1-09-21563/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.12.2009.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Kriminaalasja number 1-09-21563 (09240104871)

Kohtunik Tiit Kullerkupp Kriminaalasi V.B süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi käskmenetluses

Süüdistatav V.B, isikukood xxx, xxxx, elukoht: xxxx, xxxx, kriminaalkorras karistatud: 14.04.2009 Viru Maakohtu

Rakvere kohtumajas KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel rahalise karistusega 1500 krooni; väärteokorras

Alkoholiseaduse § 70 ja KarS § 218 lg 1 alusel korduvalt karistatud, Tõkend: elukohast lahkumise keeld – alates 15.10.2009 Kaitsja: advokaat Maimu Schmidt Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas:

Süüdi tunnistada V.B KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, s.o. summas 1620 (üks tuhat kuussada kakskümmend) krooni, milline juhindudes KarS § 66 lg 1 ja 3 kuulub tasumisele osade kaupa, alustades tasumist alates jaanuarist 2010 igakuuliselt vähemalt 162 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.oktoobriks 2010.a.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend elukohast lahkumise keeld, V.B suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista V.B-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista V.B-lt menetluskuluna kaitsjatasu 350 (kolmsada viiskümmend) krooni riigituludesse advokaat Maimu Schmidt`i poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

I Kuriteo asjaolud Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 15.10.2009 kella 20.30 ajal viibis V.B xxxx linnas, xxxx asuvas A-Selver AS kaupluses xxxx , kus pani müügisaalis endale ostukorvi 150 grammise jogurti Gefilus hinnaga 4.50 krooni, kuid enne kassasse jõudmist pani jogurti endale taskusse ja kassas jogurti eest ei maksnud. Kaupluse turvatöötaja A T tunnistab, et pidas peale kassa läbimist V.B nimelise mehe kinni ja turvakontrollis avastati mehe taskust üks 150 grammine Gefiluse jogurt hinnaga 4.50 krooni, mille eest mees ei olnud kassas maksnud. A.T tunnistab, et turvasalvestusest oli näha kuidas V.B võttis riiulist jogurti, liikus mõned sammud edasi ja pani jogurti endale tasku. V.B tunnistab, et võttis müügisaalis olles ühe jogurti ja ühe šokolaadi, kuid kassas maksis vaid šokolaadi eest ja jogurti eest ei maksnud, kuna unustas seda teha. V.B taskus olnud jogurt tagastati kauplusele, mistõttu kauplusele kahju ei tekitatud ja A-Selver AS tsiviilhagi ei esitanud.

II Süüdistuse sisu

V.B süüdistatakse selles, et tema olles 14.04.2009 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel süüdimõistetud ja karistatud rahalise karistusega 1500 krooni, seega varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, 15.10.2009 kella 20.30 ajal xxxx linnas xxxx asuvast A-Selver AS kauplusest xxxx püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta ära ühe 150 grammise Gefiluse jogurti hinnaga

4.50 krooni, kuid süütegu jäi lõpule viimata kaupluse turvatöötaja sekkumise tõttu.

Seega V.B, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, vastavalt oma ettekujutusele teost, püüdes ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta ära võõraid vallasasju, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek

Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb V.B süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 30 päeva päevamäära ulatuses, s.o. summas 1620 krooni, milline juhindudes KarS § 66 lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates jaanuarist 2010 igakuuliselt vähemalt

162 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.oktoobriks 2010.a.

IV Kohtu põhjendused

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel.

Kohus V.B käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 199 lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava V.B käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavad ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava V.B puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.

V Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st

6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Kohunik

/allkiri/

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

№oremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 23.oktoobril 2010.a.

№oremreferent

Merle Kaegas