Legislator Case Law & Legislation
2-19-1467/19 AI generated

2-19-1467/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-19-1467/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada hageja seadusliku esindaja E. A.’i ja kostja J. M.’i poolt sõlmitud järgmine kompromiss: J. M. ja G. A.’i seaduslik esindaja E. A. on kokku leppinud, et tühistavad alates 01.05.2019 nende vahel 27.07.2018 sõlmitud notariaalse kokkuleppe G. A.’ile elatise tasumiseks 100 eurot kuus ja sõlmivad elatise maksmise osas uue kokkuleppe.

Legislator headnote

AI generated

2-19-1467/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: 1 sätestatud minimaalsest elatisest (s.o poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) kuus.

Keywords

AI generated
maximum and minimum prices brokerage fee negotiation and conclusion financial hardship amicable settlement threshold value
AI generated
2-11-18866/14
25.04.2011 esitas J. P. kohtule hagi A. P. vastu elatise nõudes. Hageja palus välja mõista elatis seaduses sätestatud minimaalmääras. 1706.2011. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 18.11.2011 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil. Kohtuistuingil vähendas hageja oma nõuet ja palus välja mõista elatis 100 eurot. Samuti vähendas hageja nõuet selles osas, et ei soovinud elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, vaid alates 01.12.2011. Kostja tunnistas vähendatud nõuet osaliselt. Kostjal on teisigi alaealisi ülalpeetavaid. Hageja võttis õigeks, et kostjal on mitu alaealist ülalpeetavat. Kohtuistungil sõlmisid pooled alljärgneva kompromissi. Kostja A. P. kohustub maksma J. P. kasuks elatist igakuiselt 50 € alates 01.12.2011.a. kuni J.
2-09-47801/4
Kinnitada Mxxxxx Kxxxx ja Exxxxx Jxxxxxxx vahel sõlmitud ja 28.12.2009.a kohtule esitatud kompromiss, mis sõlmiti alljärgnevatel tingimustel: 1.1 Exxxxx Jxxxxx kohustub tasuma Mxxxxx Kxxxxxxe lapse Exxxx Jxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatist summas 2000 (kaks tuhat) krooni kuus alates 01.09.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
2-24-7474/14
Tartu Maakohtu 21. septembri 2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-5283 mõisteti U.L K. K.R-i kasuks välja elatis 100 eurot kuus alates 1. septembrist 2022 kuni K.R-i täisealiseks saamiseni. Hageja esitas 12. mail 2024 hagi ja 19. mail 2024 hagiavalduse täienduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise miinimumsummas.
2-12-2832/6
Kinnitada Kxxx Lxxxxxxx poolt hageja Mxxxxx Lxxxxxxxx nimel kostjaga Rxxxx Sxxxxxxx 29.
2-24-16832/17
Kinnitada hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel 20.01.2025 sõlmitud kompromiss, Kostja D.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-19-1467 Määruse tegemise aeg ja koht 20.mai 2019, Pärnu Tsiviilasi

G. A. hagi J. M. vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 1800 eurot Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: G. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx xx-x, xxxxx), seaduslik esindaja: E. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx xx-x, xxxxx, e-post xxx) Kostja: J. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx x-x, xxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja seadusliku esindaja E. A.’i ja kostja J. M.’i poolt sõlmitud järgmine kompromiss:

1.1. J. M. ja G. A.’i seaduslik esindaja E. A. on kokku leppinud, et tühistavad alates 01.05.2019 nende vahel 27.07.2018 sõlmitud notariaalse kokkuleppe G. A.’ile elatise tasumiseks 100 eurot kuus ja sõlmivad elatise maksmise osas uue kokkuleppe.

1.2. Alates 01.05.2019 kuni lapse xx xx xxxx täisealiseks saamiseni maksab J. M. G. A.’i ülalpidamiseks elatist 175,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 65% perekonnaseaduse § 101 lg-s

1 sätestatud minimaalsest elatisest (s.o poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) kuus.

1.3. J. M. maksab elatise iga kuu 15.kuupäevaks G. A.’i arvelduskontole nr EExxx.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-1467.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.

4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib edasi kaevata 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on G. A. hagi J. M. vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt poolte vahel on sõlmitud notariaalne kokkulepe elatise maksmiseks 100 eurot kuus, mis ei ole lapse ülalpidamiseks piisav. 12.11.2018 Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastati lapsel

Tsiviilasi nr 2-19-1467

2 (2)

keskmine puue, millega kaasnevad lisakulud protseduuride ja transpordi näol. Hageja soovib elatist seaduses ettenähtud minimaalmääras. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole võimeline kokkulepitust suuremas ulatuses elatist tasuma. 2016.a suvel tuvastati kostjal püsiv töövõimetus ja sügav puue. Kostja puude raskusastme tuvastamise aluseks oli kompenseeritud nägemise funktsioonihäire, tema igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud, seega töö leidmine ja töö tegemine on J. M.ile suurte piirangutega. J. M.i ülalpidamisel on veel üks laps, kes elab alates 2018.a juunist kostja juures ja on täielikult tema ülalpidamisel, lapse eraldi elav ema on töötu. Kostja palub elatise suuruse määramisel arvestada vanemate vahel notariaalse kokkuleppe olemasolu ja selle korrektset täitmist kostja poolt, samuti hagejale makstavaid riiklikke toetusi.

2. Kostja esitatud kompromissettepanekuga tühistada notariaalne kokkulepe ja leppida kokku elatise summaks 150 eurot kuus hageja ei nõustunud. Seejärel edastas kohus pooltele omalt poolt kompromissi projekti, milles elatise summa määratakse kindlas protsendina seaduses sätestatud miinimumelatisest. Hageja ja kostja ühist kompromissi teksti ei allkirjastanud, kuid mõlemad avaldasid kohtule, et on kohtu pakutud kompromissiga nõus. Hageja juhtis tähelepanu, et kohtu kompromissi projektis on ekslikult hageja seaduslikuks esindajaks märgitud kostja lepingulise esindaja nimi. Kuivõrd hageja esmane seisukoht kohtu saadetud kompromissettepaneku kohta ei olnud üheselt mõistetav, küsis kohus hageja esindajalt selgesõnalist nõustumist konkreetse, parandatud kompromissi teksti kohta. 17.05.2019 hageja esindaja telefoni teel kinnitas, et on kohtu saadetud kokkuleppe variandiga nõus ning et kostja on 2019.a maikuu eest juba tasunud elatist selles kompromissis kokkulepitud summas. Hageja esindaja saatis kohtule ka e-kirjaga kinnituse konkreetse tekstiga kokkuleppega nõustumise kohta.

3. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus on pooltele selgitanud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Kohus selgitab, et kohtumääruse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt kompromissi täitmiseks tasutud summasid. kompromissi kinnitamine pärast 01.05.2019 ei anna hagejale õigust määruse alusel veel kord nõuda kostjalt maikuu elatisesummat.

4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).

5. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Eeltoodu alusel kohus jätab kulud poolte endi kanda. Kuna teadaolevaid hüvitatavaid kulusid ei ole, ei ole vajadust ka menetluskulude suurust kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik