2-18-117019/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.05.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-117019

Tsiviilasi

BB Finance OÜ hagi A B vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

636,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BB Finance OÜ (registrikood 11306564, asukoht

Pronksi tn 19, 10124 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (e-

post: irina@inkassokeskus.ee);

Kostja: A B (isikukood xxxx, registrijärgne elukoht xxxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A B hageja BB Finance OÜ kasuks kostja ja BB Finance OÜ

vahel 22.12.2017 sõlmitud laenulepingust nr 2101763177 tulenev põhivõlgnevus 474,41

eurot, intress 14,98 eurot, võla sissenõudmiskulu 5 eurot ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 33,48 eurot.

3. Mõista kostjalt A B hageja BB Finance OÜ kasuks välja alates 27.03.2019 kuni

põhinõude (474,41 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt (474,41 eurot)

võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte enam, kui 440,93 euro

ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulu 5 euro, meeldetuletustasudega seotud

kahju hüvitise 30 euro ja kohtutäituri vahendusel makseettepaneku kättetoimetamise

kulu 36 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud 88% ulatuses kostja ja 12% ulatuses hageja kanda.

5.2 Mõista kostjalt A B hageja BB Finance OÜ kasuks välja menetluskulud 141,68

eurot.

2-18-117019

2 (4)

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi osaliselt rahuldamata võla sissenõudmiskulu 5 euro, kahju hüvitise 30 euro ning

kohtutäituri vahendusel makseettepaneku kättetoimetamise kulu 36 euro nõudes.

 Hageja taotleb lepingu kehtivuse ajal kostjale edastatud võlateatiste eest kaasnenud kahju

10 euro väljamõistmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu

kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla

2-18-117019

3 (4)

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava

vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud

sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro

võrra. Seega lepingu kehtivusajal saadetud ühe meeldetuletuskirja eest on põhjendatud

sissenõudmiskulu 5 eurot. Ülejäänud 5 euro osas ei ole nõue põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

 Tulenevalt VÕS § 1132 lg-st 2 p-st 1 nõuab hageja sissenõudmiskulu pärast lepingu

lõppemist summas 30 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole tegemist sissenõudmiskuluga

VÕS § 1132 lg 2 p 1 mõttes. Hageja edastas võlgnevuse menetlemiseks oma

koostööpartnerile Inkassokeskus OÜ-le. Kuigi VÕS § 115 lg 1 alusel on teatud tingimustel

professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluses hüvitatav (vt Riigikohtu 09.09.2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29), ei tähenda see seda, et samas korras oleks hüvitatavad

inkassofirma kaasamisega seotud kulutused. Inkassofirmal ei ole reeglina kuigi head

võimalust nõude maksmapanekuks ning seetõttu rikub inkassobüroo kaasamine

võlausaldaja kohustust kahju vähendada (VÕS § 139 lg 2) (vt Tallinna Ringkonnakohtu

20.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-15654). Hagiavalduse kohaselt edastas hageja seoses

nõude mittetäitmisega hageja nõude sissenõudmiseks oma volitatud esindajale

Inkassokeskus OÜ-le, kelle poolt teostatud teenuste eest (võlateatised) on hageja kandnud

kulu 30 eurot. Hagist ei selgu, millist teenust ja millise tunnihinnaga inkassofirma osutas.

Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli mõistlikult võttes vajalik – kohus

leiab, et hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma selleta. Hageja ei ole

selgitanud, kuidas aitas inkassoteenuse kasutamine vaidluse lahendamisele kaasa. Seetõttu

tuleb hageja kahju hüvitamise nõue kostjalt 30 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

 Hageja on taotlenud välja mõista kostjalt kohtutäituri vahendusel makseettepaneku

kättetoimetamise kulu 36 eurot. Tegemist on menetluskulu nõudega, mille rahuldamise saab

kohus otsustada menetluskulude kindlaksmääramise raames. Seega tuleb hagi nimetatud

nõude osas jätta rahuldamata.

 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju

tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab

hagi ligikaudu 88% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta

menetluskulud 12% ulatuses hageja ja 88% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja

taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud

menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 125 eurot. TsMS § 138

lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud

riigilõiv 125 eurot. Kohtule nähtuvalt on hageja menetluskuluks ka kohtutäituri vahendusel

makseettepaneku kättetoimetamise kulu 36 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 51

alusel kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kohus leiab, et

kohtutäituri vahendusel makseettepaneku kättetoimetamise kulu 36 eurot on põhjendatud

täies ulatuses. Seega on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 161 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 141,68

eurot (s.o 161-st eurost 88%).

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

2-18-117019

4 (4)

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik

kohtunik