2-18-10566/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.05.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-10566

Tsiviilasi

SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali hagi Aranjuesz

Obaldya OÜ ja E Li vastu kahju nõudes

Tsiviilasja hind

117 921 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

SIA

UniCredit

Leasing

Eesti

filiaal

(registrikood

11453650),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Veikko Puolakainen

Kostja 1 Aranjuesz Obaldya OÜ (registrikood

11986688), seaduslik esindaja Raul Pint

Kostja 2 E L (isikukood x), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaimo Räppo

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 25.02.2019, edasi poolte nõusolekul

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista Aranjuesz Obaldya OÜ-lt ja E Lilt solidaarselt SIA UniCredit

Leasing Eesti filiaali kasuks välja 109 187,25 eurot.

3. Välja mõista Aranjuesz Obaldya OÜ-lt ja E Lilt solidaarselt SIA UniCredit

Leasing Eesti filiaali kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt (109 187,25 eurot) alates 10.07.2018 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla summa.

4. Jätta rahuldamata kostja 2 E Li taotlus liita SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali

ning X X OÜ hagi E Li vastu ühte menetlusse.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud solidaarselt Aranjuesz Obaldya OÜ ja E Li kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

7. Toimetada kostjale 1 Aranjuesz Obaldya OÜ-le avalikult kätte väljaandes

Ametlikud Teadaanded menetluskulude nimekirjad ja käesolev kohtuotsus.

8. Dokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

9. Määrata tähtaeg soovi korral vastaspoole täiendavatele menetluskuludele

vastuväidete esitamiseks 5 päeva menetluskulude nimekirja kätte toimetamisest.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal (edaspidi hageja) ja X

X OÜ 26.10.2015 liisingulepingu nr 20150697/00, millega X X OÜ kohustus omandama X

X OÜ määratud müüjalt X X OÜ-lt (kostja 1, praeguse ärinimega Aranjuesz Obaldya OÜ-lt)

plasmalõikuspingi Eckert Jantar 2. Liisingulepingu lahutamatuks osaks on lepingu p 9.5

kohaselt 15.05.2015 kehtestatud liisinguandja liisingulepingu tüüptingimused. Liisingueseme

maksumus koos käibemaksuga oli 170 160 eurot. 26.10.2015 sõlmis hageja (ostja) kostjaga 1

(müüja) nimetatud plasmalõikuspingi müügilepingu, hinnaga ilma käibemaksuta 141 800

eurot ja koos käibemaksuga 170 160 eurot. Müügilepingu p 6.1 olid pooled kokku leppinud,

et müüja annab eseme üle liisinguvõtjale kui ostja volitatud esindajale hiljemalt 25.01.2016.

Eseme üleandmise kohaks oli kokku lepitud x. Müügilepingu p 6.5 järgi pidi eseme

omandiõigus üle minema ostjale pärast müüjale eseme hinna tasumist. Liisingueseme

(plasmalõikuspink Eckert Jantar 2) üleandmise kohta müüja poolt liisinguvõtjale on

30.03.2016 allkirjastatud üleandmise - vastuvõtmise akt. Kostja 2 oli müügilepingu sõlmimise

ajal kostja 1 juhatuse liige. Samuti oli kostja 2 müüja juhatuse liige ajal, kui 30.03.2016 akti

kohaselt oli toimunud vara üleandmine. Nimetatud müügilepingust tulenevate kohustuste

täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 2 26.10.2015 käenduslepingu müügilepingust

liisingulepingule nr 20150697/00 ja nende tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate müüja

võimalike kohustuste kohase ja täieliku täitmise tagamiseks. Kostja 2 maksimaalne vastutus

oli 144 636 eurot. Hageja tasus kostjale 1 müügilepingu alusel reaalselt 153 144 eurot (kuigi

ostuhind oli 170 160 eurot, millest tasaarvestuse tulemusena tuli tasuda 153 144 eurot).

2. Seoses tekkinud võlgnevusega ütles hageja 09.11.2016 teatisega liisinguvõtjaga X X OÜ-

ga sõlmitud liisingulepingu nr 20150697/00 üles. Hageja määras lõpliku tähtaja kohustuste

täitmiseks 16.11.2016 ning hoiatas, et võla mittetasumisel antud tähtajaks loeb hageja

liisingulepingud ülesöelduks alates 17.11.2016. Samuti teatas hageja, et liisinguvõtja on

kohustatud üle andma liisingueseme valduse hageja volitatud esindajale 17.11.2016, leppides

aja ja koha kokku täiendavalt. Liisinguvõtja võlgnevust määratud tähtajaks ei tasunud,

mistõttu sai hageja lugeda liisingulepingu ülesöelduks alates 17.11.2016. Liisinguvõtja

liisingueseme valdust ei tagastanud. Seoses tekkinud liisinguvõtja võlgnevusega soovis hageja

märtsis 2017 tutvuda müügi- ja liisinguesemeks olnud seadme seisukorraga. Üllatuslikult sai

hageja liisinguvõtja tegutsemiskohas aga teada, et vaatamata 30.03.2016 liisinguvõtja poolt

edastatud vara üleandmise- vastuvõtmise aktile ja vastavatele kinnitustele ei ole seadme

müüja oma lepingulisi kohustusi täitnud ning vara reaalselt liisinguvõtja valdusse üle andnud.

Hageja viitas, et ta tasus kostjale 1 kui seadme müüjale 153 144 eurot (17 016 eurot oli

liisinguvõtja tasunud varaemalt müüjale otse). Hageja ei olnud maksete tegemise ajal teadlik

asjaolust, et tegelikult ei ole kostja 1 liisinguvõtjale seadme valdust üle andnud.

3. Makse tegemisega ilma müüjalt vastusooritust saamata on hagejale tekkinud varaline kahju

ning kahju suuruseks on müüjale tasutud ostuhinna ja liisingumaksete vahe Seadme ostuhind

oli 171 160 eurot (sisaldab käibemaksu, ostuhind ilma käibemaksuta 141 800 eurot), millest

liisinguvõtja tasus otse müüjale 17 016 eurot ja millest hageja tasus müüjale 153 144 eurot.

Algne liisinguvõtja tasus hagejale liisingulepingu alusel enne selle ülesütlemist osamaksetena

43 956, 75 eurot. Seega arvestab hageja liisinguvõtja poolt reaalselt tasutud osa kahjunõudest

maha, kuivõrd selle summa võrra on hagejale tekkinud kahju sisuliselt vähenenud.

Liisingujääk pärast liisingulepingu ülesütlemist oli 109 187, 25 eurot (hageja tasutud hind 153

144 – 43 956, 75 = 109 187, 25). Seega on hageja kahjunõude suuruseks kostjate vastu 109

187, 25 eurot. Kahjunõue on esitatud koos käibemaksuga, kuna vara ei ole tagastatud ja

kreeditarvet seetõttu liisinguvõtjale väljastatud ei ole. Käibemaks on tasutud müüjale täies

ulatuses. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju 109

187,25 eurot ning välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (109 187,25 eurot) alates 10.07.2018 kuni

põhinõude täitmiseni.

4. Vastuseks kostja 2 vastuväidetele leiab hageja, et antud asjas ei ole hageja esitanud kostja 2

vastu nõuet liisingulepingu käendusest, vaid müügilepingu käenduse pinnalt. Teiseks nõude

esitamine müügilepingu käendaja vastu ei sõltu sellest, kas müügilepingust on taganetud või

mitte. Käendaja vastutus on solidaarne vastutus, mis laieneb ka kahju hüvitamise kohustusele

ja rakendub müügilepingu rikkumise korral sõltumata sellest, kas ostja on sellise

müügilepingu rikkumise korral rakendanud muid õiguskaitsevahendeid. Hageja kahju

hüvitamise nõue müüja ja müügilepingu käendaja vastu ning selle rahuldamise võimalikkus

ei sõltu sellest, kas hagejal võib olla mingeid teisi nõudeid muude isikute vastu. Kahju

hüvitamise nõue on sellest iseseisev ja sõltumatu. Kahjunõue käendaja vastu põhineb

käenduslepingul, kuna müügilepingut on rikutud. Hageja tasus kostjale 1 kui kauba müüjale

seadmete müügihinna täies ulatuses, kuid ostetud eseme omanikuks hageja saanud ei ole,

kuna tegelikult ei ole seadet müüja volitatud esindajale (liisinguvõtjale) üle antud.. Sellises

olukorras on tegemist müügilepingu rikkumisega müüja poolt, millisel juhul on hagejal õigus

omal valikul kasutada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Seega nõudis hageja müüjalt

ja müügilepingu käendajalt müügihinna osalist tagastamist, s.t kahju hüvitamist. Hageja ei

olnud maksete tegemise ajal teadlik asjaolust, et tegelikult ei ole kostja 1 liisinguvõtjale

seadme otsest valdust üle andnud. Hageja poolelt vaadatuna lepingu tagasitäitmise küsimust

ei tõusetu, kuna hageja müügilepingu alusel midagi saanud ei ole. Hageja on seisukohal, et

käendusleping ei ole tühine. Kahjunõue käendaja vastu ei sõltu sellest, kas müügilepingust on

taganetud ning käendaja vastutab ka kahju hüvitamise eest. Kostja 2 taotlus kahjuhüvitse

vähendamiseks nullini ei ole põhjendatud.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja 1 oma seisukohta hagile kohtule esitanud ei ole.

6. Kostja 2 palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ehkki hageja toob

hagis välja, et tema rahaline nõue käesolevas asjas on kahju hüvitamise nõue, mille ta esitab

kauba müüja ja müügilepingu käendaja vastu, ei ole kostja 2 nimetatud seisukohaga nõus.

Tähtsust omab asjaolu, et müügileping liisinglepingule nr 2015060696/00 on kehtiv. Müüja

(kostja 1), ostja (hageja) ega liisinguvõtja (X X OÜ) ei ole nimetatud lepingust kehtivalt

taganenud ega seda üles öelnud. Hageja on esitanud üksnes liisinglepingu(te) nr 20150697/00,

mitte müügilepingust ülesütlemise (taganemise) teate. Seega on müügileping kehtiv ning

hageja saab selle alusel nõuda liisinguvõtjalt rahalise kohustuse täitmist. Kostja 2 leiab, et

hageja ei ole oma nõudeõigust liisinguvõtja osas realiseerunud. Kostja 2 leiab, et rahalise

kohustuse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda liisinguvõtja kui liisinglepingu lepingupartneri

poole, kuivõrd käesoleval juhul saab hageja nõuda liisinguvõtjalt liisinglepingust tulenevate

rahaliste kohustuste täitmist. Arvestades, et hageja nõue on rahaline nõue liisinguvõtja vastu

liisinglepingust tulenevalt, mis ei ole käenduslepinguga kaetud, siis ei saa hagejal nõudeid ka

kostjate vastu antud juhul tekkida. Hageja ei ole poolte vahel sõlmitud müügilepingust

kehtivalt taganenud ega seda üles öelnud. Liisinguvõtja on kohustatud lepingust taganemise

korral tagastama lepinguesemeks oleva vara (VÕS § 189 lg 1) või tagastamise võimatuse

korral hüvitama üleantu väärtuse (VÕS § 189 lg 2) ning hageja nõudel hüvitama hagejale

sellest saadud kasutuseelise väärtuse (VÕS § 189 lg 1). Kuivõrd hageja ei ole müügilepingust

taganenud, siis ei saa hagejal olla ka kahju hüvitamise nõuet. Järelikult ei ole saabunud ka

kostjaga 2 sõlmitud käenduslepingust tulenevat vastutuse kohaldamise eeldusi käendatava

kohustuse eest. Kostja 2 ei vastuta käenduslepingu alusel tekitatud kahju eest.

7. 11.03.2019 esitatud täiendavates seisukohtades leiab kostja 2, et käendusleping on tühine,

kuna on vastuolus heade kommetega. Samuti leiab kostja 2, et isegi kui käendusleping on

kehtiv, siis ei laiene see hageja kõrval- ja kahjuhüvitamise nõuetele. Käendus peaks antud

juhul laienema kahju hüvitamise nõuetele üksnes juhul, kui selliselt on käenduslepingus eraldi

kokku lepitud. Kostja 2 on seisukohal, et lepingu sõlmimise ajal ei saanud kostja 2 aru, et

kohustub põhivõlgnikuna vastutama ka kõrval- ning kahju hüvitamise nõuete eest, kuna see ei

tulene hagejaga sõlmitud käenduslepingust. Juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et

käendusleping on kehtiv ning selle alusel on hagejal siiski võimalik kostja 2 vastu

kahjuhüvitamise nõue esitada, palub kostja 2 vähendada kahjuhüvitist nullini.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt

arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

10. Kostja 2 esitas 08.05.2019 kohtule taotluse liita käesolev tsiviilasi ning X X OÜ hagi

kostja 2 vastu ühte menetlusse. Taotluse kohaselt esitas X X OÜ kostja 2 vastu hagi Harju

Maakohtule väites, et kostja 2 põhjustas oma õigusvastase käitumisega hagejale otsest varalist

kahju suuruses 187 290,20 eurot. Sisuliselt on Harju Maakohtu menetluses kaks samaliigilist

tsiviilasja, milles nii SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal kui ka X X OÜ nõuavad kostjalt 2

samaliigilise kohustuse täitmist.

11. TsMS § 374 kohaselt, kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on

samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud

mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on

õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja

nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende

menetlemist. Kohus leiab, et hagide liitmise taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Esiteks on esitatud taotlus esitatud hilinenult ning kostja 2 ei ole põhistanud, et

tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus. Samuti ei võimalda nimetatud hagide ühine menetlemine

asja kiiremat lahendamist ega lihtsusta nende menetlemist. Käesolev tsiviilasi on lõpplahendi

tegemise staadiumis, X X OÜ hagi on alles menetlusse võetud ja seega eelmenetluse

staadiumis. Käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue kostja 2 vastu on esitatud käenduslepingu

alusel. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on X X OÜ hagi kostja 2 vastu esitatud tulenevalt

kostja 2 õigusvastasest käitumisest X X OÜ juhatuse liikmena X X OÜ-le varalise kahju

tekitamise eest 187 290,20 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudub õiguslik alus hagide

liitmiseks.

12. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS §

231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

13. Hageja on esitanud kostjate vastu müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise

nõude kauba müüja (kostja 1) ja müügilepingu käendaja (kostja 2) vastu. Seega võiks hageja

nõue kostja 1 vastu kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kohaselt,

kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele. Hageja nõue kostja 2 vastu võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 145 lg

1 alusel, mille kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

14. VÕS § 115 lg 1 kohaldamise eeldusteks on kehtiv võlasuhe, võlgniku poolt kohustuse

rikkumine, vastutamine selle eest ning võlausaldajale peab olema tekkinud kahju, mis kuulub

hüvitamisele. Sellest tulenevalt tuleb hinnata kas kostja rikkus lepingut ning kas esinevad

muud kahju hüvitamise eeldused. Sealhulgas tuleb hinnata kahju hüvitatavust VÕS § 127 lg 2

ja 3 järgi. Riigikohus on selgitanud, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128

alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on

lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1),

st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju

(VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). (vt RKTKo nr 3-2-1-173-12, p

15). b esmalt analüüsida, kas poolte vahel on kehtiv leping.

15. Kostja 2 leiab, et ta ei ole käendanud liisinglepingut ning et müügilepingust ei ole

taganetud. Kostja 2 leiab, et käenduslepinguga ei ole tagatud kahju hüvitamise nõuded.

Samuti on kostja hinnangul käendusleping tühine.

16. Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb eristada kolme erinevat lepingut: 1)

liisingulepingut; 2) müügilepingut ning 3) käenduslepingut müügilepingu käendamiseks.

Kohus tuvastab, et hageja ja X X OÜ sõlmisid 26.10.2015 liisingulepingu nr 20150697/00,

millega X X OÜ kohustus omandama kostjalt 1 plasmalõikuspingi Eckert Jantar 2 (tl 8-11).

Liisingueseme maksumus koos käibemaksuga oli 170 160 eurot. 26.10.2015 sõlmis hageja

(ostja) kostjaga 1 (müüja) nimetatud plasmalõikuspingi müügilepingu, hinnaga ilma

käibemaksuta 141 800 eurot ja koos käibemaksuga 170 160 eurot (tl 15 pöördel).

Müügilepingu p 6.1 leppisid lepingu pooled kokku, et müüja annab eseme üle liisinguvõtjale

kui ostja volitatud esindajale hiljemalt 25.01.2016. Müügilepingu p 6.5 järgi pidi eseme

omandiõigus üle minema ostjale pärast müüjale eseme hinna tasumist. Nimetatud

müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 2

26.10.2015 käenduslepingu müügilepingust liisingulepingule nr 20150697/00 ja nende

tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate müüja võimalike kohustuste kohase ja täieliku

täitmise tagamiseks (tl 18 pöördel – 19).

17. Sellest tulenevalt on hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes

ning poolte vahel on kehtiv lepinguline võlasuhe. Järgmisena tuleb analüüsida, kas kostjal 1

on lepingust tulenev kohustus hageja ees ja kas kostja 1 on lepingut rikkunud. VÕS § 208 lg 1

kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistava või

müüja poolt tulevikus omandatava asja või tegema võimalikuks omandi ülemiku ostjale, ostja

aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt VÕS § 217

lg-le 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi,

liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

18. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et hageja tasus kostjale 1 kui kauba müüjale

seadmete müügihinna täies ulatuses (tl 20 pöördel-24 pöördel). Vaidlus müügihinna tasumise

osas ka puudub. Hageja tasus kostjale 1 kui seadme müüjale 153 144 eurot (17 016 eurot oli

liisinguvõtja tasunud varasemalt müüjale otse). Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kostja 1 rikkus

müügilepingut, kuna ei andnud asja üle. Kostjal 1 oli müüdud asja (plasmalõikuspingi)

üleandmise kohustus. Plasmalõikuspingi Eckert Jantar 2 üleandmise kohta koostasid kostja 1

ja liisinguvõtja X X OÜ 30.03.2016 üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 17 ja 17 pöördel).

Seoses tekkinud võlgnevusega ütles hageja 09.11.2016 teatisega liisinguvõtjaga X X OÜ-ga

sõlmitud liisingulepingu nr 20150697/00 üles (tl 25). Hageja määras lõpliku tähtaja

kohustuste täitmiseks 16.11.2016 ning samuti teatas, et liisinguvõtja on kohustatud üle andma

liisingueseme valduse hageja volitatud esindajale 17.11.2016. Liisinguvõtja võlgnevust

määratud tähtajaks ei tasunud, mistõttu luges hageja liisingulepingu ülesöelduks alates

17.11.2016. Liisinguvõtja X X OÜ hagejale määratud tähtajaks liisingueseme valdust ei

tagastanud. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtuvalt ei ole kostja 1 liisingueseme

plasmalõikuspingi valdust liisinguvõtjale X X OÜ-le üle andnud (tl 26 pöördel – 28 pöördel).

Kostja 1 vastupidist tõendanud ei ole. Hageja ei olnud maksete tegemise ajal teadlik asjaolust,

et tegelikult ei ole kostja 1 liisinguvõtjale seadme otsest valdust üle andnud.

19. Kohus selgitab, et kahjunõude esitamine on võimalik ka siis, kui müügilepingust ei ole

taganetud. Kahju hüvitamist on võimalik nõuda lepingu täitmise asemel. Kohus leiab, et

kostja 1 on vastutav müügilepingu rikkumise eest ning rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi

vabandatav. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja

arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust

vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine on vabandatav. Kohus leiab, et

kostja 1 pidi lepingu sõlmimise ajal ette nägema rikkumise võimaliku tagajärjena kahju

tekkimist ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Seega on tõendamist leidnud, et

kostja 1 on rikkunud müügilepingut kuna ei andnud plasmalõikuspinki liisinguvõtjale X X

OÜ-le üle

20. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata kahju suuruse põhjendatust ja tõendatust. VÕS § 128 lg 3

järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud

kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, mh kahju kindlaks tegemiseks

ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kahju

olemasolu ja selle suuruse. Müügilepingu kohaselt oli seadme ostuhind 171 160 eurot

(sisaldab käibemaksu, ostuhind ilma käibemaksuta 141 800 eurot) (tl 15 pöördel). Nimetatud

hinnast tasus liisinguvõtja X X OÜ müüjale (kostjale 1) 17 016 eurot (tl 21). Hageja tasus

müüjale (kostjale 1) kokku 153 144 eurot (tl 22 pöördel – 24 pöördel). Hageja selgituste

kohaselt tasus liisinguvõtja hagejale liisingulepingu alusel enne selle ülesütlemist

osamaksetena 43 956,75 eurot. Seega on hageja arvestanud liisinguvõtja poolt reaalselt

tasutud osa kahjunõudest maha ning liisingujääk pärast liisingulepingu ülesütlemist oli 109

187,25 eurot. Seega on hageja kahjunõude suuruseks kostja 1 vastu 109 187,25 eurot.

Kahjunõue on esitatud koos käibemaksuga. Käibemaks on tasutud müüjale täies ulatuses.

Eeltoodust kuulub hageja kahju nõue kostja 1 suhtes rahuldamisele summas 109 187, 25

eurot.

21. Hageja esitas kostja 1 vastu ka viivise nõude välja mõista hageja kasuks viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (109 187,25 eurot) alates 10.07.2018 kuni

põhinõude täitmiseni. Hageja leiab, et tema kahjunõue muutus sissenõutavaks alates

17.11.2016, so liisingulepingu ülesütlemisest. Viivise palub hageja välja mõista alates hagi

esitamisest, so alates 10.07.2018. Tulenevalt VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse

täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise

väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt

rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus leiab, et kuna tuvastamist

leidis, et kostja 1 on tekitanud hagejale kahju, siis viivisenõue on põhjendatud ning tuleb välja

mõista alates hagi esitamisest, so alates 10.07.2018.

22. Järgnevalt tuleb võtta seisukoht, kas kostja 2 vastutab käenduslepingust tulenevalt

tekitatud kahju eest. Kohus selgitab, et käendaja vastu nõude esitamine ei eelda

liisingulepingust tulenevate nõuete realiseerimist liisinguvõtja vastu ning müügilepingust

taganemist. Käendaja vastutus on solidaarne vastutus, mis laieneb ka kahju hüvitamise

kohustusele. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 145

lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesoleval juhul pooled eokkulepet

käenduslepingus sõlminud ei ole. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava

kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede,

eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust

taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega on hageja

õigustatud esitama oma kahjunõude nii põhivõlgniku (kostja 1) kui ka käendaja (kostja 2)

vastu, kuna tuvastamist leidis, et kostja 1 on oma lepingulisi kohustusi rikkunud.

23. Kohtule esitatud käenduslepingust nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 2 26.10.2015

käenduslepingu, mille p 3.1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja (kostja 2)

tagama solidaarselt kostjaga 1 hageja ja kostja 1 vahel 23.10.2015 sõlmitud müügilepingust

liisingulepingule nr 20150697/00 ja nende tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate müüja

võimalike kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja 2 maksimaalne vastutus

käenduslepingu alusel on 144 636 eurot (tl 18 pöördel – 20). Käendaja vastutus tekib VÕS §

145 lg 1 kohaselt juhul, kui põhivõlgnik rikub käendatavat kohustust. Seega on kostja 2

vastutus käendajana tekkinud, kuna kostja 1 on rikkunud müügilepingut. Käenduslepingu p

3.3. kohaselt kostja 2 kinnitas, et ta on tutvunud müügilepinguga ning on selle sisust ja endale

käenduslepinguga võetud kohustustest täielikult aru saanud. Kostja 2 vastutus on VÕS § 145

lg 1 järgi solidaarne vastutus, mis tagab ka müügilepingust tulenevaid kahju hüvitamise

nõudeid. Kahjunõude esitamine käendaja vastu ei eelda müügilepingust taganemist. Hageja

on ka selgitanud, et hageja poolelt vaadatuna lepingu tagasitäitmise küsimust ei tõusetu, kuna

hageja müügilepingu alusel midagi saanud ei ole. Küll aga on kostja 1 kohustatud tagastama

hagejalt müügilepingu alusel saadud rahasumma ning kahju hüvitamise kohustus lasub ka

käendajal. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et käendaja (kostja 2) vastutuse

eeldused on täidetud ja kostja 2 vastutusest vabanemine käesoleval juhul välistatud.

24. Kostja 2 esitas vastuväite selle kohta, et käendusleping on tühine, kuna on heade

kommetega vastuolus. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus

olev tehing on tühine. Kostja 2 ei ole tõendanud, et käendusleping on heade kommetega

vastuolus ja seetõttu tühine. Kostja 2 ei ole tõendanud, et teda sunniti käenduslepingut

sõlmima. Samuti ei muuda rahaliste vahendite puudumine käenduslepingut tühiseks.

Käesoleval juhul mingit vastuolu heade kommetega kohtu hinnangul ei esine ning

käendusleping on kehtiv. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tehingu tegemine tahte

vastaselt on aluseks tehingu tühistamisele, mitte tühisusele.

25. Kostja 2 esitas ühtlasi ka taotluse vähendada kahjuhüvitis nullini, kuna kostja 2 arvates ei

teinud hageja esindaja kõik endast oleneva selleks, et talle tekkinud kahju ära hoida või

vähendada. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel

asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist

ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohus leiab, et käesoleval

juhul ei esine aluseid kahjuhüvitise nullini vähendamiseks. Kostja 2 ei ole tõendanud, et kahju

tekkis osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab.

Seega ei esine aluseid kahjuhüvitise nullini vähendamiseks. Hageja on tehingu finantseerija,

kes seadme üleandmise-vastuvõtmise juures ei viibi. Vaidlusaluse liisingueseme üleandmise-

vastuvõtmise akti kohaselt kinnitasid nii müüja (kostja 1) kui liisinguvõtja, et ese on üle

antud. Sellest tulenevalt oli hageja kohustatud ostuhinna tasuma.

26. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses mõlema kostja vastu solidaarselt

ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 109 187,25 eurot. Samuti kuulub

rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (109 187,25 eurot) alates 10.07.2018 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla summa.

MENETLUSKULUD

27. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad

kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta solidaarselt

kostjate kanda.

28. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus peab menetluskulude nimekirjad kätte toimetama ka

kostjale 1 ning küsima seisukohta täiendavate menetluskulude nimekirjade osas. TsMS 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik