2-17-10234/56 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus

tehakse

avalikult

teatavaks

17.mail

2019

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-17-10234

Tsiviilasi

AS LHV Pank hagi V V ja Stubevar OÜ (likvideerimisel)

vastu kahju 25 684,90 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

25 684,90 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: AS LHV Pank (registrikood 10539549, asukoht Tartu

mnt 2, Tallinn, 10145); volitatud esindaja I E

Kostja I: V V (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline

esindaja Kuldar Kirt

Kostja

II:

Stubevar

OÜ

(likvideerimisel,

registrikood

11512861, asukoht A. H. Kentmanni tn 8b, 10116 Tallinn)

seaduslik esindaja pankrotihaldur Oliver Ennok

Kohtuistungi aeg

18.märts 2019

Resolutsioon

1. AS-i LHV Pank hagi V V ja Stubevar OÜ (likvideerimisel) vastu kahju 25 684,90 euro

väljamõistmiseks rahuldada.

2. Tuvastada V V kohustuste rikkumisega tekitanud kahju OÜ-le Stubevar (likvideerimisel) ja

mõista V Vlt OÜ Stubevar kasuks välja 25 684,90 (kakskümmend viis tuhat kuussada

kaheksakümmend neli eurot ja 90 senti) eurot.

3. Mõista OÜ-lt Stubevar (likvideerimisel) AS-i LHV Pank kasuks välja 25 684,90 eurot

(kakskümmend viis tuhat kuussada kaheksakümmend neli eurot ja 90 senti).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagimenetluse kulud solidaarselt V V ja Stubevar OÜ (likvideerimisel) kanda.

2. Välja mõista V Vlt ja OÜ-lt Stubevar (likvideerimisel) solidaarselt riigilõiv 1000 eurot ja viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni AS-i LHV Pank kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. AS LHV Pank (edaspidi ka hageja) esitas kohtule hagi V V (edaspidi ka kostja I) ja Stubevar

OÜ (likvideerimisel) (edaspidi ka kostja II) vastu paludes tuvastada kostja I kohustuste

rikkumisega tekitanud kahju kostjale II, mõista kostjalt I kostja II kasuks välja 25 684,90 eurot

ja mõista kostjalt II hageja kasuks välja 25 684,90 eurot ning mõista kostjatelt välja

menetluskulud koos TsMS § 177 lg 4 sätestatud viivisega.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hageja ja Macbond OÜ (uue nimega OÜ Stubevar) vahel sõlmiti 14.11.2013

kapitalirendileping nr xxx, mille esemeks oli traktor xxx koos lisahaakeriistadega (edaspidi vara

või traktor). Lepingu kohaselt on liisinguvõtja kohustuseks tasuda vara kasutamise eest

liisinguandjale perioodilisi makseid. Finantseeritav summa oli kokku 35 868,00 eurot.

Kapitalirendilepingu nr xxx sõlmimisel esindas kostjat II juhatuse liige kostja I.

3. Seoses kapitalirendilepingu sõlmimisega hageja ja kostja II vahel, sõlmis hageja S C OÜ-ga

ostu-müügilepingu nr xxx-OM, mille alusel S C OÜ müüs hagejale kostja II ülesandel ja

huvides traktori. Hageja, kostja I ja S C OÜ sõlmisid 14.11.2013 kapitalirendilepingu nr xxx

lisa 1, mis sisaldas endas volitust liisinguvõtjale vastu võtma müüjalt liisinguandja poolt

liisinguvõtja ülesandel ja huvides soetatud vara ning vara üleandmis-vastuvõtmisakti.

Tegelikult ilmnes hiljem, et kostja I ei ole kunagi vara S C OÜ-lt üle võtnud, mis on oluline

lepingurikkumine. Hageja ning kostja II vahel sõlmiti 6.02.2014 kasutusrendileping nr xxx,

mille liisinguesemeks oli xxx (registreerimisnumbriga nr xxx). Ka eeltoodud lepingu

üldtingimuste punkti 4.1 kohaselt on liisinguvõtja kohustuseks tasuda vara kasutamise eest

liisinguandjale perioodilisi makseid. Finantseeritav summa oli kokku 19 466,66 eurot.

Kasutusrendilepingu nr xxx sõlmimisel esindas kostjat II kostja I.

4. Kuivõrd kostja II tasus viimast korda traktori eest liisingmakse 22.06.2016 ning xxx eest

12.08.2016, esitas hageja kostjale II 19.09.2016 liisinglepingute ülesütlemise hoiatused, milles

selgitati, et kui kostja II võlgnevus ei ole tasutud hiljemalt 6.10.2016, ütleb hageja kostjaga II

lepingu üles. 9.09.2016 kohtumäärusega algatati kostja II pankrotimenetlus. Hagejale sai

kirjavahetusest pankrotihaldur Oliver Ennokiga teatavaks, et Politsei ja Piirivalveamet

(edaspidi PPA) alustas 5.08.2015 KarS § 201 lg 1 tunnustel kostja II avalduse alusel menetluse

S C OÜ osas ning, et menetlus lõpetati 16.12.2015, kuna tegemist on tsiviilõigusliku

vaidlusega. Kostja II hagejat eeltoodud menetlusest ei teavitanud. Kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusest nähtuvalt sõlmisid S C OÜ ja kostja II suuliselt traktori

kasutusrendilepingu. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud kapitalirendilepingu üldtingimuste

punktis 5.7 on selgitatud, et liisinguvõtja ei tohi ilma liisinguandja eelneva kirjaliku nõusolekuta

anda vara kolmandale isikule allrendile ega muul ebaotstarbekohasel viisil kasutada. Kui varaks

on mistahes sõiduk, siis ei tohi liisinguvõtja ilma liisinguandja eelneva kirjaliku nõusolekuta

kasutada

vara

takso-,

autorendi-,

turva-või

kullerteenuse

osutamiseks,

õppe-

või

operatiivsõiduks, võistlussõitudel või muul eriotstarbel, mis võib oluliselt suurendada vara

kahjustumise ja/või hävimise riski. Hagejale jääb arusaamatuks väidetava tehingu õiguspärasus

ka kostja II sisesuhtes, kuivõrd äriregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole mitte kunagi kostja II

tegevusalaks olnud seadmete rentimine. Samuti on hageja ja kostja II vahel sõlmitud

kapitalirendilepingu üldtingimuste punktis 9.2.4 lepingu ülesütlemisel üldtingimuste punktis

9.2.1 sätestatud alustel või lepingu ennetähtaegsel lõppemisel mis tahes muul alusel kohustub

liisinguvõtja liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras viivitamatult vara valduse üle

andma liisinguandja volitatud esindajale või liisinguandja poolt määratud kolmandale isikule.

Liisinguvõtja kohustub vara ja sellega seonduva dokumentatsiooni andma liisinguandjale üle

hiljemalt lepingu ennetähtaegsele lõppemisele järgneval päeval.

5. Hageja ei ole teadlik, kes esindasid kostjat II ja S C OÜ-d kasutusrendilepingu sõlmimisel ning

kas ja millistel tingimustel eeltoodud „suuline leping“ sõlmiti. Hageja kahtlustab, et traktori

otsene valdus ei ole tegelikkuses kunagi S C OÜ-lt kostjale II üle läinud. Olenemata asjaolust,

kas kostja II ja S C OÜ vahel on kasutusrendileping, on kostja II juhatuse liige rikkunud

juhatuse liikme kohustusi nii kasutusrendilepingu sõlmimisel kui ka hageja ja kostja II vahelise

lepingu lõppemisel vara tagastamata jätmisel. Juhul kui kostja I oleks jätnud vara enda

valdusesse, oleks liisingmaksete lõppemisel saanud hageja traktori oma valdusesse võtta ning

selle võõrandada. Sellisel juhul ei oleks hagejale tekkinud ka kahju. Kostja I ei ole oma

kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ka seetõttu, et rikkus mitmeid hageja ning

kostja II vahelise lepingu tingimusi olenemata sellest, kas suuline leping S C OÜ-ga sõlmiti või

mitte.

6. Kostja II pankrotimenetlus lõppes raugemisega, mistõttu jäi hageja oma varast ilma ning kostja

II vahendite puudumise tõttu ei korvatud ka hagejale tekitatud kahju. Juhul kui kohus tuvastab, et

kostja I on tekitanud äriühingu juhatuse liikmena äriühingule kahju ning mõistab välja kahjuliku

tehingu tulemusel tekkinud kahju äriühingule, palub hageja mõista kostjalt II välja hagejale

tekitatud kahju ning viivise.

7. Hageja tugineb oma nõude õiguslikul põhjendamisel TsÜS §-le 5, TsÜS §-le 35, TsÜS § 69 lg-

tele 1 ja 3, VÕS § 3 p-le 1 ja 6, VÕS § 8 lg-le 2, VÕS § 14 lg-tele 1 ja 2, VÕS §-le 100, VÕS §

101 lg 1 p-dele 1, 3 ja 6, lg-le 2, VÕS § 103 lg-le 1 ja 4, VÕS § 108 lg-le 1, VÕS § 113 lg-le 1,

VÕS § 115 lg-le 1, VÕS § 127 lg-tele 1, 2 ja 4, VÕS §-le 128, VÕS §-dele 1043-1050, ÄS §-le

187, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3.03.2014 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, analoogia

korras Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6.05.2015 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, 30.04.2014

otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, 24.11.2015 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15,

17.10.2013 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, 26.09.2006 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-53-

06. Kostja vastuväited

8. Kostja I hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt oleks kohus pidanud keelduma hagi menetlusse

võtmisest, kuna hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2,

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-8-17 p 17). Kuna hageja ei ole esitanud oma nõuet enne kostja II

pankrotiavalduse esitamist ega pankrotimenetluse algust, pankrotti ei ole välja kuulutatud,

kostja II pankrotimenetlus lõppes raugemise tõttu, hageja ei ole mistahes nõudeid enne

raugemise määruse jõustumist esitanud, siis ei ole hageja poolt välja toodud õiguslikul alusel

nõude esitamine võimalik. Kuna kostja II oli varatu, siis ei ole võimalik hagejale mistahes kujul

kahju tekkimine. Seetõttu ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik, mistõttu oleks hagi tulnud jätta läbi vaatamata (TsMS §

423 lg 2 p 1, Riigikohtu lahend nr 3-2-1-138-15 p 13).

9. Kostja I palus hagi täies ulatuses rahuldamata jätta, kuna kostja II oli varatu, siis ei ole

võimalik hagejale kahju tekkimine, mille eest saaks ja peaks vastutama kostja I. Hagiavalduses

toodud seisukohad, et kostja II juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi nii

kasutusrendilepingu sõlmimisel kui ka hageja ja kostja II vahelise lepingu lõppemisel vara

tagastamata jätmisel, on paljasõnalistest ning tõendamata. Väidetest jääb selgusetuks, millist

juhatuse liikme kohustust on kostja I rikkunud. Hageja ei ole tõendanud oma kahjunõuet, selle

aluseks olevaid asjaolusid ega kahjunõude kujunemist. Samuti ei ole hageja tõendanud kapitali-

ja/või kasutusrendilepingu ülesütlemist ega ülesütlemisavalduse esitamist kostjale II.

10. Lisaks eeltoodule ei ole hageja esitanud intressi- ega viivise arvestust. Selgusetuks jääb, mille

alusel on hageja määranud väidetava viivise perioodi. Viivise nõue on ebamõistlikult suur ning

vastuolus kohtupraktikaga, mistõttu taotleb kostja VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivise

vähendamist kohtu äranägemisel mõistliku suuruseni.

11. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja viivisenõude aluseks on tüüptingimus, kuna pooled ei ole

seda eraldi läbi rääkinud. Hageja viivisenõude aluseks olev viivise määr 0,25% päevas on

tüüptingimus, mis on selle suurust arvestades tühine, kuna see kahjustab lepingu teist poolt

ebamõistlikult. Eeltoodut arvestades tuleks hageja väidetava viivisenõude puhul rakendada

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusejärgset viivisemäära. ÄS § 187 lõike 5

sõnastusest saab järeldada, et ÄS § 187 lg 4 kehtib üksnes pankrotimenetluse ajal ning peale

pankrotimenetluse lõppemist saab võlausaldaja uuesi esitada hagi juhatuse liikme vastu.

12. Arusaamatuks jäävad asjaolud, millele tuginedes on hageja väitnud, et kostja ei ole S C OÜ-lt

otsest vara valdust kunagi üle võtnud. Kostja I hinnangul ei võimalda menetlus- ega

materiaalõigusnormid kahe erineva nõude, mis on erineval õiguslikul alusel, esitamist kahe

erineva kostja vastu.

13. Kostjal II puuduvad vastuväited hageja nõude osas, kuna ajutisele haldurile likvideerija

ülesannetes teadaolevalt on kapitalirendilepingust tulenevad kohustused täitmata. Kostja II

võlgnikuna avaldas ajutisele haldurile, et talle on traktori xxx asukoht teadmata ning, et seoses

traktori rendiga on tal nõue summas 11 711 eurot S C OÜ vastu. Kostja II ei ole esitanud

ajutisele haldurile traktori rendilepingut ega rendiarveid. Samuti ei ole võlgnik esitanud

andmeid, mida on tehtud võlgnevuse sissenõudmiseks. 02.04.2019 e-kirjas kohtule on kostja II

sisuliselt hagi õigeks võtnud.

Kohtuotsuse põhjendused

14. Vaidlus puudub selles, et kostja II juhatuse liige oli alates 26.06.2008 kostja I; et kostja II

ärinimi OÜ Macbond muudeti 24.08.2016 OÜ-ks Stubevar; et hageja ja kostja II vahel on

sõlmitud 14.11.2013 kapitalirendileping nr xxx; et kostjat II esindas kapitalirendilepingu

sõlmimisel kostja I; et hageja ja S C OÜ sõlmisid müügilepingu nr xxx, mille alusel S C OÜ

müüs 14.11.2013 hagejale kostja II ülesandel ja huvides traktori; et kostjal I oli kohustus vara

kostja II nimel S C OÜ-lt üle võtta; et kostjaga II 14.11.2013 sõlmitud kapitalirendileping on

võlgnevuse tõttu üles öeldud; et kostja II ei tagastanud hagejale liisinguvara ja tal on hageja ees

võlgnevus ning, et kostja II pankrotimenetlus rauges ja kostja II on likvideerimisel.

15. Vaidlus on hageja ja kostja I vahel selle üle, kas kostja I on oma tegevusega tekitanud kostjale

II kahju ning kas hagejal on kostjate vastu hagis esitatud nõuded.

16. TsÜS § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud

sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste

tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 8 lõike 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. Seega oli kostjal II kohustus täita kapitalirendilepingut nr xxx.

17. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega on tõendatud hagiavalduse asjaolud selles, et

kapitalirendilepingu üldtingimuste punkti 4.1 kohaselt on liisinguvõtja kohustuseks tasuda vara

kasutamise eest liisinguandjale perioodilisi makseid, et hageja poolt finantseeritav summa oli

kokku 35 868,00 eurot, et lepingu sõlmimisel esindas kostjat II juhatuse liige kostja I (I kd lk 5-

8), et seoses kapitalirendilepingu sõlmimisega hageja ja kostja II vahel, sõlmis hageja S C OÜ-

ga ostu-müügilepingu nr xxx-OM, mille alusel S C OÜ müüs hagejale kostja II ülesandel ja

huvides traktori (I kd lk 9-15), et hageja, kostja I ja S C OÜ sõlmisid 14.11.2013

kapitalirendilepingu nr xxx lisa 1, milles volitati liisinguvõtjat vastu võtma müüjalt

liisinguandja poolt liisinguvõtja ülesandel ja huvides soetatud vara ning vara üleandmis-

vastuvõtmisakti (I kd lk 38-39).

18. Liisingulepingu ülesütlemise hoiatusega on tõendatud, et hageja esitas kostjale II 19.11.2016

vaidlusaluse liisinglepingu ja vaidluse all mitte oleva liisingulepingu nr xxx ülesütlemise

hoiatused, milles kostjat II hoiatati, et võlgnevuse hiljemalt 6.10.2016 mittetasumisel ütleb hageja

kostjaga II lepingu üles põhjusel, et kostja II tasus viimast korda traktori eest liisingmakse

22.06.2016 ning xxx eest 12.08.2016 (I kd lk 21).

19. Hageja ja kostja II pankrotihalduri Oliver Ennoki e-kirjavahetusega ja kriminaalmenetluse

lõpetamise määrustega on tõendatud, et liisinguvara – traktori valdust kostjal II ei ole ning, et

PPA alustas 5.08.2015 karistusseadustiku § 201 lg 1 tunnustel kostja II avalduse alusel

menetlust S C OÜ osas, mis lõpetati 16.12.2015 KrMS § 200 alusel KrMS § 199 lg 1 p 1

sätestatud kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemise tõttu, kuivõrd tegemist on

tsiviilõigusliku vaidlusega ning, et prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest

nähtuvalt sõlmisid S C OÜ ja kostja II suuliselt traktori kasutusrendilepingu (I kd lk 22, 23,

24).

20. Hageja väitel kostja II hagejat eeltoodud menetlusest ei teavitanud ning kostjad ei ole

tõendanud vastupidist. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud kapitalirendilepingu üldtingimuste

punktist 5.7 tuleneb, et liisinguvõtja ei tohi ilma liisinguandja eelneva kirjaliku nõusolekuta

anda vara kolmandale isikule allrendile ega muul ebaotstarbekohasel viisil kasutada. Kui varaks

on mis tahes sõiduk, siis ei tohi liisinguvõtja ilma liisinguandja eelneva kirjaliku nõusolekuta

kasutada vara takso-, autorendi-, turva- või kullerteenuse osutamiseks, õppe- või

operatiivsõiduks, võistlussõitudel või muul eriotstarbel, mis võib oluliselt suurendada vara

kahjustumise ja/või hävimise riski. Samuti tuleneb hageja ja kostja II vahel sõlmitud

kapitalirendilepingu üldtingimuste punktist 9.2.4, et lepingu ülesütlemisel üldtingimuste punktis

9.2.1 sätestatud alustel või lepingu ennetähtaegsel lõppemisel mis tahes muul alusel kohustub

liisinguvõtja liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras viivitamatult vara valduse üle

andma liisinguandja volitatud esindajale või liisinguandja poolt määratud kolmandale isikule.

Liisinguvõtja kohustub vara ja sellega seonduva dokumentatsiooni andma liisinguandjale üle

hiljemalt lepingu ennetähtaegsele lõppemisele järgneval päeval.

21. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud kapitalirendilepingu üldtingimuste punktist 5.10 tulenevalt

hoiab, valvab ja säilitab liisinguvõtja vara selliselt, et oleks välistatud vara väljaminek

liisinguvõtja valdusest ilma liisinguandja vastavasisulise nõusolekuta, ning liisinguvõtja on

õigustatud kaitsma vara igasuguse rikkumise vastu, rakendades vajadusel omaabi,

otsimisõigust või kohtulikku kaitset. Punktist 5.13 tulenevalt on liisinguandjal õigus vara välja

nõuda mis tahes ebaseaduslikust valdusest, nõuda vara kasutamist takistavate asjaolude

kõrvaldamist ja teiste isikute (sh liisinguvõtja) poolt varale tekitatud kahju hüvitamist.

Kapitalirendilepingute üldtingimuste punktist 5.14 tulenevalt ei ole liisinguvõtjal õigust lepingu

kehtivuse ajal vara võõrandada ega mis tahes muul viisil käsutada, sh pantida või koormata mis

tahes muude kolmandate isikute õigustega.

22. Seega pidi kostjatele eelnimetatud üldtingimuste punktidest olema selge ja arusaadav

liisinguvara hoidmise kohustus ja keeld seda ebasihipäraselt kasutada või anda ilma hageja

loata kolmandatele isikutele allrendile või nende valdusesse muul alusel.

23. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi ja

nende koostoimes, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. VÕS § 101 lg 2 järgi, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

24. VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg

1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle

asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul,

kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt

muul põhjusel hüvitamisele.

25. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama

üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et

tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg-te 1-3 järgi võib

hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene

varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

26. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise

korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab

üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lõikest 1 saab

võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

27. Kostja II pankrotimenetluse raugemisega lõppemise ja selle tõttu, et traktorit, mis oleks lepingu

kohaselt tulnud liisingulepingu ülesütlemise järgselt hagejale tagastada, ei olnud kostja II

valduses, tekkis hagejale kahju. Hagiavalduse punktist 14 ja selles olevast tabelist nähtub, et

hageja nõuab seisuga 7.10.2016 lõpetatud kapitalirendilepingust nr xxx tulenevat võlgnevust

kokku 25 684,9 eurot, alates lepingu ülesütlemisest 15.07.2016, seejuures on põhiosa

võlgnevus tekkinud kostja II poolt tasumata jäänud osast ning esimene osa jäi maksmata

15.07.2016. Tabelis märgitud intressivõlg koosneb kostja II kapitalirendilepingu nr xxx

maksegraafikus tasumata intresside summast, milles on arvestatud muutuvat Euribori.

Kapitalirendilepingu nr xxx intressimäär oli 3,25% + 6 kuu Euribor. Viivisarvestus vastab

maksmata summalt kapitalirendilepingus nr xxx kehtestatud viivismäärale 0,25 % päevas alates

15.07.2016 kuni 26.03.2017. Liisingulepingute üldtingimuste p 4.7 ja eritingimuste kohaselt on

hagejal õigus nõuda viivist 0,25% päevas. Hageja täiendavad selgitused nõude arvestuse kohta

on esile toodud 14.02.2019 vastuses kohtu nõudele ja kahju arvestust tõendatud

kapitalirendilepinguga nr xxx, selle lisaks oleva maksegraafikuga, konto väljavõttega ja hageja

käsundiga xxx OÜ-le (I kd lk 6, II kd lk 13-15, 16-18, 19).

28. VÕS § 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste

ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest

või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja

kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse

tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

29. Kohus on seisukohal, et hageja kohaldatav viivise määr 0,25% päevas on äriühingute vahel

sõlmitud lepingute puhul tavapärane ning seadusega kooskõlas. Riigikohus on lahendites nr 3-

2-1-5-13, p 48-49, 3-2-1-139-14, p 13 märkinud, et viivise määr 0,2% päevas ei ole äriühingute

vahel sõlmitud lepingute puhul seadusega vastuolus isegi siis, kui tegemist on tüüptingimusega.

Maa- ja ringkonnakohtute lahendites (2-16-17474, 2-16-767, 2-12-12152, 2-10-31480, 2-15-

18091, 2-14-22088) on aktsepteeritud 0,2%-0,5% viivisemäära päevas. Veel loetakse

Riigikohtu praktikas mõistlikuks viivist, mis ei ületa põhinõuet (lahendid nr 3-2-1-5-13, p 48 ja

