2-15-12922/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda AB Flivik Shippingu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisegega.

3. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta AB Flivik Shippingu kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. AB Flivik Shipping (hageja) esitas 31.08.2015 XX (kostja I) ja YY (kostja II) vastu hagi

kostjatelt solidaarselt 2 500 euro saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

2. Maakohus jättis 22.02.2019 hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

16.05.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-12922

Kohtuasi

AB Flivik Shippingu hagi XX (X) ja YY (Y)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.02.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AB Flivik Shippingu apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja

AB

Flivik

Shipping

(registrikood

556853-5263), esindaja vandeadvokaat Kaimo

Räppo

Kostja I XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

3. Hageja esitas 26.03.2019 apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, paludes see tühistada

ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

4. Ringkonnakohus jättis 02.04.2019 apellatsioonkaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, s.o nõude täpsustamiseks, riigilõivu 250 eurot tasumiseks ning tasumist

tõendava dokumendi või makse tasumise kontrollimist võimaldavate andmete esitamiseks.

5. Hageja esitas 15.04.2019 taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks 14 päeva võrra,

mille ringkonnakohus samal kuupäeval osaliselt rahuldas ja kohustas hagejat tasuma riigilõiv

hiljemalt 22.04.2019. Viidatud kuupäevaks ja ka määruse tegemise ajaks hageja riigilõivu ei

tasunud.

Määruse põhjendused

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p-le 3 ja TsMS § 637 lg-le 2

ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, sest apellatsioonkaebuselt ei ole

tasutud riigilõivu ja selle läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud

vormi ja sisu nõuete rikkumine.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu

sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades

kaebuse ulatust. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1

järgi või kindla summana (RLS § 59 lg 1). Praegusel juhul oli maakohtus hagihind 2 500 eurot.

Selliselt hagilt tuli RLS lisa 1 järgi riigilõivu tasuda 250 eurot. Apellatsioonkaebuses vaidlustas

apellant maakohtu otsuse tervikuna, mistõttu tuli sellelt riigilõivu tasuda samuti 250 eurot.

Hageja riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamisel ei tasunud.

Samuti esineb kaebusel vormi ja sisu nõuete rikkumine, kuivõrd apellandi nõue ei ole täpselt ja

selgelt formuleeritud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 635 lg-le 2 ja § 633

lg 2 p-le 2 tuleb apellatsioonkaebuses märkida apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides

ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust

ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. Nõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis

kohtuotsuse resolutsioonile. Otsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka

muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud menetlusosalise nõue. Apellandi

taotlusest ei nähtu, missugust ringkonnakohtu lahendit ta taotleb. Apellant on palunud hagi täies

ulatuses rahuldada, kuid mille väljamõistmist, tunnustamist, tunnistamist vms ta soovib,

taotlusest ei nähtu.

Eelneva tõttu jättis kohus, juhindudes TsMS § 3401 lg-st 1, kaebuse käiguta ja andis mõistliku

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks. Määruses hoiatas kohus, et kui

hageja ei täida kohtu nõudmist, jätab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

Hoolimata hageja taotlusel

puuduste kõrvaldamise

tähtaja pikendamisest,

hageja

apellatsioonkaebuselt puudusi ei kõrvaldanud. Riigilõivu tasumata jätmine ja ebatäpse nõude

esitamine

on

sellised

puudused,

mis

takistavad

asja

läbivaatamist

ja tingivad

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise (TsMS § 637 lg 1 p 3).

Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

hageja kanda (TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1). Põhjusel, et kohus keeldub apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast, puuduvad kostjatel ringkonnakohtu menetluses kulud, mida rahaliselt

kindlaks määrata.

Vastavalt TsMS § 638 lg-le 9 võib määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast, apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing