2-19-2500/39 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-2500

Tsiviilasi

DSV Estonia AS ja RÖDL & PARTNER OÜ avaldused

Salutaguse Mõisamaad OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja I: DSV Estonia AS (endine DSV AS,

registrikood: 10342368, asukoht Pärnu mnt 535, 76401

Saku), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tõnis Juurmann

(e-post: tonis@abtalts.ee) ja vandeadvokaat Raul Talts (e-

post: raul@abtalts.ee)

Võlausaldaja II: RÖDL & PARTNER OÜ (registrikood

10219320,

asukoht

Tartu

mnt

13,

10145

Tallinn),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Anne Nurmi (e-post:

anne.nurmi@roedl.com) ja advokaat Verner Silm (e-post:

verner.silm@roedl.com)

Võlgnik: Salutaguse Mõisamaad OÜ (registrikood 12730235,

asukoht

Pikk

tn

33-5,

10133

Tallinn,

e-post:

office@revalgrundwert.com), juhatuse liikmed A L J

(isikukood xxxx, e-post: office@revalgrundwert.com) ja T K

(isikukood xxxx, e-post: xxxx), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Aet Bergmann ja vandeadvokaat Margus

Sorga (e-post: info.ee@bnt.ee)

Ajutine

pankrotihaldur:

Kristo

Teder

(Maria

Mägi

Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 25, Tallinn 10116, e-

post: kristo@mmab.ee, telefon: 664 0600)

Istungi toimumise aeg

23.04.2019

Istungil osalenud isikud

Võlgniku seaduslik esindaja A L J

Võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga

Võlgniku nõustaja vandeaudiitor K V

Võlausaldaja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnis

Juurmann

Võlausaldaja II lepinguline esindaja advokaat Verner Silm

Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder

Kohtumääruse resolutsioon

1. Kuulutada välja Salutaguse Mõisamaad OÜ (registrikood 12730235, asukoht Pikk tn 33-5,

10133 Tallinn, e-post: office@revalgrundwert.com) pankrot 21. mail 2019 kell 15.00.

2. Nimetada Salutaguse Mõisamaad OÜ pankrotihalduriks Kristo Teder (Maria Mägi

Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 25, Tallinn 10116, e-post: kristo@mmab.ee, telefon: 664

0600).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 11. juuni 2019 algusega kell 16.00 Tallinnas

Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007.

4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude

tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel

võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist

ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt

PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud

tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Kohustada Salutaguse Mõisamaad OÜ juhatuse liikmeid A L J (isikukood xxxx) ja T K

(isikukood xxxx) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest

võlausaldajate üldkoosolekut 11. juuni 2019 kell 16.00. Kui viidatud isikud vannet andma ei ilmu,

siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

7. Kohustada Salutaguse Mõisamaad OÜ juhatuse liikmeid A L J (isikukood xxxx) ja T K

(isikukood xxxx) esitama hiljemalt 10. juunil 2019.a pankrotihaldurile Salutaguse Mõisamaad OÜ

täpsustatud vara ja võlgade nimekiri ning raamatupidamisbilanss pankroti väljakuulutamise päeva

seisuga.

8. Pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku Salutaguse Mõisamaad OÜ kanda.

9. Määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Teder tasuks 1 035 eurot, millele lisandub käibemaks 207

eurot, kokku 1 242 eurot.

10. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Kristo Teder tehtud vajalikud kulutused summas 45 eurot,

millele lisandub käibemaks summas 9 eurot, kokku 54 eurot.

11. Ajutise halduri tasu ja kulutused mõista välja võlgniku Salutaguse Mõisamaad OÜ

pankrotivarast. Väljamakse teostada Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr

EE832200221039155226.

12. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista võlgniku

pankrotivarast välja võlausaldaja I põhjendatud menetluskulud summas 1730 eurot (riigilõiv 300 +

põhjendatud õigusabikulud 1430) ja võlausaldaja II menetluskulud summas 300 eurot (riigilõiv).

13. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Tartu

Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse

Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse

läbivaatamisel esindada.

Asjaolud

DSV Estonia AS (endine DSV AS) esitas 15.02.2019 Harju Maakohtule avalduse Salutaguse

Mõisamaad OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 27.02.2019 kohtumäärusega

pankrotiavalduse menetlusse (tsiviilasi nr 2-19-2500) ning nimetas 19.03.2019 kohtumäärusega

Salutaguse Mõisamaad OÜ ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Teder’i. RÖDL &

PARTNER OÜ esitas 18.03.2019 Harju Maakohtule avalduse Salutaguse Mõisamaad OÜ pankroti

väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-19-4115). Kohus võttis 01.04.2019 kohtumäärusega

pankrotiavalduse menetlusse ja liitis tsiviilasja nr 2-19-4115 ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-19-

2500, mis jäi ka liidetud tsiviilasjade numbriks.

Ajutise halduri aruanne

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgnevat:

Võlgniku Salutaguse Mõisamaad OÜ osakapital on 75 000 eurot. Võlgniku põhitegevusalaks oli:

elamute ja mitteeluhoonete ehitus; EMTAK kood: 41201/ EMTAK 2008, NACE kood: 41.20;

hoonestusprojektide arendus; EMTAK kood: 41101/ EMTAK 2008, NACE kood: 41.10

(18.03.2019 kuni 12.04.2049); enda kinnisvara ost ja müük EMTAK kood: 68101/ EMTAK 2008,

NACE kood: 68.10. Võlgniku majandusaasta kestab 01. jaanuarist 31. detsembrini. Võlgnik kanti

äriregistrisse 04.10.2014 Harju Maakohtu 19.03.2019 kohtumäärusega nimetati võlgnikule ajutine

pankrotihaldur. Võlgniku juhatuse liikmed on alates 11.10.2014 kuni käesoleva ajani A L J,

isikukood xxxx; alates 11.09.2015 kuni käesoleva ajani T K, isikukood xxxx. Võlgniku omanikud

on alates 17.12.2015 kuni käesoleva ajani G F V, isikukood xxxx, osa suurus 25 000 eurot; alates

07.12.2015 kuni käesoleva ajani A L J, isikukood xxxx, osa suurus 25 000 eurot; alates 07.12.2015

kuni käesoleva ajani T K, isikukood xxxx, osa suurus 25 000 eurot; alates 04.10.2014 kuni

07.12.2015 A L J, isikukood xxxx, osa suurus 2500 eurot.

Võlgniku teatel on võlgniku põhitegevuseks hoonestusprojektide arendus. Tihedas koostöös grupi

partneritega Saksamaal ja Eestis, arendab ning haldab ettevõte oma kinnisvaraportfelli nii äri-,

tööstus- ja elupindade kinnisvara arenduse valdkonnas, omades partnereid nii Eestis kui ka

välismaal. Ettevõte planeerib, projekteerib, korraldab ning juhib kokku monteeritavate element- ja

moodulmajade tootmist ja ehitamist sotsiaaleluasemete ja taskukohaste eluasemete sektoris

ettevõtte sihtturgudel, eeskätt saksa keelt kõnelevatel turgudel Euroopas. 2018. aastal ei ole

võlgnik alustanud uusi projekte. 2016. ja 2017. aastal alustatud projektid on aastaaruande

koostamise hetkeks lõpule viimata. Ühe projekti osas olid alltöövõtjad kohustatud tootma

moodulmajad võlgniku ning Dormageni linnaga sõlmitud hankelepingu täitmiseks. Alltöövõtjate

toodetud moodulmajad osutusid aga nõuetele mittevastavateks. Puudused, mis moodulmajadel

esinesid, avastati alles moodulmajade monteerimise ja paigaldamise käigus. Ehkki osaliselt olid

puudused tingitud heitlikest ilmastikuoludest ning ehituse objektijuhi mittekohasest tööst, siis

olulise osa puudustest tingis moodulmajade tootjate tehnilistele ja seaduses sätestatud

minimaalsetele nõuetele mittevastavate töömeetodite valik. Kõik viidatud puudused on

dokumenteeritud. Saksa õiguse kohaselt on hankelepingu täitja ehk võlgniku kohustus tagada

puuduste parandamine ning ehituskvaliteedi ettenähtud standarditega kooskõlla viimine. Seda

silmas pidades on võlgnik asendanud ehituse objektijuhi ning teinud endast oleneva võlgniku

tekkida võiva kahju vähendamiseks. Sellest hoolimata ei ole Dormageni linna poolt tööde lõplikku

vastuvõtmist tänaseni toimunud, kuid Dormageni linna esindajad ja võlgniku esindajad on 2019.

aastal veel kord üle vaadanud ehitusel esinenud puudused ja need fikseerinud. Võlgnik kinnitab, et

igapäevaselt jätkub töö moodulmajade lõpliku vastuvõtmise saavutamise nimel. Projekt Lower