49) ja asjas 2-16-17474 on Tallinna Ringkonnakohus märkinud, et „Selleks, et tüüptingimuse

kasutajal tekiks kohustus VÕS § 44 järgne eeldus ümber lükata, peaks tüüptingimuse tühisusele

tugineja enne põhjendama, et konkreetse tüüptingimuse korral saaks üldse kõne alla tulla

tingimuse ebamõistlikult kahjustav iseloom. Vaid sellisel juhul saaks tekkida eeldus, mille

tüüptingimuste kasutaja peaks ümber lükkama. Eeldust ei saa tekkida, kui tüüptingimus ei saa

ilmselgelt olla ebamõistlikult kahjustav.“. Seega ei ole kohtupraktika järgi viivise kokkulepe

määras 0,25% päevas ebamõislikult kõrge ega selle tõttu tühine, kuigi üldtingimuste puhul on

tegemist tüüptingimustega VÕS § 42 mõttes. Kostja I ei ole konkreetselt esile toonud, miks on

0,25% päevas ebamõistlikult kõrge viivis ja kuidas see kostjat II ebamõislikult kahjustab.

Eeltoodust tulenevalt on kostja I vastuväited põhjendamatud ja viivise vähendamiseks alus

puudub. Kostja II ei ole kahju arvestusele vastuväiteid esitanud.

30. ÄS § 187 lg-te 1-5 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja

hoolsusega, juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule,

vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui

ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme vastu

esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel

juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Käesoleva paragrahvi 2. lõikes

nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa

oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib

nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Võlausaldajal või pankrotihalduril on

õigus käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui osaühing on nõudest

juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle

esitamist kokkuleppel juhatuse liikmega muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud.

31. Kohus on seisukohal, et kostja I on kostja II juhatuse liikmena rikkunud oma juhatuse liikme

kohustusi nii kasutusrendilepingu sõlmimisel kui ka hageja ja kostja II vahelise lepingu

lõppemisel vara tagastamata jätmisel.

32. PPA kriminaalasjas nr xxx kogutud tõenditega on tõendatud, et peale kapitalirendilepingu

sõlmimist hageja ja kostja II vahel sõlmis kostja I S C OÜ-ga suulise rendilepingu; et

rendilepingu ülesütlemise seisuga on S C OÜ võlgnevus kostja II ees 11 106,85 eurot, mille

kostja I on palunud tasuda xxx OÜ arveldusarvele xxx; et Xxx OÜ on esitanud S C OÜ vastu

hagiavalduse, mille leheküljel 2 olevas tabelis on käsitletud kostja I poolt S C OÜ-le esitatud

arveid. Seejuures on kostjate tegevus vastuoluline, sest S C OÜ vastu on esitatud 27.07.2015

kuriteoteade traktori koos seadmetega omastamise tõttu, mille menetlemisest on PPA

16.12.2016 keeldunud kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (I kd lk 129-186).

33. VÕS §-st 339 tulenevalt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule

(rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest

korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest

tasu (renti). Xxx OÜ hagiavaldusest (I kd lk 169-172) nähtuvalt on kostja II esitanud igakuiselt

S C OÜ-le rendiarveid, kuid S C OÜ ei ole esitatud arveid tasunud. Kostja II poolt S C OÜ-le

esitatud arvetest tulenev kogusumma ning kostja II poolt politseile avaldatud võlgnevuse

kogusumma on samad, järelikult ei ole S C OÜ kostjale kunagi traktori eest renti tasunud.

Kostja I poolt kostja II nimel suulise rendilepingu sõlmimist temale võõra isikuga ilma

tagatisteta, ei saa lugeda korraliku ettevõtja hoolsusstandardi järgimiseks.

34. Kostja II ajutise pankrotihalduri vastusest nähtuvalt avaldas võlgnik ajutisele haldurile, et talle

on traktori xxx asukoht teadmata ning, et seoses traktori rendiga on tal nõue summas 11 711

eurot S C OÜ vastu. Kostja II ei ole esitanud ajutisele haldurile traktori rendilepingut ega

rendiarveid. Samuti ei ole võlgnik esitanud andmeid, mida on tehtud võlgnevuse

sissenõudmiseks.

35. Kuna kapitalirendilepingu üldtingimuste punktist punktist 5.2 tuleneb, et liisinguvõtja on

kohustatud tagama vara säilimise kogu lepingu kehtivuse jooksul kuni kõigi lepingust

tulenevate kohustuste kohase täitmiseni seisundis, milles see oli vara liisinguvõtjale üleandmise

hetkel, arvestades vara sihtotstarbelisest kasutamisest tingitud loomulikku ja tavapärast

kulumist ning punktist 5.7 tuleneb, et liisinguvõtja ei tohi ilma liisinguandja eelneva kirjaliku

nõusolekuta anda vara kolmandale isikule allrendile ega muul ebaotstarbekohasel viisil

kasutada, siis rikkus kostja I hageja ning kostja II vahelise lepingu eelnimetatud punkte, mis tõi

hagejale kaasa eelpool tuvastatud kahju. Kahju oleks jäänud tekkimata kui kostja I oleks oma

kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega, jätnud vara kostja II valdusesse, et

liisingmaksete lõppemisel oleks hageja saanud traktori oma valdusesse võtta ning selle

võõrandada. Seega ei oma lepingu punkti 5.7. rikkumise puhul tähtsust kas kostja II, keda

esindas kostja I ja S C OÜ vahel oli allrendi või muud liiki leping või mitte. Kostjad ei ole ka

tõendanud, et nad oleksid võtnud üle või omanud traktori otsest valdust, millega rikuti

üldtingimuste punkti 9.2.1. Kostja I ei võtnud tarvitusele piisavalt kiiresti vajalikke meetmeid,

et vara kostjale II tagasi või hüvitatud saada, kuna hagi S C OÜ vastu esitati rohkem kui aasta

pärast allrendi maksete tasumata jätmist ning muid tagatisi ei ole rakendatud. Seega on kostja I

rikkunud ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35 sätestatud juhatuse liikme kohustusi ning kahju tekkimise

ja kostja rikkumise vahel on VÕS § 127 lg 4 sätestatud põhjuslik seos.

36. Järelikult võib hageja osaühingu võlausaldajana tulenevalt VÕS §-st 101 lg 1 p 3, VÕS § 115

lg 1, ÄS § 187 lg-test 2 ja 4 nõuda kahju hüvitamist osaühingule, kuna ta ei saa oma nõudeid

rahuldada kostja II pankrotimenetluse raugemise tõttu kostja II vara arvel ning VÕS § 113 lg 1

alusel lepingus sätestatud viivist.

37. VÕS § 103 lg-st 1 tulenevalt vabaneb kohustuse rikkumisega kahju põhjustanud isik kahju

hüvitamise kohustusest üldjuhul siis, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse

rikkumine ei ole vabandatav. Kostja I ei ole tõendanud, et ta tegutses korraliku ettevõtja

hoolsusega. Kostjal II on sisuliselt hagi õigeks võtnud. Kostja I vastuväited selle kohta, et kuna

kostja II oli varatu, siis ei ole võimalik hagejale kahju tekkimine, mille eest saaks ja peaks

vastutama kostja I, ei ole asjakohased ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Seega on

esitatud hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub nõuetes tuvastada kostja I kohustuste

rikkumisega tekitanud kahju kostjale II ja kostjalt I kostja II kasuks 25 684,90 euro

väljamõistmiseks ning kostjalt II hageja kasuks sama summa väljamõistmiseks rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus

38. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt ÄS §-st 187 lg 2 ja TsMS § 165 lg-st 3 vastutavad kostjad menetluskulude eest

solidaarselt. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb jätta menetluskulud täies

ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

39. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on hageja kohtukuluks riigilõiv. Hageja on esitanud taotluse mõista

kostjatele välja menetluskulu riigilõiv 1000 eurot koos viivisega menetluskuludelt, mis kuulub

rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja 2 tuleb menetluskulu riigilõiv 1000 eurot

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista koos TsMS § 177 lg 4 sätestatud viivisega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga ja põhjendusi täiendatud.