. J. Gingel-Käär andis

maakohtus ütlusi selle kohta, et ta tahtis M.R. a petta ning seetõttu andis temale üle purustatud

C-vitamiini ehk askorbiinhapet või glükoosi. Isegi kui lähtuda sellest, et J. Gingel-Käär andis

üle M.R. le narkootilist ainet, siis pole millegagi tõendatud nendes pakendite sisalduva puhta

aine kogus.

Viimati nimetatu osas on ringkonnakohus juba eelnevalt seisukoha kujundanud. Ka käesoleval

juhul ei ole põhjust asuda teistsugusele seisukohale ja väita, et tarvitatud ja võõrandatud aine

puhul pole võimalik tuvastada isiku süüd. Kolleegium leiab, et süüdistatava ütlused selle kohta,

et ta andis M.R. le petmise eesmärgil C-vitamiini või glükoosi, ei ole eluliselt usutavad. Samuti

ei ole eluliselt usutavad süüdistatava väiteid, et ta ei ole üldse M.R. le narkootilist ainet andnud,

vaid ta käis M.R. juures ja vastas tema kõnedele seoses „viinaga“ seetõttu segaselt, et mitte

oma naist ärritada. Samuti ole eluliselt usutav, et kui tunnistajate J.K. u ja ka E.V. i ütlustest

tuleneb konspireeritud sõnavara amfetamiini käitlemiseks, siis J. Gingel-Käär võttis selle

„juhuslikult“ üle ja üritas oma naist mitte ärritada.

18.3. Kaitsja toob välja maakohtu poolt analüüsitud jälitustoimingute protokollidest 24.02.2018

kell 05.58 sõnumi M.R. lt J. Gingel-Käärile: kaalusin huvi pärast ära- kas sa teed nalja vä? 2tk

-0,6 millegagi, 2tk-0,7 millegagi, 2tk- 0,8, ma ei lähe sellist nalja tegema. Kaitsja hinnangul

nähtub, et tegelikult on M.R. 24.02.2018 saadud pakendid üle kaalunud ja J. Gingel-Käärile

teada andnud, et kogused on väiksemad. Seega pelgalt jälitustoiminguga saadud info kohaselt

pole tegemist 6 grammi vaid 4,2 grammi ainega. Kui arvestada asjaolu, et väga suure

tõenäosusega kaalus M.R. ainet koos selle pakendiga, siis ei ületa J. Gingel-Kääri poolt M.R.

le antud aine kogus kolme grammi.

Ringkonnakohtul tuleb siinkohal kaitsjaga nõustuda, et jälitustoimingu protokollidest

tulenevalt on tõesti süüdistatava ja M.R. vahel selline vestlus 24.02.2018 toimunud.

Jälitustoimingutega kogutud andmete protokolli (KoTo 2. kd, tl 6 jj) kohaselt käis J. Gingel-

Käär 24.02.2018 peale kella 04.00 M.R. ukse taga, pärast mida helistas M.R. tundmatule

mehele, kellele andis teada, et see, kes talle külla tuli, sellel oli 6 pudelit viina, mis on ok viin.

Peale seda on mõne aja pärast M.R. saatnud J. Gingel-Käärile sõnumi, kus ta avaldab

rahulolematust, ta kaalus huvi pärast ära ning 2 tk kaalusid 0,6 millegagi, 2 tk 0,7 millegi ja 2

tk 0,8. Jutt käib 6 kotist, mille kogus oli M.R. hinnangul kokku 4,2 grammi. Seega tuleb

nõustuda kaitsjaga, et eelduslikult andis J. Gingel-Käär üle mitte vähemalt 6 grammi ainet, vaid

4,2 grammi ainet. Isegi kui sellisel juhul võib tekkida kahtlus, et M.R. kaalus ainet koos kotiga,

ei ole alust asuda seisukohale, et tegemist ei oleks suure koguse narkootilise ainega.

Kohtutoksikoloogia eksperdi edastatud tabeli, milles märgitud narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad

annused, kohaselt nähtub, et amfetamiini keskmine kogus kümnele inimesele on 1,3 grammi.

Ka siis, kui aine kogus oleks kaitsja poolt välja toodud 3 grammi, ületab see rohkem kui

kahekordselt aine kogust, mis on mõeldud keskmiselt kümnele isikule joobe tekitamiseks.

18.4. Kaitsja leiab, et aine kvaliteeti ei saa hinnata, tuginedes M.R. väidetavale kogemusele.

Pidev narkootilise aine tarbija, kes ka nende tehingute ajal oli narkojoobes, ei saa olla

adekvaatseks infoallikaks või „eksperdiks” osas, mis puudutab narkootilise aine kvaliteeti ning

selle alusel ei saa teha järeldust puhta narkootilise aine koguse kohta J. Gingel-Kääri poolt

väidetavalt üleantud pakendites. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Vastupidiselt kaitsja

seisukohale võiks just öelda, et kui M.R. oli selline pidev tarvitaja, siis oli ta ka pädev

hindamaks, milline oli aine kvaliteet. Jälitustoimingute protokollist tulenevalt ei ole võimalik

asuda seisukohale, et M.R. oleks olnud kuidagi ebaadekvaatne või ei oleks aru saanud, mida ta

teeb. Seejuures on M.R. kasutanud väljendit „mis on ok viin“. Jälitustoimingu protokollist

tuleneb muuhulgas ka see, et M.R. tarvitas ka ise J. Gingel-Kääri käideldud narkootilist ainet,

väljendades kui sa tunni pärast paned ühe normaalse, mulle endale, siis ma ühte tahan.

Kaitsja toob välja, et kriminaalasjas uuritud tõenditest ei nähtu mitmele inimesele J. Gingel-

Kääri poolt saadud ainet edasi müüdi ning mitu inimest ja mitu korda seda ainet tarvitasid.

Samuti puuduvad andmed selle kohta, kas M.R. müüs saadud aine edasi samades pakendites

või pakendas need ümber suuremaks hulgaks. Isegi kui need asjaolud oleks kindlaks tehtud,

pole olemas potentsiaalsete tarvitajate hinnangut selle aine mõjule joobe tekkimisel.

Ringkonnakohus märgib, et J. Gingel-Käärile esitatud süüdistus puudutab üksnes 6 grammi

omandamist ning turustamise eesmärgil M.R. le edasi andmist. Süüdistusest tuleneb, et M.R.

müüs seda edasi, seega mitmele isikule ja mis kogustes edasi müümine toimus ei ole süüdistuse

kontekstis oluline. M.R. le edasimüümine on tõendatud ka jälitustoimingute käigus kogutud

infoga. Lisaks, nagu varasemalt on analüüsitud, on M.R. öelnud, et J. Gingel-Kääril oli „6

viina“ ehk tegemist pidi olema ühegrammiste pakkidega, mis hiljem selgus päris sellises kaalus

ei olnud.

Kaitsja toob välja, et kuigi maakohus on väitnud, et M.R. ise kontrollis kvaliteeti, siis M.R.

kohtueelses menetluses antud ütlustest ei nähtu, et ta ise oleks andnud hinnangut aine

kvaliteedile. Aine mittetarbimist kinnitas M.R. ka kohtuistungil. Tõesti, nii M.R. kohtueelses

menetluses antud avaldatud ütlustest kui ka kohtuistungil on M.R. kinnitanud, et ta ise ainet ei

proovinud. Küll tuleneb jälitustoimingutega kogutud teabest nagu eelnevalt viidatud, et M.R.

kontrollis ainet ja suhtles selleks ka J.K. uga. Jälitustoiminguga kogutud infost tuleneb, et M.R.

on tellinud J. Gingel-Käärilt narkootilist ainet ka enda tarbeks. Selleks on M.R. pöördunud J.

Gingel-Kääri poole 24.02.2018 nii kell 06.03, 07.34 kui ka 18.58 (KoTo 2. kd, tl 7, 9).

Arvestades, et M.R. tarvitas ainet ise ja süüdistatava sõnul tegi seda tihedalt, siis ei ole eluliselt

usutav, et M.R. oleks endale tellinud ainet, mis talle mitte mingit narkootilisele ainele omast

mõju ei avaldanud ning seega oli tegemist kvaliteetse ainega. Aine kvaliteet on tuletatav ka

isikute korduvatest pöördumistest M.R. poole aine saamiseks.

Apellatsioonis tuuakse välja, et maakohus on jätnud hindamata jälitustoimingu protokollides

sisalduva teabe. 24.02.2018 kell 10.31 helistas M.A. M.R. le, öeldes muuhulgas: „No ja aga

vaata normaalsem, kurat, ei toimi eriti”. Kui see, mis „ei toimi eriti” oli J. Gingel-Kääri poolt

M.R. le edasi antud aine, kinnitab see pigem J. Gingel-Kääri ütlusi. Kohtukolleegium, tutvudes

24.02.2018 jälitustoiminguga kogutud infoga (KoTo 2. kd, tl 6 jj), leiab, et ei ole võimalik

tuvastada, et J. Gingel-Kääri poolt üle antud väidetud 6 grammi hulgas oleks ka M.A. ale antud

amfetamiin. Nimelt nähtub suhtlustest, et 23.02.2018 kell 23.47 on M.R. öelnud M.A. ale, et

„aidata ei saa“. 24.02.2018 kell 04.03 oli J. Gingel-Käär M.R. ukse taga. M.R. helistas

tundmatule mehele ja ütles „Kuula nüüd mind, see kes mulle külla tuli, sellel oli kuus pudelit

viina, mis on ok, ja mille hind on kaks null. Aga kuna Viljandi on tühi onju, siis pane endal

kiiresti plaan paika mitu ja kunas ja kas“. M.R. on saatnud 24.02.2018 kell 04.38 M.A. ale

sõnumi Hommik. saan aidata. Kui 24.02.2018 M.A. uuesti M.R. poole pöördus ütles M.R.

vastuseks, kas kahekümnega annad ära, et „mul endal ei ole, mul kõrval majas ühel tuttaval on

külalised, temal on. Ma küsin ta käest ja helistan tagasi“. Sellest tulenevalt ei saa väita, et M.A.

oleks saanud oma koguse just sellest partiist, mille J. Gingel-Käär andis üle M.R. le.

Kaitsja ei ole rahul, et maakohus pole andnud hinnangut ka jälitustoimingu protokollis olevatele

kõnedele J.K. u ja M.R. vahel 24.02.18 kell 12.36 ja 14.14. Nendes kõnedes J.K. kahtles M.R.

jutus selle kohta, et J. Gingel-Kääril üldse oleks saanud olla mingit narkootilist ainet.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esimesest kõnest 12.36 tuleneb, et M.R. on lükanud ümber

J.K. u väite, et aine ei toimi, tuues välja, et ostja käis veel teise osa järel. Kell 14.14 alanud

kõnest ei selgu samuti, et tegemist ei oleks joovet tekitava ainega. Seejuures M.R. selgitas, et

aine toimetas päris pikalt, hommikust saadik poole pudeli viinaga ringi lahminud.

Kaitsja apellatsioon jääb seega edutuks.

19. Vastuseks E. Grüneri kaitsja vandeadvokaat A. Vildi apellatsioonile, milles taotletakse

süüdistatava õigeksmõistmist, peab ringkonnakohus vajalikuks vastata järgmist.

Maakohus on apellatsiooni kohaselt tõendeid analüüsides tõlgendanud kahtlused E. Grüneri

süüdiolekus tema kahjuks, st rikkunud süütuse presumptsiooni. Ringkonnakohus sellega ei

nõustu ning leiab, et maakohus on tõendeid hinnanud kogumis ning on põhjendatult jõudnud

seisukohale, et E. Grüner on süüdi narkootilise aine käitlemise katses. Kuigi kaitsja ei nõustu

maakohtu uuritud tõenditega ning nendest tulenevatele järeldustega, ei tähenda see, et

süüdistatav tuleks õigeks mõista.

Kaitsja leiab, et kriminaalasjas pole kogutud ega esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et E. Grüner

oleks tellinud internetikeskkonna vahendusel narkootilisi aineid. Seetõttu pole võimalik rääkida

E. Grüneri puhul narkootiliste ainete käitlemisest.

Apellatsioonis korratakse enamikke väiteid, mis olid esitatud juba maakohtus. Maakohus on

nendele vastanud. Kohtu mõttekäik ja siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Käesoleva

kriminaalasja tehiolude õigeks hindamiseks tuleb näha tervikpilti. Maakohtu otsuse järeldustest

on jälgitavalt väljaloetav, kuidas kujunes tõendite analüüsi tulemusena kohtul kindlus, et just

süüdistatav E. Grüner on välisriigist narkootilise aine tellijaks. Faktilised asjaolud annavad alust

järelduseks, et süüdistatava poolt loodud kuvand temast kui ohvrist, kes ei tea narkootilisest

ainest midagi ja kelle aadressi XXX s on justkui kuritegelikult kellegi tundmatu poolt ära

kasutatud, on asjakohatu. Asjakohatu on ka väide, et süüdistatav ei telliks narkootilist ainet oma

perekonna juurde.

Apellatsioonis leitakse, et kuna kohtueelse uurimisega pole suudetud tuvastada kus, kuidas ja

millal tellimus on vormistatud, või kas üldse on see vormistatud internetikeskkonnas, siis on

täielikult tõendamata antud süüdistuse kontekstis olulisim koosseisuline tegu – narkootilise aine

tellimine

omandamise

eesmärgil,

s.o

narkootilise

aine

ebaseaduslik

käitlemine.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Koosseisuliseks teoks on narkootilise aine tellimine. Kuigi

käesolevas asjas ei saa tõsikindlalt väita, et pakid olid tellitud interneti vahendusel, ei muuda

see olematuks tellimist, paki saabumist just E. Grüneri soovil Saksamaalt Eestisse aadressile

XXX .

Kaitsja leiab, et nimetatud episoodi puudutavate tõendite näol on tegemist kaudsete tõenditega,

mis võimaldavad küll tõstatada kahtlusi, kuid ei võimalda kuidagi järeldada tõsikindlalt

E. Grüneri süüd. Peamiselt on tegemist tõenditega, mis kinnitavad E. Gräneri nimele ja E.

Grüneri aadressiga saadetise saabumist postiasutusse, samuti selle sisu. Nimetatud asjaoludes

vaidlus puudub. Ringkonnakohus nõustub, et osa tõendeid nagu läbivaatuse akt,

ekspertarvamuse küsimine, uuringuakt ning avaldatud elukoht tõendavad süüdistatava nimele,

tema elukoha aadressile saabunud paki sisu, kuid need ei ole asjas ainukesed tõendid. Seega ei

saa nõustuda, et ei ole ümber lükatud võimalus, et nimetatud saadetise on tellinud keegi teine.

Kaitsja arvates maakohtu seisukoht, et E. Grüneri elukohas käib trepikoja uks lukku, ei välista

võimalust, et saadetis oli tellitud kellegi teise poolt. Tegemist on kortermajaga, mille trepikotta

on juurdepääs paljudel inimestel. Eluliselt on usutav E. Grüneri selgitus, et pole loogiline

narkootilise aine tellimine enda aadressile, kus elab tema pere.

Vastuseks eelnenule märgib kolleegium, et asjas tuleb vaadata tervikpilti. Ka maakohus on

viidanud jälitusprotokollis nii E. Grüneri, M.S. i ja tuvastamata isiku ja E. Grüneri kui ka M.U.

vestlustele, mille konteksti arvestades ning muid asjas kogutud tõenditest järeldub, et just E.

Grüner tellis endale narkootilist ainet. Vestlusest M.U. ga ning arvestades nende kõne sisuks

olevaid lähedaste suhete pinnalt tekkinud tüli (teemega suhtele pausi) ning 09.05.2018 kella

22.17 vestluse käigus (KoTo 2. kd, tl 175) nähtub, et E. Grüner ütleb M.U. le peale seda, kui

too väidab, et ainult E. Grüner ei ela tavaliste inimeste maailmas, et me paneme narkotsi, me

teeme ulme asju, me elame ulme maailmas. Seega ei ole eluliselt usutav väide, et E. Grüner ei

oleks tellinud narkootilist ainet aadressile, kus elab tema pere, kuna ka tema elukaaslane on

teadlik pidevast narkootiliste ainete tarvitamisest. Samuti ei ole asjas esitatud ühtegi mõistlikku

ja eluliselt usutavat põhjendust, miks oleks pidanud tahtma keegi teine tellida narkootilist ainet

E. Grüneri nimele.

Kaitseväide, et keegi tahab E. Grünerile halba teha on tõenditeta paljasõnaline versioon, mis ei

sea kahtluse alla E. Grüneri tegevust. Asjaolu, et E. Grüneri elukoha trepikoda käib lukku,

välistab veelgi enam narkootilise aine juhusliku tellimise variandi. Sissepääs on võimalik

üksnes piiratud isikutele elanike loal. Sellisel juhul ei ole eluliselt usutav, et keegi võõras

inimene tellis nimetatud aadressile narkootilist ainet, lootes see kuidagi ja kunagi sealt kätte

saada. Nagu märkis maakohus, postipaki tellimine ega saatmine ei ole tasuta teenus ning

arvestades leitud aine koguseid, ei ole väärtusetu ka paki sisu. See välistab samuti juhuslikku

laadi paki versiooni. Maakohus on põhjendatult märkinud, et postisaadetise ümbrikul olev nime

erisus, kus Grüneri asemel oli kirjutatud „Gräner“ on siiski väheoluline ja ei anna alust väiteks,

et tegemist oleks kellegi teisele nimele tellitud postisaadetisega. Postisaadetisi toimetatakse

kohale aadressi järgi mitte nime järgi.

Tutvudes jälitustoimingute käigus kogutud kõnedega, tuleneb nii M.S. i ja Sven Liidersi (KoTo

2. kd, tl 85), M.S. i ja E. Grüneri (KoTo 2. kd, tl 93) kui ka M.S. i ja tundmatu isiku vahelisest

kõnest (KoTo 2. kd, tl 93), et E. Grüner on tellinud endale ebaseaduslikult narkootilist ainet,

mille tõttu kardab süüdistatav vangi sattuda. M.S. i ja S.L. i kõnest nähtub, et pärast seda, kui

M.S. oli öelnud, et Eksile tuli kiri ja sõnum Maksu- ja Tolliametist, käidi otsimas, päris S.L.

miks siis. M.S. vastas: arva ära, tal läks ju kunagi mingi pakk kaduma, arvab et selle pärast.

Eigs ütles et läheb käib ära ja küsib mis nüüd saab, ma siis ütlesin et mine jah. Vana vist panebki

oda. S.L. leidis selle peale, et see on küll liiast, ta niigi korralikult paugutas aga see on ikka

liiast. M.S. vesteldes 09.04.2018 tuvastamata mehega rääkis: Sõber mulle eile helistas, ütles et

luba, et sa hoolitsed mu naise ja lapse eest. Hommikul oli elus, hommikul helistas mulle. Aga

suht putsis omadega. Ma arvan, et see paneb ennast kasti ka, ta lihtsalt eile ei võtnud piisavad

koguses mingeid asju endale sisse. Tal on mingi bipolaarne häire ja skisofreenia ja sada asja

kallal. Täna on tal Maksu ja Tolliametis ülekuulamine, tellis mingeid pakke endale. Maksu

Tolliamet käis kodus, aga kodus ei saanud kätte, ei saanud tuppa sisse ka. Kutsus üle

kuulamisele mingi kahtlustatav mingis asjas. Tuvastamata mees sai vastuseks M.S. ilt

küsimusele, mis tal sealt tuleb, et Ma ei tea, ma arvan, et tal on kinni minek. Ta ei taha minna.

Ta on nii sassi ka pununud ennast viimasel ajal. E. Grüneri kõnest M.S. ile tuleneb samuti, et

ta käis Maksu- ja Tolliametis ära ning vastuseks, mis seal toimus ütles E. Grüner, et

ülekuulamine noh, mis seal ikka sai. Mina ei tea mis saab?. M.S. küsis A mille kohta see oli?

Et miks sul midagi tulnud on või? ja sai vastuseks No jah. M.S. küsis veel A see on nende käes?

ja süüdistatava vastus oli Kus see mujal ikka on. Ma helistasin ise sinna, siis öeldi, et mingi

paki teema, aga.

Arvestades kõiki tõendeid kogumis, tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et E. Grüner on

toime pannud talle süüdistuses ette heidetud suures koguses narkootilise aine tellimise

Saksamaalt.

20. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt J. Orava süüditunnistamise KarS § 184 lg 2 p 2

järgi, siis tuleb võtta seisukoht ka talle mõistetava karistuse osas.

Maakohus tunnistas J. Orava süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, s.o narkootilise aine suures

koguses ebaseaduslikus käitlemises isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki

1. jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise,

ebaseadusliku sisse-

või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas.

Ringkonnakohus leidis, et J. Orav tuleb 0,045 grammi aine, mis sisaldas narkootilist ainet,

omandamises õigeks mõista ja luges põhjendatuks üksnes süüdistuse 73 grammi amfetamiini

käitlemises. Tegemist oli jätkuva kuriteoga veebruarist kuni aprillini 2018. Karistusregistri

väljavõtte kohaselt ei ole süüdistatavat varasemalt karistatud KarS § 12. peatüki 1. jaos

sätestatud kuriteos ega narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku

sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Seega puudub J. Orava

tegevuses korduvus, mistõttu tuleb J. Orav tunnistada süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista

ka uus karistus. Kui KarS § 184 lg 2 näeb ette karistuseks kuni 15-aastase vangistuse, siis KarS

§ 184 lg 1 kohaselt saab mõista karistuse 1 aastast kuni 10 aasta vangistuseni.

Ringkonnakohus ei irdu maakohtu poolt karistuse mõistmise aluseks olevate asjaolude kohta

märgitust, vaid nõustub selles osas maakohtuga, välja arvatud osas, mis käsitleb J. Orava

tegevuse korduvust.

Kohtukolleegium leiab, et kuna J. Orava tegevuses puuduvad karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, arvestades süüdistatava süü suurust, võimalust mõjutada süüdistavat ja

õiguskorra kaitsmise huvisid, on põhjendatud J. Oravale mõista karistus sanktsiooni keskmises

määras, s.o 5 aastat 6 kuud vangistust. Samuti tuleb mõista J. Oravale KarS § 69 lg 7 ja KarS §

65 lg 2 alusel liitkaristus.

Maakohus mõistis J. Oravale liitkaristuse kogumis Tartu Maakohtu 10.04.2017 otsusega asjas

1-17-2770 ärakandmata osaga, s.o 382 tunni üldkasuliku tööga. Kriminaalasja materjalides on

tuvastatav J. Orava karistusregistri väljavõte kuupäevaga 08.06.2018 (KoTo 1. kd, tl 172-191).

Ringkonnakohus tegi karistusregistrist väljavõtte ning tuvastas, et 07.06.2018 on teinud Harju

Maakohus J. Orava suhtes süüdimõistva otsuse, mis jõustus 15.06.2018. Seejuures on Harju

Maakohtu otsusega liidetud ka Tartu Maakohtu 10.04.2017 otsuse karistus.

Harju Maakohtu 07.06.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4096 karistati J. Oravat

20.03.2017 episoodis KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi 2 kuu vangistusega ja 19.03.2017 episoodis

KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi 4 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest

rakseima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima, s.o Tartu

Maakohtu 10.04.2017 otsusega mõistetud karistusega vangistusega 1 aasta 11 kuud 23 päeva,

mis asendati üldkasuliku tööga 713 tundi, ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 11 kuud

23 päeva vangistust. Mõistetud vangistusest arvati maha kohtuotsuse kuulutamise päeva

seisuga tehtud üldkasuliku töö tunnid 331 tundi ehk 11 kuud 1 päev vangistust ja ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks loeti vangistus 1 aasta 22 päeva, milline on KarS § 69 alusel asendatud

üldkasuliku tööga (382 tundi) ning kuulub täitmisele Tartu Maakohtu 10.04.2017 otsusega

sätestatud korras.

Sama kohtuotsusega karistati J. Oravat 16.06.2017 episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 90

miinimumpäevamäära suuruse rahalise karistusega, s.o 900 euroga, mida vähendati KrMS

§ 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks rahalise karistuse 60

miinimumpäevamäära summas 600 eurot. KarS § 66 lg-te 1, 3 kohaselt määrati rahaline karistus

tasumisele ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt vähemalt 50 eurot.

Seega, kuna Tartu Maakohtu 10.04.2017 otsusega mõistetud karistus on liidetud Harju

Maakohtu 07.06.2018 otsusega, tuleb liitkaristus moodustada Harju Maakohtu otsusega. Kuna

Harju Maakohtu 07.06.2018 otsusega mõistetud karistus loeti kaetuks Tartu Maakohtu

10.04.2017 otsusega, siis karistuse suurusesse viga kaasa ei toonud. Kuna J. Orav vahistati

alates 07.06.2018, siis ei ole võimalik, et ta vahepeal on üldkasuliku töö tunde sooritanud. Küll

sisaldab Harju Maakohtu otsus ka rahalist karistust, millega mõistetava liitkaristuse puhul tuleb

karistus jätta täitmisele iseseisvalt. Seega, liitkaristus tuleb jätkuvalt moodustada 382 tunni

sooritamata üldkasuliku töö tunniga, mis on 1 aastat 17 päeva vangistust.

J. Oravale tuleb liitkaristuseks mõista 6 aastat 6 kuud 17 päeva vangistust, mille kandmise

alguseks nagu maakohuski loeb ringkonnakohus J. Orava kinnipidamise, s.o 07.06.2018.

Rahaline karistus 600 eurot jätta iseseisvale täitmisele.

21. Ringkonnakohus võtab seisukoha ka menetluskulude osas.

21.1. Süüdistatav J. Gingel-Kääri riigi õigusabi korras kaitsja vandeadvokaadi abi A. Veski

esitas apellatsioonmenetluses riigi õigusabi tasu taotluse.

27.02.2019 tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumisele 1 pooltund, isiku

nõustamisele vanglas 1 pooltund ja apellatsiooni koostamisele kokku 4 pooltundi, s.o kokku 6

pooltundi, mille eest taotleb kaitsja tasu 180 eurot, sh käibemaks 30 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud osaliselt.

Arvestades apellatsiooni mahtu, selles üle korratud maakohtu seisukohti ning asjaolu, et

nimetatud seisukohad on kaitsja tõstatanud juba maakohtu menetluses, on põhjendatud

rahuldada taotlus apellatsiooni koostamise eest 2 pooltunni ulatuses. Kokku kuulub kaitsjatasu

taotlus rahuldamisele summas 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot.

Kuna ringkonnakohus teeb J. Gingel-Kääri osas KrMS § 337 lg 1 p 1 sätestatud lahendi, s.o

jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud summas

120 eurot J. Gingel-Kääri kanda.

21.2. Kuna ringkonnakohus teeb J. Orava suhtes osaliselt õigeksmõistva otsuse, tühistades

maakohtu süüdimõistva otsuse teises episoodis, s.o 0,045 grammi pruuni aine ebaseaduslikus

omandamises, siis on põhjendatud jätta ka osa maakohtu ja kohtueelses menetluses tekkinud

menetluskuludest riigi kanda.

Maakohus mõistis J. Oravalt kohtueelses-ja kohtumenetluses määratud riigi õigusabi tasu ja

kulu katteks välja kokku 1790,88 eurot. Kokku kuulusid väljamõistmisele menetluskulud

summas 4988,88 eurot, sisaldades lisaks kaitsjakuludele ka sundraha 1350 eurot ja

ekspertiisikulusid 1848 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud jätta riigi õigusabitasust riigi kanda 448 eurot,

seega sellest menetluskulust tuleb süüdimõistetul kohtueelse ja maakohtu menetluse eest

hüvitada 1342,88 eurot. Kokku mõistab ringkonnakohus J. Oravalt välja menetluskulu summas

4540,88 eurot.

21.3. Ringkonnakohtu menetluses J. Orava kaitsja vandeadvokaat N. Kõiv 12.03.2019 esitas

riigi

õigusabi

tasu

taotluse,

mille

kohaselt

kulus

kohtuotsusega

tutvumise

ja

apellatsioonkaebuse koostamisele 6 pooltundi ja apellatsioonkaebuse tutvustamisele kliendile

ning seisukoha võtmiseks edasiseks menetluseks 1 pooltund. Lisaks on tekkinud sõidukulud

Viljandi-Tartu-Viljandi 160 km, mille eest taotletakse tasu 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60

eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele

samuti osaliselt.

Arvestades apellatsiooni mahtu, selles üle korratud maakohtu seisukohti ning asjaolu, et

nimetatud seisukohad on kaitsja tõstatanud juba maakohtu menetluses, samuti asjaolu, et

apellatsioon on mahult küll pikk, aga selle koostamiseks on kasutatud tavapärase 12 punktise

kirjasuuruse asemel suurust 14, on põhjendatud rahuldada taotlus maakohtu otsusega tutvumise

ja apellatsiooni koostamise eest 4 pooltunni ulatuses. Kokku määrab ringkonnakohus riigi

õigusabi tasu suuruseks 207,60 eurot, sh käibemaks 34,60 eurot.

Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, s.o tühistab osaliselt

maakohtu otsuse, siis KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad menetluskulud riigi kanda. Seega jäävad

menetluskulud summas 207,60 eurot Eesti Vabariigi kanda.

Süüdistatav on välja toonud, et tal ei ole võimalik kohtukulusid tasuda 30 päeva jooksul, kuna

ta on narkomaan, töötu ja 100% töövõimetu. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna see alust

pikendada menetluskulude tasumise tähtaega. Kohtumaterjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu

võimeline töötama (KoTo 3. kd, tl 87). Samuti asjaolu, et isik on narkomaan, ei anna alust

menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Ei ole välistatud, et isikul on muud vara, mille

realiseerimisel on võimalik menetluskulud tasuda. Pannes toime kuriteo ning taotledes riigi

õigusabi korras kaitsjat, tuleb süüdistataval ka arvestada, et sellega kaasnevad kulud.

21.4. Süüdistatav E. Grüneri kaitsja vandeadvokaat A. Vilt esitas 20.03.2019

apellatsioonmenetluses riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu

otsusega tutvumisele 1 pooltund ja apellatsioonkaebuse koostamisele 4 pooltundi, kokku 5

pooltundi. Selle eest taotletakse tasu 150 eurot, sh käibemaks 25 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud osaliselt ning kuulub

rahuldamisele samuti osaliselt.

Arvestades apellatsiooni mahtu, selles üle korratud maakohtu seisukohti ning asjaolu, et

nimetatud seisukohad on kaitsja tõstatanud juba maakohtu menetluses, on põhjendatud ajakulu

apellatsiooni koostamiseks 2 pooltundi. Kokku määrab ringkonnakohus riigi õigusabi tasu

suuruseks 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot.

Kuna ringkonnakohus teeb E. Grüneri osas KrMS § 337 lg 1 p 1 sätestatud lahendi, s.o jätab

maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud summas 90 eurot

E. Grüneri kanda. Taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks jääb edutuks.

22. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4; 338 p-st 1, 340 lg 2 p-st 3,

ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2019 otsuse osaliselt, s.o J. Orava

süüditunnistamises 0,045 grammi aine, mis sisaldas narkootilist ainet omandamises ja mõistab

ta selles teos õigeks ning tunnistab J. Orava süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõistab karistuse.

J. Orava kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt, süüdistatav J. Orava, süüdistatav J. Gingel-

Kääri kaitsja ja süüdistatav E. Grüneri kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Juhan Sarv

Mati Kartau

/allkirjastatud digitaalselt/