Saxony (Hannover) linnas Saksamaal on peatunud, kuna kohalik omavalitsus ei suutnud välja anda

tähtaegset ehitusluba ja lõpetas lepingu planeerimise etapis. Lõpparvete kooskõlastamine jätkub

2019. aastal eesmärgiga sõlmida majandusaasta jooksul kokkulepe. Projekt Kreis Offenbach linnas

oli planeerimise etapis kui see 2017. aastal peatati. 2017. aastal andis omavalitsus välja ehitusloa,

kuid poliitikute avaliku surve all see tellija poolt peatati ning lõpule ei viidud. Kaks järgnevat

aastat on püütud jõuda kokkuleppele juba 2017. aastal tehtud tööde hindade osas ning 2019. aastal

on esitatud ka arve, et tehtud tööd saaks tasutud. Võlgnik selgitab täiendavalt veel erinevaid

tegevusi seoses raskustega nõuete sissenõudmisel ja täiendavate nõuete esitamisega. Ajutise

halduri hinnangul võlgniku majandustegevus käesoleval hetkel sisuliselt üksnes nõuetega

tegelemisest koosneb. Võlgniku arveldusarvetel viimase kolme aasta jooksul liikumisi ei ole

toimunud.

Võlgnik esitas majandusaastate aruanded registrile vastavalt 2016. majandusaasta kohta

18.03.2019, vastavalt 2017. majandusaasta kohta 12.04.2019 ja 2018. majandusaasta aruande on

võlgnik esitanud 22.04.2019 ajutisele pankrotihaldurile. Samuti on edastatud haldurile andmed

2019 esimese kvartali kohta. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik olnud raskustes oma

raamatupidamise korraldamise, sealjuures registrile tähtaegselt aruannete esitamisega. Vahetult

enne käesoleva aruande koostamist on võlgnik suutnud andmed esitada ja üldhinnanguna võib

märkida, et käesoleval hetkel on võlgniku raamatupidamine korraldatud. Võlgniku teatel korraldab

raamatupidamist REWILO, raamatupidaja O Õ ja audiitoriks on K V.

Ajutine haldur on esitanud võlgnikule 21.03.2018 teabenõude, milles on palunud esitada seisukoha

pankrotiavaldustes märgitu osas. Võlgnik on seisukohal, et maksejõuetus puudub, kuid esineb

probleeme maksete laekumisega. Võlgniku teatel on nad varasemalt otsinud lahendusi võlgnevuste

tasumiseks,

kuid

pankrotiavalduse esitamine on omakorda tekitanud raskusi nõuete

sissenõudmisega tegelemisel. Samuti on võlgnik seisukohal, et pankrotiavalduse menetlemine toob

pigem kasu võlgniku võlgnikele ja võlausaldajal tuleks teha koostööd võlgnikuga võlgniku nõuete

sissenõudmisel, et oma nõue rahuldatud saada. Võlgniku arvamusel on võimalused nõuete

sissenõudmiseks suured.

Võlgnik ei ole esitanud andmeid töötajate kohta. Töötajate registrist vastavad andmed puuduvad.

Kuivõrd käesoleval ajal ajutisel halduril puudub informatsioon võimalike töötajate kohta, ei ole

ajutisel halduril võimalust anda hinnangut töötamise jätkamise võimaluste kohta.

Võlgnik on esitanud viimased andmed, sh 2018 aasta majandusaasta aruande ja 2019 esimese

kvartali finantsandmed alles 22.04.2019, so samal päeval, mil on ajutise halduri aruande ja

arvamuse esitamise tähtaeg. Sellest tulenevalt ei pea ajutine pankrotihaldur võimalikuks põhjaliku

finantsanalüüsi teostamist. Samas märgib ajutine haldur, et võlgniku bilanss on läbivalt vaadates

2016-2018 majandusaastate aruandeid olnud samasisuline. Võlgniku vara on koosnenud peamiselt

nõuetest ja ettemaksetest. Kohustused on läbivalt olnud lühiajalised. Kuigi võlgniku omakapital on

olnud läbivalt positiivne, seisuga 31.12.2016 summas 49 587 eurot, 31.12.2017 summas 46 386

eurot ja 31.12.2018 seisuga 36 236 eurot, siis ajutise halduri hinnangul tuleb kriitiliselt hinnata

võlgniku varadeks olevaid nõudeid ja arvestades, et nende maksmapanekuga on oldud raskustes ca

3 aastat, ei saa neid pidada likviidseks käibevaraks. See põhjendab ka seda, miks ei ole suudetud

täita kohustusi pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate ees.

Lähtudes võlgniku enda poolt esitatud selgitustest ja kogutud andmetest, on ajutise halduri

hinnangul võlgniku juhtorgani liikmed olnud võlgniku tegevuse juhtimisel raskustes. Võlgnik ise

viitab, et on jäänud erinevatel põhjustel hätta 2016 ja 2017 aasta projektide lõpule viimisel.

Võlgniku väitel on tehtud töödest jäänud ülesse mitmeid nõudeid, kuid nende sissenõudmisega on

võlgnik samuti olnud raskustes. Seevastu võlgniku kohustused on kuhjunud. Võlgniku juhtorgani

liikmed on olnud raskustes täitmaks oma kohustusi korraldada võlgniku raamatupidamist. Kõik

kättesaadavad aruanded on esitatud hilinemisega ja sealjuures andmed viimase kolme

majandusaasta kohta alles hetkel, mil võlgniku vastu oli esitatud pankrotiavaldus.

Ajutise halduri esialgsel hinnangul võlgnikul likviidne vara puudub. Krediidiasutuste poolt

esitatud vastustest lähtuvalt on võlgniku arvelduskontodel 0,00 eurot. Võlgniku teatel on võlgnikul

nõuded ostjate vastu summas 694 826,85 eurot, millest 377 082,57 eurot on laekumata arved.

Muid nõudeid kajastab võlgnik summas 37 529,51 eurot, millest 35 029,51 eurot on lühiajalised

laenud ja 2 500,00 muud lühiajalised nõuded. Lisaks kajastab võlgnik intresse summas 109 068,40

eurot, viitlaekumisi summas 377 665,07 eurot, ettemakseid summas 9 800,05 eurot, kokku

kajastab võlgnik käibevara summas 1 119 821,48 eurot. Võlgnik ei ole haldurile vaatamata

teabenõudes palutule esitanud andmeid nõuete tekkimise aja kohta ja nõuete alusdokumentide

(nimekiri) kohta ega esitanud hinnangut nõuete kättesaamisele (kas nõuetega on tegeletud,

esitatud pretensioone, pankrotihoiatusi jms). Võlgniku bilansis on läbivalt olnud nõuete ja

ettemaksete osakaal samas suurusjärgus. Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud täpseid andmeid, ei saa

kontrollida nende kattuvust, kuid esitatud andmetest lähtuvalt on alust arvata, et viimastel aastatel

valdavas osas need nõuded kattuvad. Võlgnik ise on selgitanud, et nõuete kättesaamisel on

esinenud raskusi. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevad andmed ei võimalda viidatud

nõudeid ja ettemakseid arvestada võlgniku varana, millest on võimalik katta lähemas perspektiivis

võlgniku kohustusi. Võlgniku poolt antud selgitustest lähtudes on tegemist nõuetega välismaiste

äriühingute vastu ja see ajutise halduri hinnangul oluliselt raskendab nende sissenõudmist, samuti

ei saa selline sissenõudmine toimuda ilma täiendavate kuludeta. Veel võib välja tuua, et mitmele

bilansis kajastatud nõudele võivad olla esitatud põhjendatud vastuväited, mh seoses ebakvaliteetse

tööga. Võlgnik toob vastuses teabenõudele välja, et võlgnikul puudub põhivara, samas kajastab

bilansis põhivara summas 366 692,86 eurot, millest pikaajalised finantsinvesteeringud on kokku

summas 363 404,81 eurot, masinad ja seadmed (jääkväärtuses) summas 3 288,05 eurot. Võlgnik ei

ole esitanud täpset nimekirja põhivaradest koos vajalike andmetega, mis võimaldaksid nende

hindamist, vaatamata teabenõudes palutule. Ajutise halduri hinnangul ei ole võimalik nimetatut

arvestada võlgniku varana, millest on võimalik katta lähemas perspektiivis võlgniku kohustusi.

Võlgnik ei oma ega ole omanud sõidukeid. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol

vahendid puuduvad. Võlgnik ei oma ega ei ole omanud osalusi teistes äriühingutes.

Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt võlgnikule ei kuulu ega ole kuulunud kinnisvara.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on käesoleval hetkel teadaolevaid sissenõutavaid

kohustusi vähemalt summas 933 275,82 eurot: DSV AS nõue summas 930 637,18 eurot, Rödl &

Partner OÜ nõue summas 2 638,64 eurot. Täiendavalt on võlgnik viidanud kohustustele, mis on

kajastatud 2019.a esimese kvartali bilansis, kokku summas 863 483,14 eurot: lühiajalised laenud

krediidiasutustelt summas 506 000 eurot, maksuvõlad summas 5 615,98 eurot, viitvõlad summas

351 867,16 eurot. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele on

võlgniku suhtes olnud toimumas kaks täitemenetlust, mis on peatatud.

Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid

PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Võlgniku vara koosneb väidetavatest nõuetest kolmandate isikute

vastu, kuid nende sissenõudmine on ajutise halduri hinnangul raskendatud ja nendest tulenevate

laekumistega ei ole võimalik arvestada pankrotimenetluse kulude katmisel PankrS § 22 lg 2 p 1

mõistes.

Võlgniku teatel on alustatud juba tervendamisega ja selle käigus on viidud kõik kulud peale

õigusabi kulude miinimumini. Võlgniku teatel katab jooksvaid kulusid võlgniku üks osanik.

Võlgnik tegeleb Dormageni linnalt nõuete sissenõudmisega, on kaasanud selleks kohaliku

advokaadibüroo PWC Legal. Lisaks tegeletakse võlgniku teatel teistelt võlgnikelt võlgade

sissenõudmisega. Ajutise halduri hinnangul ei saa välistada võlgniku tervendamise võimalusi.

Samas võlgniku majandustegevus koosneb peamiselt nõuetega tegelemisest. Võlgnik oma

põhitegevusega, milleks on hoonestusprojektide arendus, ei tegele. Võlgniku arvelduskontodel ei

ole juba kolme aasta jooksul toimunud liikumisi, võlgnikul puuduvad töötajad.

Ajutine haldur on käesoleval hetkel tuvastanud, et võlgnikul on juba sissenõutavaid kohustusi

kokku summas 933 275,82 eurot. Lisaks on võlgnikul täiendavalt teadaolevaid kohustusi summas

863 483,14 eurot, mille osas ei ole võlgnik esitanud andmeid nende sissenõutavaks muutumise

osas. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul puudub vara, millest oleks võimalik katta lähemas

perspektiivis kohustusi. Võlgniku ainsad teadaolevad varad koosnevad terves ulatuses

väidetavatest nõuetest kolmandate isikute vastu, mille sissenõudmisel on võlgnik senini pikema

perioodi jooksul olnud raskustes. Võlgnik ei suuda ainuüksi rahuldada juba sissenõutavaks

muutunud ja mittevaieldavaid nõudeid. Sealjuures pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja DSV

AS on algatanud võlgniku vastu täitemenetluse juba 13.11.2017, kuid senini ei ole nõude täitmine

õnnestunud. Seadusandja näeb PankrS §-is 10 lg 2 p 2 toodust lähtudes, et maksejõuetuse

põhistamiseks piisab muuhulgas sellest, kui võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme

kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. Seega viidatu üksi juba osundab

maksejõuetusele. Kuigi võlgnik on optimistlik seoses tema poolt esitatud või esitatavate nõuetega,

siis ajutise halduri hinnangul on nõuete sissenõudmine selgelt raskendatud. Võlgnik ei ole senini

pikema aja jooksul selles edukas olnud. Võlgnik ise viitab, et nõudeid on vaidlustatud, need on

valdavas osas välisriigi isikute vastu ja nende sissenõudmine vajab lisaks suurele ajakulule ka

kulutusi õigusabile. Võlgniku vastu on esitatud kaks pankrotiavaldust, milles toodud kohustused

on üleval juba 2016 ja 2017 aastast. Võlgniku ainsaks varaks on nõuded kolmandate isikute vastu,

mille sissenõudmine on olnud raskendatud. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõutus

püsiv. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja asjaolusid arvesse võttes ei ole see

olukord olnud ajutine.

Võlgnik vaidleb võlausaldaja pankrotiavaldusele vastu ning leiab, et võlgnik ei ole püsivalt

maksejõuetu ning võlgniku hinnangul on võlgnikul võimalik saada rahalisi vahendeid võimalikest

kohtuvaidlustest. Võlausaldaja võlgnikuga ei ole nõustunud ning on selgitanud, et võlgniku

põhjendused on eksitavad ning ei vasta tegelikkusele. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on

püsivalt maksejõuetu, mille tõttu tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot.

Ajutine haldur on esialgu seisukohal, et võlgniku majandustegevuses on realiseerunud erinevad

riskid. Võlgnik on osalenud edukalt avalikel hangetel, kuid jäänud hätta tellimuste täitmisel.

Võlgniku valikud alltöövõtjate osas on ebaõnnestunud, kuivõrd võlgniku väitel on nende töö olnud

ebakvaliteetne. Sel põhjusel on tellijad keeldunud aktsepteerimast võlgniku arveid, mille tõttu

omakorda ei ole võlgnik olnud võimeline täitma pikema aja jooksul oma kohustusi. Ajutine haldur

on hetkel seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.

Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku arvelduskontode väljavõtted, kogunud võlgniku kohta

andmeid registritest. Ajutine haldur ei ole tuvastanud käesolevaks hetkeks selgeid tagasivõitmise

võimalusi. Võlgniku andmete kohaselt on võlgnikul mitmeid nõudeõigusi, mida tuleb ajutise

halduri hinnangul täiendavalt hinnata edasises menetluses. Käesoleval hetkel on ajutise halduri

hinnangul nende sissenõudmine olnud raskendatud ja nende sissenõudmiseks tuleb teha

täiendavaid kulusid.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse kulude

katteks, leiab ajutine haldur, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Võlgniku vara koosneb küll

suures mahus nõudeõigustest, kuid ajutise halduri hinnangul on nende sissenõudmine raskendatud.

Juhul, kui võlgnik ise või keegi võlausaldajatest või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid

kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada.

Kohtumääruse põhjenduse

Kohus leiab, et pankrotiavaldused kuuluvad rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Salutaguse

Mõisamaad OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Teder’i.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid

ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et

kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole

ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile

teadaolevalt võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi summas 933 275,82 eurot ning

teadaolevaid kohustusi summas 863 483,14 eurot, kuid puudub reaalne vara. Võlgniku vara

koosneb suures hulgas nõuetest kolmandate isikute vastu, kuid nõuete sissenõudmine on olnud

pikema ajal jooksul edutu. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla

tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi.

Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab

pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei välista, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks,

määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti

makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud

Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot kohtu deposiiti.

Võlausaldaja DSV Estonia OÜ on tasutud kohtu deposiitkontole 2000 eurot.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut

vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks

on kohustatud Salutaguse Mõisamaad OÜ juhatuse liikmed A L J (isikukood xxxx) ja T K

(isikukood xxxx).

PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 035 eurot, millele lisandub

käibemaks 207 eurot, kokku 1 242 eurot ning kinnitada ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused

summas 45 eurot, millele lisandub käibemaks summas 9 eurot, kokku 54 eurot. PankrS § 23 lg 1

kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu

suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise

põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär

96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on

põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 035 eurot, millele lisandub käibemaks 207 eurot,

kokku 1 242 eurot ning kinnitada ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused summas 45 eurot,

millele lisandub käibemaks summas 9 eurot, kokku 54 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui

pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6

alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui

kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Võlausaldaja I DSV Estonia AS (endine DSV AS) esitas kohtule 08.03.2019, 14.03.2019 ja

23.04.2019 avaldused menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldustest nähtub, et

võlausaldaja I menetluskuludeks on riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 2870,83

eurot, kokku 3170,83 eurot. Kohus peab pankrotiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu summas

300 eurot põhjendatuks ja vajalikuks kuluks, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Edasi

kontrollib kohus võlausaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Võlausaldaja

palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 2870,83 eurot, mille moodustab õigusabi

osutamine 22 tunni ja 5 minuti eest tunnihinnaga 130 eurot. Kohus, tutvunud esitatud

menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega, on seisukohal, et võlausaldaja

õigusabikulud on ülepaisutatud ega ole mõistlikud, mistõttu vähendab kohus neid 22 tunnilt ja 5

minutilt 11 tunnile. Kohus leiab, et 11 tunni näol summas 1430 eurot on tegemist põhjendatud

ajakuluga, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Seega mõistab kohus võlgnikult

võlausaldaja I kasuks välja põhjendatud menetluskulud summas 1730 eurot (300 eurot riigilõiv +

1430 eurot õigusabikulud).

Võlausaldaja I on palunud mõista võlgnikult välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist kuni nende täieliku tasumiseni. Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega PankrS § 35

lg 1 p 6 kohaselt lõpetatakse intressi ja viiviste arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt.

Võlausaldaja II RÖDL & PARTNER OÜ menetluskuluks on toimiku materjalide kohaselt riigilõiv

summas 300 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu, milline kuulub võlgnikult

väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik