2-18-10079/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-10079

Tsiviilasi

Osaühingu Denabus kaebus kohtutäituri Kristiina

Feinmani 19. juuni 2018 otsuse peale täiteasjas nr

täiteasjas nr 034/2009/1494

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. veebruari 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Denabus määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Avaldaja Osaühing Denabus (registrikood 10981890),

seaduslik esindaja SH

Puudutatud isik (kohtutäitur) Kristiina Feinman

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22. veebruari 2019 määrus osas, milles maakohus jättis

menetluskulud Osaühingu Denabus kanda. Teha tühistatud osas uus määrus, millega

jätta menetluskulud kohtutäituri Kristiina Feinmani kanda.

Maakohtu määrus Osaühingu Denabus kaebuse rahuldamise, kohtutäituri Kristiina

Feinmani 19. juuni 2018 otsuse täiteasjas nr 034/2009/1494 tühistamise ja uuesti

läbivaatamise kohustamise osas on jõustunud.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kohtutäituri Kristiina Feinmani kanda.

4. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Denabus (avaldaja) esitas 2. juulil 2018 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri

Kristiina Feinmani 19. juuni 2018 otsusele täiteasjas nr 034/2009/1494.

2. Maakohus 22. veebruari 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) leidis, et avaldaja kaebus on

põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohus tühistas kohtutäituri otsuse ja kohustus kohtutäiturit

uuesti läbi vaatama avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale.

Maakohus, kohaldades tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-t 1, jättis

menetluskulud avaldaja kanda, sest määrus on tehtud avaldaja huvides. Puudutatud isik

menetluskulusid

ei

kandnud,

mistõttu

puudus

vajadus

menetluskulude

suuruse

kindlaksmääramiseks.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

3. Avaldaja esitas määruskaebuse menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise peale.

Avaldaja hinnangul on maakohus õigesti lähtunud TsMS § 172 lg 1 esimesest lausest, et

üldjuhul jäetakse menetluskulud hagita menetluses avaldaja kanda. Avaldaja palub kontrollida,

kas TsMS § 172 lg 1 esimene lause, ennekõike kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel, on

põhiseaduspärane (PS § 13 lg 2, § 15 lg 1). Avaldaja hinnangul on PS-iga vastuolus kehtiv

regulatsioon, mille kohaselt täitemenetluse osalise poolt kohtutäituri tegevuse peale esitatud

kaebuse rahuldamisel peab avaldaja üldreeglina kandma kohtutäituri menetluskulud. Eeltoodud

vastuolu ei kõrvalda ka TsMS § 172 lg 1 teine lause, mis eeldab kohtu poolt kaalutlusotsuse

tegemist.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. Puudutatud isik määruskaebusele seisukohta ei

esitanud.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel

tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Määruskaebus rahuldatakse.

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). See kohaldub ka

ringkonnakohtus määruskaebuse menetlemisele (TsMS § 659). Avaldaja vaidlustas maakohtu

määruse menetluskulude jaotuse osas. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466

lg 3).

6. Määruskaebuses taotles avaldaja TsMS § 172 lg 1 esimese lause põhiseaduspärasuse

kontrolli. Avaldaja leiab, et vaatamata sellele, et TsMS § 172 lg 1 teine lause võimaldab

menetluskulude jätmist mõne teise menetlusosalise kanda, on sätte esimene lause vastuolus

põhiseaduse (PS) § 13 lg-ga 2 ja § 15 lg-ga 1. Avaldaja hinnangul peab lähtuma üldreeglist ning

menetluskulude jaotus ei saa tuleneda kohtu diskretsioonist.

Kolleegium selgitab, et selleks, et Riigikohus saaks kohtu algatatud konkreetse normikontrolli

raames hinnata kohaldamata jäetud õigustloova akti sätte põhiseaduspärasust, peab see säte

olema asjassepuutuv. Riigikohtu praktika järgi on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja

lahendamisel otsustava tähtsusega (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000 otsus asjas nr 3-

4-1-10-00, p 10 ja 28. oktoobri 2002 otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 15).

7. Menetluskulude jaotust hagita menetluses reguleerib TsMS § 172.

3 (3)

Esmalt märgib kolleegium, et avaldaja on eksinud, kui leiab, et maakohus saab jätta kohtutäituri

menetluskulud avaldaja kanda. Selles osas ei ole TsMS § 172 asjasse puutuv säte.

TsMS § 175 lg 3¹ järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses

kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari

kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Seega ei saa kohtutäitur isegi juhul, kui kaebus jäetakse

rahuldamata, nõuda menetluskulude hüvitamist.

Samuti on avaldaja jätnud tähelepanuta, et TsMS § 172 sisaldab eriregulatsiooni kohtutäituri

otsuse peale esitatud kaebuse menetlusega seotud menetluskulude kohta. TsMS § 172 lg 10

kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise

taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend

tehti. Kuna praeguses asjas kaebus rahuldati, siis riigilõivu osas ei kohaldu TsMS § 172 lg 1

vaid TsMS § 172 lg 10 ning kohtutäitur peab hüvitama avaldajale tasutud riigilõivu.

Muude menetluskulude, v.a riigilõiv, kohta TsMS § 172 kohtutäituri otsuse peale esitatud

kaebuse kohta eriregulatsiooni ei sisalda.

8. Kolleegiumi hinnangul on TsMS § 172 lg 1 esimene lause tsiviilkohtumenetluse kontekstis

mõõdukas ja seega põhiseaduspärane. TsMS § 172 lg 1 teises lauses on kohtule antud võimalus

olukorras, kus menetluses osaleb mitu isikut, jätta menetluskulud mõne teise menetlusosalise

kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kui kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse

menetluses tekivad avaldajal õigusabikulud, saab kohus jätta need TsMS § 172 lg 1 teise lause

alusel kohtutäituri kanda. TsMS § 172 lg-s 1 on antud kohtutele hagita menetluses

menetluskulude osas avar otsustusvabadus koos selle üle toimuva kohtuliku kontrolliga (TsMS

§ 178). Seega ei teki põhiseaduses sätestatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise õiguse

(PS § 25) ega omandiõiguse (PS § 32) põhiseadusevastast riivet.

9. Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 172 lg 1 kohaldamisel ületanud diskretsiooni

piire ning rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.

Avaldaja kaebus on rahuldatud, mistõttu peab kolleegium põhjendatuks jätta menetluskulud

puudutatud isiku kanda TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel. Selline on ka väljakujunenud

kohtupraktika, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamisel jäetakse

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja lg 10 alusel kohtutäituri kanda (vt nt Riigikohtu

6. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-6743, p 17; 9. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-61-17, p 16).

10. Kuna maakohus ei ole avaldaja menetluskulude osas läbi viinud TsMS § 176 menetlust ega

avaldaja menetluskulusid analüüsinud, määratakse kulud kindlaks maakohtus pärast määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

11. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS §

178 lg 1 alusel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest