2-18-13222/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht

17. mai 2019.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-13222

Tsiviilasi

Autorent1 OÜ hagi OÜ AL & TA ning DB Team

OÜ

vastu

hageja

kaubamärgiga

„autorent1“ sarnase kaubamärgi „autorent1“ ja

domeeniaadressi www.autorent1.ee kasutamise

lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Autorent1 OÜ (registrikood 14374543,

asukoht Türi 6, 11313 Tallinn), lepinguline

esindaja Jaanus Silm (Jasitex Law Firm; e-post

jaanus.silm@jasitex.ee)

Kostja I: OÜ AL & TA (registrikood 10048806,

asukoht Tatari 10/Sakala 19, 10141 Tallinn; e-post

info@tulves.ee, autorent@tulves.ee)

Kostja II: DB Team OÜ (registrikood 12535700,

asukoht Harju maakond, Harku vald, Sõrve küla,

Loopealse tee 3, 76908; e-post autorent@tulves.ee)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Autorent1 OÜ hagi OÜ AL & TA ning DB Team OÜ vastu

hageja kaubamärgiga „autorent1“ sarnase kaubamärgi „autorent1“ ja

domeeniaadressi

www.autorent1.ee

kasutamise

lõpetamiseks

tagaseljaotsusega.

2. Kohustada kostjaid lõpetama hageja kaubamärgiga „autorent1“ sarnase

kaubamärgi

„autorent1“

ja

domeeniaadressi

www.autorent1.ee

kasutamine.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Jätta menetluskulud kostjate kanda.

3.2.

Välja mõista kostjatelt hageja kasuks menetluskulud 863 eurot.

2 (4)

3.3.

Ülejäänud osas jätta menetluskulude taotlus rahuldamata.

3.4.

Tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tuleb

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3.5.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja

menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest

põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise

puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja

vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli

kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB

Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor

Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number.

Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

TsMS § 410 alusel kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus

kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja

arutamise edasi. 07.05.2019 toimunud kohtuistungile kostjad ei ilmunud. Kohus oli teavitanud

kostjaid 07.05.2019 istungi toimumisest ja A G (kostjate juhatuse liige) oli kutse kätte saanud

04.03.2019.

TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Käesolevas asjas leiab kohus,

et hagi on õiguslikult põhjendatud, mistõttu teeb kohus antud asjas tagaseljaotsuse.

3 (4)

TsMS § 413 lg 3 p 3 järgi kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kostja oli nõus asjas kirjaliku

menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kostjad on märkinud (tl 42 pöördel), et

soovivad asja läbivaatamist kohtuistungil.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele KaMS § 14 lg 1 p 2 ja § 57 lg 1 alusel. Kostjaid

tuleb

kohustada

lõpetama

hageja

kaubamärgiga

„autorent1“

sarnase

kaubamärgi

„autorent1“ ja domeeniaadressi www.autorent1.ee kasutamine.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohus leiab, et riigilõiv summas 300 eurot on makstud õiges ulatuses ja tuleb kostjatelt välja

mõista.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude

hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus.

Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab

nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o

tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25).

Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte

rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 02.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Lahendis

nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus jäänud oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt peab

kohus hindama lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust igas kohtuasjas

eraldi.

Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-115-14 on öeldud, et kohtud märkisid õigesti, et lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Maakohus

on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, miks 120 eurot tunnis ületav kostja lepingulise

esindaja tunnitasu (s.o kuni 153 eurot ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud.

Riigikohus on mõnes hilisemas lahendis teatud juhtudel pidanud mõistlikuks suuremat

tunnihinda, kuid seda alati analüüsinud vastavalt kaasuse asjaoludele. Kuna eelpool mainitud

Riigikohtu lahendi tegemisest on aega möödas, siis tuleb arvestada, et hinnad on vahepeal

tõusnud.

Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli

keskmise keerukusega tsiviilasjaga asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud

lugeda lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks mitte rohkem kui 100 eurot.

Lepingulise esindaja poolt teostatud toimingud:

-

Hagi koostamine – 3 h – on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi, arvestades

mh menetlusdokumendi sisu,

-

02.01.2019 vastuse koostamine kostjate vastusele – ei ole põhjendatud enam kui 1 h

ulatuses,

4 (4)

-

Ettevalmistus 07.05.2019 istungiks – 1,5 h on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik

õigusabi,

-

07.05.2019 istungil osalemine – 0,13 h on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik

õigusabi.

Kohus leiab, et õigusabikulud on põhjendatud 5,63 h ulatuses summas 563 eurot.

Kohus mõistab seega välja kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulu 863 eurot

(riigilõiv 300 eurot + õigusabi 563 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik