2-16-6506/118 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.05.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-6506

Tsiviilasi

Fort

Kindlustusmaakler

OÜ

(pankrotis)

pankrotihalduri Kalev Mägi hagi MP, Fort Invest OÜ,

Syber OÜ, Royal Marbella Property OÜ, Supraline

OÜ ja OÜ Interassist vastu kahju hüvitamiseks ja

viivise välja mõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.06.2018 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

451 228,12 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MP, Fort Invest OÜ, Royal Marbella Property OÜ,

Supraline OÜ ja OÜ Interassist apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Fort

Kindlustusmaakler OÜ

(pankrotis,

registrikood 11937939) pankrotihaldur Kalev Mägi,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

Kostja 1: MP (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja 2: Fort Invest OÜ (registrikood 11957586)

Kostja 3: Syber OÜ (registrikood 12123722)

Kostja 4: Royal Marbella Property OÜ (registrikood

12671863)

Kostja 5: Supraline OÜ (registrikood 12517381)

Kostja 6: OÜ Interassist (registrikood 12775215)

Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Raivo

Laus ja vandeadvokaadi abi Kaspar Koppel

Kolmas

isik:

SD

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja

vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri

Istungi toimumise aeg

10.04.2019

2(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

Istungil osalenud isikud

Hageja

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Marko

Kaevando, kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaadi

abi Kaspar Koppel ja kolmas isik SD

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 11.06.2018 otsus tühistada osaliselt osas, milles rahuldati hagi

MP vastu 138 447,53 eurot ületavas summas ja jätta tühistatud osas hagi

rahuldamata.

Tühistada

maakohtu

otsus

menetluskulude

jaotamise

ja

väljamõistmises osas ning jagada ja määrata kindlaks menetluskulud käesoleva

otsusega. Maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Ülejäänud osas jätta maakohtu

otsus muutmata.

2. MP apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Fort Invest OÜ, Royal Marbella

Property OÜ, Supraline OÜ ja OÜ Interassist apellatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

3. Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst:

3.1. Jätta rahuldamata kostjate 26.04.2018 vastuväide maakohtu tegevusele.

3.2. Rahuldada hagi osaliselt.

3.3. Mõista MP-lt Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotivarasse välja

138 447,53 eurot ja sellelt summalt viivis 25.04.2016 seisuga 9160,29 eurot ning

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 26.04.2016 kuni 138 447,53 euro

tasumiseni.

3.4. Mõista MP-lt ja Fort Invest OÜ-lt solidaarselt Fort Kindlustusmaakler OÜ

(pankrotis) pankrotivarasse välja 75 976,88 eurot ja sellelt summalt 25.04.2016 seisuga

viivis 5026,96 eurot ning võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

26.04.2016 kuni 75 976,88 euro tasumiseni.

3.5.

Mõista

MP-lt

ja

Royal

Marbella

Property

OÜ-lt

solidaarselt

Fort

Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotivarasse välja 28 685,33 eurot ja sellelt

summalt 25.04.2016 seisuga viivis 1897,95 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1

sätestatud määras alates 26.04.2016 kuni 28 685,33 euro tasumiseni.

3.6. Mõista MP-lt ja Supraline OÜ-lt solidaarselt Fort Kindlustusmaakler OÜ

(pankrotis) pankrotivarasse välja 3000 eurot ja sellelt summalt 25.04.2016 seisuga viivis

198,49 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

26.04.2016 kuni 3000 euro tasumiseni.

3.7. Mõista MP-lt ja OÜ-lt Interassist solidaarselt Fort Kindlustusmaakler OÜ

(pankrotis) pankrotivarasse välja 15 000 eurot ja sellelt summalt viivis 25.04.2016

seisuga 992,47 eurot ning viivis võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras alates

26.04.2016 kuni 15 000 euro tasumiseni.

3.8. Jätta rahuldamata Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev

Mägi hagi MP ja Syber OÜ vastu solidaarselt 15 158,49 euro, hagiavalduse esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1002,95 eurot ja viivise võlaõigusseaduse §-s 113

lg 1 sätestatud määras alates 26.04.2016 kuni 15 158,49 euro tasumiseni

väljamõistmiseks.

3.9. Maakohtu menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

3.9.1.

Jätta

poolte

menetluskulud

Fort

Kindlustusmaakler

OÜ

(pankrotis)

pankrotihalduri Kalev Mägi hagis MP vastu poolte endi kanda.

3.9.2. Jätta menetluskulud Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri

Kalev Mägi hagis MP ja Fort Invest OÜ vastu solidaarselt kostjate MP ja Fort Invest

OÜ kanda.

3.9.3. Jätta menetluskulud Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri

Kalev Mägi hagis MP ja Royal Marbella Property OÜ vastu solidaarselt kostjate MP ja

Royal Marbella Property OÜ kanda.

3.9.4. Jätta menetluskulud Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri

Kalev Mägi hagis MP ja Supraline OÜ vastu solidaarselt kostjate MP ja Supraline OÜ

kanda.

3.9.5. Jätta menetluskulud Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri

Kalev Mägi hagis MP ja Interassist OÜ vastu solidaarselt kostjate MP ja Interassist OÜ

kanda.

3.9.6. Jätta menetluskulud Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri

Kalev Mägi hagis MP ja Syber OÜ vastu Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis)

pankrotihalduri Kalev Mägi kanda.

3.9.7. Jätta SD menetluskulud tema enda kanda.

3.9.8. Rahuldada osaliselt Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri

Kalev Mägi taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata

menetluskulude rahaliseks suuruseks 16 936,42 eurot.

3.9.9. Rahuldada osaliselt MP, Fort Invest OÜ, Syber OÜ, Royal Marbella Property OÜ,

Supraline OÜ ja OÜ Interassist taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

ja määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 7264,8 eurot.

3.9.10. Mõista MP-lt ja Fort Invest OÜ-lt solidaarselt välja Fort Kindlustusmaakler OÜ

(pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks 3217,90 eurot.

3.9.11. Mõista MP-lt ja Royal Marbella Property OÜ-lt solidaarselt välja Fort

Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks 1185,50 eurot.

3.9.12. Mõista MP-lt ja Supraline OÜ-lt solidaarselt välja Fort Kindlustusmaakler OÜ

(pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks 169,35 eurot.

3.9.13. Mõista MP-lt ja Interassist OÜ-lt solidaarselt välja Fort Kindlustusmaakler OÜ

(pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks 592,80 eurot.

3.9.14. Mõista välja Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihaldurilt Kalev

Mägilt MP ja Syber OÜ kasuks solidaarselt 254,30 eurot. Menetluskulud tuleb hüvitada

Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotivara arvel.

3.9.15. Punktides 3.9.10.-3.9.14. väljamõistetud menetluskuludelt kuulub tasumisele

viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

3.10. Ringkonnakohtu menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.10.1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda puutuvalt Fort Kindlustusmaakler OÜ

(pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagi MP vastu kahju hüvitamiseks kohta

tehtud otsuse vaidlustamist.

4(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

3.10.2. Jätta Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagis

MP ja Fort Invest OÜ vastu tehtud otsuse vaidlustamisega seotud menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda.

3.10.3. Jätta Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagis

MP ja Royal Marbella Property OÜ vastu tehtud otsuse vaidlustamisega seotud

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

3.10.4. Jätta Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagis

MP ja Supraline OÜ vastu tehtud otsuse vaidlustamisega seotud menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda.

3.10.5. Jätta Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi hagis

MP ja Interassist OÜ vastu tehtud otsuse vaidlustamisega seotud menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda.

3.10.6. Jätta SD menetluskulud tema enda kanda.

3.10.7. Rahuldada osaliselt Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri

Kalev Mägi taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata

menetluskulude rahaliseks suuruseks 2070,72 eurot.

3.10.8. Mõista MP-lt ja Fort Invest OÜ-lt solidaarselt välja Fort Kindlustusmaakler OÜ

(pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks 396 eurot.

3.10.9. Mõista MP-lt ja Royal Marbella Property OÜ-lt solidaarselt välja Fort

Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks 142 eurot.

3.10.10. Mõista MP-lt ja Supraline OÜ-lt solidaarselt välja Fort Kindlustusmaakler OÜ

(pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks 21 eurot.

3.10.11. Mõista MP-lt ja Interassist OÜ-lt solidaarselt välja Fort Kindlustusmaakler OÜ

(pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks 82,72 eurot.

3.10.12. Punktides 3.10.8.-3.10.11. väljamõistetud menetluskuludelt kuulub tasumisele

viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

3.11. Rahuldada osaliselt kostjate taotlus jätta kolmanda isiku SD ütlused arvesse

võtmata.

3.12. Jätta muutmata 27.04.2016 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud,

milleks on:

3.12.1. arestida MP ja FIE MP (registrikood 11743611) arveldusarved Eestis tegevusloa

alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides kokku 20

000 euro ulatuses Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi

kasuks;

3.12.2. arestida Fort Invest OÜ (registrikood 11957586) arveldusarved Eestis tegevusloa

alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides kokku

10 000 euro ulatuses Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev

Mägi kasuks;

3.12.3. arestida OÜ Interassist arveldusarved Eestis tegevusloa alusel tegutsevates

krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides kokku 10 000 euro ulatuses

Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks;

5(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

3.12.4. arestida MP-le kuuluv Fort Invest OÜ (registrikood 11957586) osa ja teha

käsutuskeeld nähtavaks käsutamise keelumärke kandmisega äriregistrisse Fort

Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks;

3.12.5. arestida Fort Invest OÜ-le kuuluv Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) osa ja

teha käsutuskeeld nähtavaks käsutamise keelumärke kandmisega äriregistrisse Fort

Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kalev Mägi kasuks.

3.13. Tühistada hagi tagamine osas, milles kohus arestis Syber OÜ arveldusarved Eestis

tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides

kokku 10 000 euro ulatuses.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu,

mille

tegemiseks

ta

menetlusabi

taotleb.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kalev Mägi (hageja) esitas

hagi MP (kostja 1), Fort Invest OÜ (kostja 2), Syber OÜ (kostja 3), Royal Marbella

Property OÜ (kostja 4), Supraline OÜ (kostja 5), OÜ Interassist (kostja 6, koos

kostjad), Corn Trade ja Mercer Trade Inc. vastu kahju hüvitamiseks ja viivise välja

mõistmiseks või alternatiivselt kostjate 2-6 osas alusetu rikastumise nõudes. Hageja

palus välja mõista:

-

kostjalt 1 põhivõla 271 023,14 eurot ja viivise 17932,07 eurot ning alates hagi

esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras;

-

kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt põhivõla 75 976,88 eurot ja viivise 5026,96 eurot ning

alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras;

-

kostjatelt 1 ja 3 solidaarselt põhivõla 15 158,49 eurot ja viivise 1002,95 eurot ning

alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras;

-

kostjatelt 1 ja 4 solidaarselt põhivõla 28 685,33 eurot ja viivise 1897,85 eurot ning

alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras;

6(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

-

kostjatelt 1 ja 5 solidaarselt põhivõla 3000 eurot ja viivise 198,49 eurot ning alates

hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras;

-

kostjatelt 1 ja 6 solidaarselt põhivõla 15 000 eurot ja viivise 992,47 eurot ning

alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras;

2. Esialgses hagiavalduses esitas hageja nõuded ka Corn Trade ja Mercer Trade Inc

vastu, kuid nende kostjate osas on menetlus lõppenud.

3. Kostja 1 oli Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis, menetluses: osaühing, võlgnik)

juhatuse liige perioodil 07.05.2010–30.06.2015 ja kutsuti tagasi, kuna siseauditi

käigus tuvastati, et ta tekitas tahtlikult osaühingule kahju vähemalt 408 844,20 eurot.

-

30.06.2015 oli osaühingu kassas dokumentide järgi sularaha 221 505,86 eurot,

millest jäi võlgnikule üle andmata 177 205,86 eurot. Kokku on kostja 1 tegevuse

tulemusel kadunud 132 575,61 eurot osaühingule kuuluvat raha.

-

Kostja 1 võttis ajavahemikus 01.01.2013–31.07.2015 osaühingu arvelduskontolt

osaühingule kuuluva pangakaardiga sularaha 35 500 eurot, mille kohta puuduvad

kuludokumendid.

-

Kostja 1 tasus isiklike kulutuste eest osaühingu pangakaardiga 662,57 eurot

(rendiauto, lennupiletid). Osaühingu huvides sularaha kasutamist tõendavaid

kuludokumente ei ole ja välislähetusi osaühingul ei olnud.

-

Kostja 1 tegi 25.06.2015 ülekande IP Regner OV-le 1981,62 eurot selgitusega

„makse vastavalt kokkuleppele, arve 1 22.06.2015“ ning 17.06.2015 ja 01.07.2015

kolm ülekannet Mercer Trade Inc-le kokku 38 000 eurot selgitusega „aruandlus“.

Osaühingu raamatupidamises ei olnud teenuse osutamise ega aruandluse kohta

mingeid dokumente.

-

Kostja 1 kandis enda isiklikule (FIE) arvelduskontole ajavahemikus 31.01.2013–

23.04.2015 kokku 34 803,70 eurot. Ülekannete selgitused olid „makse“,

„aruandlus“, „arve“, „kassasse“ või „avansiline tasu“. Aruandlusega seotud

teenuseid ei ole kostja 1 osaühingule osutanud. Isegi kui kostja 1 on tegelenud

aruandlusega, oli see juhatuse liikme kohustus, mille eest ei ole eraldi tasu teenuse

osutamise lepingu alusel ette nähtud. Igal juhul oli tegemist huvide konflikti

vältimise kohustuse rikkumisega, sest kostja 1 tegutses ühtlasi teise poole huvides.

-

Kostja 1 tegi ajavahemikus 06.01.2012–05.10.2015 ülekandeid endaga seotud

äriühingutele (kostjad 2-5, Corn Trade OÜ) kokku 150 320,70 eurot ja sularaha

väljamakse 15 000 eurot kostjale 6. Maksete saajad olid kostja 1 kontrolli all ja

neist viis tegutsevad osaühinguga konkureerival tegevusalal ja on registreeritud

kostja 1 elukohas. Mingeid lepinguid osaühingu raamatupidamises ei olnud.

4. Nimetatud tegevustega rikkus kostja 1 juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust.

Kostja 1 juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine seisnes selles, et kostja 1 võttis

osaühingu kassast sularaha ja tegi ülekandeid, millel puudus õiguslik alus või

majanduslik mõte. Lojaalsuskohustuse rikkumine seisnes selles, et kostja 1 eelistas

isiklikke huve osaühingu huvidele, eesmärgiga rikastuda osaühingu arvel. Kostja 1 on

kostja 2 kaudu osaühingu osanik ja raha väljakantimisega vältis kostja 1 kasumi

jaotamist teiste osanikega.

7(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

5. Kostja 18.01.2017 dokumendi lisadena esitatud arved ja lepingud olid koostatud

hiljem kui neil märgitud koostamise ja esitamise kuupäevad. Seda oli kostjatel lihtne

teha, kuna kostja 1 on seotud kostjatega 2–6 ning oli vaidlusalusel ajal ka osaühingu

juhatuse liige. Kostjate esitatud koostöölepingud on tühised TsÜS § 89 lg 1 järgi või

alternatiivselt ÄS § 181 lg 3 järgi. Lisaks on tehingu tegemine ilma nõukogu või

osanike nõusolekuta, kui selline nõusolek on vajalik, käsitletav juhatuse liikme

kohustuse rikkumisena.

6. Kostjad möönsid oma 07.07.2017 menetlusdokumendis, et osaühing on kostjale 2

tasunud 2012. aastal 12 900 eurot rohkem kui arvete alusel oleks pidanud tasuma.

Kostjad väitsid, et kostja 2 tagastas nimetatud summa osaühingule sularahas. Kostjate

väited ja nende kohta esitatud tõendid ei olnud usaldusväärsed.

7. Kostja 1 poolt osaühingu nimel iseenda ja teiste kostjatega sõlmitud lepingute ja

tegevuste heakskiitmine osaühingu osanike poolt oli tõendamata. Osaühingu

aastaaruanded 2010–2014. aasta kohta ei kajasta vastavate lepingute tingimusi ja

osaühingu osanikud jätsid kõik viidatud perioodi majandusaasta aruanded kinnitamata.

8. 14.09.2017 istungil avaldasid kostjad, et osaühingu arvelduskontolt kostjale 1 kui

FIE-le tehtud maksete puhul oli tegemist osanike kokkuleppe alusel makstud juhatuse

liikme tasuga. Selle kohta kostjad tõendeid ei esitanud. Seega puudub osanike otsus

juhatuse liikme tasu maksmiseks ning kostjale 1 makstud 34 803,70 eurot on tasutud

talle õigusliku aluseta.

9. Kostjate käsitlus osaühingu maksejõuetuse põhjuste osas ei olnud asjakohane. Hagi

aluseks olevate asjaolude valguses ei olnud oluline, kui kaua suutis osaühing oma

kohustusi kindlustusseltside ees täita ja milline oli klientide maksekäitumine. Hageja

nõue tugines osaühingu vara vähenemisele seeläbi, et kostja 1 võttis osaühingu kassast

ja arvelduskontolt sularaha, mida ta ei tagastanud ega kasutanud osaühingu huvides,

tasus osaühingu rahaliste vahendite arvel isiklike kulutuste eest, mida ta ei hüvitanud

ja tegi osaühingu arvelduskontolt alusetuid makseid kostjatele 2–6.

Kostjate vastuväited

10. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

11. Hageja väited kostja 1 tegude kohta olid tõendamata. Kostjale 1 ei makstud juhatuse

liikme tasu kogu juhatuse liikmeks oleku aja. Kostja 1 ei rikkunud juhatuse liikme

hoolsus- ega lojaalsuskohustust.

12. Kõik kostjatele 2–6 tehtud maksed olid õigusliku alusega ja seotud osaühingu

igapäevase äritegevusega. Maksed olid vajalikud ja põhjendatud. Iga makse aluseks

oli teenuse osutamine vastava lepingu, akti ja arve alusel. Õige ei olnud hageja väide,

et kostjatest viis tegutsevad osaühinguga konkureerival tegevusalal. Osaühingu

tegevusalaks oli olla kindlustusmaakler, ükski kostjatest sellist teenust ei pakkunud.

13. Kostjate esitatud lepingud ei olnud näilikud. Lepingud olid sõlmitud võimalike

klientide otsimiseks ja lepingute sõlmimise võimalikkusele osundamiseks. Kostja 1 ei

saanud ei juhatuse liikme tasu ega töötasu hagejalt. Samas oli kostjal 1 õigus saada

tasu klientide leidmise eest. Seda tasu maksti FIE ja äriühingute kaudu. Sellega ei

põhjustatud osaühingule kahju, tegemist oli tavalise töökorraldusega antud alal.

8(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

Selline korraldus andis võimaluse paindlikeks makseteks, maksed toimusid siis, kui

osaühingul selleks raha oli. Sellest tulenes ka maksete ebaregulaarsus ja

mittekattumine lepingutes kokkulepituga.

14. Kui kohus leiab, et tegemist oli täielikult või osaliselt tühiste lepingutega, puudub

ikkagi alus makstud summade tagasi nõudmiseks, kuna sellisel juhul oleks osaühing

alusetult rikastunud kostjate poolt tasuta osutatud teenuse maksumuse võrra.

15. Kuna kõik tehingud olid tehtud turutingimustel, puudus ÄS § 181 lg 3 kohaselt

vajadus täiendava nõusoleku saamiseks. Hageja ei tõendanud, et koostöölepingud ei

oleks vastanud turutingimustele, seega puudus osaühingu osanikel kohustus kõiki

koostöölepinguid eraldi heaks kiita osanike otsusega.

16. Kostjate 2–6 puhul on tegemist juriidiliste isikutega, mistõttu nad ei saanud olla

osaühingu juhatuse liikmed ja lepinguväliste nõuete esitamist ei välista asjaolu, et

juhatuse liikme tasu määratakse osanike otsusega. Koostöölepingute alusel osutatud

teenused ei olnud seotud juhatuse liikme tavapäraste ülesannetega, mistõttu ei olnud

tegemist juhatuse liikme tasuga. Kostjad osutasid teenust turuhinnaga, osaühing võttis

teenused vastu ja tal oli kohustus kostjatele teenuste eest tasuda. Lisaks on kõik

majandusaasta aruanded osanike poolt kinnitatud ja äriregistrile esitatud, mistõttu on

kõik tehingud heaks kiidetud.

17. Osaühingu majandusnäitajad paranesid märkimisväärselt ajal, mil kostja 1 oli

osaühingu juhatuse liige. Kostja 1 ei oleks suutnud üksi niivõrd suurt müügitulu kasvu

teha, seega kasutas ta kolmandate isikute kaasabi. Kui kostjad ei oleks osaühingule

teenust osutanud, oleks osaühingul tulnud töölised tööle võtta või kasutada teisi

teenuse pakkujaid. Arvestades keskmise brutopalgaga, hoidis osaühing viie aasta

jooksul kokku 961 165,56 eurot, kuna kostjad osutasid osaühingule teenust soodsatel

tingimustel.

18. Kostja 1 andis kassas olnud raha ja kõik dokumendid üle uuele juhatuse liikmele

(kolmandale isikule). Uus juhatuse liige kinnitas 2014. majandusaasta aruande,

järelikult kiitis ta heaks 2013. aastal kostja 1 poolt tehtud tehingud.

19. Osaühingu makseraskusi ei põhjustanud kostja 1 tegevus, vaid osaühingu klientide

maksekäitumine.

Kolmanda isiku seisukohad

20. Kostja 1 ega ükski teine isik ei ole kolmandale isikule üle andnud osaühingu

kassaraha. Asjaolust, et kolmas isik esitas registripidajale osaühingu 2014. aasta

majandusaasta aruande, ei saa kuidagi järeldada, et kolmas isik on kinnitanud

osaühingu sularaha saamist kostja 1 käest viimase juhatusest tagasikutsumise järgselt.

21. Kolmandale isikule ei antud osaühingu raamatupidamisdokumente üle. Arvutist,

milles pidi olema osaühingu raamatupidamine ja mille kolmas isik sai Raameri Grupp

OÜ käest, oli eemaldatud kõvaketas.

Vahepealne menetlus

22. 10.03.2017 võttis hageja hagi Mercer Trade Inc. osas tagasi ja palus hagis Mercer

Trade Inc. ja kostja 1 vastu esitatud solidaarnõude 38 000 eurot välja mõista kostjalt 1.

29.03.2017 määrusega jättis maakohus hagi kahju hüvitamiseks ja alternatiivselt

9(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

alusetu rikastumise nõudes Mercer Trade Inc osas läbi vaatamata ja tühistas Mercer

Trade Inc. osas hagi tagamise abinõu rakendamise.

23. 07.09.2017 palus hageja lõpetada menetluse Corn Trade OÜ osas seoses äriühingu

lõppemisega ning mõista kostjalt 1 välja Corn Trade OÜ ja kostja 1 vastu esitatud

solidaarnõue 27 500 eurot ja viivis 1819,52 eurot. 27.09.2017 lõpetas maakohus

menetluse Corn Trade OÜ vastu esitatud nõude osas.

Esimese astme kohtu otsus

24. Maakohus rahuldas nõuded osaliselt ning mõistis:

-

kostjalt 1 hageja kasuks välja 271 023,14 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 17 932,07 eurot ja alates 26.04.2018 kuni

põhinõude rahuldamiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras;

-

kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt hageja kasuks välja 75 976,88 eurot, hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 5026,96 eurot ja alates

26.04.2018 kuni põhinõude rahuldamiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras;

-

kostjalt 1 ja kostjalt 4 solidaarselt hageja kasuks välja 28 685,33 eurot, hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1897,95 eurot ja alates

26.04.2018 kuni põhinõude rahuldamiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras;

-

kostjalt 1 ja kostjalt 5 solidaarselt hageja kasuks välja 3000 eurot, hagi esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 198,49 eurot ja alates 26.04.2018 kuni

põhinõude rahuldamiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

-

kostjalt 1 ja kostjalt 6 solidaarselt hageja kasuks välja 15 000 eurot, hagi esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 992,47 eurot ja alates 26.04.2018 kuni

põhinõude rahuldamiseni viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Maakohus jättis hagi rahuldamata kostja 1 ja kostja 3 vastu esitatud solidaarnõude

osas ning jättis 27.04.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud tagama

kohtuotsuse täitmist nõuete osas,

mis

rahuldati.

Maakohus

jättis

hageja

menetluskuludest 96,3% kostjate kanda solidaarselt ja kostjate menetluskuludest 3,7%

hageja kanda ning kolmanda isiku menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.

Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 16 936,42 eurot,

kostjate 7264,80 eurot ja kolmanda isiku 6408 eurot ning mõistis kostjatelt 1-2 ja 4-6

solidaarselt hageja kasuks välja 16 309,77 eurot ja kolmanda isiku kasuks 6408 eurot

ning viivise. Hagejalt mõistis maakohus solidaarselt kostjate 1-2 ja 4-6 kasuks 268,80

eurot ning tasaarvestuse tulemusena mõistis kostjatelt 1-2 ja 4-6 solidaarselt hageja

kasuks välja 16 040,97 eurot ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

25. Vaidlust ei olnud järgnevate asjaolude üle:

-

kostja 1 oli ajavahemikul 07.05.2010–30.06.2015 osaühingu juhatuse liige;

-

30.06.2015 otsustati osaühingu juhatuse liikmeks valida kolmas isik;

-

kostja

on

ajavahemikul

01.01.2013–31.07.2015

võtnud

osaühingu

arvelduskontolt osaühingu pangakaardiga välja sularaha 35 500 eurot;

-

kostja 1 on ajavahemikul 31.01.2013–23.04.2015 teinud rahaülekandeid isiklikule

arvelduskontole (FIE MP) summas 34 803,70 eurot;

10(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

-

kostja 1 on teinud ülekandeid autorendi ja lennupiletite eest 662,57 euro ulatuses;

-

kostja 1 on teinud 25.06.2015 ühe ülekande 1981,26 eurot, mille saajaks on

märgitud IP Regner OV;

-

kostja 1 on teinud 17.06.2015 ja 01.07.2015 äriühingule Mercer Trade Inc.

ülekanded 20 000 eurot, 10 000 eurot ja 8000 eurot;

-

kostja 1 on teinud juhatuse liikmeks oleku ajal ülekandeid kostjale 2 75 976,88

eurot, kostjale 3 15 158,59 eurot, Corn Trade OÜ-le 27 500 eurot, kostjale 4

28 685,33 eurot, kostjale 5 3000 eurot ja kostjale 6 maksnud sularahas

15 000 eurot;

-

kostja 1 oli ülekannete tegemise ajal kostjate ja Corn Trade OÜ juhatuse liikmeks.

26. Vaidluse all oli:

-

kas osaühingu kassas oli 30.06.2015 seisuga 221 505,86 eurot ja kas kostja 1 poolt

on osaühingule üle andmata jäetud kassaraha kokku vähemalt hageja nõutud

ulatuses, s.o summas 132 575,61 eurot;

-

kas kostja 1 poolt ajavahemikul 01.01.2013–31.07.2015 osaühingu arvelduskontolt

osaühingu pangakaardiga välja võetud sularaha 35 500 eurot kasutati osaühingu

huvides;

-

kas kostja 1 tasus osaühingu pangakaardiga isiklike kulutuste eest (autorent,

lennupiletid), millest hüvitamata on 662,57 eurot;

-

kas ülekanded kostjale 2 75 976,88 eurot, kostjale 3 15 158,59 eurot, Corn Trade

OÜ-le 27 500 eurot, kostjale 4 28 685,33 eurot, kostjale 5 3000 eurot ja kostjale 6

15 000 eurot olid tehtud õiguslikul alusel;

-

kas 25.06.2015 ülekanne 1981,26 eurot, mille saajaks on märgitud IP Regner OV,

oli tehtud õiguslikul alusel;

-

kas 17.06.2015 ja 01.07.2015 äriühingule Mercer Trade Inc. tehtud ülekanded

20 000 eurot, 10 000 eurot ja 8000 eurot olid tehtud õiguslikul alusel.

27. Hageja nõue kostja 1 vastu tulenes juhatuse liikme kohustuse rikkumisest. Hageja

heitis kostjale 1 ette nii hoolsus- kui ka lojaalsuskohustuse rikkumist. TsÜS § 35

kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast

tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema

juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab osaühingu juhatuse liige

täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt

vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju

osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb

vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude rahuldamise eeldused on järgmised: juhatuse liige on

rikkunud juhatuse liikme kohustusi, osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju

(VÕS § 127 lg 1 ja § 128), rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg

4) ja juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud

korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Äriühingu juhatuse

liikme hoolsuskohustus tähendab senise kohtupraktika põhjal eelkõige seda, et

juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides, samuti olema otsuste

vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske.

Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte

11(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

eelistada isiklikke huvisid äriühingu omadele. Isiklike huvide all peetakse silmas ka

endale kuuluva äriühingu huvide eelistamist. Lojaalsuskohustuse rikkumiseks

peetakse olukorda, kus juhatuse liige omastab äriühingu raha.

28. Hageja nõue kostjate 2, 3, 4, 5 ja 6 vastu saab tuleneda deliktiõiguslikust alusest. VÕS

§ 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (rikutakse karistusõiguslikke

norme, mis sisaldavad üldisi käitumiskohustusi). KarS § 201 lg 1 kohaselt on

karistatav võõra vara teadlik ebaseaduslik omastamine. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt

on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase

tahtliku käitumisega. Heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks saab pidada

tahtlikult võõra vara omandamist.

29. Samuti on hageja nõue kostjate 2, 3, 4, 5 ja 6 vastu võimalik alusetust rikastumisest

tulenevalt. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt juhul, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja)

midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu

saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus

langeb hiljem ära.

Nõue kostja 1 poolt sularaha üleandmata jätmisest

30. Majandusaasta aruannete ja kassaraamatuga oli tõendatud, et osaühingu kassas oli

30.06.2015 seisuga sularaha 221 505,86 eurot. Vaidlust ei olnud selles, et perioodil

01.07.2015–15.07.2015 maksti osaühingu kassast osaühingu arvelduskontole 29 300

eurot ning lisaks tasus kostja 1 01.04.2015 osaühingu kassast kostjale 6 sularahas

15 000 eurot, mistõttu oleks kostja 1 pidanud uuele juhatuse liikmele üle andma

vähemalt 177 205,86 eurot sularaha. Tõendamata oli, et kostja 1 andis uuele juhatuse

liikmele kogu osaühingule kuuluva sularaha.

31. Tunnistaja MK ja kostja 1 ütlustest ei saa järeldada, et majandusaasta aruannetes ja

kassaraamatus kajastatu oleks ebaõige. Reaalse kassajäägi erinevust raamatupidamises

kajastatust põhjendas kostja 1 sellega, et töötajatele maksti palka sularahas. Sularahas

töötajatele töötasu maksmise kohta kostja 1 poolt ütluste andmisel avaldatu ei olnud

maakohtu hinnangul usaldusväärne. Menetlusosalise poolt vande all antud ütlustel ei

ole sellist tõenduslikku kaalu kui muudel tõenditel. Eriti olukorras, kus asjaolu kohta

oleks võimalik dokumentaalseid tõendeid esitada, kuid dokumendid on jäetud

vormistamata (kas hooletusest või tahtlikult seadust rikkudes). Tunnistaja MK ütlused

sularaha kassas hoidmise kohta ei kinnitanud kostja 1 poolt antud ütlusi, kuna nendest

ei selgunud, kuidas MK veendus selles, et tavaliselt oli kassas sularaha 10 000 eurot.

32. Kostja 1 ütlused olid vastukäivad ja seega ebausaldusväärsed osas, mis puudutasid

kassa üleandmise kohta akti vormistamata jätmist ja osas, mis puudutasid kassa

üleandmist. Kostja 1 ütluste kohaselt ei vormistanud tema ja kolmas isik kassa

üleandmise akti kuna tema ja kolmanda isiku vahel tekkis konflikt. Maakohtule jäi

arusaamatuks, miks sellises olukorras kostja 1 kolmandale isikule üldse kassa üle

andis, vormistamata selle kohta ühtegi üleandmist kinnitavat dokumenti. Äärmiselt

kummaline on olukorras, kus perioodil 01.07.2015–15.07.2015 maksti osaühingu

kassast kostja 1 poolt osaühingu arvelduskontole 29 300 eurot, anda samas osa kassast

üle sularahas. Kostja 1 selgitused, et ta valmistas seda ülekannet ette juba varem ja

tahtis suurema summa kanda edasi firma kontole (V kd, tl 188–190), on ebaloogilised

12(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

ja eluliselt mitteusutavad. Puudus põhjus, miks peaks ühel ajal osa kassast andma üle

sularahas (dokumenti vormistamata) ja samal ajal tegema ülekande kassasse. Kostja 1

ütluste kohaselt andis ta kogu kassa kolmandale isikule üle järgmisel või ülejärgmisel

päeval pärast enda juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist ehk 01.07.2015 või

02.07.2015. Samas tegi kostja 1 tõenditest nähtuvalt osaühingu arvelduskontole

perioodil 01.07.2015–15.07.2015 makseid selgitusega kassast (I kd, tl 30, 34, 35, 36).

Kostja 1 ei selgitanud, kuidas ta sai teha arvelduskontole kandeid kassast olukorras,

kus tema väitel oli kogu sularaha kassa juba üle antud. Lisaks olid kostjate väited

sularaha üleandmise kohta akti vormistamisest vastuolulised. Algselt väitsid kostjad,

et kuna kostjal 1 ei ole säilinud terviklikku osaühingu raamatupidamist, siis puuduvad

kostjal 1 sularaha kassa üleandmise väidet kinnitavad dokumendid. Hiljem väitsid

kostjad, et sularaha kassa üleandmise akti ei õnnestunud üldse vormistada.

33. Seega oli kostja 1 kassas oleva sularaha üleandmata jätmisega rikkunud juhatuse

liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kostja 1 ei tegutsenud juhatuse liikmena

selliselt osaühingu huvides.

Arvelduskontolt sularaha väljavõtmine ja isiklike kulutuste eest tasumine

34. Kohtule esitatud arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et sularaha summas 35 500 eurot

väljavõtmise periood oli 27.02.2014–27.05.2015 (IV kd, tl 32–67, tl 196–197). Seega

on tegemist juhatuse liikmeks oleku ajal teostatud toimingutega.

35. Kui juhatuse liige on äriühingu arvelduskontolt võtnud välja sularaha ning ei ole

tõendanud, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud

äriühingu vara hoidmise kohustust. Vaatamata maakohtu selgitusele, ei ole kostjad

tõendanud raha kasutamist äriühingu huvides.

36. Hageja väitel on kostja 1 tasunud osaühingu pangakaardiga isiklike kulutuste eest

(autorent, lennupiletid), millest hüvitamata on 662,57 eurot. Kostjad ei esitanud ühtegi

tõendit ega selgitust selle kohta, et nimetatud kulu oli seotud osaühingu

majandustegevusega.

37. Kostjate väited kuludokumentide ja sularaha kasutamise kohta ning dokumentide

üleandmise kohta kolmandale isikule ei olnud usutavad ega ka tõendatud. Kostjate

väited raamatupidamisdokumentide olemasolu kohta kostja 1 valduses ja nende

üleandmise kohta kolmandale isikule on menetluses olnud vastuolulised. Algselt

väitsid kostjad, et kostjal 1 ei ole säilinud terviklikku osaühingu raamatupidamist.

Hiljem väitsid kostjad, et kostja 1 andis kõik raamatupidamisdokumendid üle koos

arvutiga. 07.12.2017 kohtuistungil kinnitasid kostjad, et kostjal 1 oli säilinud

osaühingu raamatupidamisest väline kõvaketas, millel olevad andmed õnnestus kostjal

1 osaliselt taastada alles enne kohtuistungit.

38. Tunnistaja

MK

ütluste

kohaselt

pidas

tema

raamatupidamist

ja

raamatupidamisdokumendid olid tema käes, samuti pidas ta elektroonilist

raamatupidamist. Kohtule esitati kolmanda isiku poolt allkirjastatud 02.12.2015 akt

osaühingu dokumentide vastuvõtmise-üleandmise kohta, mille kohaselt andis kostja 1

kolmandale isikule üle 41 ühikut erinevaid raamatupidamisdokumente, kuid nende

seas ei olnud ühtegi vaidlusaluseid ülekandeid käsitlevat dokumenti (I kd, tl 98–101).

Usutav ei olnud, et olukorras, kus kostja 1 ja kolmanda isiku suhted ei olnud head,

võinuks kostja 1 arvestada sellega, et neil ei teki omavahelisi arusaamatusi

13(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

raamatupidamisdokumentide üleandmise pinnalt. Kostja 1 ütlustest järeldas maakohus,

et ta ei teadnud, mis dokumendid ta kolmandale isikule üle andis. Kostja 1 ütlused

tõendasid raamatupidamisdokumentide üleandmist ainult osas, mis on kirjeldatud

02.12.2015

aktis

dokumentide

vastuvõtmise-üleandmise

kohta.

Ülejäänud

raamatupidamisdokumendid (kui need eksisteerisid) pidid seega jääma kostja 1

valdusesse. Tõendatud ei olnud kostjate väide, et kuludokumendid ja dokumendid

sularaha kasutamise kohta asuksid kolmanda isiku valduses. Samuti ei olnud

tõendatud, et kostja 1 valdusesse ei jäänud arvutis sisalduvat raamatupidamist.

Asjaolu, kas kostja 1 andis arvuti kolmandale isikule üle või mitte, ei olegi tegelikult

asja lahendamisel määrav. Kostjate enda väitel jäi arvuti kõvaketas kostja 1 valdusesse

ning sellel asusid osaühingu raamatupidamise andmed ja dokumendid. Usutav ei olnud

kostjate väide, et kõvaketas õnnestus menetluse ajal taastada üksnes osaliselt.

39. Eeltoodust lähtuvalt asus maakohus seisukohale, et kostja 1 poolt ajavahemikul

27.02.2014–27.05.2015 osaühingu arvelduskontolt osaühingu pangakaardiga sularaha

väljavõtmise osas summas 35 500 eurot ja hageja pangakaardiga kulutuste tegemise

osas summas 662,57 eurot, õiguslik alus puudus.

Ülekanded IP Regner OV-le ja äriühingule Mercer Trade Inc.

40. Vaidluse all ei olnud, et kostja 1 tegi 25.06.2015 ühe ülekande summas 1981,26 eurot,

mille saajaks oli märgitud IP Regner OV. Kostjate väitel oli IP Regneriga sõlmitud

leping, mille eesmärgiks oli hankida osaühingule uusi kliente Venemaalt. Maakohus

selgitas kostjatele, et kostjatel tuleb oma väiteid tõendada. Kostjad esitasid seisukoha,

et neil puudub dokumentatsioon IP Regneriga seoses, kuna see on üle antud

osaühingule. Maakohus leidis eelnevalt, et tõendatud ei ole muus osas kui 02.12.2015

aktis osaühingu dokumentide vastuvõtmise-üleandmise kohta märgitud dokumentide

üleandmine osaühingule. Nimetatud dokumentide hulgas ei sisaldu ühtegi dokumenti

seoses IP Regneriga. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et IP Regner OV oleks

osaühingule mingit teenust osutanud.

41. Vaidlust ei olnud selles, et kostja 1 tegi äriühingule Mercer Trade Inc. 17.06.2015

maksed 20 000 eurot ja 01.07.2015 10 000 eurot ja 8000 eurot. Kohtule esitati

osaühingu ja Mercer Trade Inc. vahel sõlmitud leping, mille kohaselt Mercer Trade

Inc. osutab osaühingule teenust kindlustusmaakleri teenusest huvitatud klientide

leidmisel. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja 1 ei selgitanud, kas ja milliseid

teenuseid Mercer Trade Inc. osaühingule tegelikult osutas. Kohtule ei esitatud

klientide nimekirja, kelle vahendamise eest oleks võlgnik olnud kohustatud Mercer

Trade Inc.-le tasuma. Kostjad esitasid kohtule osa kostjate arvete aluseks olevaid

aruanded 2012., 2013., 2014. ja 2015. aasta kohta, kuid ei esitanud ühtegi aruannet

äriühingule Mercer Trade Inc. makstud summade kohta.

42. Vaidlustamata asjaolude järgi tegi kostja 1 01.07.2015 ülekanded kokku 18 000 eurot

äriühingule Mercer Trade Inc. pärast seda, kui osaühingu osanikud olid 30.06.2015

otsusega kostja 1 osaühingu juhatuse liikmest tagasi kutsunud. Kostja 1 väitel ei

mäleta ta, kas sai enda tagasikutsumisest teada 30.06.2015 või 01.07.2015. Maakohtu

hinnangul teadis kostja 1 enda tagasikutsumisest hiljemalt järgmisel päeval (s.o

01.07.2015). Kostja 1 osales 30.06.2015 osanike koosolekul esindaja kaudu ja niivõrd

olulisest

otsusest

nagu

seda

on

tagasikutsumine

juhatuse

liikme

kohalt,

14(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

informeeritakse esindatavat usutavalt kohe. Lisaks väitis kostja 1 ise kohtuistungil

ütluste käigus, et ta asus kohe kassas olevat raha üle andma (V kd, tl 188–190).

43. Olukorras, kus osaühingule Mercer Trade Inc teenust ei osutanud, on pööratud

osaühingu rahalised vahendid teiste isikute kasuks, mistõttu selline käitumine on

käsitatav VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja KarS § 201 lg 1 kohaselt õigusvastase kahju

tekitamisena. Samuti on selline käitumine käsitatav VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt

heade kommete vastase tahtliku käitumisega kahju tekitamisena. 01.07.2015

ülekannete tegemist äriühingule Mercer Trade Inc. ei saa kvalifitseerida käsundita

asjaajamisena VÕS § 1018 mõttes, kuna õigusliku aluseta ülekannete tegemine ei

vastanud ilmselgelt osaühingu tahtele ega olnud kooskõlas tema huvidega ning

puuduvad tõendid, et osaühing oleks kõnealuste maksete tegemise heaks kiitnud.

Ülekanded FIE MP arvelduskontole

44. Vaidluse all ei olnud, et kostja 1 tegi ajavahemikul 31.01.2013–23.04.2015

perioodilisi rahaülekandeid FIE MP arvelduskontole 34 803,70 eurot. Kohtule on

esitatud koostööleping FIE MP (lepingus partner) ja osaühingu (lepingus maakler)

vahel, mille kohaselt osutab FIE MP osaühingule teenust kindlustusmaakleri teenusest

huvitatud klientide leidmisel. Lepingu p 4.2 kohaselt maksab maakler partnerile eraldi

tasu haldustöö eest – kontori haldamine, agentide haldamine, dokumentide

vormistamine, FI aruande koostamine, aruandlus seltsidega, uute klientide

vihjendamine vastavalt iga möödunud kuu aruandele. Selle tasu summa on

10 000 krooni kuus, mis makstakse vastavalt partneri juhistele. 01.01.2011 muudeti

lepingu lisaga 1 lepingu p 4.2 ja lepiti kokku tasus 1000 eurot, 01.07.2012 muudeti

tasu suurust 1500 euroni ja 01.01.2014 2000 euroni. Koostöölepingule on mõlema

lepingupoole nimel alla kirjutanud kostja 1.

45. Kohtule esitatud arvete ja FIE-le MP tehtud pangaülekannete võrdlemisest nähtub, et

ülekannete kohta alates 31.01.2013–17.09.2014 ei ole kohtule esitatud ühtegi ülekande

aluseks olevat arvet. Ülekannete summad ja selgitused ei ühti arvetega ja seetõttu ei

ole ülekandeid võimalik seostada otseselt ühegi arvega. Maakohus leidis eelnevalt, et

kostja 1 väide raamatupidamisdokumentide üleandmise kohta osaühingule ei ole

usutav ega tõendatud, mistõttu oleks kostjal 1 olnud dokumentide tegeliku olemasolu

(nende vormistamise) korral võimalus ülekannete aluseks olevad dokumendid kohtule

esitada. Kohtule esitatud 01.09.2010 koostööleping FIE MP ja osaühingu vahel ei

tõenda ülekannete õiguslikku alust ei nende ülekannete osas, mille kohta on kohtule

esitatud arved, ega ka nende ülekannete osas, mille kohta arveid esitatud ei ole.

46. Kostjate väitel osutas kostja 1 osaühingule agentide leidmise ja kindlustusmaakleri

teenust, korraldas agentide väljaõpet, koostas finantsinspektsioonile aruandeid ning

osutas tõlkimis- ja õigusteenust. Maakohtu hinnangul ei ole kohtule esitatud ühtegi

tõendit, mis kinnitaks, et kostja 1 nimetatud teenuseid osaühingule osutas.

Konsultatsiooniteenust ei lepitud koostöölepingus kokku. Lisaks ei haaku suuremas

osas FIE-le MP tehtud ülekannete summad. Koostöölepingu p 4.2 järgi oli teenuste

osutamise eest ettenähtud tasu suuruseks 1500 eurot ning alates 01.01.2014 oli tasu

suurus 2000 eurot, mis makstakse vastavalt FIE MP juhistele, mida kohtule esitatud ei

ole. Koostöölepingu p 3.2 kohaselt kohustus maakler üks kord kalendrikuus, hiljemalt

järgmise kuu 15. kuupäevaks esitama partnerile aruande partneri poolt edastatud

15(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

kontaktide alusel eelmise kalendrikuu jooksul sõlmitud kindlustuslepingute kohta.

Aruannet kohtule esitatud ei ole.

Ülekanded seotud isikute arvelduskontodele

47. Vaidluse all ei olnud, et kostja 1 on teinud juhatuse liikmeks oleku ajal ülekandeid

kostjale 2 75 976,88 eurot, kostjale 3 15 158,59 eurot, Corn Trade OÜ-le 27 500 eurot,

kostjale 4 28 685,33 eurot, kostjale 5 3000 eurot ja tasunud kostjale 6 15 000 eurot.

48. Kohtule on esitatud osaühingu (lepingutes maakler) ja kostja 2 (lepingus partner),

osaühingu ja Corn Trade OÜ (lepingus partner), osaühingu ja kostja 4 (lepingus

partner), osaühingu ja kostja 5 (lepingus partner) ning osaühingu ja kostja 6 (lepingus

partner) vahel sõlmitud koostöölepingud. Lepingute kohaselt osutavad kostjad

osaühingule teenust kindlustusmaakleri teenusest huvitatud klientide leidmisel.

Lepingute p-s 2.2 on märgitud, et juhul kui klient on huvitatud kindlustusmaakleri

teenusest ning ta annab nõusoleku sel eesmärgil oma kontaktandmete esitamiseks

maaklerile, edastab partner maaklerile kliendi kontaktandmed ning maakler võtab

kliendiga kindlustuspakkumiste esitamiseks ühendust. Lepingute p 3.1 kohaselt

kohustub maakler peale partneri poolt p-s 2.2 toodud andmete maaklerile esitamist

võtma kliendiga ühendust ning osutama talle kindlustusmaakleri teenust. Lepingute p

3.2 kohaselt kohustub maakler üks kord kalendrikuus, hiljemalt järgmise kuu 15.

kuupäevaks esitama partnerile aruande partneri poolt edastatud kontaktide alusel

eelmise kalendrikuu jooksul sõlmitud kindlustuslepingute kohta. Lepingute p 4.1

kohaselt maksab maakler partnerile kontaktide edastamise eest tasu, mis koosneb

müügitulust arvestatud eelmisel aruandekuul partnerile vahendatud ning laekunud

kindlustusmaksetest. Kostja 1, kostja 2 ja Corn Trade OÜ lepingute p 4.2 kohaselt

maksab maakler partnerile eraldi tasu haldustöö eest – kontori haldamine, agentide

haldamine, dokumentide vormistamine, FI aruande koostamine, aruandlus seltsidega,

uute klientide vihjendamine vastavalt iga möödunud kuu aruandele. Tasu summa oli

10 000 krooni, mis makstakse vastavalt partneri juhistele. Lepingute p 4.3 kohaselt

maksab maakler partnerile tasu kalendrikuu eest järgmise kalendrikuu 15. kuupäevaks.

Tasu

maksmise

aluseks

on

maakleri

poolt

partnerile

esitatud

laekunud

kindlustusmaksete aruanne. Ka ülejäänud koostöölepingutes oli p-s 4.2 kokku lepitud,

et maakler maksab partnerile tasu kalendrikuu eest järgmise kalendrikuu 15.

kuupäevaks ja tasu maksmise aluseks olid maakleri poolt partnerile esitatud laekunud

kindlustusmaksete aruanne. Kõikidele koostöölepingutele on mõlema lepingupoole

nimel alla kirjutanud kostja 1. Osaühingu ja kostja 2 ning osaühingu ja Corn Trade OÜ

vahel sõlmitud lepinguid muudeti kolmel korral: 01.01.2011 lepiti kokku tasus 1000

eurot, 01.07.2012 muudeti tasu suurust 1500 euroni ja 01.01.2014 muudeti tasu

suurust 2000 euroni.

49. Kostjale 2 on osaühingu arvelduskontolt tehtud ülekandeid ajavahemikul 06.01.2012–

19.06.2015 kokku summas 75 976,88 eurot (maakohtu otsuses 71 598,62 eurot) (I kd,

tl 59–63, 64–69; IV kd, tl 70–76). Arveid esitati kokku summas 85 498,62 eurot (II kd,

tl 76–113; IV kd, tl 116–124).

50. Maakohtu hinnangul ei tõendanud koostöölepingud kostja 1 poolt tehtud maksete

õiguslikku alust. Kostjate väitel osutas kostja 2 osaühingule kontori haldamise ja

koristuseteenust, kindlustusmaakleri teenust, raamatupidamisteenust, õigusteenust,

16(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

reklaamiteenust ning IT-teenust, kuid kõikidel esitatud arvetel oli arve selgituseks

märgitud „Konsultatsiooniteenused. Dokumentide vormistamine“. Kostjad ei esitanud

ühtegi selgitust selle kohta, milliste väidetavate teenuste osutamise eest esitas kostja 2

arved 2014. ja 2015. aastal. Nimetatud perioodil koostatud arvetele on märgitud

selgitusena „Konsultatsiooniteenused“. Konsultatsiooniteenuse osutamist ei lepitud

koostöölepingus kokku. Samuti on koostööleping äärmiselt üldsõnaline ja sellest ei

selgu, mida hõlmas endas kontori haldamine, agentide haldamine, dokumentide

vormistamine, FI aruande koostamine ning aruandlus seltsidega.

51. Koostöölepingu p 3.2 kohaselt kohustus maakler üks kord kalendrikuus, hiljemalt

järgmise kuu 15. kuupäevaks esitama partnerile aruande partneri poolt edastatud

kontaktide alusel eelmise kalendrikuu jooksul sõlmitud kindlustuslepingute kohta.

Mingit aruannet, mis oleks kostja 2 poolt edastatud kontaktide alusel koostatud ja

kostjale 2 esitatud ning mis oleks koostöölepingu p 4.1 alusel tasu maksmise aluseks,

ei ole kohtule esitatud.

52. Fort Re Kindlustusmaakler OÜ-le (hilisema ärinimega Corn Trade OÜ) on osaühingu

arvelduskontolt tehtud ülekandeid ajavahemikul 01.05.2012–02.04.2014 kokku

summas 27 500 eurot (I kd, tl 59–63, 74-76; IV kd, tl 70–76). Arveid oli esitatud

kokku summas 35 300 eurot (II kd, tl 128–138; IV kd, tl 130–137).

53. Kostjate väitel osutas Corn Trade OÜ osaühingule büroojuhi ja koolitusteenuseid ning

reklaamiteenuseid, kuid Corn Trade OÜ ei ole esitanud arveid nende teenuste eest.

Kõikidel esitatud arevetel on märgitud arvete selgitusse „Konsultatsiooniteenused.

Dokumentide vormistamine“. Koostöölepingu p 4.2 kohaselt oli osaühingu ja Corn

Trade OÜ vahel kokku lepitud tasu maksmine haldustöö eest – kontori haldamine,

agentide haldamine, dokumentide vormistamine, FI aruande koostamine, aruandlus

seltsidega, uute klientide vihjendamine vastavalt iga möödunud kuu aruandele. Ühtegi

viidet ei ole lepingus selle kohta, et Corn Trade OÜ-ga oleks kokkulepitud

reklaamiteenuste osutamises ning kuuluks välja maksmisele tasu reklaamiteenuste

osutamise eest.

54. Kostjale 4 on osaühingu arvelduskontolt tehtud ülekandeid ajavahemikul 19.08.2014–

17.07.2015 kokku summas 28 685,33 eurot (I kd, tl 59–63, 77–78; IV kd, tl 70–76).

Arveid oli esitatud kokku summas 28 685,33 eurot. (II kd, tl 139–143, IV kd, tl 138–

141).

55. Kostjate väitel osutas kostja 4 osaühingule kontori haldamis- ja koristusteenust.

Kostja 4 arvetest perioodil 20.01.2015–05.05.2015 ei nähtu, et kostja 4 oleks esitanud

arveid kontori haldamise ja koristuse eest. Kõikidel arvetel on märgitud arve selgitusse

„Konsultatsiooniteenused“. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja

4 poolt oleks osutatud haldamis- ja koristusteenust. Koostöölepingu kohaselt oli poolte

vahel kokku lepitud kostja 4 poolt abi osutamine kindlustusmaakleri teenusest

huvitatud klientide leidmisel.

56. Kostjale 5 on osaühingu arvelduskontolt tehtud ülekanded 07.06.2015 summas

1000 eurot ja 10.06.2015 summas 2000 eurot (I kd, tl 59–63, 79; IV kd, tl 70–76).

Kostjate väitel osutas kostja 5 hagejale kindlustusmaakleri teenust ja selle eest

01.06.2015 arve nr 01/06/15 summas 3000 eurot. Maakohus sellise järeldusega ei

nõustunud. Nimetatud arvel on märgitud arve selgitusse „Konsultatsiooniteenused“.

17(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja 5 oleks osaühingule

kindlustusmaakleri teenuseid osutanud ja selle eest oleks kostja 5 arveid esitanud.

Koostöölepingu p 3.2 kohaselt kohustus maakler üks kord kalendrikuus, hiljemalt

järgmise kuu 15. kuupäevaks esitama partnerile aruande partneri poolt edastatud

kontaktide alusel eelmise kalendrikuu jooksul sõlmitud kindlustuslepingute kohta.

Mingit aruannet, mis oleks kostja 5 poolt edastatud kontaktide alusel koostatud ja

kostjale 5 esitatud ning mis oleks koostöölepingu p 4.1 alusel tasu maksmise aluseks,

ei ole kohtule esitatud.

57. Kostjale 6 tasuti 30.04.2015 avansiaruande kohaselt 01.04.2015 kassast 15 000 eurot

selgitusega „01/04/15“ (I kd, tl 80).

58. Kostjate väitel osutas kostja 6 osaühingule büroojuhi ja koolitusteenuseid. Kostja 6

esitatud arvele nr 01/04/15 on kirjutatud „Konsultatsiooniteenused“. Kohtule ei ole

esitatud tõendeid selle kohta, et kostja 6 oleks osaühingule kostjate poolt väidetud

büroojuhi ja koolitusteenuseid osutanud. Koostöölepingu kohaselt oli osaühingu ja

kostja 6 vahel kokku lepitud tasu maksmine abi osutamise eest klientide leidmisel.

Ühtegi viidet ei ole lepingus selle kohta, et kostjaga 6 oleks kokkulepitud büroojuhi ja

koolitusteenuste osutamises ning kuuluks välja maksmisele tasu nimetatud teenuste

osutamise eest.

59. Maakohtu hinnangul ei tõendanud kohtule esitatud müügiaruanded 2013., 2014. ja

2015. aasta kohta (III kd, tl 70–201) seda, et kostjad 1, 2, 4, 5 ja 6 ning Corn Trade

OÜ oleks osutanud osaühingule mingit teenust. Müügiaruannetes on välja toodud

kindlustuslepingutega seoses klientidelt laekunud maksed ja teenustasu. Teenustasude

suurusest ei saa tuletada, kas teenust osutasid kostjad 1, 2, 4, 5 ja 6 ning Corn Trade

OÜ või mitte, samuti seda, mis ulatuses ja kuidas tuleks märgitud teenustasudelt

arvestada kostjatele makstavat tasu. Õigusliku aluseta tehingute tegemine on käsitletav

juhatuse liikme kohustuse rikkumisena. Tegemist on nii hoolsus- kui ka

lojaalsuskohustuse rikkumisena. Kostja 1 ei ole juhatuse liikmena tegutsenud selliselt

osaühingu huvides, vaid on eelistanud enda huvisid osaühingu omadele. Kostja 1 ei

ole tõendanud, et ta tegutses korralikule ettevõtjale omase hoolega.

60. Hageja väitel on kostjate poolt esitatud koostöölepingud koostatud tagantjärele ja

tegemist on näilike tehingutega. Maakohus nõustus hageja järeldusega kostjate 1, 2, 4,

5, 6 ja Corn Trade OÜ-ga sõlmitud koostöölepingute osas. Koostöölepingutes

märgitud teenused ei haaku enamasti kostjate poolt väidetud tegelike teenuste

osutamisega. Lisaks ei ole koostöölepingutes märgitud teenused samad, mis olid

märgitud koostatud arvetele. Samuti ei ole seostatav koostöölepingus kokkulepitud

tasu suurus tegelike maksetega. Mingit aruandlust vastavalt koostöölepingute p-le 2.3

ei koostatud ega edastatud. Kõik koostöölepingud on sõlmitud seotud osapoolega,

mõlema lepingupoole juhatuse liikmed ja lepingutele allakirjutanud isikud olid ühed ja

samad isikud. Maakohtu hinnangul oli tegelik eesmärk koostöölepingute sõlmimiseks

varjata juhatuse liikmele (kostjale 1) juhatuse liikme tasu maksmist. Kostjad

kinnitasid, et kogu juhatuse liikmeks oleku aja ei makstud kostjale 1 juhatuse liikme

tasu ning kokkuleppel osanikega toimus tasu maksmine konsultatsioonide ja

vahendustasude vormis MP-le FIE-na ja kostja 1 äriühingutele. Hiljem muutsid

kostjad oma väiteid ja selgitasid, et tegelikult osutati ikkagi teenuseid. TsÜS § 89 lg 2

18(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

kohaselt on näilik tehing tühine. TsÜS § 89 lg 3 kohaselt kohaldatakse varjatud

tehingule selle tehingu kohta sätestatut. ÄS § 1801 lg 1 kohaselt määratakse juhatuse

liikmele tasu maksmine osanike otsusega. Kostjad ei tõendanud, et kostjale 1 juhatuse

liikme tasu maksmiseks oli osanike poolt otsus vastu võetud.

61. Maakohus ei nõustunud sellega, et majandusaasta aruande kinnitamisega saaks

automaatselt ükskõik millist juhatuse liikme tegevust heaks kiita. 2014. majandusaasta

aruandest ei nähtu, et kostja 1 tegevus endale juhatuse liikme tasu maksmisel oleks

osanike poolt heaks kiidetud. (II kd, tl 5–21). Juhatuse liikmel on õigus nõuda endale

tasu maksmist, mitte omavoliliselt endale ise tasu maksta. Juhatuse liikmele tasu

maksmine ei ole käsitletav majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel

tehingu tegemisena ÄS § 181 lg 3 mõttes. Seega on kostja 1 poolt endale juhatuse

liikme tasu maksmise näol tegemist tühise tehinguga. Seetõttu ei hinnanud maakohus

seda, kas tasu, mille kostja 1 endale maksis, oli vastavuses juhatuse liikme

tööülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga.

62. Hagi kostja 1 vastu kahju hüvitamise nõudena ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35 ja VÕS § 115

lg 1 alusel kuulus osaliselt (kostjatele 1, 2, 4, 5 ja 6 tehtud ülekannete osas)

rahuldamisele. Kahju tekkimine osaühingule pidi kostja 1 jaoks olema ka ette nähtav,

kuna reaalset teenust osutamata raha ülekandmisega peab juhatuse liige aru saama, et

selline tegevus põhjustab äriühingule varalise kahju.

63. Kostjale 3 rahalisi vahendeid üle kandes ei rikkunud kostja 1 juhatuse liikme

kohustusi. Koostöölepingule on kostja 3 poolt alla kirjutanud TS (III kd, tl 257–258).

Kostjale 3 on osaühingu arvelduskontolt tehtud ülekandeid ajavahemikul 05.04.2012–

05.10.2015 kokku 15 158,49 eurot (I kd, tl 59–63, 70–73). Arveid oli esitatud kokku

summas 15 158,09 eurot (II kd, tl 114–127; III kd, tl 202–206; IV kd, tl 125–129).

Võrreldes kostjale 3 tehtud ülekandeid ja osaühingu müügiaruannet, järeldas

maakohus, et kostjale 3 kantud summad vastasid müügiaruandes kajastatule. Ehkki

kohtule esitatud 01.06.2012 koostööleping kostja 3 ja võlgniku vahel on koostatud

sarnaselt ülejäänud käesolevas asjas esitatud koostöölepingutega, ei saa ainuüksi

sellest järeldada, et tegemist oleks kostja 3 osas tagantjärele koostatud lepinguga.

Kostjate

väitel

osutas

kostja

osaühingule

kindlustusmaakleri

teenuseid.

Koostöölepingus on märgitud, et osutatavaks teenuseks on klientide leidmine. Kostja 3

ei olnud kostja 1 kontrolli all olev äriühing (I kd, tl 86–88). Kostjate väitel esitas

kostja 3 klientide vihjendamise eest arved. Kõikidel nimetatud arvetel on märgitud

arve selgitusse „Konsultatsiooniteenused“. Ehkki arvete selgitus ei vasta osutatavale

teenusele, ei saa sellest järeldada, et osaühingule ei ole kostja 3 poolt teenust osutatud.

64. Viivise nõue alates 01.07.2015 ja TsMS § 367 järgi viivise nõue VÕS § 113 lg 1 järgi

oli põhjendatud kostjate 1-2 ja 4-6 osas.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

65. Kostjad 1, 2, 4, 5 ja 6 esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse

tühistada osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas ja teha uue otsuse, millega

jätta hagi rahuldamata ning tühistada 27.04.2016 kohaldatud hagi tagamise abinõud

või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.

19(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

66. Apellandid vaidlustasid maakohtu järelduse võlgniku kassas olema pidanud sularaha

jäägi kohta. Maakohus tegutses asja lahendamisel vastuoluliselt, võttes kostjatelt ära

võimaluse tõendada kassas oleva sularahaga seonduvat, jättes rahuldamata kostjate

taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, samas heites kostjatele ette, et nad ei esitanud

kassas oleva sularahaga seoses tõendeid.

67. Maakohus

on

põhjendamatult

pidanud

kostja

vande

all

antud

ütlusi

ebausaldusväärseteks sularaha kassa üleandmise osas. Maakohus jättis tähelepanuta, et

konflikt kostja 1 ja kolmanda isiku vahel tekkis pärast kassas oleva sularaha

üleandmist, mistõttu ei olnud kostjal 1 kassa üleandmise hetkel põhjust kahelda

kolmanda isiku aususes. Kui maakohus oleks arvestanud kostja 1 ütlusi, oleks

tõendatud 9437 euro üleandmine kolmandale isikule kui osaühingu uuele juhatuse

liikmele. Tunnistaja MK kinnitas samuti 10.04.2018 istungil, et sularaha oli kassas

suurusjärgus 10 000 eurot. Asjaolu, et kontoris olnud sularaha anti üle füüsiliselt ja

kostja 1 arvelduskontol olev raha ülekandega, ei ole kostjate hinnangul kummaline,

nagu leidis maakohus. Maakohus järeldas otsuse p-s 59 ebaõigesti, et kostja 1 jättis

sularaha üle andmata ega kasutanud seda osaühingu huvides. Kostja 1 kasutas sularaha

osaliselt töötasude maksmiseks.

68. Maakohus tugines ekslikult pangakaardiga väljavõetud 35 500 euro kasutamise ja

662,57 euro kasutamise osas hagi lisale 7. Nimetatud lisa ei ole usaldusväärne tõend,

millele kostjad viitasid juba 04.07.2016 dokumendis. Tegemist on allkirjastamata ja

teadmata isiku poolt koostatud Exceli tabeliga. Kuna hageja ei tõendanud oma väiteid

sularaha välja võtmise ja isiklike kulude tasumise osas, oleks selles osas tulnud hagi

jätta rahuldamata.

69. Maakohus

pidas

raamatupidamisdokumentide

üleandmise

tõendamiseks

põhjendamatult 02.15.2015 akti usaldusväärseks. Nimetatud akt on kostja 1 poolt alla

kirjutamata.

70. Maakohus ei arvestanud kolmanda isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel seda, et

kolmandal isikul oli otsene huvi asja lahendamiseks kostjate kahjuks ja kohtuotsus oli

kolmanda isiku ütluste usaldusväärsuse osas puudulikult põhjendatud ning vastuolus

kohtu enda järeldustega ja Riigikohtu praktikaga sarnastes asjades. Maakohus ei

põhjendanud, miks ta jättis tunnistaja MK ja kostja 1 ütlused kõrvale ja eelistas

kolmanda isiku ütlusi raamatupidamisdokumentide olemasolu kohta.

71. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostjad kinnitasid, et neile jäi raamatupidamist

sisaldanud arvuti kõvaketta valdus alles. MK tunnistas, et ta andis arvuti ja printeri

kolmandale isikule üle, need olid töökorras. Arvuti üleandmise osas ei olnud

kolmandal isikul pretensioone. Seetõttu on selge, et kostjal 1 ei olnud arvuti valdust ja

ta ei saanud võtta arvutist kõvaketast välja. Kõvakettal, mis oli kostja 1 valduses, olid

tema isiklikud arvutused töötajate üle arvestuse pidamiseks ja ka need andmed anti

kolmandale isikule üle. Seega tuvastas maakohus ebaõigesti faktilised asjaolud ja

samastas kostja 1 valduses oleva arvuti MK valduses oleva arvutiga.

72. Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et osaühingu arvelduskontolt FIE MP

arvelduskontole tehtud ülekanded olid õigusliku aluseta, kuna kostja 1 ei tõendanud

teenuste osutamist. Kostja 1 hinnangul on teenuse osutamine tõendatud sellega, et

osaühingu äritegevus laienes ja arenes märkimisväärselt sel ajal kui kostja 1 oli

20(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

osaühingu juhatuses ning osaühing ei tellinud sel ajal teenuseid teistelt isikutelt.

Maakohus lähtus üksnes arvel märgitud teenuse kirjeldusest, jättes kohaldamata VÕS

§ 29 lg 2. Kostja 1 juhatuse liikme tasu oli 0 eurot, mistõttu ei saa eeldada, et tema

kohustused oleksid olnud ulatuslikumad ÄS §-des 180 ja 183 sätestatust. Maakohus ei

põhjendanud, kuidas osaühing oleks saanud toimida ilma kostjate poolsete teenuste

osutamiseta. Maakohus jättis kohaldamata ka VÕS § 28, mille kohaselt eeldatakse, et

majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingud on tasulised ning hind määratakse

vastavalt turutingimustele. Kostjatel ei olnud kohustust osutada osaühingule teenust

tasuta. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kuna arvetel märgitud summad ei ühtinud

lepingus märgituga, siis tehinguid tegelikult ei tehtud. Kostjad selgitasid 03.07.2017

menetlusdokumendis, et arveid esitati võrreldes lepingutega erinevates summades ja

see võimaldas osaühingul teenuste eest tasuda paindlikult, siis kui osaühingul raha oli.

73. Maakohus jättis tähelepanuta kostjate 12.09.2017 dokumendis esitatud seisukoha, et

kostjad 2–6 on juriidilised isikud, kes ei saanud olla osaühingu juhatuse liikmeteks,

mistõttu ei saanud neile tasu määramist otsustada osanike otsusega. Selles osas on

kohtuotsus põhjendamata.

74. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et tehinguid kostjatega tuleb lugeda näilikeks.

Osaühing oli tegutsev ja kasvav ettevõte, mis vajas toimimiseks mitmeid erinevaid

teenuseid, mida kostjad osaühingule osutasid. Tuvastatud on, et osaühing tasus arved,

ja tõendatud on, et majandusaasta aruannetes olid vastavad tehingud kajastatud. Enne

käesolevat menetlust ei ole osaühing lepingutega seoses pretensioone esitanud.

Maakohus lähtus põhjendamatult eksitusest arvete sõnastuses ja tasutud summade

suuruses, kuigi VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel lähtuda ebatäpsest

tähistusest. Maakohus ei selgitanud välja vastusoorituse tegelikku väärtust. Viie aasta

jooksul osutatud teenuseid ei saa hinnata väärtusetuks.

75. Maakohus on otsuse p-s 102 leidnud, et majandusaasta aruande kinnitamisega ei ole

osanikud heaks kiitnud osaühingu tehtud tehinguid, sest 2014. aasta majandusaasta

aruandest ei nähtu, et osanikud oleks juhatuse liikme tasu maksmise heaks kiitnud.

Kostjale 1 ei makstudki juhatuse liikme tasu ja osanikud kiitsid heaks kostjate poolt

osutatud teenused. Aastate jooksul ei esitanud osaühing kostja 1 tegevuse suhtes

etteheiteid ja tehingute heaks kiitmisele tuleb kohaldad TsÜS § 68 lg-t 3.

76. Maakohus jättis põhjendamatult kogumata asjas olulist tähtsust omavad tõendid. Insly

OÜ programmiga oleks kostjad saanud tõendada sularahakassa asjaolusid. Lisaks on

Riigikohus seisukohal, et hageja oleks pidanud kõigepealt tõendama, et osaühingu

kassas oli sularaha ja kui palju seda oli. Hageja ei ole seda tõendanud ja maakohus ei

ole seda eksimust otsuses kõrvaldanud.

Vastus apellatsioonkaebusele

77. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud kostjate 1, 2, 4, 5 ja 6 kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

78. Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja

toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt TsMS § 657 lg 1 p 2

21(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

järgi tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja 1 vastu ja jagas

menetluskulud ning määras kindlaks nende suuruse. Samuti tuleb muuta TsMS § 657

lg 1 p 21 järgi maakohtu otsuse põhjendusi.

79. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ehk osas, milles maakohus

rahuldas hagi kostjate 1, 2, 4, 5 ja 6 suhtes. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles

maakohus jättis hagi Syber OÜ (kostja 3) ja kostja 1 vastu solidaarselt 15 158,49 euro

ja viivise saamiseks rahuldamata.

80. Esmalt täpsustab kolleegium, et pärast Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis)

pankroti väljakuulutamist on käesolevas tsiviilasjas hagejaks PankrS § 541 lg 1 järgi

pankrotihaldur. Maakohus on ekslikult käsitlenud hagejana pankrotistunud juriidilist

isikut. Eeltoodud ebatäpsus on võimalik ringkonnakohtul parandada ja hagejaks

märkida otsuses Fort Kindlustusmaakler OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kalev Mägi.

81. Hageja esitas maakohtule hagi kostjate vastu raha saamiseks, väites, et kostja 1

osaühingu juhatuse liikmena perioodil 07.05.210-30.06.2015 on hagejale põhjustanud

kahju hoolsus- ja lojaalsuskohustuse täitmata jätmisega. Kolleegium nõustub, et TsÜS

§ 35, ÄS § 187 lg 2 ning VÕS § 115 lg 1, § 127 lg-te 1 ja 4, § 128 järgi on võimalik

juhatuse liikme vastu hoolsus- ja lojaalsuskohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju

hüvitamiseks nõue esitada. Sellisel juhul pidi hageja esile tooma asjaolud ja tõendama,

et juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, osaühingule on tekkinud või

tekib varaline kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Juhatuse liige

vastutab oma kohustuste rikkumise eest siis, kui ta ei ole järginud korraliku ettevõtja

hoolsusstandardit. Maakohus on õigesti märkinud, et juhatuse liikme hoolsuskohustus

tähendab senise kohtupraktika põhjal eelkõige seda, et juhatuse liige peab tegutsema

heas usus ja ühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt

informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus

tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke

huvisid äriühingu omadele. Isiklike huvidena on käsitletav ka juhatuse liikmele endale

kuuluva äriühingu huvide eelistamine. Lojaalsuskohustuse rikkumiseks peetakse

olukorda, kus juhatuse liige omastab äriühingu raha. Maakohus on õigesti kostja 1

vastu esitatud nõude osas tuvastanud, et kostja 1 osaühingu juhatuse liikmena on

rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, kasutades osaühingu rahalisi

vahendeid viisil, kus ei ole tuvastatav nende kasutamine äriühingu huvides.

82. Ülejäänud kostjate vastu esitatud nõuete osas tõi hageja välja, et kostjad vastutavad

kas kahju õigusvastase tekitamise eest VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 või p 8 järgi või

on õigus hagejal nõuda kostjatelt tagasi VÕS § 1028 lg 1 alusetult saadu. Maakohus

vaidlustatud otsuses ei ole täpselt määratlenud, kumma aluse järgi ta nõuded rahuldas.

Õigusvastase kahju hüvitamise eeldusi ei ole maakohtu otsusest nähtuvalt kostjate 2,

4, 5 ja 6 osas maakohus tuvastanud. Pigem saab maakohtu põhjendustest järeldada, et

kostjad 2, 4, 5 ja 6 ei ole võlgnikule teenuseid osutanud, mistõttu on neile makstud

alusetult, s.t nõuded on rahuldatud VÕS § 1028 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjate 2, 4, 5

ja 6 osas nõuete rahuldamisel ringkonnakohtul kontrollida, kas nõude rahuldamise

eeldused VÕS § 1028 lg 1 järgi olid täidetud.

22(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

83. Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas

nõude kostja 1 vastu.

84. Maakohus mõistis kostjalt 1 hageja kasuks mh välja kahju hüvitise väidetavalt

osaühingu kassas olema pidanud sularaha puudujäägi 132 575,61 eurot eest.

Apellatsioonkaebuses on kostjad esile toonud, et tõendamata oli, et osaühingu kassas

oli sularaha ja maakohtu vastav tuvastus on ebaõige. Juhul, kui tõendamist leiab, et

sularaha oli, siis on apellantide väitel maakohtu poolt jäetud tuvastamata see, et

sularaha kasutati tehingute tegemiseks, sh töötasu maksmiseks, ja sularaha ülejääk anti

pärast kostja 1 juhatuse liikme kohustustest vabastamist üle kolmandale isikule.

85. Hageja väitis, et seisuga 30.06.2015 oli võlgniku kassas 221 505,86 eurot. Kassa

puudujääk oli 147 575,61 eurot, millest arvas hageja maha kostjale 6 tasutud 15 000

eurot ja puudujäägiks jäi 132 575,61 eurot. Puudujäägi suurust pidi tõendama TsMS §

230 lg 1 järgi hageja. Hageja selgitas 25.09.2017 menetlusdokumendis (IV kd, tl 164-

166), et tema nõuet tõendab osaühingu kassaraamat ja aastaruanded. Võlgniku

kassaraamatu väljatrüki perioodil 01.01.2015-30.06.2015 (IV kd, tl 10-12) järgi oli

perioodi alguses sularaha 228 411,51 eurot ja 26.06.2015 seisuga oli jääk 221 505,86

eurot. Jäägist kandis kostja 1 pärast 30.06.2015 panka 29 300 eurot ja tasus kostjale 6

15 000 eurot. Seega jäi jäägiks 177 205,86 eurot. Nimetatud dokumendi kohta selgitas

ringkonnakohtu istungil hageja, et see koostati pärast kostja 1 lahkumist osaühingu

juhatusest, lähtudes kassadokumentidest, mida oli kolm karpi. Hageja selgitas, et raha

olemasolu nähtub ka majandusaasta aruannetest. Aruande järgi oli seisuga 31.12.2013

osaühingul raha 164 971 eurot (IV kd, tl 168-176) ja seisuga 31.12.2014 238 605 eurot

(IV kd, 182-190), kuna pangakontodel oli sellel ajal 10 183,04 eurot, siis pidi hageja

arvates 228 421,96 eurot sularaha olema kassas.

86. Kolleegium leiab, et eeltoodud tõendite järgi ei ole võimalik tuvastada, et osaühingu

kassas pidi olema hageja väidetud sularaha seisuga 01.07.2015. Äriühingu

kassaraamat on tehtud hiljem dokumentide põhjal, mida ei ole kohtule edastatud ja

kohtul ei ole võimalust seda kontrollida. Kolme kohtule esitatud eri perioodi

kassaorderi (I kd, tl 27-29) järgi ei ole võimalik määratleda, milline oli konkreetsel

ajahetkel sularaha jääk kassas. Aastaaruannetes (rahavoogude aruanne) on olemas küll

raha ja ekvivalentide summa perioodi alguses ja lõpus, kuid sellest ei saa järeldada, et

tegelikult oleks pidanud ka 01.07.2015 seisuga olema kassas ja pangas sellises

summas sularaha, nagu hageja väitis. Aastaaruannete järgi pole võimalik teha selgeks,

millal ja kui suured summad laekusid osaühingule ja juhul kui puudujääk raha osas oli,

siis millal võis see tekkida. See, et võlgniku käibed aasta-aastalt suurenesid, ei

tähenda, et tal oli sularaha kassas. Kuna sularaha olemasolu kassas ei olnud tõendatud,

siis ei ole vajalik hinnata esiletoodud asjaolusid ja tõendeid selle kohta, kas raha anti

üle kolmandale isikule ja seda, milleks sularaha väidetavalt kasutati. Eeltoodu tõttu

tuleb hageja nõue kostja 1 vastu väidetava sularaha puudujäägi 132 575,61 eurot osas

jätta rahuldamata.

87. Järgnevalt kontrollib kolleegium, kas hageja nõue kostja 1 poolt hageja pangakontolt

pangakaardiga väljavõetud 35 500 euro hüvitamiseks on põhjendatud. Maakohus

tuvastas, et raha oli välja võetud perioodil 27.02.2014-31.01.2015 (hageja väitis

ekslikult, et raha võeti välja alates 01.01.2013). Eeltoodud asjaolu üle ei ole vaidlust.

23(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

Vaidlus on selle üle, kas seda raha kasutati osaühingu huvides. Kohus on kostjale 1

selgitanud, et raha kasutamist osaühingu huvides pidi tõendama tema. Kolleegium

nõustub maakohtuga, et kostja 1 seda tõendanud ei ole. Samuti nõustub kolleegium

maakohtu järeldustega kostjalt 1 662,57 euro väljamõistmise osas, mis oli tasutud

osaühingu arvelduskontolt teenuste (lennukipiletid ja autorent) eest, mida ei saanud

seostada võlgniku äritegevusega. Väär on apellantide väide, et maakohus lähtus

eeltoodud nõuete rahuldamisel hagiavalduse lisast nr 7. Maakohtu otsuse kohaselt on

maakohus lähtunud ülekannete tegemise tuvastamisel SEB Pangas oleva osaühingu

arvelduskonto väljavõtetest (IV kd, tl 15-67 ja 196-197). Apellandid väitsid, et neil

puudub raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu võimalus tõendada, et kulutused

olid osaühingu huvides, kuid isegi vastavaid asjaolusid, millest järelduks raha

kasutamine või kulutuste tegemine võlgniku huvides, ei ole kostja 1 esitanud.

88. Pärast kostja 1 juhatuse liikme volituste lõppemist valiti osanike poolt osaühingu

juhatuse liikmeks kolmas isik. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja 1 andis osaühingu

raamatupidamisdokumendid üle kolmandale isikule või mitte. Dokumentide

üleandmise kohta akti alla kirjutatud ei ole. Osaühingule raamatupidamisteenust

osutanud MK tunnistajana antud ütluste kohaselt andis ta oktoobris 2015

raamatupidamisdokumendid, mis olid kastidesse pakitud, üle kostjale 1 ja arvuti

kolmandale isikule detsembris 2015 (V kd, tl 186-188). Kostja 1 vande all antud

ütluste kohaselt andis ta dokumendid, mida oli 5-6 kasti, üle kolmandale isikule ja

kuna ta usaldas kolmandat isikut, siis akti ei vormistatud (V kd, tl 188-190). Kolmas

isik selgitas vande all, et tema kabinetti oli pärast juhatuse liikmete vahetust jäetud 2-3

arhiivikasti dokumente ja osaühingu töötaja valmistas dokumentide alusel ette akti,

mille kolmas isik allkirjastas ja saatis kostjale 1, kes sellele alla ei kirjutanud. See

toimus detsembris 2015. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja 1 seletus

dokumentide ilma aktita üleandmise kohta polnud usutav. Kostja 1 on ise kirjeldanud,

et ta ei usaldanud kolmandat isiku, kelle initsiatiivil pidi ta äriühingu juhatusest

lahkuma. Kostjate väide, et kõik raamatupidamisdokumendid, kaasaarvatud ka

dokumendid kohtuotsuse eelmises punktis käsitletud kulutuste kohta, olid kolmandale

isikule ilma akti vormistamata üle antud, ei ole seetõttu usutav. Samuti nõustub

kolleegium järeldustega arvutis peetud elektroonilise raamatupidamise üleandmise

kohta. Usutav ei ole kostjate väide, et nende valduses oleval (välisel) kõvakettal olev

raamatupidamine taastati osaliselt alles maakohtu istungi toimumise ajaks. Juhul kui

oleks olnud kostjatel probleeme raamatupidamise taastamisega, siis usutavalt oleksid

nad sellest teatanud kohtule varem, kuna vastavate andmete esitamine oli ennekõike

kostjate huvides. Lisaks on kolleegiumi arvates oluline ennekõike dokumentide

üleandmine, kuna arvutis peetavast raamatupidamisest nähtuvad tavapäraselt mitte

algdokumendid vaid peetavad registrid. Eeltoodu tõttu ei olnud määrava tähtsusega,

kas raamatupidaja poolt kolmandale isikule üleantud arvutis oli kõvaketas või mitte ja

kas elektrooniliselt peetavad registrid anti koos arvutiga üle kolmandale isikule.

89. Maakohus on õigesti hinnanud kolmanda isiku vande all antud ütlusi ainult osas, mis

anti siis, kui kolmandal isikul ei olnud enam kasutada telefonis olevaid märkmeid,

mida kohus ei olnud eelnevalt kontrollinud. TsMS § 264 lg 1 järgi tunnistaja võib

ütlust andes kasutada arvandmete ning nimede ja muude raskesti meelespeetavate

24(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

andmete esitamiseks märkmeid ja muid dokumente. Kohus võib tunnistajal märkmete

kasutamise istungil keelata. Kohtuistungi protokollist (V kd, tl 191-191) nähtuvalt

nägi kohtunik, et kolmas isik kasutas ka pärast telefoni äravõtmist kirjalikke

märkmeid, kuid kohus nende kasutamist ei keelanud. Eeltoodust saab järeldada, et

maakohus lubas kirjalike märkmete kasutamist ja kolmanda isiku vande all antud

seletus, mis olid antud pärast telefoni kasutamise lõpetamist, oli lubatav.

90. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus rahuldas

hagi kostja 1 vastu seonduvalt IP Regner OV-le osaühingu kontolt tehtud maksetega

summas 1981,26 eurot ja Mercer Trade Inc tehtud maksetega summas kokku 38 000

eurot. Selles osas kolleegium TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi ei

korda. Vaidlust ei olnud, et maksed osaühingu pangakontolt tehti ja kontot kasutas

kostja 1, kuid tõendatud ei olnud, et isikud, kellele raha maksti, äriühingule mingeid

teenuseid osutasid. Kostjad esitasid küll äriühinguga Mercer Trade Inc sõlmitud

lepingu, kuid eeltoodu ei ole piisav, et tuvastada, kas konkreetseid teenuseid osutati.

Osaühingule esitatud arvetel märgitud üldsõnalistest teenuste kirjeldustest (klientide

vihjendamine, konsultatsiooniteenused) ei saa järeldada teenuste osutamist.

Apellandid rõhutasid, et kostja 1 juhatuses oleku ajal osaühingus majandustulemuste

paranemine ja äri laiendamine viitavad sellele, et osaühing pidi kasutama kolmandate

isikute teenuseid. Kolleegium selle üldsõnalise väitega ei nõustu ja ainuüksi selle

põhjal ei saa lugeda, et maksed olid tehtud just nende isikute poolt tegelikult osutatud

teenuste eest. Kuna isikute, kellele ülekanded tehti, vastu nõudeid esitatud ei ole, siis

puudub vajadus analüüsida, millisel õiguslikul alusel oleks võimalik nende vastu

nõudeid rahuldada, mistõttu jätab kolleegium välja otsusest sellekohased põhjendused.

91. Vaidlust ei ole, et kostja 1 on teinud osaühingu kontolt oma arvelduskontole

ajavahemikus 31.01.2013 kuni 23.04.2015 ülekanded summas 34 803,70 eurot.

Apellatsioonkaebuse järgi oleks pidanud maakohus arvestama, et kostja 1 ei saanud

tasu, kuid samas on ta osutanud FIE-na osaühingule toimimiseks olulisi teenuseid.

Kostjad esitasid kostja 1 (FIE) ja äriühingu vahel 01.09.2010 sõlmitud lepingu, mille

kohaselt osutas kostja 1 teenust klientide leidmisel ja haldusteenust ja tasumine pidi

toimuma igakuiste aruannete järgi. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohtule ei ole

esitatud ühtegi tõendit teenuste osutamise kohta. Ainuüksi sõlmitud lepingust, esitatud

arvetest ja raha ülekandmisest sellist järeldust teha ei saa. Kolleegium TsMS § 654 lg

6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi selles osas ei korda. Apellatsioonkaebuses heideti

maakohtule ette, et maakohus ei tõlgendanud koostöölepingut VÕS § 29 lg 2 järgi ja

lähtus pelgalt arvetel märgitust. Apellantide tõlgenduse järgi oli leping sõlmitud

selleks, et kostja 1 (FIE-na) täidab selle alusel kõiki äriühingu tegevusega seonduvaid

ülesandeid, v.a neid, mida kostja 1 pidi täitma ÄS § 180 ja § 183 järgi, ja tasu

makstakse talle FIE-na. Juhul, kui äriühingu juhatuse liige osutab väidetavalt

äriühingule teenuseid, siis tuleb temal tõendada teenuste osutamist, kuid kostja 1 seda

teinud ei ole. Kolleegium märgib, et ÄS § 181 lg 3 järgi osaühingu ja juhatuse liikme

vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See

ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba

või teenuse turuhinna alusel. Äriühingu tegevuseks oli kindlustusmaakleri teenuse

osutamine ja kostja 1 ei ole esile toonud ega tõendanud, et osutas FIE-na teenust

25(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

osaühingule igapäevases majandustegevuses teenuse turuhinna järgi. Maksed, mis

kostjale 1 on tehtud, ei ole seostatavad teenustega, mis väidetavalt osutati.

92. Lisaks on hageja esitanud kostja 1 vastu nõude kahju hüvitamiseks, mis oli tekkinud

maksete tegemisega Corn Trade OÜ-le (varasem ärinimi Fort RE Kindlustusmaakler

OÜ) summas 27 500 eurot. Kuna Corn Trade OÜ on registrist kustutatud, siis nõudis

hageja makstud summade kui osaühingule tekkinud kahju hüvitamist kostjalt 1. Corn

Trade OÜ on esitanud võlgnikule arveid, kus makse selgitusena on märgitud

konsultatsiooniteenused ja dokumentide vormistamine. Kohtule on esitatud

23.12.2011 sõlmitud teenuse osutamise leping, mille kohaselt pidi Corn Trade OÜ

osutama võlgnikule kindlustusmaakleri teenuse osutamisest huvitatud klientide

leidmise teenust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et teenuse tegelikku osutamist

tõendatud ei ole. Ilma teenust osutamata raha ülekandmisega on osaühingule kostja 1

poolt tekitatud kahju.

93. Seega tuleb hagi, mis on esitatud ainult kostja 1 vastu, rahuldada osaliselt summas

138 447,53 eurot.

94. Seoses nõude osalise rahuldamisega tuleb tühistada maakohtu otsus osaliselt ka viivise

väljamõistmise osas. Hageja nõudis kostjalt 1 viivist alates 01.07.2015 kuni hagi

esitamiseni 25.04.2016 VÕS § 113 lg-s 1 toodud määras. Viivis eeltoodud perioodi

eest on maakohtu otsuse kohaselt sularaha puudujäägi osas 8771,78 eurot ja ülejäänud

osas

ehk

osas,

milles

ringkonnakohus

hagi

rahuldab,

9160,29

eurot.

Apellatsioonkaebuses viivise suurust vaidlustatud ei ole. Alates 26.04.2016 kuulub

viivis väljamõistmisele TsMS § 367 järgi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

95. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu poolt hageja nõuete, mis olid esitatud

solidaarselt kostja 1 ja ülejäänud kostjate vastu, lahendamist.

96. Kolleegium leiab, et kostjate 2, 4, 5, ja 6 vastu esitatud nõuete lahendamise osas tuleb

muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada,

millisel õiguslikul alusel maakohus rahuldas nõuded kostjate 2, 4, 5 ja 6 vastu.

Vaidlustatud otsuses on viidanud maakohus nii lepinguvälisele kahju hüvitamisele

(VÕS § 1043, 1045 lg 1 p-d 7 ja 8) kui ka alusetule rikastumisele (VÕS § 1028 lg 1),

kuid otsuses ei ole jälgitav, millisel õiguslikul alusel on nõuded rahuldatud.

Ringkonnakohus leiab, et tuvastamist leidnud asjaoludel saab kostjate 2, 4, 5 ja 6 vastu

esitatud nõudeid rahuldada ennekõike VÕS § 1028 lg 1 järgi. Juhul, kui eeldused

nõuete rahuldamiseks VÕS § 1028 lg 1 järgi ei ole täidetud, kontrollib kolleegium

nõuete rahuldamist lepinguvälise kahju hüvitamise sätete järgi. Kolleegium leiab, et

hageja sai esitada solidaarse rahalise nõude kostjate vastu, kellest üks vastutab kahju

hüvitamise eest ja teine peab tagastama alusetult saadu.

97. Järgnevalt kontrollib kolleegium, kas eeldused nõuete rahuldamiseks kostjate 2, 4, 5 ja

6 vastu alusetust rikastumisest tulenevalt on täidetud. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui

isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase

kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole

olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Ringkonnakohus võtab

kostjate 2, 4, 5 ja 6 esitatud nõuete osas TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi aluseks maakohtu

poolt tuvastatud asjaolud. Vaidlust ei ole, et osaühing on tasunud kostjale 2 75 976,88

eurot, kostjale 4 28 685,33 eurot, kostjale 5 3000 eurot ja kostjale 6 15 000 eurot.

26(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

Kostjate esialgsete vastuväidete kohaselt tasus osaühing kostjate 2, 4, 5 ja 6 kaudu

kostjale 1 tasu juhatuse liikme kohustuste täitmise ja maakleriteenuste osutamise eest.

Menetluse vältel muutsid kostjad oma vastuväiteid ja väitsid, et kostjad 2, 4, 5 ja 6

ning Corn Trade OÜ osutasid äriühingule erinevaid teenuseid (klientide leidmine,

kontori haldamine, reklaam jne). Seega pidid kostjad algselt esile tooma, kas kostjal 1

oli õigus saada tasu viisil, nagu seda väitsid kostjad. Juhul, kui kostjad väitsid, et

osutati teenuseid, tuli tõendada teenuste osutamist.

98. Maakohus leidis, et osaühingu ja kostjate sõlmitud koostöölepingud olid näilikud ja

seega tühised TsÜS § 89 lg 1 järgi, kuna need olid tõenäoliselt hiljem vormistatud ja

nendega sooviti varjata tasu maksmist kostjale 1. Kolleegium leiab, et maakohus pidi

lähtudes sellest, et kostjad esitasid esimesena väite, et tegelikult maksti lepingute

alusel kostjale 1 tasu, koostöölepingute kehtivust väitest lähtudes hindama. Juhul kui

lepingud olid näilikud, siis tuli TsÜS § 89 lg 3 järgi hinnata ka seda, kas osaühingu ja

kostja 1 vaheline tasukokkulepe, mida koostöölepingutega varjati, kehtis. Maakohus

tuvastas, et kostjale 1 ei olnud osaühingu osanike poolt juhatuse liikme tasu määratud

(ÄS § 1801 lg 1), mistõttu ei oleks olnud tasu kokkulepe, ka siis kui seda väidetavalt

tasuti kostjate 2, 4, 5 ja 6 kaudu, kehtiv. ÄS § 181 lg 3 esimene lause näeb ette, et

osanike nõusolek peab tehingu tegemiseks olema juhul, kui tehingu teiseks pooleks on

osaühingu juhatuse liige. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-26-17 tehtud otsuse p-des

10-11 selgitanud, et osanike nõusolek on samamoodi vajalik ka juhul, kui tehingu

teiseks pooleks on juhatuse liikme 100%-lise kontrolli all olev äriühing. Osanike

nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks on sätestatud huvide konflikti

vältimise eesmärgil, sest juhatuse liikmel võib tehingut tehes tekkida soov eelistada

oma majanduslikke huve ühingu omadele. Kostjad 2, 4, 5 ja 6 kuulusid kostjale 1.

Võlgniku osanikud lepingute sõlmimiseks nõusolekut andnud ei ole. Erandina ei ole

osanike nõustumust juhatuse liikmega tehingu tegemiseks vaja vaid juhul, kui tehing

tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel

(ÄS § 181 lg 3 teine lause). Kolleegiumi arvates ei olnud tegemist osaühingu

igapäevases majandustegevuses, milleks oli kindlustusmaakleri teenus, turuhinnaga

sõlmitud lepingutega. Lepingud, millega on kogu osaühingu äritegevus üle antud

teistele äriühingutele, ei ole kolleegiumi arvates tavapärases majandustegevuses

sõlmitud. Ebaõige on apellantide arusaam, et nõusolek sisaldub aastaaruannetes.

Võlgniku aastaaruannetes ei ole välja toodud tehinguid, mis on sõlmitud kostjatega,

mistõttu ei saanud osanikud neid ka kaudselt heaks kiita. Eeltoodu tõttu ei olnud

lepingud ka siis, kui need olid sõlmitud teenuste osutamiseks, kehtivad. Kolleegium

märgib, et see, et lepingud olid sama sõnastusega, ei mõjuta lepingute kehtivust, ja

asjaolu, millal kirjalik lepingudokument vormistati, samuti tehingu kehtivusele mõju

ei avalda.

99. Kostjate 2, 4, 5 ja 6 vastuväite osas, mille kohaselt osutati osaühingule kostjate poolt

teenuseid, leiab kolleegium, et maakohus on õigesti leidnud, et teenuste osutamine on

tõendamata. Kostjad ei ole esile toonud ega tõendanud, milliseid konkreetseid

teenuseid, millises mahus ja millal iga kostja võlgnikule osutas. Kostjad väitsid, et

kostjatele 2, 4, 5 ja 6 tehtud maksed on põhjendatud, arvestades, et osaühingu tegevus

toimuski kostjate kaudu ja eeldada ei saa, et see oleks pidanud toimuma tasuta.

27(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

Kostjad selgitasid, et osaühingu käive kogu aeg kasvas ja kliente lisandus, mistõttu oli

vaja osutada teenuseid, mis ei kuulunud juhatuse liikme pädevusse (sh kontori

remondi-, haldamis- ja koristamisteenust, juriidilist konsulteerimist, maakleriteenust,

raamatupidamisteenust, IT-alaseid teenuseid jne) ja tavapäraselt on need teenused

tasulised. Kolleegium leiab, et juhul, kui neid teenuseid osutati, siis oli kostjate

kohustus tõendada, millist teenust ja millal kostjate poolt osutati. Teenuste osutamist

ei tõenda müügiaruanded (III kd, tl 27-200), kuna neist nähtub, et kostja 1 on

tegutsenud maaklerina, kuid ülejäänud kostjate seost ei nähtu. Samuti ei saa sellest, et

osaühingu ja kostjate 2, 4, 5 ja 6 vahel olid sõlmitud koostöölepingud ja kostjad on

osaühingule esitanud arveid, järeldada, et teenuseid oli ka tegelikult osutatud. Arvetel

toodud teenuste kirjeldused on üldsõnalised ja neist ei saa tuvastada, mille eest

tegelikult tasu sooviti. Samuti on õige maakohtu järeldus, et esitatud arved ja

osaühingu tehtud ülekanded ei kattu. Kolleegium märgib, et kuna kostjad 2, 4, 5 ja 6

väidetavalt osutasid osaühingule teenuseid, siis peaks ka nende raamatupidamises

olemas olema algdokumendid teenuste osutamise kohta, mille alusel võlgnikule arved

esitati, ja see, et osaühingu raamatupidamist väidetavalt ei ole säilinud, ei takista neil

tõendada konkreetsete teenuste osutamist.

100.

Apellandid on väitnud, et osaühing on rikastunud alusetult nende poolt

osutatud teenuste arvel. Kolleegium eeltoodud üldsõnalise väitega ei nõustu, kuna

ilma täpselt välja toomata, millist teenust ja millises väärtuses osutati, ei ole võimalik

järeldada, et apellantide poolt väidetavalt osutatud teenused oleksid rikastanud

äriühingut. Ebaõige on apellantide käsitlus, et maakohus on otsuses tuvastanud, et

juriidilisest isikust kostjatele tasu maksmise oleksid pidanud otsustama osanikud.

Maakohus on sellise järelduse teinud kostjale 1 tasu määramise kohta. Osanikud

oleksid pidanud andma nõusoleku ainult lepingute sõlmimiseks.

101.

Kuna tõendamist ei leidnud, et kostjad 2, 4, 5 ja 6 oleksid osutanud äriühingule

teenuseid, mille eest äriühing oli neile kohustatud tasuma, siis oli kostjatele tasumine

toimunud alusetult ja hageja nõue kostjate 2, 4, 5 ja 6 vastu kuulub rahuldamisele

VÕS § 1028 lg 1 järgi. Kolleegium ei kontrolli nõuete eelduste olemasolu kostjate 2,

4, 5 ja 6 osas tulenevalt lepinguvälise kahju hüvitamisest.

102.

Solidaarnõuded kostja 1 vastu on õigesti rahuldatud ÄS § 187 lg 2 ja VÕS §

115 järgi, kuna tõendamist ei leidnud, et kostjad 2, 4, 5 ja 6 oleksid osutanud

äriühingule teenuseid, mille eest neile tasuti, ja kostja 1 tasus neile alusetult, millega

tekitas kahju äriühingule. Kostja 1 rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik

seos, kuna kostjatele 2, 4, 5 ja 6 tasumata jätmisel ei oleks osaühingule kahju

tekkinud. Kostja 1 vastutab rikkumise eest, kuna ta ei täitnud kostjatele 2, 4, 5, ja 6

makseid tehes juhatuse liikme kohustusi piisava hoolsusega. Kohtul ei ole võimalik

VÕS § 127 lg 5 järgi arvata kahjuhüvitisest maha saadud kasu, kuna kostjad ei ole

selle tuvastamise eeldusi esile toonud ega tõendanud. Kostjate paljasõnalisest väitest,

et kogu äriühingu töö tulem laekus kostjate poolt osutatud teenuste arvel, sellist

järeldust teha ei saa. Õige on see, et äriühingu majandustegevuse käive 2013 ja 2014

kasvas, kuid sellest ei saa järeldada, et võlgnik on säästnud kostjate arvel. Selleks, et

kaaluda väidetava kasu mahaarvamist, oleks kostjatel tulnud esile tuua konkreetsed

28(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

asjaolud (täpsed osutatud teenused ja nende maksumus iga kostja kohta) ja neid ka

tõendada.

103.

Seega on nõuded solidaarselt kostja 1 ja ülejäänud kostjate vastu rahuldatud

õigesti ja ringkonnakohus jätab selles osas maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata.

104.

Kuigi ringkonnakohus osaliselt tühistas maakohtu otsuse kostja 1 osas, ei ole

alust muuta maakohtu otsust osas, milles jäeti 27.04.2016 määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõud tagama kohtuotsuse täitmist. Kostja 1 osas on arestitud

krediidiasutuses 20 000 eurot ja kostjale 1 kuuluv kostja 2 osa. Arvestades hagi

rahuldamise ulatust ja kohaldatud hagi tagamise abinõude rahalist väärtust, puudub

põhjus muuta hagi tagamise abinõusid.

105.

Järgnevalt käsitleb kolleegium menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist.

106.

Hageja esitas käesolevas asjas mitu nõuet (hagi) erinevate kostjate vastu.

Kostja 1 osas olid nõuded esitatud nii tema vastu ainuisikuliselt kui ka solidaarselt

kostjatega 2, 3, 4, 5 ja 6. Maakohus jagas vaidlustatud otsuses menetluskulud viisil,

kus jättis 93% menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda ja 3,7% ulatuses hageja

kanda ning kolmanda isiku menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

107.

TsMS § 165 lg 1 näeb ette, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate

kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades,

kui kohus ei määra teisiti ja lg 3 järgi, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate

kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kolleegium leiab,

et kostjad ei ole kõiki nõudeid koos arvestades solidaarvõlgnikest kostjad ega

vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, mistõttu menetluskulude jaotusele ei

kohaldu TsMS § 165 lg 1. Praeguses asjas menetleb kohus ühe tsiviilasja raames

hageja hagi kostja 1 vastu ja eraldi hagisid solidaarselt kostja 1 ja 2 vastu, solidaarselt

kostja 1 ja kostja 3 vastu, solidaarselt kostja 1 ja 4 vastu, solidaarselt kostja 1 ja 5

vastu ning solidaarselt kostja 1 ja 6 vastu. Kõiki hagisid tuleb menetluses käsitleda

eraldi ja menetluskulude jaotamisel tuleb iga hagi osas lähtuda TsMS § 162 lg-st 1,

mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Solidaarselt

vastutavad menetluskulude eest kostjad ainult hagide osas, kus on esitatud nende vastu

solidaarsed nõuded, s.t praegusel juhul iga kostja 1 ja teiste kostjate vastu solidaarse

hagi osas eraldi. Riigikohus on sarnasele menetluskulude jaotusele viidanud tsiviilasja

nr 2-16-3785 otsuse p-des 27.2 – 27.3.

108.

Hageja hagi kostja 1 vastu rahuldati ca pooles ulatuses, mistõttu leiab

kolleegium, et selles osas tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud poolte endi

kanda.

109.

Kostjate vastu solidaarselt esitatud nõuete osas, mis rahuldati, tuleb jätta

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 järgi solidaarselt vastavate hagide

kostjate kanda. Rahuldamata jäänud nõude osas (solidaarselt kostjate 1 ja 3 vastu)

kantud menetluskulud jäävad hageja kanda.

110.

Kuna kolmas isik oli kaasatud hageja poolel ja hagi rahuldati osaliselt, siis

tuleb tema menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 ja § 167 lg 1 järgi tema enda kanda.

111.

Hageja maakohtu menetluskulude nimekirjades pole eristatud seda, millised

kulud on kantud kostja 1 vastu esitatud hagi ja millised solidaarselt esitatud hagide

tõttu.

Arvestades

nõuete

rahalist

proportsiooni,

leiab

kolleegium,

66%

29(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

menetluskuludest on seotud hagiga kostja 1 vastu ja 34% hagidega kostjate vastu

solidaarselt.

112.

Kostjate menetluskulude nimekirjast ei ole võimalik määratleda, millise

kostjaga ja millise nõudega kulud on seotud. Kolleegium lähtub seetõttu nõuete

rahalisest proportsioonist. Kuna hageja nõuetest moodustas 66% hagi kostja 1 vastu,

siis ülejäänud osas on hagiga solidaarselt kostjate 1 ja 2 vastu seotud 19%, hagiga

solidaarselt kostjate 1 ja kostja 3 vastu 3,5%, hagiga solidaarselt kostjate 1 ja 4 vastu

7%, solidaarselt kostjate 1 ja 5 vastu 1% ja solidaarselt kostjate 1 ja 6 vastu 3,5%

menetluskuludest.

113.

Kuna kolleegium muudab menetluskulude jaotust, tuleb muuta ka

menetluskulude väljamõistmist puudutavat osa maakohtu lahendist. Kindlaksmääratud

menetluskulude suuruse üle pooled ei vaidle, seega ei kontrolli kolleegium maakohtu

otsustusi, millega määrati kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Maakohus määras

maakohtu menetluses hageja menetluskulude suuruseks 16 936,42 eurot ja kostjate

menetluskulude suuruseks 7264,80 eurot. Pooled kinnitasid, et nad ei ole

käibemaksukohustuslased, mistõttu on menetluskulud arvestatud koos käibemaksuga.

114.

Arvestades eelnevalt toodud menetluskulude jaotust, tuleb hageja maakohtu

menetluskuludest jätta 11 178,07 eurot hageja enda kanda, 3217,90 eurot kostjate 1 ja

2 kanda solidaarselt, kostjate 1 ja 4 kanda solidaarselt 1185,50 eurot, kostjate 1 ja 5

kanda solidaarselt 169,35 eurot ja kostjate 1 ja 6 kanda solidaarselt 592,80 eurot.

115.

Kostjate 1 ja 3 menetluskulud solidaarselt tuleb jätta hageja kanda summas

254,30 eurot.

116.

Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega kostja 1 vastu eraldi esitatud

hagis tehtud otsuse vaidlustamise osas tuleb ringkonnakohtu menetluskulud

seonduvalt selle hagiga TsMS § 163 lg 1 järgi jätta kostja 1 ja hageja enda kanda.

Ülejäänud osas jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud tuleb TsMS §

171 lg 1 ja § 165 lg 3 järgi jätta vastavalt nõude suuruse proportsioonile iga nõude

osas eraldi solidaarselt kostjate kanda.

117.

Hageja taotluse kohaselt on ta enne ringkonnakohtu istungit kandnud

menetluskulusid õigusabile 1960,80 eurot ja teenust on osutatud 13,38 tundi, millele

lisandub kohtuistungi aeg 1 tund, kokku 14,38 tundi. Esindaja vandeadvokaat Marko

Kaevando teenuse tunnihind on 144 eurot koos käibemaksuga. Arvestades asja mahtu,

keerukust ja menetlusdokumentide mahtu, peab ringkonnakohus ajakulu põhjendatuks.

Teenuse hind vastab õigusabituru tavapärastele hindadele. Seega on hageja

põhjendatud kulud apellatsioonimenetluses 2070,72 eurot.

118.

Kuna maakohtu otsust hagis kostja 1 ja kostja 3 vastu solidaarselt edasi ei

kaevatud, siis on ainult kostja 1 vastu esitatud hagi osa 69% ja ülejäänud kostjate ja

kostja 1 vastu esitatud nõuete osas 31%, millest hagi solidaarselt kostjate 1 ja 2 vastu

on 19%, solidaarselt kostjate 1 ja 4 vastu 7%, solidaarselt kostjate 1 ja 5 vastu 1% ning

solidaarselt kostjate 1 ja 6 vastu 4%.

119.

Seega jääb hageja enda kanda apellatsiooniastme menetluskuludest 1429 eurot,

kostjate 1 ja 2 kanda solidaarselt 396 eurot, kostjate 1 ja 4 kanda solidaarselt 142

eurot, kostjate 1 ja 5 kanda solidaarselt 21 eurot ja kostjate 1 ja 6 kanda solidaarselt

82,72 eurot.

30(30)

Tsiviilasi nr: 2-16-6506

120.

Kolleegium märgib, et maakohus jättis 29.03.2017 määrusega läbi vaatamata

hagi Mercer Trade Inc vastu ja jättis menetluskulud selles osas hageja kanda. Nõue

Mercer Trade Inc vastu oli esitatud solidaarselt kostjaga 1 ja kostja 1 osas jäi see

menetlusse. Kuna Mercer Trade Inc ei esitanud avaldust menetluskulude

hüvitamiseks, siis tema nõudega ringkonnakohus menetluskulude jaotamisel ja

kindlaksmääramisel ei arvestanud.

121.

VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb poolte taotlusel väljamõistetud

menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.

122.

Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, siis käesolevas

otsuses esitatakse TsMS § 654 lg 22 järgi kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar

Imbi Sidok-Toomsalu

Mati Maksing